2-24-2417/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2417

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M. V. ja K.-M. V. hagi S. V. vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2342,97 eurot, hageja II osas 1991,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: M. V. (isikukood xxxx)

Hageja II: K.-M. V. (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: M. V. (isikukood xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Kunnar Korsten (e-post

kunnar.korsten@gmail.com)

Kostja: S. V. (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Krista Paal (e-post:

paalkrista@gmail.com)

Eelistung 22.11.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. V.lt elatis M. V. kasuks alates 08.02.2025 kuni M. V. täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) 163 eurot kuus.

3. Välja mõista S. V.lt elatis K.-M. V. kasuks alates 08.02.2025 kuni K.-M. V.

täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 163 eurot kuus.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1.kuupäevaks M. V. arveldusarvele nr

xxxx, selgitusega „elatis“.

5. Jätta M. V. ja K.-M. V. tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 12.02.2023–

11.02.2024 rahuldamata.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12.02.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on M. V. (hageja I) ja K.-M. V. (hageja II) S. V.

(kostja) ja M. V. ühised lapsed, kes elavad püsivalt peale kostja ja M. V. abielu lahutamist xxxx

emaga. M. V. on teinud korduvalt kostjale ettepanekuid maksta lastele elatist miinimummääras.

Kostja ei võta laste igapäevasest kasvatamisest osa ning elatist miinimummääras ei ole maksnud.

Hagejate igakuised kulud kokku moodustavad 917 eurot, s.h eluasemekulud 137 eurot, toidukulu

300 eurot, majapidamisvahendid ja -tarbed 30 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot,

tervishoiukulutused 100 eurot, hügieenikulu 50 eurot, kulud laste eelkooli ja huvide täitmiseks

100 eurot.

Põhjusel, et kostja ei ole maksnud elatist perioodil aasta enne hagi esitamist (12.02.2023–

11.02.2024) on hagejatel õigus nõuda välja elatis üks aasta tagasiulatuvalt. Ajavahemiku

12.02.2023– 31.03.2023 eest tuli tasuda mõlema lapse eest kokku 626,77 eurot, ajavahemiku

01.04.2023- 31.12.2023 eest 4334,49 eurot ning ajavahemiku 01.01.2024 - 11.02.2024 eest

664,21 eurot. Kostja on tasunud 05.06.2023 352,40 eurot, 06.08.2023 54,37 eurot ja 06.10.2023

54,37 eurot ehk kokku ainult 461,14 eurot elatist. Seega võlgneb kostja mõlemale lapsele elatist

aasta enne hagiavalduse esitamist kokku summas 5164,33 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates

hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt

välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 12.02.2023–11.02.2024 kokku summas 5625,47

eurot.

30.05.2025 lõplikes seisukohtades on hagejad märkinud, et kuna laste isa on perioodil

24.06.2024 kuni 07.02.2025 lastega koos olnud poole ajast, siis selle perioodi eest ei peaks

lastele elatist isa maksma.

Kostja vastus

Kostja hagejate nõudega ei nõustunud. Kostja vastu esitatud nõue on alusetu, kuna kostja täidab

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdselt aega alates

lahutusest (lapsed elavad ühe nädala isaga ja ühe nädala emaga). Vanemate vahel oli kokkulepe,

et kostja maksab hageja II lasteaia ja toitlustuse eest. Hageja I lasteaia ja toitlustuse eest maksab

hagejate seaduslik esindaja. Kostja kandis lasteaia eest raha ema arvelduskontole, aga toitlustuse

eest maksis vastustaja otse firmale. Samuti maksab kostja hageja I ettevalmistuskooli eest. Kuna

kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt

vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema

peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta

peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas

ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile

või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti

sellest, kumma vanema juures laps on. Kuid siiski kõik eelnimetatud kulud kannab lapse isa.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on M. V. ja kostja

(dtl 12, 14). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-

100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et

nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt

vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud perioodil

23.01.2023 - 23.01.2024 laste emale kokku üksnes 468,14 eurot (dtl 19), s.o keskmiselt

39 eurot kuus. Lisaks nähtub, et kostja on tasunud perioodil 12.02.2023 kuni 12.05.2024

hageja II lasteaia söögi eest kokku 429,34 eurot (dtl 54-56), mis teeb 15 kuu keskmiseks

kuluks 28,62 eurot. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult

põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus märgib, et

alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2024 oli hageja I miinimumelatise suuruseks

260,33 eurot ja hageja II miinimumelatise suuruseks 221,28 eurot, perioodil 01.04.2024

oli selleks suuruseks hageja I osas 287,72 eurot ja hageja II osas 244,56 eurot ning alates

01.04.2025 on hageja I miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot ja hageja II

miinimumelatise suuruseks 256,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hagejate

igakuised kulud kokku 917 eurot, s.h eluasemekulud 137 eurot, toidukulu 300 eurot,

majapidamisvahendid ja -tarbed 30 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot, tervishoiukulutused

100 eurot, hügieenikulu 50 eurot, kulud laste eelkooli ja huvide täitmiseks 100 eurot.

Kohus asub seisukohale, et hagejate poolt väljatoodud kululiigid on igakuiselt vajalikud.

Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu,

et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite ja majapidamistarvete kasutamine ning tervishoiukulude

olemasolu. Samuti märgib kohus, et arvestades laste vanustega on ka eelkooli ja

huviringide kulud usutavad. Kohtul puudub alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei

vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus selgitab, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

6. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Riigikohus on oma lahendi 2-18-6491 p-s 13 märkinud, et kõnealuses

sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt

tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi

alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel

on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult

ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka

Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1).

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et PKS §

101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on

vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud

suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise

väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hageja võib kostja juures

tulevikus viibida.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise kohta. Samuti ei

nähtu iseenesest kohtule esitatud vestlustest vanemate vahel konkreetset suhtluskorra

kokkulepet selle kohta, et lapsed viibiksid poole aja ühe ja poole aja teise vanemaga (dtl

66-67, 128-178, 231-232). Vestlused kinnitavad kohtu hinnangul üksnes asjaolu, et

vanemad on suutnud omavahel laste heaolu ja viibimise osas suhelda ja kokkuleppeid

leida ning lapsed on viibinud mõlema vanemaga. Samuti ei tõenda kostja enda viide

kokkuleppe olemasolu kohta 17.07.2024 e-kirjas kokkuleppe olemasolu (dtl 68). Samas

puudub vaidlus selles, et perioodil 24.06.2024 kuni 07.02.2025 on lapsed olnud võrdse

aja mõlema vanema juures (hagejate 30.05.2025 esitatud dokumendi p 3 ja 4, dtl 406).

Seega nimetatud aja eest elatist kostjal tasuda ei tule.

Samuti loeb kohus tõendatuks, et perioodil 12.02.2024 (so alates hagi esitamisest) kuni

23.06.2024 on lapsed olnud võrdse aja mõlema vanema juures. Nimetatut kinnitab kohtu

hinnangul Veskitammi lasteaia juhataja kinnitus laste üleandmise kohta esmaspäeviti

ühelt vanemalt teisele 2023/2024 õppeaastal (dtl 180). Seega puudub alus kostjalt elatise

väljamõistmiseks ka perioodi eest 12.02.2024 kuni 23.06.2024.

Arvestades, et hagejad on alates 08.02.2025 elanud ainult emaga ning pooltel puudub

kehtiv suhtluskord või poolte omavaheline kokkulepe, siis asub kohus seisukohale, et

alates 08.02.2025 PKS § 101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

22.11.2024 eelistungil on kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada nimekiri oma

sissetulekutest ja väljaminekutest ning tõendid varalisest olukorrast (dtl 196; 00:19:11).

