1-11-13904/5 · 1-11-13904/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13904 11230118024 ( ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Ines Tammsalu Kriminaalasi

S.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav S.K

eluk xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.03.2004 Harju Maakohtu poolt KarS § 141 lg 2 p 1,2 järgi; 2) 05.05.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 3) 20.10.2011

Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 45 päeva, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 30 päeva vangistust, vabanes 17.11.2011 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja Jaan Tedder RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 S.K (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt S.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

. vangistuse 4 (neli) kuud.

Kohaldada S.K-le suhtes tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 15.12.2011.a.

Välja mõista S.K-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

S.K on kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 2-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 20.10.2011 KarS § 25 lg 2-

199 lg 2 p 9 järgi, taas, viibides 15.12.2011 kella 19:45 paiku Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Tallinna Kaubamaja

AS-ile kuuluva ühe paki sigarette „Camel“ maksumusega 2,80 eurot, 3 piimatoodet Kinder MaxKing üldmaksumusega 1,83 eurot, 2 kohukest Bono Luxus üldmaksumusega 0,96 eurot ja krabipulgad maksumusega 1,19 eurot. 3 piimatoodet Kinder MaxKing üldmaksumusega 1,83 eurot, 2 kohukest Bono Luxus üldmaksumusega 0,96 eurot ja krabipulgad maksumusega 1,19 eurot sõi

kaupluses kohapeal, tekitades Tallinna Kaubamaja AS-ile varalist kahju summas 3,98 eurot . Sigaretipakiga „Camel“ maksumusega 2,80 eurot möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega S.K varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav S.K tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et

15.12.2011.a. oli Tallinna Kaubamajas, võttis paar kohukest, Kinder šokolaadi, krabipulgad ja

suitsud. Kohukesed, šokolaadid ja krabipulgad sõi müügisaalis ära. Sigaretid peitis taskusse ning möödus kassadest. Seejärel peeti kinni turvatöötaja poolt /tl 10-13/.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- avaldusega selle kohta, et 15.12.2011.a. peeti Tallinna Kaubamajas S.K kinni, kes üritas varastada järgmised kaubad: sigaretid „Camel“, väärtusega 2,80 eurot, Kinder MaxiKing, 3 tk, koguväärtusega 1,83 eurot, Bono Luxus, 2 tk, koguväärtusega 0,96 eurot, Krabipulgad „Snow Crab“,

väärtusega 1,19 eurot. Kaup koguväärtusega 6,78 eurot. Kinder Maxiking, Bono Luxus ja krabipulgad Snow Crab on rikutud. Tallinna Kaubamaja loobus tsiviilhagi esitamisest / tl 2; 4-5 /; - õigusrikkuja kinnipidamise aktiga / tl 2 l/

-tunnistaja IU ütlustega selle kohta, et tema oli 15.12.2011.a. tööl Tallinna Kaubamaja toidumaailmas. Meesterahvas võttis piimaleti juurest mingid tooted ning seejärel liikus külmkappide vahele. Mõne aja pärast liikus mees edasi kalaleti juurde, kus võttis karbi krabipulkasid ning seejärel läks jälle külmkappide vahele. Kassade juurest võttis mees ühe paki suitsu ning pani endale jope

taskusse. Seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus võttis isik, kelleks osutus S.K, oma jope taskust välja paki suitsu „Camel“. Lisaks leiti külmkappide vahelt tühjad pakendid: Kinder piimatooted, kohukesed ja krabipakk / tl 3 /; - karistusregistri teatis / tl 14-16 /; - Harju Maakohtu 20.10.2011 otsus nr 1-11-11410 / tl 17-18/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.K isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega S.K pani toime süstemaatilise varguse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. S.K on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud. S.K ei ole võimalik ega otstarbekas karistada

rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna S.K ei oma

sissetulekut ning sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Arvestades S.K

isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Riigikohtu kestva praktika

kohaselt ei sobi karistusest tingimisi vabastamine süüdlasele, keda on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses

viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks

peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69

kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. S.K on varem korduvalt kriminaalkorras

karistatud, seejuures ka pikaajalise vangistusega. Peale vabanemist on ta suhteliselt lühikese aja

möödumisel asunud toime panema uusi kuritegusid. Viimase aasta jooksul on teda karistatud

varavastase kuriteo toimepanemise eest kaks korda. Viimase karistuse kandmiselt vabanes 17.11.2011.a. Teda on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest KarS § 218 lg 1 ja AS § 70 järgi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, mistõttu ta pole isik, kelle suhtes võib kohaldada KarS § 69 sätteid

Varasemad karistused ei ole S.K mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma.

Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb S.K karistada reaalse vangistusega.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik