2-24-137623/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 547,99 eurot, millest
Legislator headnote
AI generated2-24-137623/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 547,99 eurot, millest
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-137623
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
648 eurot ja 29 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht
XXX), lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post XXX)
Kostja: C.K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla
väljamõistmiseks.
2. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 547,99 eurot, millest
põhivõlg on 448,07 eurot ja viivis 28. jaanuari 2025 seisuga 99,92 eurot.
3. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 448,07 eurolt alates 29.
jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.
4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Menetluskulud jätta 5,2% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda ja 94,8% ulatuses C.K kanda.
8. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulu 265,44 eurot.
9. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab
sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas
kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei
ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh
kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole
nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Pärnu Maakohtu 16. jaanuari 2024 määrusega anti nõue C.K üle menetlemiseks esimese
astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
2. Elisa Eesti AS esitas 28. jaanuaril 2025 hagiavalduse C.K vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 448,07 eurot,
sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 28. jaanuarini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise
99,92 eurot ja alates 29. jaanuarist 2025 edasiulatuva viivise 0,065% päevas kuni
põhinõude tasumiseni.
3. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 3. augustil 2023 sõlmitud liitumislepingust nr
15681936, 2. novembril 2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust (liitumislepingu
nr 16309494 lisa 16309495) ning 4. novembril 2023 sõlmitud liitumislepingust nr
16309494. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale
esitatud arveid. 24. veebruaril 2024 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles.
4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4. veebruari 2025 määrusega, andes kostjale 20
päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku
vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, teadaolevatel kostja aadressidel, sh e-
posti aadressil. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte Eesti Töötukassa
vahendusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 1). Kostja sai
menetlusdokumendid kätte 2. juunil 2025. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse
esitamiseks oli seega 25. juunil 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil
hagile reageerinud.
5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui
hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud
ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi
rahuldamata.
6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha
tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata, kuid märgib siinjuures sissenõudmiskuludega seonduvalt järgmist
8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus,
et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele
sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv
kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise
meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.
Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde
tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud
väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt
lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest
nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise
kohustust.
Kohus on 17. jaanuari 2025 määruses selgitanud, et seoses sissenõudmiskuludega tuleb
hagejal selgelt välja tuua nende arvestus ja kujunemise aluseks olevad konkreetsed
asjaolud. Hagejal tuleb kuupäevaliselt ära näidata, millal ja kuhu on saadetud tasulised
meeldetuletuskirjad ja vajadusel ka neile eelnenud tasuta meeldetuletused, samuti millel
tugineb iga meeldetuletuskirja eest nõutav tasu. Ka muude sissenõudmiskulude kohta tuleb
välja tuua, millised toimingud on konkreetse kostja puhul tehtud ja milles seisneb hüvitatav
kulu.
Hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu
hagist millal ja millisel viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid,
postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi, mis
päringute tasu oli ning millised olid võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega
tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult
põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagis märkinud mis
toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja millistel konkreetsetel aegadel
kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet õiguslikult
põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude jätma
rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et
kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid
toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei
ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta
rahuldamata.
9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1
p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise
korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid
täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 547,99 eurot. Hagi rahuldati ligi 94,8%
ulatuses.
12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 5,2% ulatuses hageja kanda ning 94,8%
ulatuses kostja kanda.
13. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 85
eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et
kostjal menetluskulud puuduvad.
14. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist
põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu
kiirmenetluse kulu 20 eurot.
15. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema
vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning
kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
17. Kohus peab mõistlikuks hageja esindajatasu 85 eurot tõendite kogumise, korrastamise ja
hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohus arvestab
seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.
Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja
keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja
kasuks välja mõista, 85 eurot.
18. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda jääb
94,8% ehk 265,44 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 14,56 eurot jäävad kostjalt
välja mõistmata.
19. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Marian Miilaste