Kostja on küll esitanud majandusliku seisundi teatise, kus on välja toodud oma igakuised

kulud 1350 euro ulatuses (sh eluasemekulud 500 eurot, kulutused toidule 300 eurot,

kulutused transpordile 200 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot,

kulutused laste koolikohustuse täitmisele 150 eurot ning muud kulud (riietus ja muu) 100

eurot), kuid tõendeid nimetatud kulude osas ei ole kostja kohtule esitanud. Iseenesest on

eluliselt usutav, et teatud kulud võivad kostjal igakuiselt tekkida, kuid majanduslikult

halva olukorra olemasolul tuleb kostja ka valida, kas ja milliseid kulusid on kostjal

võimalik vältida või vähendada. Sissetulekute osas loeb kohus tõendatuks, et 2023 aastal

oli kostja sissetulekud kokku MTA andmetel 12 940,79 eurot, s.o keskmiselt 1078,40

eurot kuus (dtl 248). Kostja esitatud Xxxx väljavõttest perioodi kohta 10.06.2024 kuni

11.12.2024 nähtuvad kostja sissetulekud 4137,68 euro ulatuses, s.o keskmiselt ca 690

eurot kuus (dtl 206-225). Kohus on teinud ka ise päringud krediidiasutustele, millest

nähtub, et kostja omab AS-s Xxxx arvelduskontot, milles 10.04.2025 oli hoiustatud 1,09

eurot ja kogumishoiust, milles oli hoiustatud 14,49 eurot (dtl 349-379). Samuti omab

kostja arvelduskontot Xxxx AS-s, mille jääk oli seisuga 10.04.2025 0 eurot (dtl 386) ning

AS-s Xxxx, mille jääk 10.04.2025 seisuga oli 0,28 eurot (dtl 391). Majandusliku seisundi

teatises on kostja märkinud, et talle kuulub Ford Mondeo, kuid muu vara kostjal puudub

(dtl 203-204).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja võetud töötuna arvele 15.04.2024 (dtl 106).

Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal on tuvastatud Xxxx sündroom ning talle on

määratud osaline töövõime 09.09.2024 ning selle tõttu ka töövõimetoetus 11,7249 eurot

päevas (dtl 108-126). 29.04.2025 töövõimetoetuse määramise otsusest nähtub aga, et

kostjal on tuvastatud puuduv töövõime ning määratud töövõimetoetus perioodil

17.04.2025 kuni 16.04.2027 ühe kalendripäeva eest 21,7400 eurot (dtl 455-456).

Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt

652,20 eurot. Kuigi kostjal on olnud võimalused eelnevatel perioodidel lisa sissetuleku

teenimiseks mängides ansamblis „Xxxx“ ja osaledes Xxxx (dtl 272-287), siis ei saa

kohus eeldada, et alates puuduva töövõime tuvastamisest kostja ka reaalselt saaks lisa

teenida.

Kohus selgitab, et tavapäraselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid

erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud

põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei

võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul,

et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt

selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses

olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane

elatustase. Arvestades, et hagejatel on ka teine vanem, kes on eelduslikult võimeline

hagejatele ülalpidamist andma, tuleb kostja käsutuses olev summa (s.o kostja sissetulek

summas 652,20 eurot) jagada neljaga, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca

163 eurot ja hageja I ülalpidamiseks 163 eurot ja hageja II ülalpidamiseks 163 eurot,

millele lisandub hagejate ema poolt panustatav mõlemale hagejale 163 eurot, ning sellisel

juhul on nii mõlema hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 326 eurot. Kohus ei pea

siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud

võivad igakuiselt veidi erineda.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 08.02.2025

mõlemale hagejale summas 163 eurot.

8. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest

12.02.2023–11.02.2024 kokku summas 5625,47 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul võib kostja tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel sattuda äärmiselt raskesse olukorda. Kohus arvestab kostja majandusliku

olukorra ja tervisliku seisundiga. Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud

olukorras prioriteetne, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Seega jätab kohus

hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb mõlema hageja

kasuks välja mõista elatis alates 08.02.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 163

eurot kuus.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1.kuupäevaks.

10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

11. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik