1-24-7422/23 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7422 (24261050490)

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtujurist

Christina Lainemäe

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kriminaalasi

Richo Käis süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1

järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Richo Käis

isikukood 36611036524; elukoht XXX talu; Eesti Vabariigi

kodakondsus; emakeel xxx keel; xxxharidus; xxx autojuht.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

03.06.2025, 04.06.2025 ja 10.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Richo Käis süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus

1 aasta 6 kuud.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Richo

Käis ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3. KarS § 75 lg 1 p-de 1–6 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Richo Käisi käitumiskontrolli

ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX talu;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) osalema liiklusohutust käsitlevas sotsiaalprogrammis ja selle läbima.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema 30. juunist 2025, s.o kohtuotsuse

kuulutamisest. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse

pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Richo Käisilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 12 kuuks. Selgitada Richo Käisile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS)

§-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhtimisõigust tõendava dokumendi (juhiloa) Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab

juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro

suurust sunniraha.

6. Tsiviilhagid

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 310 lg 1 alusel mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt solidaarselt

välja kannatanu L.B ( a/a xxx AS LHV Pank) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline

kahju summas 15000 eurot, arvestades, et sellest on hüvitatud mittevaraline kahju 4500

euro ulatuses If P&C Insurance AS poolt.

Samuti mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt välja solidaarselt kannatanu

L.B ( a/a xxx AS LHV Pank) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summalt

viivis VÕS § 113 ja § 94 järgses määras alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 ning KrMS § 310 lg 1 alusel mõista Richo Käisilt ja If

P&C Insurance AS-lt solidaarselt välja kannatanu D.L-i kasuks kuriteoga tekitatud

mittevaraline kahju summas 15000 eurot, arvestades, et sellest on hüvitatud

mittevaraline kahju 4500 euro ulatuses If P&C Insurance AS poolt.

Samuti mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt välja solidaarselt kannatanu

D.L-i kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summalt viivis VÕS § 113 ja § 94

järgses määras alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

7. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1

alusel mõista Richo Käisilt Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised kriminaalmenetluse

kulud:

1) liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731 eurot;

2) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu kokku 1056,29 eurot;

3) kaitsja Otto Preemi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 269,62

eurot;

4) kaitsja Otto Preemi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi katteks 1339,56 eurot;

5) teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Richo Käis võib välja mõistetud menetluskulud

summas 4725,47 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe aasta jooksul.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

8. KrMS § 182 lg 2 alusel mõista Richo Käisilt L.B ( a/a xxx AS LHV Pank) kasuks välja

kannatanute esindajale makstud tasu summas 5453,40 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt

summalt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde CD-

plaat Häirekeskuse kõne salvestisega; DVD-plaat sündmuskoha fotodega; DVD-plaat

mootorsõiduki Scania pardakaamera 10.06.2024. a video- ja ekraanitõmmistega ning

CD-plaat 3D-animatsiooniga liiklusõnnetuse analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonist.

10. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele, kannatanute lepingulisele

esindajale,

prokurörile,

tsiviilkostjale

ja

Tallinna

Vangla

Tartu

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

päevast, mil poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 30. juunist 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Richo Käisi süüdistatakse selles, et tema 10.06.2024 kella 11.08 ajal xxx maakonnas xxx

kilomeetril juhtis mootorsõidukit Scania registreerimisnumbriga xxx, millel oli haakes tühi

haagis Schmitz Cargobull registreerimisnumbriga xxx, vihmamärjal ja veelompidega kaetud

asfaltteel, kuhu enne avarii toimumise kohta oli paigaldatud hoiatusmärk muude ohtude kohta

koos lisatahvliga „Märg tee“ ja osutusmärk sobiva kiiruse kohta ehk antud teelõigule soovitatava

suurima kiiruse kohta heades ilma- ja teeoludes 70 km/h, sõitis xxx poolt xxx suunas kiirusega

ca 80 km/h, kaotas lauges kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kaldus paremkurvis vasakule

vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku temale oma suunavööndis sõitnud ja kokkupõrke

vältimiseks juba paremale teepeenrale keeranud sõiduautoga Ford Galaxy

registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis kaine ja juhtimisõigusega L.B (sündinud xxx), kes sai

liiklusõnnetuse tagajärjel liittrauma xxx, mille tagajärjel L.B suri sündmuskohal vahetult peale

vigastuste tekkimist.

2. Oma tegevusega rikkus R. Käis LS § 45 lg 1 nõudeid (sõiduki asukoht sõites), mille

kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides ja LS

§ 45 lg 7 nõudeid, mille kohaselt asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult

sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid. Samuti rikkus R. Käis LS § 50 lg 3 p 1

nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks – juht

peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida

juht pidi ette aimama, samuti LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama

kiirust, kui tingimused seda nõuavad.

3. Kirjeldatud käitumisega pani R. Käis toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete ja sõiduki

käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega ta põhjustas L.B surma ehk pani toime KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad kohtuistungil

4. Prokurör leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite

kogum tõendab R. Käisi süüd temale esitatud süüdistuses. Kõik kohtule esitatud tõendid

kinnitavad üksteisega haakuvalt, et käsitletava avarii põhjustas R. Käis, kelle juhitud haagisega

raskeveok kaldus selgelt vastassuunavööndisse ja sellest peaaegu läbi ehk laupkokkupõrge vastu

sõitnud L.B juhitud sõiduautoga toimus tee ääres, teepeenral. Avarii juhtumine ei olnud

paratamatus ja vääramatu jõu (konkreetses kurvis olnud väidetavalt ebaloomulikult ja

ettearvamatult libeda tee) tagajärg, millega seoses R. Käisil puudus võimalus avarii

ärahoidmiseks ja mille eest ta vastutama ei pea. Kui R. Käis oleks halbu teeolusid ehk

vihmamärga teed ja jätkuvat vihmasadu arvestades ning liiklusmärki soovitusliku sõidukiiruse ja

hoiatusmärki libeda tee kohta järgides valinud sobiva ja ohutu kiiruse, siis poleks ta kurvis

ülemäärase sõidukiiruse tõttu vastassuunavööndisse kaldunud ehk sellist avariid poleks

toimunud. Prokurör taotles R. Käisi karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta

KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutada R. Käis

käitumiskontrollile ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustuseks osaleda ja läbida

käitumiskontrolli ajal liiklusohutust käsitlev sotsiaalprogramm. Prokurör taotles võtta KarS § 50

lg 1 p 1 alusel R. Käisilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Menetluskuludest

mõista R. Käisilt välja sundraha, ekspertiiside kulud ning määratud korras kaitsjale makstud

tasud. Menetluskulude tasumine võimaldada ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kannatanute menetluskulud jätta solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja kanda.

5. Kannatanute lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk märkis, et R. Käisil oli

etteheiteid tee valdajale pindamise, tee kalde ja kiirusepiirangu kehtestamata jätmise kohta.

Paraku ei ole kogutud ega kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tee seisund ei

vastanud nõuetele või et tee seisund oleks R. Käisi jaoks olnud ettenägematult teistsugune.

Kannatanud on seisukohal, et R. Käis pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, st ta pidas

võimalikuks, et tema kiirus ei vasta teeoludele ning möönis sellega kaasnevaid tagajärgi, st seda,

et ta ei suuda püsida oma suunavööndis ning peatada oma sõidukit eespoolse nähtavusulatuse

piires teel etteaimatava takistuse ees, st oma suunavööndis talle vastu liikuva sõiduki ees.

Kannatanute hinnangul peaks kohus kaaluma süüdistatava teo kvalifitseerimist KarS § 422 lg 1

järgi. Kui puudub alus ümberkvalifitseerimiseks, näitavad kannatanute esindaja esile toodud

asjaolud, et süü on keskmisest suurem. R. Käisi tuleks karistada seaduse kogu rangusega, sh on

vajalik kõrvaldada selliste hoiakutega juht liiklusest.

6. Kannatanute esindaja leidis, et rahuldada tuleks kannatanute tsiviilhagi ja mõista

kostjatelt solidaarselt kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel, arvestades seda, et mõlemale kannatanule on juba hüvitatud mittevaralist kahju

4500 euro ulatuses. Hüvitatud mittevaralise kahju hüvitis vastab Riigikohtu 07.10.2022. a

lahendis nr 1-21-3082 väljamõistetud ja indekseeritud hüvitisele, kuid käesoleval juhul on

kannatanute üleelamised olnud võrreldes viidatud Riigikohtu referentslahendiga

märkimisväärselt suuremad. Kannatanute esindaja hinnangul on lähedane juhtum Tartu

Maakohtu 06.05.2024. a otsus 1-23-52, kus lapse kaotanud vanematele mõisteti igaühele välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 25000 eurot (arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu arvutuslik

hüvitis kuni 33475 eurot). Teismelise lapse kaotamine traagilises liiklusõnnetuses ei ole

psüühiliselt märkimisväärselt raskem olukorrast, kus teismeline laps kaotab teda kasvatava ema

ja alaealiste laste isa oma laste ema traagilises liiklusõnnetuses. Kannatanu esindaja leiab, et

kohtupraktika alusel peaks kannatanutele tekkinud mittevaraline kahju ema ja abikaasa surma

tõttu olema 25000 kuni 35000 eurot. Lisaks tuleb mõista kostjatelt kannatanute kasuks välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni

nõude täitmiseni. Kostjaid tuleb kohustada tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Kannatanute

menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kulud on kandnud L.B , kelle kasuks tuleb

menetluskulude hüvitis välja mõista.

