2-25-107485/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107485

Tsiviilasi

ÜHISTEENUSED AS hagi X vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ÜHISTEENUSED AS (registrikood 11052490)

lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu loobumine AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-107485.

3. Menetluskulud jätta kostja X kanda.

4. Välja mõista Xlt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud kokku summas 289

eurot, s.o 100 eurot riigilõivu ja ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 189

eurot.

5. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks.

Avaldaja esitas 28.05.2025 kohtule taotluse menetlusest loobumiseks. Hageja märkis, et kostja

esitas 23.05.2025 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu ja teatas, et "Olen korduvalt

selgitanud, et mina ei parkinud sinna sest mina ei olnud selleks hetkeks auto omanik. Olen ka

saatnud ostumüügi lepingu kuid ikka ei midagi." Hageja on esitanud hagiavalduse lisadena 5

kuni 7 meeldetuletused, mis on edastatud kostjale. Eeltoodu tähendab, et hageja on saatnud

kostjale korduvalt teateid ja meeldetuletusi seoses võlgnevusega, millele kostja ei ole kordagi

reageerinud ega vastanud. Hageja märgib, et kostja on esimest korda alles pärast maksekäsku

kiirmenetluse avalduse esitamist hageja nõudele reageerinud ja teatanud, et ei tunnista nõuet.

Alles 06.05.2025 vastuses hagiavaldusele esitas kostja esmakordselt tõendi, et sõiduk kuulus

rikkumise hetkel kolmandale isikule, mistõttu pidas hageja põhjendatult kõiki varasemaid kostja

vastavasisulisi seisukohti paljasõnalisteks. Hageja selgitab, et kostja on oma käitumisega andnud

põhjuse algatada tema vastu kohtumenetlus, kuivõrd kostja ei ole hageja korduvatele

pöördumistele vastanud. Juhul kui kostja oleks peale leppetrahvi saamist ja pärast korduvate

meeldetuletuse saatmist või vähemalt enne hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist esitanud

tõendi, et sõiduk kuulus kolmandale isikule, siis ilmselgelt ei oleks hageja kostja vastu kohtusse

pöördunud.

Kohus palus kostjal esitada oma seisukoht hagist loobumisele hiljemalt 05.06.2025.

Kostja pole käesoleva hetkeni loobumise osas oma seisukohta kohtule esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

TsMS §162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik.

Avaldaja palub jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

Kohtu hinnangul on hageja teinud endast kõik oleneva, et kostjale teated edastada ning seega oli

kostjal võimalus juba varem esitada hagejale tõendid, et kostja ei ole auto valdaja. Kuivõrd kostja

ei ole seda teinud ennem kui käesolevas menetluses, siis on kostja põhjustanud asjaolu, et hageja

on nõudega kohtusse pöördunud. Seega on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta käesoleva

menetluse menetluskulud, mille on kaasa toonud kostja enda tegevusetus, hageja kanda.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 358 eurot,

riigilõivu summas 50 eurot.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 11.03.2025 ja 35 eurot

06.05.2025). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja

esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad,

mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks

vähem kui ühte tundi.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega

ning hagist loobumise avalduse koostamisega . Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele ja hagist loobumise taotluse koostamisele lugeda ühte (1) tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.

Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista

hageja kasuks menetluskulu summas 289 eurot (20 eurot maksekäsu koostamine, 169 eurot hagi

koostamise eest ja 100 eurot riigilõiv).

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik