Legislator Case Law & Legislation
2-24-137623/13 AI generated

2-24-137623/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-137623/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 547,99 eurot, millest

Legislator headnote

AI generated

2-24-137623/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 547,99 eurot, millest

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137623

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

648 eurot ja 29 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

XXX), lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post XXX)

Kostja: C.K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi C.K vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 547,99 eurot, millest

põhivõlg on 448,07 eurot ja viivis 28. jaanuari 2025 seisuga 99,92 eurot.

3. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 448,07 eurolt alates 29.

jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.

4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 5,2% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda ja 94,8% ulatuses C.K kanda.

8. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulu 265,44 eurot.

9. Mõista C.K-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 16. jaanuari 2024 määrusega anti nõue C.K üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Elisa Eesti AS esitas 28. jaanuaril 2025 hagiavalduse C.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 448,07 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 28. jaanuarini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise

99,92 eurot ja alates 29. jaanuarist 2025 edasiulatuva viivise 0,065% päevas kuni

põhinõude tasumiseni.

3. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 3. augustil 2023 sõlmitud liitumislepingust nr

15681936, 2. novembril 2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust (liitumislepingu

nr 16309494 lisa 16309495) ning 4. novembril 2023 sõlmitud liitumislepingust nr

16309494. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale

esitatud arveid. 24. veebruaril 2024 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4. veebruari 2025 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, teadaolevatel kostja aadressidel, sh e-

posti aadressil. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte Eesti Töötukassa

vahendusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 1). Kostja sai

menetlusdokumendid kätte 2. juunil 2025. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks oli seega 25. juunil 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil

hagile reageerinud.

5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid märgib siinjuures sissenõudmiskuludega seonduvalt järgmist

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus,

et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

Kohus on 17. jaanuari 2025 määruses selgitanud, et seoses sissenõudmiskuludega tuleb

hagejal selgelt välja tuua nende arvestus ja kujunemise aluseks olevad konkreetsed

asjaolud. Hagejal tuleb kuupäevaliselt ära näidata, millal ja kuhu on saadetud tasulised

meeldetuletuskirjad ja vajadusel ka neile eelnenud tasuta meeldetuletused, samuti millel

tugineb iga meeldetuletuskirja eest nõutav tasu. Ka muude sissenõudmiskulude kohta tuleb

välja tuua, millised toimingud on konkreetse kostja puhul tehtud ja milles seisneb hüvitatav

kulu.

Hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu

hagist millal ja millisel viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid,

postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi, mis

päringute tasu oli ning millised olid võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega

tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult

põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagis märkinud mis

toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja millistel konkreetsetel aegadel

kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet õiguslikult

põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude jätma

rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et

kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid

toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei

ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta

rahuldamata.

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

11. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 547,99 eurot. Hagi rahuldati ligi 94,8%

ulatuses.

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 5,2% ulatuses hageja kanda ning 94,8%

ulatuses kostja kanda.

13. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 85

eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

14. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

15. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

16. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

17. Kohus peab mõistlikuks hageja esindajatasu 85 eurot tõendite kogumise, korrastamise ja

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja

keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista, 85 eurot.

18. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda jääb

94,8% ehk 265,44 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 14,56 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

19. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Marian Miilaste