7. Kannatanud ei soovinud kohtuvaidlustes sõna.

8. Kaitsja märkis, et kahetsusväärselt langesid sel päeval kokku mitmed asjaolud, mille

tulemina toimus avarii. Liiklusõnnetuste puhul on selline juhuslikkus tavapärane. R. Käisile on

maksimaalselt võimalik omistada hooletust. Vaidlus puudub, et R. Käis ei järginud

osundusmärgil 556 toodud soovitatavat sobivat kiirust 70 km/h. Osundusmärk pole hinnatav

keelumärgina ning seal toodud kiiruse võimalikul järgimisel lähtub juht LS § 50 lg 3 p-des 1, 2

sätestatust. Pardakaamera salvestuselt on näha, et sõiduk liikus vihmamärjal teel

probleemivabalt. Kutseline juht tunnetab koheselt seda, et teeolud ei võimalda teatud kiirusega

sõita ja vähendab kiirust. Antud juhul selliseid faktoreid ei esinenud. Vaadates sündmuskoha

fotosid saab tõdeda, et märgi 556 kohal oli veoki kiirus 81 km/h ja edasi vähenes, kuna juht

vabastas gaasipedaali. Sündmuskoha fotod ja veoki pardakaamera salvestis kinnitavad R. Käisi

ja tunnistaja Tolmuski ütlusi selles, et kurvi jõudes puudus asfaldil pinnatis ja see tõi kaasa

veoauto vastassuunavööndisse kaldumise. Tuleb leida vastus, kas R. Käisi sõiduki juhtimine

avariieelselt kiirusel 70 km/h oleks avarii toimumise välistanud.

9. Kaitsja hinnangul tuleb vaagida ka Ford Galaxy käitumist avariiolukorras. Mitme

osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb selles osalenute käitumist analüüsida kausaalsest

aspektist. Tagajärje omistamist võib välistada kaasliikleja liiklusnõudeid rikkuv käitumine või

kannatanu poolt mõne enda õigushüve ohtu asetamine. Fordi avariieelse kiiruse osas andmed

puuduvad. Kaitsjale teadaolevalt on xxx suunalt avariikohale lähenemisel analoogilised osundus-

ja hoiatusmärgid. Kui sõiduauto kiirus ületas osundusmärgil toodud määra, siis muudab see R.

Käisile esitatud süüdistust. Sündmuskoha vaatluses ei ole fikseeritud Ford Galaxy pidurdusjälgi.

10. Asja lahendamisel tuleb lähtuda KrMS § 7 lg-s 3 sätestatust. Süüdistataval on õigus

aktiivsele kaitsele. R. Käis selgitas juba kohtueelses menetluses, et avariikohas oli asfaltkate

pindamata ja see asjaolu tõi kaasa veoki juhitavuse kaotuse. Keegi seda väidet ei kontrollinud.

Teise avariiosalise sõidukiiruse kindlakstegemine on avariiasjades elementaarne ja tuleneb

Riigikohtu praktikast. Seega esineb menetluses rida lünki ning see seondub in dubio pro reo

printsiibi kohaldamisega. Vaadates objektiivselt R. Käisi pardakaamera salvestust, olnuks

kannatanul liiklusolukorras võimalus vasakule pöörates kui mitte kokkupõrget vältida, siis selle

tagajärgi oluliselt leevendada.

11. Kaitsja märkis, et kui kohus siiski leiab, et R. Käis on etteheidetavas teos süüdi, tuleb

arvestada, et R. Käis on 40-aastase staažiga kutseline juht, ta on sõitnud nii Euroopas kui Eestis,

ta on kriminaal- kui väärteokorras karistamata ja pole oma sõnul kunagi liiklusõnnetuses

osalenud. See räägib R. Käisi üldisest õiguskuulekusest. R. Käisi juhitud sõiduk oli tehniliselt

korras, ta ei ületanud piirkiirust, tal oli kehtiv juhtimisõigus ja ta oli kaine. Keelumärke R. Käis

ei eiranud. Süüdistatava kohtule esitatud terviseandmed näitavad, kuidas ta juhtunusse suhtus ja

milline oli avarii mõju tema elule. Rääkida ei saa kahetsuse puudumisest. R. Käisi süü ei ole

keskmisest suurem ja vangistuse kohaldamisel saab rakendada KarS §-s 73 nimetatud katseaega.

Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole R. Käisi tausta arvestades asjakohane, võtaks süüdistatavalt

igapäevase leiva ning muudaks süüdimõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise korral kohustuste

täitmise võimatuks. Tsiviilhagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kindlustusselts on mittevaralise

kahju hüvitanud.

12. Tsiviilkostja leidis, et varalise kahju osas vaidlust ei ole – If kindlustus on hüvitanud

matusekulud ja liisingufirmale hukkunu sõiduki maksumuse. Mittevaralise kahju osas tugineti

Riigikohtu praktikale, eelkõige lahendile 1-21-3082. Selle alusel, arvestades tarbijahinna indeksi

muutust, leiti, et põhjendatud on igale kannatanule 4500 eurot hüvitist. Tsiviilkostja on

seisukohal, et jätab kohtu otsustada, milline on õiglane hüvitis.

13. Süüdistatav R. Käis avaldas kohtuistungil, et on siiamaani nagu afektiseisundis.

Põhimõtteliselt ei olnud tema sõiduvõtted sellised, mis oleksid tõenäoliselt pidanud olema ja see

viis väga traagilise lõpuni. Kokkupõrke hetkel lootis, et inimesega midagi ei juhtunud, aga see

vaatepilt viis sellisesse seisundisse, et ta ei suuda adekvaatselt seda mõelda. See kestab senini, ei

möödu tundigi, kui sellele ei mõtle. Ei saa väita, et ta tegu ei kahetse, see on sisemuses kinni ja ei

kao. Avaldab sügavat kaastunnet kõigile kannatajatele. Teab, mis tunne see on, sest on kaotanud

poja oma käte vahel õnnetusjuhtumi tagajärjel. Soovib, et kohus ei rakendaks juhtimisõiguse

peatamist. Elab kohas, kus tal ei ole liikumist. Tal on üle 90-aastane ema, kes põeb xxx ja kelle

eest peab hoolitsema. See on tema jaoks väga raske juhtum, nagu jätk oma lähedase lapse

kaotusele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. R. Käisi süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi lühidalt selles, et tema, juhtides

mootorsõidukit Scania, millel oli haakes tühi haagis Schmitz Cargobull, sõitis kiirusega umbes

80 km/h, kaotas lauges kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kaldus paremkurvis vasakule

vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndis põrkas ta kokku oma suunavööndis sõitnud ja

kokkupõrke vältimiseks juba paremale teepeenrale keeranud sõiduautoga Ford Galaxy, mida

juhtis kaine ja juhtimisõigusega L.B. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai L.B vigastused, mille tõttu ta

suri sündmuskohal vahetult pärast vigastuste tekkimist.

15. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 10.06.2024 kell 11.08 toimus xxx maakonnas

xxx kilomeetril avarii R. Käisi juhitud mootorsõiduki Scania registreerimisnumbriga xxx, millel

oli haakes haagis Schmitz Cargobull registreerimisnumbriga xxx, ja sõiduauto Ford Galaxy

registreerimisnumbriga xxx vahel, mida juhtis L.B. Eelkõige tõendavad avarii toimumise aega,

kohta ning selles osalenud sõidukeid Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, mootorsõiduki Scania

pardakaamera salvestis ning sündmuskoha vaatlusprotokoll.

16. Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos Häirekeskuse kõne salvestisega tõendab, et

10.06.2024 kell 11.08.46 on pealtnägija (naisterahvas) andnud Häirekeskusele teada, et xxx xxx

poole tulles, xxx ristist ning xxx bussipeatusest natuke xxx poole on juhtunud avarii. Avarii on

toimunud täpselt kurvi peal, paremale xxx poole keeravas kurvis. Helistaja sõnul ei ole

sõiduautos olev inimene kindlasti terve, rekajuht on terve. Helistanud naisterahvas annab telefoni

edasi meesterahvale, kes vastab Häirekeskuse töötaja küsimustele. Mees annab teada, et

sõiduautos on üks inimene, kes on teadvuseta, kuid kellel on pulss veel olemas, aga hakkab ära

vajuma. Kannatanu on autos kinni. Meesterahvas kinnitab, et rekajuht on terve. Mehe sõnul on

autol mootor pealt üldse kadunud. Mees soovib teada, mida saaks kannatanuga teha, mille peale

lubab Häirekeskuse töötaja ühendada ta meedikuga (tl 31–32).

17.

02.08.2024. a teabesalvestise vaatlusprotokoll koos veoauto Scania (registreerimismärk

xxx) pardakaamera salvestisega (videofaili G11-1) tõendavad, et mootorsõiduk Scania liikus xxx

poolt xxx poole. Salvestiselt ja vaatlusprotokollist nähtub, et pärast xxx tee ja xxx tee

lõikumiskohast möödumist, paremkurvis (salvestisel oleva kellaaja järgi kell 11.08.30) toimus

mootorsõiduki Scania ja vastu tulnud sõiduauto registreerimisnumbriga xxx vahel kokkupõrge (tl

72–80).

18. Sündmuskoha vaatlusprotokollist selgub, et sündmuskoht asus xxx tee 42. km-l ning

avariis osalenud sõidukiteks olid Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx ning Scania R460

registreerimisnumbriga xxx koos haagisega Schmitz Cargobull registreerimisnumbriga xxx.

Samuti selgub vaatlusprotokollist, et naisterahva surnukeha asus sõidukis xxx juhiistmel ning

veoauto juhiks oli R. Käis. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuli sõiduk xxx xxx poolt

Sangaste poole ning veoauto xxx koos haagisega xxx xxx poolt xxx poole (tl 33–35).

19. Kohtu hinnangul puudub vaidlus sellegi üle, et avarii toimus vihmamärjal ja

veelompidega kaetud asfaltteel, kuhu enne avarii toimumise kohta oli paigaldatud hoiatusmärk

muude ohtude kohta koos lisatahvliga „Märg tee“ ja osutusmärk sobiva kiiruse kohta ehk antud

teelõigule soovitatava suurima kiiruse kohta heades ilma- ja teeoludes 70 km/h. Seda tõendavad

nii sündmuskoha vaatlusprotokoll, mootorsõiduki Scania pardakaamera salvestis kui ka

süüdistatava ja tunnistaja ütlused.

20. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et sündmuskohal oli tegemist püsikattega

teega ning teekate oli märg. Samuti nähtub märg asfalttee vaatlusprotokolli juurde kuuluva

fototabeli fotodelt (vt nt foto 7, 8). Samuti selgub vaatlusprotokollist ja fototabelist (fotod 1, 2),

et minnes xxx poolt xxx poole oli enne xxx tee ja xxx tee lõikumist liikluskorraldusvahend nr

186 „Muud ohud“ koos lisatahvliga nr 884 „Märg tee“ ning seejärel liikluskorraldusvahendid nr

135b „Lõikumine kõrvalteega“ ja nr 556 „Sobiv kiirus 70 km/h“. Pärast kahe tee ristumist oli

liikluskorraldusvahend nr 681 „Kurvisuund“ (tl 33–39). Nimetatud liikluskorraldusvahendite

paiknemine enne avariikohta nähtub ka mootorsõiduki Scania pardakaamera salvestiselt (tl 80).

Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos veoauto Scania pardakaamera salvestisega tõendavad, et

tee oli asfaltkattega ja vihmamärg, sadas vihma ning sõidukil töötasid klaasipühkijad (tl 72–73,

80).

21. Süüdistatav R. Käis on kohtuistungil antud ütlustes (tl 179–189) kirjeldanud, et kui xxx

xxx poole keeras, hakkas õrnalt sadama ning sadu läks järjest tugevamaks. Sõidutee oli märg,

lohkudes oli ka lompe. Süüdistatav on ütlustes kinnitanud, et nägi nii soovitusliku kiiruse 70 km/

h märki kui ka märki „Märg tee“ ning tõdes, et need märgid on seal kogu aeg tema mäletamist

mööda olnud. Tunnistaja E.T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 172–178) sõitis ta samal

päeval sama teed ja läbis avariikoha umbes 4 või 5 minutit enne R. Käisi. E. T. kirjeldas samuti,

et mingis kohas hakkas vihma sadama, tee oli märg ja teel olid lombid. Samuti oli tunnistaja

sõnul mingis kohas hoiatusmärk, et vihmaga soovituslik kiirus 70 km/h.

22. Tõendatud on seegi, et R. Käis juhtis mootorsõidukit Scania, millel oli haakes tühi haagis

Schmitz Cargobull kiirusega ca 80 km/h, kaotas lauges kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja

kaldus paremkurvis vasakule vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku temale oma suunavööndis

sõitnud ja kokkupõrke vältimiseks juba paremale teepeenrale keeranud sõiduautoga Ford Galaxy.

Eelmärgitut tõendavad mootorsõiduki Scania digitaalses sõidumeerikus asunud juhikaardil

olevad andmed, veoauto Scania pardakaamera salvestis, liiklustehnilise ekspertiisi akt ning

tunnistaja E. Tolmuski ja süüdistatava R. Käisi ütlused.

23. Sündmuskohalt veoauto Scania digitaalsest sõidumeerikust kaasa võetud R. Käisi

juhikaardilt on seal olnud andmete alusel tehtud aruanne sõiduki Scania kiirusest ja kiirendusest

10.06.2024 kella 11.07.00-st kuni 11.09.21-ni. Aruanne tõendab, et sõiduki liikumiskiirus enne

liiklusõnnetust (s.o kell 11.08.11 kuni 11.08.21) oli vahemikus 76 kuni 83 km/h. Kell 11.08.22

on kiirus olnud 66 km/h ja kell 11.08.23 57 km/h ning edasi järsult iga sekundiga langenud (tl

57, 60–62).

24. Liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 24E-LL00017 tõendab, et eksperdi arvamuse kohaselt

toimus sõidukite kokkupõrge sõiduauto Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx suunavööndis

teepeenral. Veoauto Scania R460 registreerimisnumbriga xxx ja sõiduauto Ford Galaxy

arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid eksperdi arvamuse kohaselt mõlemal

sõidukil umbes 57 km/h. Ekspertiisiakti uurimuslikus osas on ekspert selgitanud, et

arvutisimulatsiooni tulemus on kooskõlas sõidumeeriku andmetega, kus on näha, et suurem

kiiruse vähenemine toimub liikumiskiiruselt 57 km/h (kellaaeg 11.08.23). Eksperdi hinnangul

viitab nimetatud asjaolu kokkupõrkele, kuna kokkupõrkest tingituna pidi sõiduki aeglustus

suurenema (tl 81–86). Liiklustehnilise ekspertiisi lisaks olevalt animatsioonilt on näha, kuidas

kõigepealt satub külglibisemisse veoauto Scania haagis, mis läheb üle tee telgjoone

vastassuunavööndisse ning seejärel läheb vastassuunavööndisse ka veduk ehk kogu sõiduk

(sadulveok koos haagisega).

25. Pardakaamera salvestiselt on näha, kuidas salvestise aja järgi kell 11.08.25 möödub

veoauto Scania xxx tee ja xxx tee lõikumiskohast ja siseneb paremkurvi. Kell 11.08.26 kaldub

veoauto vastassuunda. Kell 11.08.27 on näha vastutulevat sõiduautot ning veoauto kaldub järjest

enam vastassuunavööndisse. Salvestise aja järgi kell 11.08.29 keerab sõiduauto oma

suunavööndis teepeenrale, kus kell 11.08.30 toimub sõiduauto ja veoauto kokkupõrge.

Kokkupõrke järel paiskuvad mõlemad sõidukid veoauto poolt vaadatuna vasakule teelt välja.

26. Tunnistaja E. T. ütluste kohaselt sõitsid nad (tema ja R. Käis) sel päeval tagasiteed tühja

haagisega (tl 173). Süüdistatav R. Käisi kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta orienteeruvalt 80-

ga, teadis, et seal on sirge teelõik ja kurvid ning pidamine oli okei. Ta ei näinud seal mingit

probleemi. Tema hinnangul tundus kiirus 80 km/h teeoludele vastav ja tunnetuslikult mingit ohtu

ei olnud. Teekate oli seal suhteliselt kare ja pidamine okei. Lisaks soovitusliku kiiruse 70 km/h

märgile nägi ka hoiatusmärki „Märg tee“. Võttis jala pedaalilt ära, esimesse kurvi ja teise kurvi

läks juba vabalt. Piduripedaali ei vajutanud, sest tunneb autot niipalju, et kui võtab jala pedaalilt

maha, hakkab kiirus ise üsna kiirelt langema. Esimene kurv vasakule oli kare ja pidamine oli

okei. Esimene kurv vasakule oli sama trajektooriga ja nende kahe kurvi vahe on väike. Siis läks

paremkurvi, kus õnnetus juhtus. Pärast T-kujulist ristmikku ühekorraga tundis, et auto ei ole

juhitav. Rool kuhugi poole ei reageerinud, auto läks sirgjooneliselt, nägi seda rooliasendist.

Esmalt arvas, et midagi on roolisüsteemiga, kuid auto oli uus. Teine mõte oli, et rehvidega, aga

rehvid olid uued. Siis käis mõte ja nägi, et täielikult on vesi ja pigi. Peast käis läbi mõte, et nüüd

on minek, et nüüd läheb võssa ja et rikub auto kohe ära. Siis käis mõte, aga mis siis saab, kui

keegi vastu tuleb, sest jõudis libisemisega juba üsna kurvi lõppu. Nägi, et sõiduauto tuleb ja

vilgutas kaks korda talle tulesid ning oligi kõik. Hiljem nägi, siis kui nad juba maas olid, et oli

bituumeni õlikiht tekkinud, pealt oli kõik lillakas ja jala all libe. Tema mäletamist mööda algas

libe lõik teekurvi ristmikust kümmekond või viisteist meetrit edasi.

