1-09-7107/123 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-7107

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7107 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 8. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu B.E

kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.E kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Rein Napa OÜ kaudu 57.53 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kolm

senti) vandeadvokaat Rein Napale tema poolt B.E-le

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.E-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 57.53 eurot riigituludesse.

4. B.E

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.E 1-09-7107 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

2 Asjaolud

Viru Maakohtu 08.11.2011 määrusega jäeti B.E talle Viru Maakohtu 02.11.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.E mõisteti Viru Maakohtu 02.11.2010 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega.

Karistuse kandmise aja algus on 17.05.2010 ja lõpp 09.05.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 01.05.2011.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leidis, et B.E ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisele. Maakohus leidis, et kinnipeetav ei ole osanud end vanglas seaduskuulekalt üleval pidada. Teda on korduvalt karistatud ja ta ei poolda kriminaalhooldust, mistõttu ei saa kohus teda ka kriminaalhooldusele saata. B.E puudub garanteeritud töökoht ning seega säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Maakohus arvestas ka viimase kuriteo

asjaolusid, toimepandud varguste hulka (12 vargust) ning nendega tekitatud kahjusid.

Maakohus arvestas ka seda, et varguste toimepanemine oli B.E-le muutunud sissetulekute saamise viisiks. Samuti võttis maakohus arvesse B.E narkosõltuvust.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada B.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja märgib, et mõistetud liitkaristusest on süüdimõistetu ära kandnud ligi kolm

neljandikku ning seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud materiaalne alus tema

vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Järelejäänud karistuse kandmise osa

oleks määruskaebuse läbivaatamise ja kohtumääruse jõustumise ajaks vähem kui 6 kuud,

mistõttu ka Viru Vangla on toetanud B.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja lisab, et B.E ei ole varem tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vabanemisel

oleks tal toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol. Süüdimõistetul oleks abikaasa N.P. sõnul

vabanemisel võimalus asuda tööle. Süüdimõistetu perekond, kus on XXXX last, elatub käesoleval ajal vaid lastetoetusest ja riigilt saadavast abist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3 Määruskaebuses on kaitsja rõhutanud B.E poolt ärakantud karistusaega ning tema

võimalusi vabaduses. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava poolt KarS § 76 lg 1 p-s 2

sätestatud karistusaja ärakandmine on üksnes tingimisi ennetähtaegse vangistusest

vabastamise formaalne tingimus, mis iseenesest ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks. Selleks tuleb kohtul hinnata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis ning kohtul peab kujunema veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu on võimeline jätkama elu vabaduses uusi rikkumisi toime panemata. Seejuures on vaieldamatult

oluline võtta arvesse kaitsja poolt määruskaebuses esiletoodud asjaolusid, s.o toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu, võimalust asuda tööle ning perekondlikku olukorda, kuid samas ei saa kohus jätta tähelepanuta ka muid KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid.

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda B.E varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning käitumine karistuse kandmise ajal teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. B.E on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, kuid sellele vaatamata pole ta asunud õiguskuulekale teele, jätkates

õigusrikkumiste toimepanemist ka vanglas. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu ringkonnakohus leiab, et suure tõenäosusega ei ole B.E suuteline katseaega

edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. B.E poolt uue kuriteo toimepanemise riski tõstab asjaolu, et tal puudub garanteeritud töökoht, kuid samas on tal tasumata rahalisi nõudeid. Samuti on B.E probleeme narkootikumide tarvitamisega, mis muudab kaheldavaks B.E suutlikkuse töökohta hoida, isegi kui ta peaks selle leidma. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et B.E

poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on jätkuvalt kõrge, mistõttu ei ole põhjendatud teda karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada.

Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada B.E suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus