2-23-4573/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generatedArt. 5 lg, Art. 5 lg-s, Art. 5 lõike; 2-23-4573/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-4573
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi FINNAIR Oyj vastu hüvitise, viivise ja
sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
501,69 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul
Kostja FINNAIR Oyj (välismaa registrikood 0108023-3),
lepinguline esindaja K. V.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagiavaldus.
2. Välja mõista FINNAIR Oyj-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis 400 eurot, võla
sissenõudmiskulud 40 eurot, hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi
06.09.2022 kuni 30.06.2025 eest summas 126,90 eurot ning viivis tasumata hüvitise summalt
(400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse
täitmiseni.
3. Jätta menetluskulud FINNAIR Oyj kanda. Mõista FINNAIR Oyj-lt Lennuabi OÜ
kasuks välja menetluskulud summas 808,80 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus
võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1. Flagito OÜ (avaldaja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse
FINNAIR Oyj (võlgniku) vastu. 17.04.2023 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu,
millele võlgnik esitas vastuväite. Harju Maakohtu 30.05.2023 määrusega lõpetati Euroopa
maksekäsumenetlus ja määrati jätkata menetlust Flagito OÜ nõudes FINNAIR Oyj vastu
Euroopa väiksemate nõuete menetluses.
2. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 11.07.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise summas 400 eurot, põhivõlgnevuselt
summas 400 eurot sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,69 eurot, põhivõlgnevuselt
summas 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni
kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning
sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
Hagi kohaselt oli reisijal H. L. kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele
XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn).
31.05.2022 teavitati reisijat, et eelpool nimetatud lennud on tühistatud ning reisijale anti
asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX
suunal Helsingi-Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. Reisija
H. L. loovutas 18.07.2023 nõuded hagejale. 05.09.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja hüvitise
(summas 400 eurot) maksmiseks. 05.09.2022 vastuses keeldus kostja reisijale hüvitise
tasumisest, viidates lennutõrke põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete haigestumisele.
Hüvitist välja maksma kohustatud isikuks on tegutsev lennuettevõtja. Lendude opereerijaks oli
kostja. Hageja on seisukohal, et lendude tühistamine ei olnud seotud erakorraliste asjaolude
esinemisega. Hageja leiab, et töötaja(te) haigestumine ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt
väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate töötajate töötegemine
ja tõrgeteta funktsioneerimine. Hageja hinnangul on kostja töötajate haigestumine nagu ka tihe
liiklus lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust kostja valdkonnas rutiinne nähtus.
Hageja on seisukohal, et kostja töötaja haigestumine ei ole käesoleval juhul käsitletav
erakorralise asjaoluna, kuna töötaja haigestumine või muu põhjus, mis vajab personali
asendamist on lahutamatult seotud kostja majandustegevusega. Kuna kostja majandusharu nõuab
eriväljaõppe saanud töötajate kohalolekut, on mõistlik, et rakendatakse meetmed, et tagada
asenduspersonali olemasolu. Kuna töötajad aeg-ajalt haigestuvad, peaksid lennuettevõtjatel
olema meetmed tagamaks, et see tekkinud asjaolu ei sega lennuettevõtte tegevust. Seetõttu ei saa
töötajate haigust pidada erakorraliseks asjaoluks. Töötaja haigestumine ei ole lennuettevõtja
tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate
töötajate töötegemine ja tõrgeteta funktsioneerimine.
Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et lendude tühistamised olid
tingitud erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks tarvidusele
võetud kõik vajalikud meetmed.
Hagi kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale hüvitise tasumise
nõude esitamisele järgnevast päevast 06.09.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni
(23.03.2023) 19,69 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõude summalt 400 eurot alates
maksekäsu esitamisest 24.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras protsendina.
Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja hinnangul on hagejal õigus
nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt
2
täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist või Euroopa
maksekäsu menetluses. Võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.
Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et kostja meeskonnaliikmed
haigestusid just koroonaviirusesse. Tegemist on üldistava seisukohaga kostja poolt ning ei
tõenda käesolevas vaidluses konkreetsete lendude personaliliikmete haigestumist. Hageja on
seisukohal, et tegelikkuses tühistati lennud mitte haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel.
Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et konkreetne lend tühistati tingituna erakorralistest
asjaoludest, mida ei saanud lennuettevõtja ära hoida. Seos haigestumisega, mis põhjustasid
lendude tühistamise, ei ole esitatud tõendite alusel nähtav. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt
haigestunud lennumeeskonna liikmed pidid hagiavalduses toodud lennul töötama, teenindama.
Samuti ei ole tõendatud seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise,
tühistamise vältimiseks puudusid. Lisaks ei ole tõendatud varumeeskonna olemasolu puudumist
ega võimaliku varumeeskonna planeerimist lendude tühistamise olukordades. Kostja ei ole
tõendanud, et lennu tühistamise tingisid sellised asjaolud, mida saaks pidada erakorraliseks
määruse art 5 lg 3 mõttes. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kostja saanuks erakorralisi
asjaolusid vältida kõigi vajalike meetmete võtmisega.
Hageja on seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalike meetmeid, sh reisijatele ei
pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund
enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud
saabumisaega. Hageja on seisukohal, et kostja lähtus enda opereeritava asenduslennu pakkumisel
majanduslikest kaalutlustest, kuivõrd tal oleks olnud võimalus pakkuda konkurentide
opereeritavaid varasemaid asenduslende. Esialgne planeeritud lend pidi väljuma kell 19:00
(17:00 UTC) ning jõudma sihtkohta 01.06 kell 00:20 (21:20 UTC). Kostja teavitas reisijat lennu
tühistamisest 31.05 kell 14:17 ning uus lend pidi väljuma kell 20:45 (18:45 UTC) ning jõudma
sihtkohta 01.06 kell 08:00 (05:00 UTC). Seega ei pakutud reisijale võimalust teekonda muuta,
mis võimaldanuks välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja
jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Selliselt saanuks
kostja organiseerida vähemalt kaks asenduslendu.
Hageja tõi välja, et lennuettevõtjal on kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude
ületamiseks vajalikke meetmeid ning ta peab lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult
arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise või tühistamise
riski. Müües lennupileti COVID-19 leviku ajal, võttis kostja sellega lennu tühistamise riski.
Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas. Kostja
ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine.
3. Kostja vaidles hagile vastu.
Kostja vastuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et reisijal H. L. oli kinnitatud broneering
WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX (Pariis-Helsingi) ja XXX (Helsingi-Tallinn) ning
lennud tühistati. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, kuivõrd lendude tühistamise
põhjustasid erakorralised asjaolud. 31.05.2022 lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu, st
kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt tõelise haigestumise
tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel.
Kostja on seisukohal, et lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu. Lennuettevõtja töötajate
massilist samaaegset haigestumist ülemaailmse pandeemia ajal saab pidada Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse 261/2004 kohaselt „erakorraliseks asjaoluks“. Töötajate üheaegset ja
ootamatut haigestumist koroonaviirusesse tuleb kostja hinnangul pidada erakorraliselt asjaoluks
ning seda ei oleks saanud lennugraafiku planeerimisel arvesse võtta. Kostja toob välja, et kuigi
3
tavaliselt ei saa pidada piloodi või lennumeeskonna liikme haigestumist erakorraliseks, siis
vaidlusaluste lendude puhul ei ole tegemist töötaja tavapärase ühekordse haigestumise
juhtumiga, vaid tegemist oli olukorraga, kus ülemaailmse pandeemia tõttu haigestus
erakorraliselt, ootamatult ning samaaegselt oluline osa kostja meeskonnaliikmetest. Tegemist ei
olnud „aeg-ajalt“ haigestumise juhtumiga või „rutiinse nähtusega“, vaid ülemaailmse
pandeemiaga, mille toimumist ja jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha või oma
tegevuse planeerimisel arvesse võtta. Nimelt haigestus koroonaviiruse kiirest levikust tingituna
suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Kusjuures tühistatud lendude
kuupäeval, s.o. 31.05.2022, oli haigestunud kostja töötajaid 71. Valvemeeskonna suurus oli 45
meeskonnaliiget. Seejuures arvestas kostja koroona-pandeemiast tulenevate meeskonnaliikmete
haigestumisega kogu pandeemia ajal ning suurendas võrreldes näiteks pandeemia-eelse ajaga,
s.o. 2019. aastaga, märkimisväärselt varumeeskonna arvu. Kostja tõi välja, et haigestunud
töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem. Lisaks,
varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% (2019. mais 12%) töötajatest, olenemata asjaolust,
et lende oli 2022. aasta perioodil kordades vähem kui 2019. aastal. Sellest hoolimata ei piisanud
kostjast mittetulenevatest põhjustest varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kuna tegemist
on praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, ei ole see oma olemuselt lennuettevõtja
tavapärasele tegevusele omane ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.
Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lendude tühistamist, mis olid
asjaolusid arvestades sobilikud. Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega
ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise
staadiumis. Kostja rõhutab, et võttis kasutusele kõik mõistlikult meetmed, sh lennuplaneerimise
staadiumis, et vältida lendude tühistamist. Kostja arvestas meeskonna ja varumeeskonna
olemasolu planeerimisel ajaloolisi statistilisi andmeid ja kasutas tehisintellekti abi. Mai
töögraafikud koostati eelnevate kuude tegeliku haigestumuse taseme alusel, mistõttu oli
valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. 2022. aasta 22. nädalal
(30.05.2023-05.06.2023) oli uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste juhtumite arv Soomes
keskmiselt 10 880 inimest nädalas. Kostjal ei olnud võimalik ette näha, et mais 2022 haigestub
koroonaviiruse kiirest levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja
töötajatest. Muuhulgas ei olnud pandeemiast tingituna võimalik täiendavaid meeskonnaliikmeid
nii kiiresti kui vajalik värvata, sh neid välja koolitada ja vajalikud load töötamiseks hankida.
Kokkuvõtlikult võttis kostja kasutusele kõik meetmed ja informatsiooni, mis oli temale
kättesaadavad, et pandeemiast tingitud haigestumisi meeskonna, sh varumeeskonna,
planeerimisel arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata. Kostja
ei ole kohustatud maksma hüvitist, kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.
Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui
erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis ning kostja on
konkreetsel juhul võtnud kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed, mis hetkel, kui esines
koroonaviiruse järjekordne laine, vastasid muuhulgas lennuettevõtjale tehniliselt ja
majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele.
Kostja tõi välja, et tulenevalt andmekaitseregulatsioonidest ei ole kostjal võimalik töötajate
tervist puuduvaid andmeid, sh haigestumise põhjusi, detailselt avaldada. Sellest hoolimata on
kostja tõendanud töötajate haigestumist tema töötaja poolt antud kirjalike selgitustega, mida
tuleb pidada dokumentaalseks tõendiks. Alusetud on hageja süüdistused, et lennud tühistati mitte
haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel.
Kostja on tõendanud, et kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist lõppsihtkohta kasutades
teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui
asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Reisija broneeriti ümber lennule XXX suunal Pariis-
Helsingi, mida opereeris Air France (kood AF). Kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist
4
lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja
mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Kuivõrd reisija jõudis
Helsingisse 01.06.2022 kell 00:45 ja esimene lend suunal Helsingi-Tallinn toimus 07:30 (mida
ka reisijale pakuti), on kostja võtnud kasutusele meetmed, et reisija lõppsihtkohta esimesel
võimalusel toimetada.
Kostja on seisukohal, et kuna hagejal puudub lennuhüvitise nõue,siis ei ole kostja kohustatud
tasuma hagejale ka viivist ja sissenõudmiskulusid. Kostja palus kõik menetluskulud jätta hageja
kanda.
Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 405 lg 1 alusel.
6. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2
ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
- reisijal H. L. oli kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX
Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn). 31.05.2022
tühistati eelnimetatud lennud ning reisijale anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal
Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX suunal Helsingi-Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta
rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem (dtl 55-58, 60-65);
- H. L. loovutas 18.07.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tulenevad
nõuded hagejale (dtl 66-69);
- 05.09.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja, nõudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
261/2004 alusel kompensatsiooni summas 400 eurot (dtl 70, tõlge dtl 71). Kostja keeldus
reisijale hüvitise tasumisest (dtl 72, tõlge dtl 73).
7. Reisija on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2
kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel
tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub
uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele
võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,
loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud
või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta
välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi
võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja
vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
8. Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et H. L. oli kinnitatud broneering kostja
31.05.2022 lendudele XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi)
– Eesti (Tallinn). Vaidlust ei ole ka selles, et mõlemad eelnimetatud lennud tühistati, reisijale
anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX
suunal Helsingi-Tallinn ning reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.
9. Vaidlust ei ole ka selles, et lendu opereeris kostja ning tühistatud lennu (Pariis-Tallinn)
pikkus oli üle 1500 kilomeetri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (määrus
261/2004) artikli 5 lõike 1 punkt c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada
tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7.
5
10. Määruse 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste
ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul
hüvitise suurus 400 eurot. Hageja nõuab määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt
hüvitist 400 eurot.
11. Kostja on esitanud hagile vastuväited tuues välja, et lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu,
st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt seoses tõelise
haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Hageja on seisukohal, et
meeskonnaliikmete haigestumine ei ole erakorraline asjaolu. Hageja leiab, et kostja ei ole
tõendanud, et konkreetsed lennud tühistati tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud
lennuettevõtja ära hoida. Seega on poolte vahel käesolevalt tekkinud vaidlus selles, kas lendude
tühistamiseks esinesid erakorralised asjaolud ja kas kostja on võtnud tarvidusele kõik vajalikud
meetmed lendude tühistamise vältimiseks määruse nr 261/2004 artikkel 5 lõige 3 mõttes, milliste
esinemisel ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 7
hüvitist maksma.
12. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise
maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke
põhjustasid erakorralised asjaolud; lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et
vältida lennutõrget.
13. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt haigestunud lennumeeskonna
liikmed pidid hagiavalduses toodud lennul töötama, teenindama. Samuti ei ole kostja tõendanud,
et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise, tühistamise vältimiseks puudusid.
Tõendatud ei ole varumeeskonna olemasolu puudumist ega võimaliku varumeeskonna
planeerimist lendude tühistamise olukorras. Hageja hinnangul ei ole lendude tühistamise ja
haigestumiste seos kostja poolt esitatud tõendite alusel nähtav. Kostja ei pakkunud reisijale
võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldanuks neil välja lennata mitte rohkem kui üks
tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast
kavandatud saabumisaega. Hageja leiab, et kostja töötajate haigestumine nagu ka tihe liiklus
lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust on kostja valdkonnas rutiinne nähtus. Töötaja
haigestumine või muu põhjus, mis vajab personali asendamist on lahutamatult seotud kostja
majandustegevusega. Lennuettevõtjatel peaksid olema meetmed tagamaks, et töötajate
haigestumine ei sega lennuettevõtte tegevust. Hageja hinnangul tühistati lennud mitte
haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel. Oluline ei ole, milline haigus kostja töötajaid
vaievas, kuivõrd haigestumine ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt erakorraline asjaolu.
Hageja ei nõustu kostja väitega, et 2022 aasta mais-juunis kasvas koroonaviirusesse nakatunud
inimeste arv Soomes, sest kostja enda viited koroonaviirusesse nakatunud inimeste arvu kohta
näitavad, et 2022. aasta alguses toimus nakatunud inimeste arvu hüppeline kasv, misjärel
nakatumine langes ja stabiliseerus mais ja juunis. Hageja on seisukohal, et isegi kui kohus
tuvastab, et haigestumine on erakorraline asjaolu, kuuluks hüvitis tasumisele, sest kostja ei ole
tõendanud, et võttis kasutusele vajalikud meetmed lendude tühistamise vältimiseks. Hageja
hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja võttis endale teadlikult riski, müües lennupiletid nn
pandeemiaajal, lennu hilinemise/tühistamise osas ning pidas võimalikuks, et lennud võidakse
tulevikus tühistada. Tegemist on kostja tavapärase majandusliku kasuteguriga, kuna reisijal
võimaldatakse osta lennupileteid varases staadiumis ning lennuettevõtja saab tasu ette. Lendude
tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja
ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine.
14. Kostja hinnangul tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuivõrd 31.05.2022 lennud tühistati
erakorralise asjaolu tõttu, st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa
töötajatest puudus töölt tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja
6
väitel oli tühistatud lendude kuupäeval, s.o 31.05.2022, haigestunud kostja töötajaid 71.
Valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget. Kostja tõi välja, et haigestunud töötajate
protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem ja kuigi varumeeskonnana oli
2022 mais valves 17,9% töötajatest, ei piisanud kostjast mittetulenevatel põhjustel
varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kostja oli sunnitud tühistama ja korraldama ümber
suure osa lendudest, sh käesoleva vaidluse aluseks olevad lennud. Eeltoodud faktiliste asjaolude
tõendamiseks on kostja esitanud kostja töötaja antud kirjalikud selgitused (dtl 144-147, tõlge dtl
158-159).
Töötajate puudumise põhjustas nende haigestumine ülemaailmse pandeemia tõttu ning tegemist
ei olnud „aeg-ajalt“ haigestumise juhtumiga või „rutiinse nähtusega“, milleks kostja peab
üldjuhul ette planeerima, vaid ülemaailmse pandeemiaga, mille toimumist ja
jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha või oma tegevuse planeerimisel arvesse võtta.
Kostja väitel arvestas ta koroona-pandeemiast tulenevate meeskonnaliikmete haigestumisega
kogu pandeemia ajal, mida kinnitavad statistilised andmed. Kostja suurendas märkimisväärselt
varumeeskonna arvu, võrreldes näiteks pandeemia-eelse ajaga, s.o. 2019. aastaga. Haigestunud
töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem. Lisaks,
varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% (2019. mais 12%) töötajatest, olenemata asjaolust,
et lende oli 2022. aasta perioodil kordades vähem kui 2019. aastal. Kostja ei saanud töötajate
üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu
esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis. Kostja arvestas meeskonna ja
varumeeskonna olemasolu planeerimisel ajaloolisi statistilisi andmeid ja kasutas tehisintellekti
abi. Mai töögraafikud koostati eelnevate kuude tegeliku haigestumuse taseme alusel, mistõttu oli
valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. Haiguspuudumiste trende ei
olnud võimalik prognoosida, sh uut lainet, kuna nende realiseerumine ei vastanud eeldustele ja
varasemate kuude realiseerunud vajadustele. Kostja väitel on ta konkreetsel juhul võtnud
kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed, mis hetkel, kui esines koroonaviiruse järjekordne
laine, vastasid muuhulgas lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele
tingimustele.
15. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise
põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud
kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5
lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07,
resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab
tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu
praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3
tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase
lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa
Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 X ja X, p 22, Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus
kohtuasjas nr C-501/17 Germanwings, p 20). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus
selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses
olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase
lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks
oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu
4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 Germanwings, p 31).
16. Euroopa Kohtu praktika järgi vabaneb lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist
vastavalt määruse artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas
„erakorraline asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud
meetmed, ning niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat
personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et
7
asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski
seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute
ohverdustega. „Erakorraliste asjaoludena“ saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma
olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja
väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C-
74/19, p-d 36 ja 37 ning neis viidatud otsused).
17. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende
täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud
vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige
esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute
ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste
ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud
loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele
lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele
päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane
lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks
(määruse 261/2004 preambula p-d 14 ja 15). Eeltoodust tulenevalt on oluline tuvastada, kas
lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu ning milliseid meetmeid on lennuettevõtja ehk
kostja tarvitusele võtnud, et lennu tühistamist vältida.
18. Kostja väidetel on lennu tühistamiseni viinud erakorraliseks asjaoluks lennu teostamiseks
vajalikest töötajatest olulise osa puudus töölt seoses tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse
pandeemia tagajärjel. Kostja väitel oli koroonaviiruse kiirest levikust tingituna vaidluse all
olevate lendude kuupäeval 31.05.2022 haigestunud 71 kostja töötajat. Seejuures on kostja
avaldanud, et valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget, millisest arvust aga ei piisanud
kõikide planeeritud lendude korraldamiseks ning arvestades haigusjuhtumite arvu, ei piisanud
kostjast mittetulenevatel põhjustel varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kostja on
esitanud oma väidete tõendamiseks töötaja Elisa Karru kirjalikud selgitused (dtl 158-159).
Kostja selgitas, et tulenevalt andmekaitseregulatsioonidest ei ole kostjal võimalik töötajate tervist
puudutavaid andmeid, sh haigestumise põhjusi, detailselt avaldada. Kostja tõendas väiteid tema
töötaja poolt antud kirjalike selgitustega, mida tuleb pidada dokumentaalseks tõendiks.
19. Hageja leidis, et vaatamata kostja poolt välja toodud ja viidatud statistikale, pidi kostja
seoses koroonapandeemiaga planeerima oma meeskondade koosseisu ja varumeeskonna
olemasolu. Kohus möönab, et epidemioloogiline olukord võib lennuettevõtja jaoks olla
ettenägematu. Samas pidanuks kostja esitama töötajate haigestumiste kohta tõendid, mida kostja
käesolevalt teinud ei ole. Kostja on esitanud tõendina kirjaliku selgituse, millest nähtub vaid see,
et 31.05.2022 kuupäeval oli haigestunud 71 kostja töötajat. Kas nimetatud töötajad pidi teeninda
ka vaidluse all olevaid konkreetseid lende, seda kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kuidagi
tõendagi tõendatud see, et töötajad olid haigestunud koroonaviirusesse. Juhul kui kostja töötajad
olid haigestunud koroonaviirusesse, siis 2022 aasta juunis pidi kostja professionaalse
lennuettevõtjana oma tegevuses kehtivast olustikust lähtuma ning arvestama võimalusega, et
haigestumised võivad takistada kohustuste täitmist, st lendude teostamist. Arvestades COVID-19
pandeemia kestust, pidi kostja 31.05.2022 lendude toimumise hetkeks analoogsete
probleemidega juba korduvalt kokku puutunud olema. Kohus ei pea koroonaviirusepuhangut
selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kui kohustuste rikkumised on
põhjustatud koroonaviirusest, on nad seetõttu vabandatavad. Kohtu hinnangul ei saa nõustuda, et
31.05.2022 lendude tühistamise kuupäeval kostja töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise
praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, mis ei olnud oma olemuselt lennuettevõtja
tavapärasele tegevusele omane ning mistõttu saaks kostja töötajate haigestumist pidada
erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.