27. Seega üldjoontes tõendavad süüdistatava ütlused samuti, et ta sõitis umbes 80 km/h,

kaotas pärast teede lõikumiskohta paremkurvis juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja

põrkas kokku vastu tulnud sõiduautoga. Küll aga peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu

sellele, et R. Käisi ütlused liiklusmärke nähes gaasipedaali vabastamise ja kiiruse vähendamise

kohta ei ole kooskõlas pardakaamera salvestise ja sõiduki Scania kiiruse aruandega. Nagu

eelpool kirjeldatud, toimus ekspertiisiakti ja sõidumeeriku andmete (kiiruse aruande) järgi

kokkupõrge kell 11.08.23. Pardakaamera salvestiselt nähtub, et kokkupõrge toimus kell

11.08.30. Seega võib öelda, et pardakaamera salvestiselt nähtuv kellaaeg on 7 sekundit kiiruse

aruandes nähtuvast kellaajast hilisem (pardakaamera salvestis hilineb 7 sekundit tegeliku ehk

sõidumeerikus registreeritud sündmushetke suhtes). Pardakaamera salvestisel möödub R. Käis

kell 11.08.12 liiklusmärkidest, mis hoiatavad märja tee eest ning 11.08.16 soovitusliku

sõidukiiruse märgist. Arusaadavalt olid need märgid nähtavad juba mitu sekundit enne neist

möödumist. Kiiruse aruande järgi oli mõned sekundid enne neist märkidest möödumist ja

möödumise ajal (võttes arvesse 7-sekundilist ajavahet) kell 11.08.05 kuni 11.08.09 veoauto

kiiruseks 81–82 km/h. Edasi on ajavahemikul kell 11.08.10 kuni 11.08.16 sõitnud R. Käis

kiirusega 82–83 km/h. Alates kiiruse aruandes märgitud ajast 11.08.17 kuni 11.08.20 on kiirus

hakanud sekundis 1 km/h võrra langema, millest saab järeldada, et selleks ajaks oli R. Käis

gaasipedaali vabastanud. Selleks ajaks oli süüdistatav aga ammu käsitletavatest liiklusmärkidest

möödunud ning jõudnud juba xxx tee ja xxx tee lõikumiskohta, sellest möödunud ning jõudnud

paremkurvi. Seega kiirust vähendama asus R. Käis alles teede lõikumiskohal ja paremkurvi

jõudes ehk umbes 10–15 sekundit pärast liiklusmärkide nägemist.

28. R. Käisile on süüdistuses ette heidetud, et ta rikkus oma tegevusega LS § 45 lg 1, § 45 lg

7, § 50 lg 3 p 1 ja § 50 lg 3 p 2 nõudeid. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Käis rikkus LS §

45 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel

sõita sõiduraja piirides ja LS § 45 lg 7 nõudeid, mille kohaselt asulavälisel teel tuleb sõita

sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid.

Nagu kohtuotsuse punktides 22–27 selgitatud, kaldus R. Käis vastassuunavööndisse. Seega ei

sõitnud süüdistatav oma sõiduraja piirides ega hoidnud võimalikult sõidutee parema ääre

lähedale, mistõttu rikkus ta LS § 45 lg-st 1 ja 7 tulenevaid nõudeid.

29. Kohtu hinnangul rikkus R. Käis ka LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht

kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks – juht peab sõidukiiruse valikul arvestama

oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti

LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust, kui tingimused seda

nõuavad.

30. R. Käis on kohtus antud ütlustes väitnud, et ei usu, et isegi soovitusliku kiirusega 70 km/h

sõites oleks saanud avariid vältida. Kaitsja on samuti märkinud, et tuleb kindlaks teha, kas R.

Käisi sõiduki juhtimine avariieelselt kiirusel 70 km/h oleks avarii toimumise välistanud. Samuti

olid kaitsjal ja süüdistataval etteheited teekattele (tee pindamata, puhas bituumen, mis eraldab

bituumeniõli ja muudab tee libedaks) ja tee profiilile (tee kalle vasakule väljapoole) ning

süüdistatav nimetas juhtunut saatuseks („eks saatus tahtis niimoodi, et mõlemad kohtuksime

seal“). Kohtu hinnangul ei saa kaitsja ja süüdistatavaga nõustuda ega järeldada, et osaliselt oli

avarii tekkimises süüdi tee või et kokkupõrge oli vältimatu, nn saatus. Avarii peamiseks

põhjuseks oli kohtu hinnangul just R. Käisi valitud vale sõidukiirus ning seda järgmistel

põhjustel.

31. Tunnistaja E. T. kohtus antud ütluste kohaselt läbis tema sama kurvi umbes 4 või 5

minutit enne R. Käisi. Kui nägi soovitusliku kiiruse 70 km/h märki, võttis kiiruse maha ja kiirus

oli tal kindlasti 70. Kui kurvis juba libises, siis oli kiirus 60 km/h. Ta libises vastassuunda, kaks

korda pidurdas ja siis sai uuesti autol juhitavuse tagasi. Tunnistaja sõnul libises auto üle

telgjoone, aga teepeenra peale ta ei läinud (tl 172–178). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja

ütlused tõdemust, et väiksema sõidukiiruse juures olnuks avarii välditav. Tunnistaja ütlustest

järeldub, et väiksema kiirusega, nagu sõitis kurvi tunnistaja, auto küll kaotas juhitavuse ja libises,

kuid seda oluliselt vähem, kui süüdistatava auto. Tunnistajagi auto läks küll üle telgjoone

vastassuunda, kuid mitte teepeenrale nagu süüdistatava auto oluliselt suurema kiiruse juures. Ka

süüdistatav ise on ristküsitluses kannatanute esindaja küsimustele vastates lõpuks tunnistanud, et

näiteks kiirusega 20 km/h ei oleks juhtunud seda, et auto on juhitamatu ja sõidab

vastassuunavööndisse. Samuti on R. Käis nentinud, et põhifaktor, mis ta vastassuunavööndisse

viis, oli tema enda valitud kiirus.

32. Eksitav on kaitsja väide, nagu tuleks hinnata, kas kiirus 70 km/h oleks avarii toimumise

välistanud. Nagu eelpool kohus tõendatuks luges, olid enne xxx tee ja xxx teede lõikumiskohta

paigaldatud märgid nr 135b „Lõikumine kõrvalteega“ ja nr 556 „Sobiv kiirus 70 km/h“.

22.02.2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“

(edaspidi määrus) § 5 p 8 kohaselt hoiatavad märgid 133 kuni 135 kõrvaltee lõikumisest

peateega või suubumisest sellesse ning § 15 p 26 kohaselt on märgil 556 näidatud teelõigule

soovitatav suurim sõidukiirus heades ilmastiku- ja teeoludes. Nagu süüdistatav ja tunnistaja E. T.

kirjeldasid, sadas vihma ajal, mil nad mööda seda teed sõitsid, ja tee oli märg. Seetõttu tulnuks

märgist järeldada, et kui isegi heade ilmastiku- ja teeolude korral on soovituslikuks kiiruseks 70

km/h, on saju tõttu kehvade ilmastiku- ja teeolude tõttu sobiv kiirus sellel teelõigul tunduvalt

väiksem kui 70 km/h.

33. Samuti on põhjendamatud kaitsja ja süüdistatava etteheited teekattele ja tee profiilile.

Kaitsja on märkinud, et R. Käis selgitas juba kohtueelses menetluses, et avariikohas oli asfaltkate

pindamata, mis tõi kaasa veoki juhitavuse kaotuse, kuid seda väidet ei ole kontrollitud. Kohus on

seisukohal, et esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et avariipaigas oli teekate nõuetele

mittevastav. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et R. Käis oleks kohtueelses menetluses

palunud tee nõuetele vastavust kontrollida. Tegemist on paljasõnalise väitega. Eelpool leidis

tõendamist, et xxx poolt xxx poole minnes enne paremkurvi, kus avarii toimus, oli paigaldatud

märk nr 186 „Muud ohud“ koos lisatahvliga nr 884 „Märg tee“. Määruse § 5 p 42 kohaselt märk

186 hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud

tahvlil. Määruse § 21 p 24 kohaselt teatab tahvel 884, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on

märg. Kuna tee äärde oli paigaldatud märk 186 koos lisatahvliga 884, hoiatas see liiklejaid, sh

süüdistatavat sellest, et märg sõidutee võib olla sel teelõigul ohtlik. Seetõttu on asjakohatud

kaitsja ja süüdistatava viited sellele, et tee libedus oli ootamatu ning tee libeduses ja auto

vastassuunavööndisse kaldumises oli osalt süüdi tee või teehaldaja. R. Käisil tulnuks arvestada

sõidukiiruse valikul tee- ja ilmastikuolusid ning juhinduda liiklusmärkidest, mis hoiatasid märja

tee eest ning soovitasid isegi heades ilmastiku- ja teeoludes sõita sellel teelõigul piirkiirusest

oluliselt aeglasemalt.

34. Lisaks tee- ja ilmastikuoludele tulnuks R. Käisil arvestada sõidukiirust valides ka sõiduki

seisundit ja veose iseärasusi. R. Käis on ka selgitanud, et autol, s.o vedukil olid uued rehvid, kuid

haagise rehvid olid poolkulunud, poolpeetud (tl 183). Kohus luges tõendatuks, et R. Käis juhtis

avarii toimumise ajal veoautot, millel oli haakes tühi haagis. Kuigi R. Käis on alguses kohtus

ütlusi andes märkinud, et nii koormaga kui ka koormata haagise juhitavus ja teel püsimine on

ühtemoodi, siis hiljem on R. Käis siiski nentinud, et tühi haagis võib hakata kergemini

külgsuunas libisema (tl 183). Tunnistaja E. T. on kinnitanud, et koormaga auto püsib paremini

teel, kuid tühja järelkäruga sõites võib see kergemini teega risti minna (tl 173). Samuti möönis R.

Käis, et enne avariid võis tema haagis minna külglibisemisse (tl 184).

35. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et R. Käis rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid jättes

sõidukiiruse vajalikul määral vähendamata ja kohandamata vastavalt teeoludele, tee ja sõiduki

seisundile, veose iseärasustele ja ilmastikuoludele. Eelmärgitud asjaolusid arvesse võttes oli R.

Käisi valitud sõidukiirus ebasobivalt suur, mille tõttu kaldus tema juhitud sõiduk

vastassuunavööndisse.

36. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOS00589-01/TRT134 kinnitab, et

toksikoloogiauuringul L.B verest etanooli, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud (tl

94). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt omas L.B juhtimisõigust, täpsemalt AM, B ja C1

kategooria juhtimisõigust (tl 35). Märgitud tõenditega on kinnitust leidnud ja pole vaidlust, et

Fordi juhtinud L.B oli avarii toimumise ajal kaine ning omas juhtimisõigust. Siiski on nii kaitsja

kui ka süüdistatav teinud etteheiteid nii L.B käitumisele kui ka kohtueelsele uurimisele L.B

juhitud sõiduki kiiruse kindlaks tegemata jätmisega.

37. Kaitsja on märkinud, et kindlaks oleks tulnud teha Fordi avariieelne kiirus. Kaitsja leiab,

et kui L.B ületas osundusmärgil toodud kiiruse määra, siis muudab see R. Käisile esitatud

süüdistust. Iseenesest on õige kaitsja märkus, et asjas ei ole kindlaks tehtud Fordi avariieelset

kiirust. Kindlaks on üksnes tehtud, et kokkupõrke hetkel oli mõlema sõiduki kiirus umbes 57

km/h. Siiski ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kas L.B järgis sobivat kiirust 70 km/h või

mitte. R. Käisi juhitud mootorsõiduki pardakaamera salvestis kinnitab, et L.B sõitis oma

suunavööndis ja tema sõiduki juhitavuse üle kontrolli ei kaotanud. Liiklusõnnetuse põhjustas

süüdistatava kaldumine vastassuunavööndisse. Seetõttu ei ole süüdistuse seisukohast oluline, kas

L.B sõitis osundusmärgil märgitud kiirusega või mitte.

38. Veel heidab kaitsja ette, et fikseeritud ei ole Fordi pidurdusjälgi ning et Fordi juhtinud

L.B võinuks kokkupõrke vältimiseks pöörata vasakule. Süüdistatav on ütlustes märkinud, et

tõenäoliselt lõi L.B selles olukorras krampi, kuid ta oleks võinud avarii vältimiseks pöörata

paremale võssa (tl 186). Kohtu hinnangul on taolised etteheited avariis surma saanud L.B

käitumisele küünilised. Esiteks kinnitab pidurdusjälgede puudumine tõika, et kui õnnetuse hetkel

oli L.B juhitud auto kiirus 57 km/h, ei saanud see ka enne avariid olla oluliselt suurem. Teiseks

ei ole fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis kummagi sõiduki pidurdusjälgi. Olukorras,

kus süüdistatav ise samas olukorras ei pidurdanud ning väitis kohtus korduvalt füüsikareeglite

vastaselt, et pidurdamine oleks tema sõiduki kiirust veelgi suurendanud (tl 182, 183), on

kummastav kaitsjal heita L.B-le ette pidurdamata jätmist. Mis puutub L.B poolt liiklusõnnetuse

vältimist, siis ei olnud L.B-le ette teada, kas R. Käis taastab oma sõiduki juhitavuse üle kontrolli

ja suudab sõiduki oma suunavööndisse tagasi juhtida või mitte. Samuti ei saanud L.B teada, kas

kurvis tuleb talle R. Käisi sõiduki järel vastu veel mõni sõiduk. Seetõttu võinuks L.B poolt

vasakule vastassuunavööndisse pööramine lõppeda samuti liiklusõnnetusega ning seda juba L.B

süül. Alusetu on L.B-le süüks panna sedagi, et ta ei sõitnud paremale teelt välja võssa, et vältida

kokkupõrget sõidukiga, mille juht eiras liiklusmärke, valis ebasobivalt suure sõidukiiruse ning

kaotas seetõttu juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse. Seega on kohtu hinnangul kõik

süüdistatava ja kaitsja etteheited ja märkused L.B tegevuse kohta põhjendamatud.

39. Kokkuvõtvalt rikkus R. Käis mootorsõiduki juhina LS § 45 lg-st 1 ja 7 ning LS § 50 lg 3

p-st 1 ja 2 tulenevaid liiklus- ja käitusnõudeid. KarS § 423 lg 1 objektiivne koosseis eeldab aga

nende rikkumiste tagajärjena ka inimesele raske tervisekahjustuse tekitamist või inimese surma

põhjustamist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Käis põhjustas eelnimetatud rikkumiste

tagajärjel kannatanu L.B surma.

40. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOS00589-01/TRT134 kinnitab, et

eksperdiarvamuse kohaselt oli L.B surma põhjuseks XXX; vigastuste tüsistusena tekkis

traumaatiline peaajuturse ja äge verekaotus. Eksperdi hinnangul võisid L.B kehavigastused olla

tekkinud 10.06.2024 liiklusõnnetuse käigus kannatanu paiskumisest/löömisest/kompressioonist

vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu, detaile. Eksperdi arvamuse kohaselt saabus L.B surm

vahetult pärast vigastuste tekkimist (tl 88–104)

41. Ekspertiisiaktiga on kinnitust leidnud, et L.B-l tuvastati pärast avarii toimumist

eelkirjeldatud vigastused, mis tingisid tema surma. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et L.B sai

vigastused just R. Käisi põhjustatud liiklusavarii tagajärjel, kuivõrd L.B nimetatud vigastustega

surnukeha oli pärast kokkupõrget avariis osalenud sõiduautos. Seega on ekspertiisiaktiga

tõendatud, et R. Käisi liiklus- ja käitusnõudeid eirav käitumine tingis kannatanu surma. KarS §

423 lg 1 objektiivne koosseis on sellega täidetud.

42. KarS § 423 lg 1 eeldab subjektiivse koosseisuna ettevaatamatust ja seda nii liiklusnõuete

rikkumise kui ka tagajärje ehk praegusel juhul surma põhjustamise osas.

43. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kohtu hinnangul suhtus

R. Käis nii liiklusnõuete rikkumisse kui ka L.B surma põhjustamisse hooletult. KarS § 18 lg 3

järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist,

kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

44. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta varasematel aastatel Euroopa töölt tulles xxx teed

kasutanud. Enne 2024. aastat oli seal sõitnud, sest läheduses on liivakarjäär ja sealt käis pidev

vedu xxx ja tagasi. Tema hinnangul vastas tema valitud kiirus teeoludele, mingit ohtu

tunnetuslikult ei olnud. Teekate oli suhteliselt kare ja pidamine oli okei. Avariile eelnenud kurvis

oli pidamine samuti okei. Kuna esimene kurv oli läbitav ja teadis, et sealt tuleb teine kurv, siis

arvas, et sealt läheb ta ka läbi. Eelmised kurvid olid kõik sama kiirusega läbitavad. See teelõik,

selle tee kurvilisus ning teekatte seisukord olid talle teada ja tuttavad. Varem ei olnud seal sellist

libedust olnud, kuigi liiklusmärke enne avariikohta oli seal ka varem täheldanud. Sama teed oli

varem sõitnud ka vihmas ja talves ning oli sõitnud seal võimaliku läbiva kiirusega, n-ö

tagumikutundega ja see oli teda iga kord aidanud. Seekord muutus auto juhitamatuks, sest

teekatte muutus oli tema jaoks ootamatu. Kuna teekate oli märg, siis ei eristanud teekatte

muutust niimoodi ära. Tema jaoks oli tee libedus ootamatu, sest varem ei ole seal libisemist

toimunud. Varem ei ole ta juhitavust kaotanud (tl 179–185). Seega varasemalt oli R. Käis sama

teed sõitnud erinevates ilmastikuoludes ja ei olnud juhitavust kaotanud ning ka samal päeval

sama teed sõites oli eelnevalt olnud pidamine hea ja kõik kurvid umbes samal kiirusel

probleemideta läbitavad. Süüdistatava ütlustest saab järeldada, et ta ei teadnud, et tema valitud

sõidukiirus ei võimalda tal säilitada juhitavust ja püsida oma suunavööndis. Samas

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud arvestades liiklusmärke, tee-

ja ilmastikuolusid, sõiduki seisukorda ja veose iseärasusi seda ette nägema. Kuivõrd kohtu

hinnangul pani R. Käis liiklusnõuete rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis,

puudub alus R. Käisi teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi, nagu on taotlenud

kannatanute lepinguline esindaja.

45. Nii raske tagajärje saabumist, nagu L.B surm, R. Käis kahtlemata ei teadnud ja

võimalikuks ei pidanud. Seda kinnitavad R. Käisi ütlused, millest selgub, et ta oli pärast avariid

šokis, tundis kohe kõige halvemat ning palus talle kõrvale jooksnud inimesel helistada

Häirekeskusesse. Seejärel tuli juba keegi, kes ütles, et helistas Häirekeskusesse (tl 186, 187).

46. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et R. Käis pani KarS § 423 lg 1 objektiivsele

koosseisule vastava teo toime hooletusest. Ta pani mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või

käitusnõuete rikkumise toime hooletusest ja hooletusest põhjustas ka kannatanu L.B surma.

47. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

48. Eeltoodust tulenevalt on R. Käisi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus

on seisukohal, et R. Käis pani toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 423 lg 1 järgi, s.o

mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on

põhjustatud inimese surm.

49. KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

50. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

51. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Asjaoludest nähtub, et R. Käis rikkus mitmeid liiklusnõudeid, kuid mis seisnesid kokkuvõtvalt

selles, et ta kaldus valesti valitud sõidukiiruse tõttu vastassuunavööndisse. Süüdistatav ei

ületanud piirkiirust, ta oli kaine ning samuti omas ta teo toimepanemise ajal juhtimisõigust.

Seega ei esinenud väga raskeid liiklusnõuete rikkumisi. Kuivõrd KarS § 423 lg 1 hõlmab nii

juhtumeid, mille tagajärjel põhjustatakse raske tervisekahjustus kui ka inimese surm, tuleb

käsilolevas asjas kannatanu surma põhjustamist pidada selle sätte kontekstis raskemaks

tagajärjeks. Eeltoodut arvestades on R. Käisi süü keskmine.

52. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud. Kuigi ühe kergendava asjaoluna võiks kõne alla tulla puhtsüdamlik kahetsus (KarS §

57 lg 1 p 3), seda praeguses asjas siiski ei esine. Kannatanute lepinguline esindaja ja prokurör

märkisid, et süüdistatav ei olnud kriminaalmenetluse kestel kordagi kahetsust toimepandud teo

osas avaldanud. Kohtus ristküsitlusel kinnitas R. Käis, et peab küll vajalikuks hukkunud naise

perekonnale kaastunnet ja kahetsust avaldada, kuid ei ole seda teinud (tl 187). Alles pärast seda,

kui prokurör ja kannatanute esindaja olid kohtuvaidlustes juhtinud tähelepanu, et R. Käis pole

juhtunu osas kahetsust avaldanud, märkis R. Käis viimases sõnas: „Ei saa seda väita, et ma nagu

ei kahetseks seda toimepandud tegu, see on sisemuses kinni ja see ei kao. Sügav kaastunne

kõigile kannatajatele.“ Riigikohus on 09.05.2014. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-18-14 selgitanud,

et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab

olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Veel on

Riigikohus 05.06.2018. a otsuses kohtuasjas 1-17-105 märkinud, et teatud juhtudel võib

toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks

juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus)

erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. Kohtu hinnangul nähtub

tuvastatud asjaoludest, et R. Käis on menetluse vältel oma süüd tunnistanud osaliselt, nimetanud

kohtuistungil juhtunut saatuseks, ta on leidnud, et temal mingit õnnetuse ennetamise ülesannet ei

olnud ning võis sõita 80 ja rohkem km/h hoiatavate märkide alt läbi (tl 185, 186). Ka kohtule

esitatud R. Käisi meditsiinidokumentidest nähtub, et R. Käis jõudis oma süülist liiklusõnnetuse

põhjustamise mõtet analüüsides järeldusele, et ta poleks saanud midagi teisiti teha (tl 143).

Eeltoodu viitab sellele, et R. Käis on oma teopanust menetluse kestel kas üldse mitte (saatus,

tema poleks saanud midagi teha) või väga väiksel määral tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt ei

pea kohus süüdistatava viimases sõnas aasta pärast toimepandud tegu avaldatud kahetsust siiraks

ning jätab selle karistust kergendava asjaoluna arvestamata.

53. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka nii eripreventiivseid

kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kui ka

üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei pea üldpreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista R. Käisile keskmisest raskemat karistust.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Käisil puuduvad kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused (tl 105). Samas on R. Käis näidanud üles hooletut suhtumist liiklusreeglite

täitmisse ning oma süüd ja rolli juhtunus pisendanud (vt otsuse p 30, 52). Sellele vaatamata ei

pea kohus vajalikuks ka eripreventiivsetel kaalutlustel R. Käisile mõistetavat karistust

suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et kohus kohaldab R. Käisi suhtes lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (vt otsuse p 55 jj) nii eri- kui ka üldpreventiivsetel

kaalutlustel ning kohtu hinnangul on lisaks põhikaristusele lisakaristuse kohaldamine R. Käisi

puhul piisav nii eripreventiivsete kui ka üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks.

54. Võttes arvesse R. Käisi süü suurust, leiab kohus, et teda on põhjendatud karistada

vangistusega. Nagu kohus ülal märkis, on isiku süü keskmine, mistõttu on põhjendatud R. Käisi

karistada sanktsiooni keskmises määras, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus on

seisukohal, et mõistetavat karistust vangistuse näol pole siiski vaja täitmisele pöörata. R. Käisi

ütluste kohaselt on ta töötanud autojuhina umbes 40 aastat ning selle aja jooksul ei ole tal

liiklusavariisid olnud. Süüdistataval puuduvad ka kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.

Liiklusõnnetuse põhjustas kokkuvõtvalt süüdistatava poolt juhitud mootorsõiduki

vastassuunavööndisse kaldumine ebaõige sõidukiiruse valiku tõttu, raskeid liiklusnõuete

rikkumisi ei esinenud. Kohtu hinnangul on R. Käisi varasemat õiguskuulekat käitumist

arvestades põhjendatud jätta karistus KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata,

kui R. Käis ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-

des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna R. Käisi kohtus antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks

täiel määral mõistnud enda rolli ja süüd liiklusõnnetuse toimumises, on põhjendatud määrata

talle lisakohustusena KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda

liiklusohutust käsitlevas sotsiaalprogrammis ja see läbida.

55. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt kui KarS-s või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib

mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest

lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni 3

aastaks. KarS § 423 ei näe ette lisakaristuse pikkuse osas erandit.

56. Riigikohus on selgitanud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt

eripreventiivseid eesmärke. See peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime

panna (vt nt RKKK 13.12.2013. a otsuse nr 3-1-1-122-13 p-d 9 ja 11). Samuti on Riigikohus

märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama

karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust

kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga

arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna

turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 16.05.2017. a otsus nr 3-1-1-18-17 p 13).

57. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ja

ühiskonna turvalisuse tagamiseks põhjendatud mõista R. Käisile lisakaristusena sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine. Kuigi R. Käisil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused

(tl 105), viitab isiku toimepandud kuritegu ja liiklusrikkumised, mis väljendusid valesti valitud

sõidukiiruses ja R. Käisi kaldumises vastassuunavööndisse, et ta suhtub liiklusreeglitesse

hooletult ning on seetõttu liikluses ohtlik nii kaasliiklejatele kui ka iseendale. Kohus arvestab

lisakaristuse kohaldamisel ka R. Käisi suhtumist toimepandud teosse. R. Käis nägi endal

liiklusõnnetuse põhjustamisel süüd vaid osaliselt ning leidis, et temaga võrdselt süüdi oli ka

teekate ja tee kalle ning kannatanu võinuks keerata kokkupõrke vältimiseks paremale teelt välja

võssa. Samuti märkis süüdistatav, et juhtunu oli saatus ning et tema ülesandeks ei olnud avariid

ennetada. Kuna R. Käisi hooletu käitumine põhjustas väga raske tagajärjega liiklusõnnetuse

(kaasliikleja surma), on põhjendatud isik mõneks ajaks liiklusest sõidukijuhina eemaldada. R.

Käisi liiklusest eemaldamine annab isikule võimaluse oma käitumise üle järele mõelda ning

tagab ka kaasliiklejate ohutuse. Ühtlasi annab see ühiskonnale tervikuna teadmise sellest, et

kaasliikleja surma ettevaatamatusest mootorsõidukijuhist põhjustajal ei ole mõneks ajaks

mootorsõidukijuhina liiklusesse asja. Teisisõnu, riik reageerib sellistelegi kuritegudele piisava

rangusega.

58. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada R. Käisile

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 12 kuuks. Ühtlasi selgitab kohus, et LS

§ 129 lg 2 kohaselt juhul, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära

võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik

sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Seega ei taastu juhtimisõigus pärast

lisakaristuse lõppu automaatselt, vaid R. Käisil tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada nii

liiklusteooria- kui ka sõidueksam. LS § 127 kohaselt on R. Käis kohustatud viie tööpäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui R. Käis

jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro

suurust sunniraha.

TSIVIILHAGID

59. Tsiviilhagi kohaselt paluvad kannatanud L.B ja D.L mõista kostjatelt (süüdistatavalt ja

tsiviilkostjalt If P&C Insurance AS-lt) solidaarselt kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti mõista kannatanute kasuks välja viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni.

Tsiviilhagi kohaselt mõjus L.B ootamatu ja traagiline surm raskelt kõigile temaga koos elanud

lähedastele.

60. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks

tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise

ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

61. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse

või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu

või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist

õigustavad erandlikud asjaolud.

62. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

63. Riigikohus on lahendites asjades nr 3-2-1-19-08 ja 3-1-1-57-10 käsitlenud VÕS § 134 lg

3 mõistet „lähedased“. Riigikohus seisukohal, et läheduse üle otsustamisel tuleb hinnata iga

üksikjuhtu eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest

elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Lähedasteks VÕS § 134 lg 3 mõttes on üldjuhul surnud

isikuga koos elanud abikaasa ning vanemad lapse jaoks.

64. L.B kohtus antud ütluste kohaselt kohtusid nad L.B-ga 2009. aastal ja abiellusid aastal

2010. Nad elasid koos ühe perekonnana koos kahe lapse, R. ja D.L-iga (tl 166, 167). Seega olid

nad L.B hukkumise ajaks olnud abielus umbes 14 aastat ning elasid koos. D.L-i isikuandmetest

selgub, et avarii toimumise ajal oli ta alaealine, 17-aastane. L.B on selgitanud, et L.B oli lastega

väga lähedane, sest tema tegeles kodus lastega ja tegi kodus igapäevatoimetusi (tl 167). Nii L.B

kui D.L-i ütlustest selgub, et D.L elas suure osa ajast kooli ühikas, oli kodus nädalavahetustel (tl

166, 170). Nii L.B kui ka D.L-i ütluste kohaselt sõitis L.B 10.06.2024 hommikul xxx D.L-i tööle

viima (tl 166, 170). D.L on kinnitanud, et tema ema oli tema kõige lähedasem inimene, oma isa

ta ei tea ega tunne (tl 171). Ehkki D.L-iga päev koos L.B-ga ei elanud ja viibis kodus vaid

nädalavahetustel, oli D.L-il oma ema L.B-ga lähedane suhe. D.L oli L.B surma ajal alaealine

ning kuna ta oma bioloogilist isa ei tunne, oligi ema tema jaoks ainus kõige lähedasem isik. Just

L.B oli see, kes oli tegelenud kodus lastega ja viis ka avarii päeva hommikul D.L-i autoga tööle.

Kohtu hinnangul saab käesolevas asjas nii L.B kui ka D.L-i pidada L.B lähedasteks VÕS § 134

lg 3 tähenduses.

65. Riigikohus on 07.10.2022. a otsuse p-des 29 ja 30 kohtuasjas nr 1-21-3082 märkinud

järgmist. Asjas nr 3-2-1-19-08 selgitas Riigikohus, et lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS §

134 lg 3 järgi võib esmajoones õigustada näiteks ruumiline lähedus hukkunu või raskelt

kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või

selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis olemine). Samas kohtuotsuses

nimetati võimalike erandlike asjaolude hulgas ka hukkunud lähedase inimese vigastuste

nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid (vt viidatud otsuse p

17). Kõnesolevas otsuses – ega ka üheski teises Riigikohtu otsuses – ei ole aga toodud VÕS §

134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kolleegium jagab

õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht

seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb (M.

Vutt. Lähedase isiku surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

kohtupraktika. – Juridica 2012, nr 6, lk 471). Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise

nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene

sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus. Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab

andma hinnangu kohus.

66. Kannatanud on kohtuistungil antud ütlustes kirjeldanud, kuidas nad said oma abikaasa ja

ema hukkumisest teada, millised olid nende reaktsioonid ja kuidas nad on tulnud toime

kannatanu traagilisest hukkumisest põhjustatud leinaga. Samuti on kohtule esitatud kannatanute

meditsiinidokumente ja tõendeid psühholoogide vastuvõtule pöördumisest, mis samuti

kinnitavad nende üleelamisi.

67. L.B kohtus antud ütluste kohaselt sai ta oma abikaasa surmast teada Delfi uudisest.

Abikaasale helistama hakates nägi ta Delfi uudist, et samal teelõigul, kus tol päeval sõitis tema

abikaasa, oli liiklusõnnetuses hukkunud 37-aastane naisterahvas ning sõitis sündmuskohale.

Jõudis sinna umbes tund aega pärast avarii toimumist ning nägi seal selleks ajaks juba sõidukist

välja võetud, kuid auto kõrval lebavat abikaasa kinni kaetud surnukeha. Ta sai sündmuskohal

kohe aru, et L.B on surnud. Kogu tema maailm varises kokku, hakkas mõtlema, mida ta edasi

teeb ja kuidas lastele ütleb. XXX. L.B ütlused kinnitavad, et ta suhtleb pärast abikaasa surma

psühholoogi ja nüüd ka psühhiaatriga ning kohtumised jätkuvad ka käesoleval ajal. Talle on

välja kirjutatud kangemad xxx. L.B ja L.B tütrel R. L.B-l on xxx millega seoses xxx mida varem

tegi L.B. Pärast avariid käib L.B tööl, kuid telefon on kogu aeg kõrval ja kasutab hands-free’d, et

tööl kuulda, kui R. L.B helistab või kirjutab. Avarii pilt on tal kogu aeg silme ees, kus on need

kaks autot kraavis (tl 166–170).

68. Kannatanu D.L on L.B avariijärgsete üleelamiste kohta rääkinud, et L.B mõjutas L.B

surm raskelt. D.L nägi õhtuti, kui ta vabadel päevadel kodus oli, kuidas L.B oli nuttev ja tujust

ära. L.B mõjutas juhtunu kõige raskemalt (tl 170–171).

69. Kohtule esitatud L.B meditsiinidokumentidest nähtub, et Tartu Nõustamis- ja

Kriisiabikeskuse psühholoogil M. Sarapuul on alates 14.06.2024 toimunud L.B-ga nõustamised

telefonitsi, sõnumite teel ja videovestlustena. L.B jaoks oli juhtunu kirjeldamine emotsionaalselt

äärmiselt keeruline. Psühholoog on märkinud, et sündmuse asjaolud sisaldavad väga

traumaatilisi aspekte, mis võivad olla pikema mõjuga ja vajavad edasist sekkumist. Samuti on

psühholoog kirjutanud, et L.B-l esinevad xxx jms. Aktiivsem oli L.B kontakt psühholoogiga

aprilli algusest 2025 kuni mai lõpuni 2025. Psühholoogi kirjelduse kohaselt oli L.B-le jätkuvalt

probleemiks sündmuse pealetükkivas ning tugevad unehäired, mis mõjutasid oluliselt töö- ja

igapäevaelu. Psühholoogile teadaolevalt oli L.B kontaktis ka psühhiaatriga. Lisaks selgub

kohtule esitatud dokumentidest, et psühhiaater on L.B-le raskete stressireaktsioonide ja

kohanemishäirete tõttu välja kirjutanud ravimeid (tl 121–126).

70. D.L on kohtus andnud ütlused, et sai avariist teada umbes kella viie paiku, kui L.B tuli

talle tööle järgi. Kui ta sai ema surmast teada, ei osanud ta midagi teha, oli tuim, sõnad ei tulnud

välja. Samal õhtul läks ikkagi ühiselamusse, sest ei tahtnud oma elu pooleli jätta. Järgmisel

päeval kooli ikkagi ei läinud, sest tundis, et ei suuda seal istuda ja kuulata. Paar päeva hiljem oli

tööpäev ja tööle läks, sest mõtles, et seal on tegemist ja saab seal äkki mõtted eemale. Ta ei

osanud oma elust edasi mõelda. Juhtunu häiris tema magamist – istus paljud ööd umbes kahe,

kolme, vahel ka neljani üleval. Mingi hetk ei suutnud vaikuses magada. Ta pani end ema

vaatepilti, et kuidas see juhtus. Pärast ema surma hakkas suvel peale tööd xxx, kui võimalus

tekkis. Koolis oli küll veidi keerulisem, kuid sai õppimisega hakkama. Ema surma tõttu tekkis

temal ja õel rohkem kohustusi. Tema suhted õega on muutunud – nad ei saa enam nii hästi läbi.

D.L-i sõnul ei ole ta juhtunust üle saanud, keeruline on olla ja asi käib ikka tal mõtetest läbi.

Ravimeid ei ole ta pärast ema surma tarvitanud, kuid on rääkinud koolipsühholoogiga ja käinud

Valgas rehabilitatsioonis. Nõustamised on teda aidanud, tema seisukord on paranenud (tl 170–

171).

71. Kannatanu L.B on D.L-i avariijärgsete üleelamiste kohta rääkinud, et D.L on muutunud

väga kinniseks. Ta on kodus üsna vähe ning on pidevalt oma tüdruksõbraga või kuskil mujal.

Kui ta on kodus, on ta pidevalt pikali. Pärast juhtunut D.L ja R. L.B kaklevad palju, ei jaga ning

iga pisikenegi asi segab nende omavahelist suhtlemist. D.L ei ole ravimeid ega teraapiaid

kasutanud, kuid on rääkinud psühholoogidega. L.B sõnul on tal suhtlus D.L-iga säilinud, kuid ei

ole enam selline nagu vanasti (tl 166–170).

72. Kohtule esitatud kannatanu D.L-i psühholoogi tõend kinnitab, et D.L on alates eelmise,

s.o 2024. aasta sügisest kohtunud neljal korral koolipsühholoogiga. D.L pöördus esmasele

vastuvõtule seoses xxx. Psühholoog on märkinud, et D.L xxx ning ta väljendas muret

pereliikmete pärast. D.L-i testide tulemused on näidanud korduvalt xxx tunnuste olemasolu,

viidanud vaimsele kurnatusele ja unehäiretele. Psühholoog peab D.L-i puhul põhjendatuks

EMDR teraapiat, kuna D.L on olnud leinas, traumeerivad mälestused ja stressi sümptomid on

endiselt olemas ja takistavad tema toimetulekut. Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, et D.L

pöördus ohvriabi poole 11.06.2024, kus talle osutati psühholoogilise esmaabi nõustamist ning

kuni 01.04.2025 toimus kohtumisi kuuel korral. Nõustamiskohtumistel on vesteldud lähedase

kaotusega kui ka toimetulekuga seotud teemadel (tl 131–134).

73. Kohtu hinnangul olid L.B surma saabumise asjaolud võrreldes tavapäraste lähedase

kaotamise juhtudega erandlikud ning õigustavad L.B-le ja D.L-ile mittevaralise kahju hüvitise

maksmist. L.B oli noor 37-aastane kahe alaealise lapse ema, kelle surm saabus ootamatult ja

rängal viisil (vt otsuse p 22–27). Vigastused, mis L.B-l avariijärgselt tuvastati ning millesse ta

suri, olid erandlikult rasked (vt otsuse p 40). Juba ainuüksi see võimaldab jõuda järeldusele, et

L.B lähedastel oli juhtunuga tavapärasest keerukam toime tulla. L.B surm oli kannatanutele, s.o

L.B abikaasale ja pojale, eriliselt raske kogemus – nad mõlemad vajasid psühholoogilist abi,

nägid juhtunust häirivaid kujutluspilte, kogesid uneprobleeme ning see mõjutas ja mõjutab siiani

nende igapäevast toimetulekut. L.B saab seniajani medikamentoosset ravi, tal olid xxx ja ta xxx.

Kahtlemata jääb mõlemale kannatanule kauaks hingevalu põhjustama abikaasa ja ema rängal

moel saabunud surm. Kuna L.B surma saabumise asjaolud olid niivõrd rasked, ei ole iseenesest

tähtsust sellel, kas L.B lähedased tema surnukeha pärast avariid nägid või mitte. Siiski on L.B

ütlustega tõendatud, et ta avarii sündmuskohal käis. Kahtlemata suurendas sündmuskoha ning

seal oma abikaasa surnukeha nägemine L.B üleelamisi veelgi. D.L-i puhul tuleb arvestada

sedagi, et ta oli L.B, oma ainsa bioloogilise vanema ja kõige lähedasema isiku hukkumise ajal

alaealine. Seega esinevad praeguses asjas erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 tähenduses ning

mittevaralise kahju hüvitamine L.B-le ja D.L-ile on põhjendatud.

74. Riigikohus on 17.12.2012. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-116-12 punktis 18 leidnud, et

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

75. Viimati on Riigikohus koostanud asjakohase kohtupraktika analüüsi 2020. aastal, milles

analüüsiti perioodil 01.06.2018–31.05.2020 mittevaralise kahju hüvitamist kriminaalasjades1.

Juhtudel, kus liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanu hukkus (kriminaalasjad KarS § 423 järgi),

rahuldasid kohtud sel ajavahemikul kahel korral lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Kahel juhul jäeti nõue rahuldamata erandlike asjaolude puudumise tõttu. Suurim hüvitis

oli 15000 eurot ja väikseim 4000 eurot. 15000 eurot mõisteti välja juhtumi puhul, kus isa käis iga

päev oma poega haiglas vaatamas, poja süda seiskus isa juuresolekul ning ta andis loa

elutoetavate seadmete väljalülitamiseks. 4000 eurot mõisteti välja otsasõidu puhul ülekäigurajal,

kus kannatanu ja lähedase isiku kooselu oli kestnud 60 aastat ning lähedase isiku heaolu langes

oluliselt.

76. Hagiavalduses on kannatanute esindaja viidanud värskemast kohtupraktikast Riigikohtu

07.10.2022. a otsusele asjas 1-21-3082, kus liiklusõnnetuses hukkunud naise abikaasale ja

täiskasvanud lastele mõisteti mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 3000 eurot. Kannatanute

esindaja on juhtinud tähelepanu, et lahendis 1-21-3082 oli hukkunu 59-aastane naine, kelle

lapsed olid 36- ja 39-aastased, kuid praegusel juhul hukkus noor 37-aastane naine, kelle lapsed

olid alaealised. Kohtuvaidlustes on kannatanute esindaja toonud esile ka Tartu Maakohtu

06.05.2024. a otsuse kriminaalasjas 1-23-52 (lahend täielikult veel jõustumata, kuid tsiviilhagi

osas jõustunud), kus lapse kaotanud vanematele mõisteti igaühele välja mittevaralise kahju

hüvitis 25000 eurot. Esindaja oli seisukohal, et teismelise lapse kaotamine liiklusõnnetuses ei ole

märkimisväärselt raskem olukorrast, kus teismeline laps kaotab teda kasvatava ema ja alaealiste

laste isa oma laste ema.

77. Mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus, et R. Käis rikkus

liiklusnõudeid ja põhjustas kannatanu surma ettevaatamatusest. Samuti arvestab kohus

1 Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs.

Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf.

kannatanutele põhjustatud üleelamisi, mida on kirjeldatud otsuse punktides 67–73 ning asjaolu,

et R. Käis avaldas L.B surma tõttu kannatanutele kaastunnet alles kohtuistungil süüdistatava

viimases sõnas ja seda ajal, kui avariist oli möödunud juba aasta. Samuti võtab kohus arvesse

varasemat kohtupraktikat inimese surma tõttu lähedastele tekkinud mittevaralise kahju

väljamõistmise osas (asjades, kus inimese surm oli põhjustatud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja

sõiduki käitusnõuete rikkumisest ettevaatamatusest) ja elukalliduse tõusu viimastel aastatel.

Seejuures märgib kohus vastuseks kannatanute lepingulise esindaja seisukohale, et kahtlemata on

teismelise lapse kaotamine vanematele raskem taluda, kui vanema kaotus lapsele, kuivõrd

loodusseadusi ja tavapärast elukaart arvestades on erandlik, et vanemal tuleb matta oma laps.

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kummalegi kannatanule

mittevaraline kahju summas 15000 eurot. 15000 eurost tuleb mõlema kannatanu puhul

hüvitatuks lugeda tsiviilkostja If P&C Insurance AS-i hüvitatud 4500 eurot, mille hüvitamist on

kinnitanud nii tsiviilkostja, kannatanute lepinguline esindaja kui ka kannatanu L.B (tl 167).

78. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu

surma põhjustamisega. Kuna kohus tuvastas, et R. Käis tekitas kannatanutele mittevaralise kahju

süüliselt, mõistab kohus kannatanutele mittevaralise kahju välja õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise üldsätete VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel.

79. Tsiviilhagis on esitatud nõue solidaarselt süüdistatava R. Käisi ja tsiviilkostja If P&C

Insurance AS vastu. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub lepinguga

kindlustusandja hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule

käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi

tagajärjel. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võis

kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude

kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse

õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Kohtu hinnangul on LKindlS

§ 12 ja § 23 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatud mõista mittevaralise kahju hüvitis välja

solidaarselt R. Käisilt ja tsiviilkostjalt If P&C Insurance AS-lt.

80. Tsiviilhagis palutakse kahjuhüvitiselt kannatanute kasuks välja mõista viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. VÕS

§ 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Seetõttu tuleb

hüvitamisele kuuluvalt mittevaralise kahju hüvitiselt mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates hagi menetlusse võtmisest, s.o 02.04.2025, kuni nõude

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

R. Käisilt väljamõistetavad menetluskulud

81. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9

järgi ekspertiisikuludest, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.

82. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

83. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised:

1) liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731 eurot (tl 84);

2) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu kokku 1056,29 eurot (tl 103);

3) kaitsja O. Preemi osutatud õigusabi kulu kohtueelses menetluses 159,82 + 109,80 =

269,62 eurot (tl 115–117, 118–120);

4) kaitsja O. Preemi osutatud õigusabi kulu kohtumenetluses 1339,56 eurot;

5) teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.

84. Menetluskulud kokku summas 4725,47 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust, R. Käisilt kannatanute

menetluskulu väljamõistmist (vt otsuse p 85 jj) ning asjaolu, et R. Käisilt ja tsiviilkostjalt on

solidaarselt välja mõistetud kannatanute kasuks tsiviilhagid, on kohtu hinnangul põhjendatud

määrata menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kannatanute menetluskulu hüvitamisest

85. Kannatanute lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Sirk on taotlenud jätta kannatanute

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kohustada kostjaid tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude

tasumiseni.

86. KrMS § 182 lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi

menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.

87. Kannatanute lepinguline esindaja on kohtule esitanud osutatud õigusteenuse ja

õigusteenuse osutamisega seonduvate kulude arvestuse, mille kohaselt kuulub kokku tasumisele

5453,40 eurot. Kohtu hinnangul on see summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik.

Kohtule esitatud kuluarvestusest järelduvalt on kannatanute esindaja tasu seotud tsiviilhagi

menetlemisega. Tsiviilhagis taotleti mõista välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel. Kuna kohus tsiviilhagi rahuldas, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista

süüdimõistetult R. Käisilt välja 5453,40 eurot. Tsiviilkostjalt If P&C Insurance AS-lt

kannatanute lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kohus põhjendatuks ei pea. Kuigi

kuluarvestusel on klientidena märgitud L.B ja D.L, on kannatanute esindaja kohtuvaidlustes

märkinud, et kulud on kandnud L.B, kelle kasuks tuleb menetluskulude hüvitis välja mõista.

Seetõttu mõistab kohus kannatanute menetluskulud välja L.B kasuks.

88. Kannatanute esindaja on palunud mõista õigusabikuludelt välja viivis kuni

menetluskulude tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Praegusel juhul tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 5453,40 eurot välja mõista viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

ASITÕENDID

89. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

90. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus asuvad asitõendina käsitletud CD-plaat Häirekeskuse

kõne salvestisega; DVD-plaat sündmuskoha fotodega; DVD-plaat mootorsõiduki Scania

pardakaamera 10.06.2024. a video ja ekraanitõmmistega ning CD-plaat 3D-animatsiooniga

liiklusõnnetuse analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonist tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

kriminaaltoimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annemarie Gerassimov

Kohtunik