3-25-2126/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2126

Määruse kuupäev

29. juuni 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, kinnisel kohtuistungil 29. juunil 2025

Istungil osalenud isikud

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eero Mango

Puudutatud isik – X

Kohtuistungisekretär – Käthlin Uustal

Tõlk – Olga Nõmmemees

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda

luba X i kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 29. augustini 2025 (kaasa

arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja puudutatud isikule.

Puudutatud isikule toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene

keelde.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28. juunil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X i

(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks.

PPA hinnangul esineb puudutatud isiku osas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused.

27. juunil 2025 tabasid PPA ametnikud Matsuri-Sesniki teelt Voropi külast Setomaa vallast

Võru maakonnast kaks meessoost isikut, kellel puudusid seaduslikud alused Eestisse

saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikud räägivad vene keelt ja on enda sõnul pärit

Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi grupis ületada Võru maakonnas Setomaa vallas Voropi

külas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont.

Piiriületuse koht ja asjaolud pole selged. Puudutatud isiku tabamisel esitas ta suuliselt

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti 27. juunil 2025 kell 18.32 kuni 48 tunniks VRKS

alusel kinni. Isik võib olla Venemaa Föderatsiooni kodanik (isikut ja kodakondsust tõendavad

dokumendid puuduvad). Isiku sõnul soovis kiirelt Venemaalt põgeneda, et mitte minna

Ukraina sõtta.

VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ning kodakondsuse

kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi reisidokumenti ega

muud tõendit enda isiku ja kodakondsuse kohta. Hetkel on isik tuvastatud ainult tema ütluste

alusel. PPA-l ei ole võimalik nii lühikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või

tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa Föderatsiooni

ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 361 lg 2 p 4

kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik

piiriületus oli teadlik tegevus. Isik on enda sõnul elanud ja töötanud Moskvas ning kandnud

Venemaal vanglakaristust. Viimase aasta jooksul on korduvalt teda üritatud kätte saada, et

rindele saata. Sunniti pöörduma Tšetšeeniasse ja sealt ametivõimud suunasid Ukraina

okupeeritud alale. Põgenes sealt koos kaaslasega, et pääseda sõjategevusest. Okupeeritud

aladelt pääsedes suundusid koos Moskvasse ja sealt vaatasid edasi, kuhu liikuda. Plaanis oli

minna Poola, kuid sinna minnes jääb Valgevene vahele ja Valgevenesse sattuda ei soovinud.

Soov oli pääseda Euroopasse, et taotleda kaitset. Väidetavalt lähedased toimetasid nad

piiriäärsetele aladele autoga, kuid täpsemaid andmeid selle kohta ei soovinud avaldada.

Piirilähedasel alal liikunud enamuse ajast jalgsi ning piiriaedadest ja -taradest lõikasid läbi

ennast. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et tema suhtes esineb põgenemise oht. Isik

on ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud. Täpsemat

väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse

taotlemise asjaolud. Isik ei suuda või ei soovi rääkida, kus täpselt oli, millega tegeles

okupeeritud alal, kuidas täpsemalt liikus, kuhu soovis minna ning kes teda selle käigus aitasid.

Varasemalt Moskvas töötamise ja viibimise käigus on rikkunud norme (töötanud

ebaseaduslikult jne). Isiku sõnade kohaselt on varem toime pannud kuriteod, mille eest on

kandnud vanglakaristust. Isik on end ka varem ametivõimude eest varjanud ja teadlikult

teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada. PPA hinnangul on

põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.

Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole

võimalik hinnata, kas isik kvalifitseeruvad rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul

esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta

ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. PPA

on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas

elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik

isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Ei ole välistatud, et

isik ei pruugi vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda

teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning

dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille

PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Isiku elama suunamine kindlaks

määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le

teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta.

2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei olnud kaaslasega teel konkreetsesse riiki,

tahtsid lihtsalt Venemaalt ära saada Euroopasse ja end esimeses Euroopa Liidu riigis üles

anda. Kui isik saaks valida, siis sooviks elada Austrias, kus elavad sugulased. Austriasse ei

saanud otse sõita, sest liiga palju piire on ees. Isik ei ole nõus Venemaale tagasi minema, sest

seal sunnitakse Ukrainasse sõtta minema, eriti Kaukaasia piirkonna inimesi. Isik ei sisenenud

Eestisse ametliku piiripunkti kaudu, sest tal ei olnud dokumente ja ta tuli Ukrainast, mistõttu

oleks teda kinni peetud. Isikul Eestis tuttavaid ei ole. Kui isikud Eestis rahvusvahelist kaitset

ei saa, sooviksid nad, et neid saadetaks Austriasse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 36¹

lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

6. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada

kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

7. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus

tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu

prognoosotsusega.

8. Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4.

9. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1); isiku

kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht (p 4).

10. Kohus nõustub praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades PPA-ga, et vajalik on

täpsustada nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust ning rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal

ähvardavate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas. Puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb alles hinnata ning asjaolusid täpsustada.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. PPA ei ole intervjuu ega muude

toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

11. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid

eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust

konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415). VRKS § 361 lg 21

sätestab, et sama paragrahvi 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui

esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist. VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna

käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause

kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu

hindama. PPA tugineb taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 8. VSS § 68 p 8

kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti

välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid

välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määrus

asjas nr 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).

12. Isik ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult. Kuna isikul pole

kaasas dokumente, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel ning tõsikindlalt

pole välja selgitatud ka tema kodakondsust ning Eestisse saabumise asjaolusid ega eesmärki.

Ebaselge on praegu, kas isiku väited Venemaalt lahkumise asjaolude ja rahvusvahelise kaitse

taotlemise kohta vastavad tõele ning kas isikul ei olnud tõesti muud võimalust, kui piiri

ebaseaduslikult ületada. Ei ole ilmnenud asjaolusid, mis kinnitaksid tõsikindlalt isiku

tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine.

Isik esitas küll kohe, kui PPA ta kinni pidas, rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid samas on

ebaselge, kas isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitada ka siis, kui PPA

poleks teda kinni pidanud. Ehk teisisõnu on ebaselge, kas rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamine oli tingitud üksnes sellest, et isik jäi PPA vaatevälja. Isik ei ole väitnud, et tegi kohe

Eestisse jõudmise järel pingutusi selleks, et saada kontakti ametivõimudega (nt kohe pärast

Eestisse sisenemist ise lähimasse piirivalvepunkti pöördumine või häirekeskusesse

helistamine) ja esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Istungil selgitatust ilmneb, et kui isik

saaks valida, sooviks ta elada Austrias, kus elavad tema sugulased ning Austriasse ei saanud

otse minna, sest see on Euroopa keskel ja sinna jõudmiseks on vaja ületada palju piire. Kui

isik Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa, sooviks ta, et teda saadetaks Austriasse. Nende

selgituste valguses võib pidada tõenäoliseks, et isiku kaugem eesmärk võib olla edasi liikuda

Austriasse ning ta võib enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu Eestist põgeneda.

Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited

tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest end

kõrvale hoidma. Seetõttu nõustub kohus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht.

13. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1

sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks

tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine

(Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10). Kohtul puudub sarnaselt

PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks

isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks

hoiule võtta, ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele

ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4). Põgenemisohu tõttu puudub usaldus, et isik

oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude

väljaselgitamiseks.

14. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses,

mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.

Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole

valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada.

15. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kuni 29. augustini 2025 (kaasa arvatud).

16. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise

kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

17. Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud

oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja

võimalik, või selguvad muud asjaolud, mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole

PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.

18. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel

avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)