8
Kostja on viidanud statistikale, millest nähtuvalt oli 2022. aasta 22. nädalal (30.05.2023-
05.06.2023) uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste juhtumite arv Soomes keskmiselt 10 880
inimest nädalas. Kostja väitel koostati mai töögraafikud eelnevate kuude tegeliku haigestumise
taseme alusel, mistõttu oli valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus.
Kostja väitel ei olnud tal võimalik ette näha, et mais 2022 haigestub koroonaviiruse kiirest
levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Kohus leiab, et
olukorras, kus kostja pidi eelduslikult olema kursis COVID-19 pandeemia levikuga ning selle
tõusu- ja/või langustrendidega, kuid võttis teadlikult reisija ees 31.05.2022 lendude teostamise
kohustuse, ei ole võimalik asuda seisukohale, et töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise
ettenägematu asjaoluga, mida saab pidada erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5
lõike 3 mõttes.
20. Kohus möönab, et epidemioloogiline olukord on lennuettevõtja jaoks ettenägematu. Samas
ei muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord
käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Määruse 261/2004 eesmärk ei ole mitte ainult
reisijate kaitse kõrge taseme tagamine, vaid ka tasakaalu tagamine reisijate ja lennuettevõtjate
huvide vahel (Euroopa Kohtu 12.septembri 2018. a otsus kohtuasjas nr C-601/17 Harms, p 15).
Lisaks erakorraliste asjaolude esinemisele peab lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest
vabastamiseks tõendama, et kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja rahaliste
vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel
vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised
asjaolud viiksid lennu tühistamiseni (Euroopa Kohtu 12. mai 2011. a otsus kohtuasjas nr C-
294/10 X ja X, p 25). Kohus on seisukohal, et kuigi kostja tugineb vastuväidetes sellele, et
31.05.2022 lennud tühistati seetõttu, et suur osa meeskonnaliikmetest oli haigestunud, ei ole
tõendatud, et oluline osa kostja meeskonnaliikmetest haigestus just koroonaviirusesse. Kostja
poolt esitatud tõendist (dtl 158-159) nähtuvalt selgitab kostja töötaja E. K., et 31.05.2022 lennud
XXX Helsingist Pariisi ja XXX Pariisist Helsingisse tühistati salongipersonali ootamatult kõrge
haiguslehtede arvu tõttu. Välja on toodud, et nende lendude jaoks oli kavandatud lennuk OH-
LVC, mis on Airbus A319 ja selle minimaalne salongipersonali arv on kolm salongipersonali
liiget. 31.05.2022 oli valvemeeskonnas 45 ja haiguslehel 71 salongipersonali liiget. Samas ei ole
kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised meeskonnaliikmed pidid vaidlusaluseid lende
teenindama, kas lendu teenindama pidanud töötajad olid haigestunud ja miks ei suudetud just
vaidlusalusele lennule varumeeskonna liikmete hulgast asendust leida. Kostja ei ole tõendanud
ka seda, et lennu tühistamine oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega. Kohtu hinnangul
ei ole piisavad kostja väited üleüldisele ootamatult kõrgele haiguslehtede arvule või
koroonapandeemia levikule.
21. Euroopa Kohus (EK) asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et lennu
teostamiseks hädavajaliku meeskonnaliikme ootamatu puudumine haigestumise või surma tõttu,
mis toimus vahetult enne lennu kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud mõistega erakorralised
asjaolud. Hageja on seisukohal, et kuivõrd piloodi või lennumeeskonna haigestumine ei ole
eelnimetatud lahendile tuginedes käsitletav erakorralise asjaoluna ja sellistele puudumisele
reageerimine on lahutamatult seotud meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimise küsimusega,
on selline töötajate haigestumine tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Kostja
hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vaidlusalused lennud tühistati erakorralise asjaolu
tõttu. Kostja toetub oma seisukohas Euroopa Kohtu kohtujuristi E. T. 12.04.2018 seisukohale
liidetud kohtuasjas C-195/17 jt, mille kohaselt haiguspuhkustega või töötajate haigestumisega
seotud korraldused ettevõtja puhul, kes tegutseb tingimustes, kus tema töötajad on üldjuhul
terved, on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased küsimused ja seetõttu lennuettevõtja
kontrolli all. Kohtujurist rõhutas nimetatud otsuse punktis 52, et olukord oleks teine, kui tegemist
oleks ülemaailmse pandeemiaga. Seega saab lennuettevõtja töötajate massilist samaaegset
9
haigestumist ülemaailmse pandeemia ajal pidada Määruse kohaselt „erakorraliseks asjaoluks“.
Lisaks viitas kostja, et Euroopa Kohtu kohtujurist Medina on liidetud kohtuasjas 407/21 (p 44,
69) märkinud, et „selline pandeemia nagu COVID-19 hõlmab üldiselt mõiste „vältimatud ja
erakorralised asjaolud“ põhielemente. Tegemist on olukorraga, mis ei ole kellegi kontrolli all ja
mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvidusele kõik mõistlikud
meetmed.“
22. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-195/17 jt tegi Euroopa Kohus 17.04.2018 otsuse,
asudes seisukohale, et lendava personali olulise osa spontaanne töölt puudumine (etteteatamata
streik) – nagu sellega oli tegemist põhikohtuasjades –, mis sai alguse tegutseva lennuettevõtja
üllatuslikust avaldusest ettevõtte restruktureerimise kohta ja milleks ei esitanud üleskutset mitte
ettevõtte töötajate esindajad, vaid spontaanselt töötajad ise, kes kasutasid haiguspuhkust, ei
kuulu mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses. Kohtuasja asjaoludest nähtub,
et kõik vaidlusaluse asja lennud kas tühistati või hilines nende saabumisaeg kolm või enam
tundi, mille tingis erakordselt suure hulga TUIfly töötajate haiguse tõttu töölt puudumine. Kohtu
hinnangul ei ole vahet, kas lendude tühistamise tingis töötajate reaalne haigestumine COVID-19
viirusesse või korraldas lennuettevõtte lendav personal etteteatamata streigi spontaansete töölt
puudumiste ja haiguspuhkusele jäämise abil. Oluline on see, et oluline osa lennuettevõtja
töötajaid puudus. Ka sellist nn ettehoiatamata streiki, haiguspuhkuste kasutamist ei saanud
lennuettevõtja ette näha ega planeerida. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-407/21
analüüsis kohus mh kas niisugune üleilmne tervisekriis nagu COVID-19 pandeemia võib
kuuluda mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla direktiivi 2015/2302 (mis käsitleb
pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid) artikli 12 lõike 2 ja lõike 3 punkti b tähenduses.
Euroopa Kohus tegi nimetatud asjas 08.06.2023 otsuse, milles asus seisukohale, et kuigi
niisugust üleilmset tervisekriisi nagu COVID-19 pandeemia võib pidada iseenesest mõiste
„vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla kuuluvaks, tuleb direktiivi 2015/2302 artikli 12
lõikeid 2–4 koostoimes selle direktiivi artikliga 4 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus
riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt seoses üleilmse tervisekriisi puhkemisega, mis takistab
pakettreisilepingute täitmist, vabastatakse pakettreiside korraldajad ajutiselt kohustusest maksta
hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist asjaomastele reisijatele tagasi kõik lõpetatud
lepingu alusel tehtud maksed, sealhulgas juhul, kui niisuguste õigusnormide eesmärk on vältida
seda, et eeldatavate tagasimaksetaotluste suure arvu tõttu mõjutataks reisikorraldajate
maksevõimet nii, et see seaks ohtu nende püsimajäämise, ning säilitada seeläbi asjaomase sektori
elujõulisus.
23. Kohtu hinnangul ei ole lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest
erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 tähenduses. Töötajad võivad haigestuda. Töötajate
ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab
lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Kohtu hinnangul ei muuda lennukimeeskonna
mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord käesolevas vaidluses haigestumist
erakorraliseks. Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et ka
mitme lennumeeskonna liikme ootamatule puudumisele reageerimine on tegutseva
lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Euroopa Kohus ei pidanud erakorraliseks
asjaoluks muuhulgas regulaarselt tervisekontrolle läbinud piloodi surma ning kogu ülejäänud
meeskonna lendamist takistavat šokiseisundit. Ei ole tähendust, millisel ootamatul põhjusel
31.05.2022 lendude XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) –
Eesti (Tallinn) meeskonnaliikmed puudusid või mitu meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu
teenindama. Ka mõnel muul ajal (näiteks gripi- või kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti
haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks pidanud lennud tühistama.
24. Määruse nr 261/2004 preambula p-s 1 on rõhutatud määruse esmast eesmärki, s.o tagada
reisijate kaitstuse kõrge tase. Määruse nr 261/2004 preambula p 2 järgi lennureisist mahajätmine
10
ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja
ebamugavust. Euroopa Komisjon on määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks antud suunistes
leidnud, et kui ametiasutused võtavad viiruse COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks
meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate
tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt ning art 5 lg-s 3 sätestatud
tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või
keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise. See tingimus
võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole
täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle suhtes kohaldatakse erandeid, näiteks asjaomase
riigi kodanikud või elanikud. Kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus
oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitleda erakorraliste
asjaolude põhjustatud tühistamisena (Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 89 I/01, p 3.4).
Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille kohaselt tühistati lend ametiasutuste poolt COVID-19
pandeemia leviku piiramiseks vajalike meetmete rakendamiseks või meeskonna tervise
kaitsmisega. 31.05.2022 toimuma pidanud lendude tühistamise põhjustas kostja väidete kohaselt
meeskonnaliikmete haigestumine. Kostja on viidanud Covidi juhtumite sagedusele Soome
rahvastiku seas, kuid nimetatust ei ole võimalik järeldada haigestumusprotsenti kostja personali
hulgas. Kuivõrd kostja ei tõendanud, et vaidlusaluste lendude tühistamise tingis just konkreetseid
lende teenindama pidanud personali koroonaviirusesse nakatumine, ei saa kohtu hinnangul
käesoleval juhul pidada meeskonnaliikmete haigestumist määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3
mõttes selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis välistaks tühistatud lendude reisijale hüvitise
maksmise.
25. Määruse 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c iii kohaselt on lennu tühistamise korral
asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui
neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile
on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks
tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast
kavandatud saabumisaega.
26. Hageja on esile toonud, et esialgne planeeritud lend suunal Pariis – Helsingi pidi väljuma
31.05.2022 kell 19:00 ning reisija pudu jõudma sihtkohta 01.06.2022 kell 00:20. Kostja teavitas
reisijat lennu tühistamisest 31.05.2022 kell 14:17 ning uus lend suunal Pariis-Helsingi pidi
väljuma kell 20:45 ning reisija pidi jõudma sihtkohta (Tallinn) 01.06.2022 kell 08:00. Hageja
hinnangul ei pakutud reisijale seega võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldab tal
välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta
hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Hageja väitel saanuks kostja organiseerida
vähemalt kaks sellist asenduslendu (dtl 215-224): 1) lend marsruudil Pariis – Riia (väljumisaeg
31.05.2022 kell 18:52, saabumisaeg 31.03.2022 kell 22:09) ning lend marsruudil Riia – Tallinn
(väljumisaeg 31.05.2022 kell 23:42, saabumisaeg 01.06.2022 kell 00:24); 2) lend marsruudil
Pariis – Varssavi (väljumisaeg 31.05.2022 kell 19:31, saabumisaeg 31.05.2022 kell 21:18) või
lend marsruudil Pariis – Varssavi (väljumisaeg 31.05.2022 kell 20:04, saabumisaeg 31.05.2022
kell 21:44) ning lend marsruudil Varssavi – Tallinn (väljumisaeg 31.05.2022 kell 23:14,
saabumisaeg 01.06.2022 kell 01:41). Kostjal on kohustus tõendada, et teekonda muudeti
kavandatud moel esimesel võimalusel ning kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed.
Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et sama päeva asenduslend täidab sobilike meetmete nõude.
Lisaks on hageja seisukohal, et kostja, müües lennupileti COVID-19 leviku ajal, võttis sellega
lennu tühistamise riski. Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku
kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta
funktsioneerimine. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et täidetud oleks määruse art 5
lõike 3 teise kumulatiivse alusena kõik vajalikud meetmed ning hüvitis kuuluks tasumisele isegi
olukorras, kus kohus tuvastab, et haigestumine on erakorraline asjaolu.
11
27. Kostja väitel pakuti reisijale asenduslendu esimesel võimalusel. Kostja pakkus reisijale H. L.
teekonna muutmist lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised
lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka EK
lahend nr C-74/19 punkt 59). Nimelt broneeriti reisija ümber lennule XXX suunal Pariis-
Helsingi, mida opereeris Air France. Kuivõrd reisija jõudis Helsingisse 01.06.2022 kell 00:45 ja
esimene lend suunal Helsingi-Tallinn toimus 07:30 (mida ka reisijale pakuti), on kostja võtnud
kasutusele meetmed, et reisija lõppsihtkohta esimesel võimalusel toimetada.
28. Kostja leiab, et erakorraliste asjaolude ilmnemisel ei ole kostjal kohustust pakkuda
asenduslendu, mis võimaldab reisijal välja lennata mitte rohkel kui üks tund enne kavandatud
väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.
Kostja märgib, et ta ei ole sellele ka tuginenud.
29. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lendude tühistamise
tingisid erakorralised asjaolud määruse art 5 lõike 3 mõttes. Hüvitise maksmisest keeldumiseks
on alust juhul, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke
põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et
vältida lennutõrget. Kuivõrd ühte hüvitise maksmisest keeldumise alust ei esine, ei peaks kohus
teist eeldust hindama. Kohus peab aga vajalikuks välja tuua alljärgneva.
30. Kohtu hinnangul ei saaks käesolevas asjas jõuda ka järelduseni, et tühistatud lendudega
samal päeval asenduslendude pakkumisega on kostja määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes
võtnud tarvidusele vajalikud meetmed. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja
käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta
kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennutõrget. Kostja väitel võttis ta kasutusele kõik
mõistlikud meetmed, et vältida lendude tühistamist, mis olid asjaolusid arvestades sobilikud.
Samas ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et reisijale ei pakutudki võimalust
teekonda muuta selliselt, et see võimaldab tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne
kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud
saabumisaega. Hageja on välja toonud vähemalt kaks võimalust, kuidas kostja oleks saanud
reisija teekonda muuta selliselt, et reisija jaoks ei ole lennutõrget tekkinudki.
31. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus käesolevas asjas, et esineksid määruse nr 261/2004
artikli 5 lõike 3 tähenduses asjaolud, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud tühistatud
lendude tõttu reisijale hüvitist maksma. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et lendude
tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks
tarvidusele võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude
suurusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruse nr 261/2004 artikkel 7 lõike 1
punkti b kohane hüvitis summas 400 eurot.
32. Kohus toob välja ka selle, et kostja tugineb oma vastuväidetes ka Saksamaa Amtsgericht
Düsseldorf kohtu 26.09.2022 lahendile nr 56 C 119/22 ning Itaalia kohtu 18.08.2023 otsusele.
Kohtu hinnangul ei anna hageja nõude rahuldamata jätmiseks alust ka kostja poolt viidatud
Saksa ja Itaalia kohtupraktika. Kohus märgib, et saab määruse nr 261/2004 sisustamisel lähtuda
vaid Euroopa Liidu Kohtu seisukohtadest, kelle ülesandeks on tagada Euroopa Liidu õiguse
ühesugune tõlgendamine.
33. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras
alates 06.09.2022 kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue
lennuhüvitise tasumise viivitamisega on põhjendatud.
12
Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas
kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise
nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas
võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse
avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat
lennu tühistamisest tulenevast nõudest 05.09.2022 (dtl 71,71) ning alates 06.09.2022 nõuab
hageja viivise tasumist. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 05.09.2022 hagejale saadetud
kirja (dtl 72-73), milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav
erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta.
Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse
artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega
ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma
selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel
võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7
muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui
lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise
tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega
ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda
kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku
aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt
viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 05.09.2022 vastust koostades
teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 05.09.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja
hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 05.09.2022
ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise
eest viivist.
Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas
kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise
nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas
võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse
avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat
lennu tühistamisest tulenevast nõudest 05.09.2022 (dtl 71,71) ning alates 06.09.2022 nõuab
hageja viivise tasumist. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 05.09.2022 hagejale saadetud
kirja (dtl 72-73), milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav
erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta.
Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse
artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega
ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma
selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel
võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7
muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui
lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise
tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega
ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda
kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku
aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt
13
viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 05.09.2022 vastust koostades
teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 05.09.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja
hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 05.09.2022
ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise
eest viivist
34. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt (400 eurot) VÕS §
113 lõikes 1 sätestatud määras alates 06.09.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni.
35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena
hüvitis 400 eurot ja viivis hüvitiselt (400 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates
06.09.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks
muutunud viivise perioodi 06.09.2022 kuni 30.06.2025 eest summas 126,9 eurot ning viivise
tasumata hüvitise summalt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
36. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult
võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
37. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. Hageja
leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma
kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja
saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude
väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
38. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja
õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
39. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
40. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda
(TsMS § 162 lg 1).
41. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2
juhindudes.
42. Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 22.11.2024. Hageja
menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 633,80 eurot
(käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot).
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihindadega 100
eurot (käibemaksuta, esindaja J. D.) ning 140 eurot (käibemaksuta, esindaja vandeadvokaat K.
T.). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi
kokku 4,87 tunni ulatuses (esindaja J.D. osutas õigusabiteenust 1,7 tundi, esindaja K.T. osutas
õigusabi 3,17 tundi). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja
menetlusega. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
43. Kostja esitas hageja menetluskulude suuruse osas vastuväited 29.11.2024. Kostja hinnangul
on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses suuresti ebavajalik ja põhjendamatu.
Kostja märgib, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle
ainsaks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt
sissenõudmine. Tegemist on tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku
14
analüüsi ja kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. Kostja
hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi.
44. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et
hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab
oma seisukohta järgnevalt.
45. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §
144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §
175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
46. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud
riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas
tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, §
139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
47. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud
summas 613,8 eurot (käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja
esitamine 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud
tunnihindadega 100 eurot (käibemaksuta) ning 140 eurot (käibemaksuta), menetlustoiminguid on
tehtud kokku 4,87 tundi.
48. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb
hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et
arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning
hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada
lepingulise esindaja J. D. tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuga) ning vandeadvokaadist
lepingulise esindaja K. T.tunnitasumäära 140 eurot (käibemaksuta).
49. Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 4,87 tunni ulatuses. Hinnates ja
analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile
kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide
tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub
kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning
neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
50. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on maksekäsu
kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus
maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka
hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.
Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 4901 lg 1
sätestab, et käesolevas seaduses maksekäsu kiirmenetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel läbiviidava maksekäsu
kiirmenetluse läbiviimisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. Tsiviilasja
materjalidest nähtuvalt esitas hageja 23.03.2023 Euroopa maksekäsu avalduse. Kohus andis
17.04.2023 välja Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas 29.05.2023 vastuväite. 30.05.2022
määrusega lõpetati Euroopa maksekäsu kiirmenetlus ning kohus määras jätkata menetlust
15
Euroopa väiksemate nõuete menetluses. Tulenevalt TsMS §-s 484² sätestatust on põhjendatud
kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
51. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiga seotud
materjalide läbitöötamiseks, tõendite analüüsimiseks ning seisukoha kujundamiseks,
hagiavalduse koostamiseks ning tõlkimiseks kokku 1,7 tundi. Arvestades käesolevas tsiviilasjas
esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku
keerukust, peab kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja on seisukohal, et
kuna hageja näol on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, on tegemist
tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi, kasutatakse juba
väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid ning selliste hagide esitamine ei eelda
mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Kohus möönab, et hageja poolt esitatu näol on
tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning kasutatakse
juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid, samas ei ole kohtu hinnangul
hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute maht ebamõistlik või ülepaisutatud. Olenemata
sellest, et hageja näol on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, tuli hageja
esindajal vaidluse all olema nõude esitamiseks töötada läbi materjalid, analüüsida tõendeid,
kujundada seisukoht ning koostada nõude aluseks olevaid asjaolusid arvestades hagiavaldus.
52. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal kostja 16.10.2023
seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 0,6 tundi, hageja 19.02.2024 seisukoha koostamiseks ning
tõendite kogumiseks 1,25 tundi, kostja 19.03.2024 seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 0,4
tundi ning hageja 22.11.2024 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,92 tundi.
Kohtu hinnangul on esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades kõik eelnimetatud
menetlustoimingud ja neile kulunud aeg vajalik ja põhjendatud.
53. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus
kokku 4,87 tundi.
54. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hageja lepinguliste esindajate
tunnitasumäärad. Seega tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku
613,8 eurot [(1,7 x 100) + (3,17 x 140)].
55. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 808,80 eurot (riigilõiv 175
eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 613,8 eurot), mis tuleb vastavalt
menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
56. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi
jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS
§ 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Kondrašov
kohtunik
16