Legislator Case Law & Legislation
2-23-4573/30 AI generated

2-23-4573/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-4573/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

Art. 5 lg, Art. 5 lg-s, Art. 5 lõike; 2-23-4573/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
Art. 5 lg Art. 5 lg-s Art. 5 lõike

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4573

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi FINNAIR Oyj vastu hüvitise, viivise ja

sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

501,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja FINNAIR Oyj (välismaa registrikood 0108023-3),

lepinguline esindaja K. V.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista FINNAIR Oyj-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis 400 eurot, võla

sissenõudmiskulud 40 eurot, hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

06.09.2022 kuni 30.06.2025 eest summas 126,90 eurot ning viivis tasumata hüvitise summalt

(400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud FINNAIR Oyj kanda. Mõista FINNAIR Oyj-lt Lennuabi OÜ

kasuks välja menetluskulud summas 808,80 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Flagito OÜ (avaldaja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse

FINNAIR Oyj (võlgniku) vastu. 17.04.2023 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu,

millele võlgnik esitas vastuväite. Harju Maakohtu 30.05.2023 määrusega lõpetati Euroopa

maksekäsumenetlus ja määrati jätkata menetlust Flagito OÜ nõudes FINNAIR Oyj vastu

Euroopa väiksemate nõuete menetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 11.07.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise summas 400 eurot, põhivõlgnevuselt

summas 400 eurot sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,69 eurot, põhivõlgnevuselt

summas 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning

sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagi kohaselt oli reisijal H. L. kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele

XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn).

31.05.2022 teavitati reisijat, et eelpool nimetatud lennud on tühistatud ning reisijale anti

asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX

suunal Helsingi-Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. Reisija

H. L. loovutas 18.07.2023 nõuded hagejale. 05.09.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja hüvitise

(summas 400 eurot) maksmiseks. 05.09.2022 vastuses keeldus kostja reisijale hüvitise

tasumisest, viidates lennutõrke põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete haigestumisele.

Hüvitist välja maksma kohustatud isikuks on tegutsev lennuettevõtja. Lendude opereerijaks oli

kostja. Hageja on seisukohal, et lendude tühistamine ei olnud seotud erakorraliste asjaolude

esinemisega. Hageja leiab, et töötaja(te) haigestumine ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt

väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate töötajate töötegemine

ja tõrgeteta funktsioneerimine. Hageja hinnangul on kostja töötajate haigestumine nagu ka tihe

liiklus lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust kostja valdkonnas rutiinne nähtus.

Hageja on seisukohal, et kostja töötaja haigestumine ei ole käesoleval juhul käsitletav

erakorralise asjaoluna, kuna töötaja haigestumine või muu põhjus, mis vajab personali

asendamist on lahutamatult seotud kostja majandustegevusega. Kuna kostja majandusharu nõuab

eriväljaõppe saanud töötajate kohalolekut, on mõistlik, et rakendatakse meetmed, et tagada

asenduspersonali olemasolu. Kuna töötajad aeg-ajalt haigestuvad, peaksid lennuettevõtjatel

olema meetmed tagamaks, et see tekkinud asjaolu ei sega lennuettevõtte tegevust. Seetõttu ei saa

töötajate haigust pidada erakorraliseks asjaoluks. Töötaja haigestumine ei ole lennuettevõtja

tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate

töötajate töötegemine ja tõrgeteta funktsioneerimine.

Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et lendude tühistamised olid

tingitud erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks tarvidusele

võetud kõik vajalikud meetmed.

Hagi kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale hüvitise tasumise

nõude esitamisele järgnevast päevast 06.09.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni

(23.03.2023) 19,69 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõude summalt 400 eurot alates

maksekäsu esitamisest 24.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras protsendina.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja hinnangul on hagejal õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt

2

täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist või Euroopa

maksekäsu menetluses. Võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et kostja meeskonnaliikmed

haigestusid just koroonaviirusesse. Tegemist on üldistava seisukohaga kostja poolt ning ei

tõenda käesolevas vaidluses konkreetsete lendude personaliliikmete haigestumist. Hageja on

seisukohal, et tegelikkuses tühistati lennud mitte haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel.

Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et konkreetne lend tühistati tingituna erakorralistest

asjaoludest, mida ei saanud lennuettevõtja ära hoida. Seos haigestumisega, mis põhjustasid

lendude tühistamise, ei ole esitatud tõendite alusel nähtav. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt

haigestunud lennumeeskonna liikmed pidid hagiavalduses toodud lennul töötama, teenindama.

Samuti ei ole tõendatud seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise,

tühistamise vältimiseks puudusid. Lisaks ei ole tõendatud varumeeskonna olemasolu puudumist

ega võimaliku varumeeskonna planeerimist lendude tühistamise olukordades. Kostja ei ole

tõendanud, et lennu tühistamise tingisid sellised asjaolud, mida saaks pidada erakorraliseks

määruse art 5 lg 3 mõttes. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kostja saanuks erakorralisi

asjaolusid vältida kõigi vajalike meetmete võtmisega.

Hageja on seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalike meetmeid, sh reisijatele ei

pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund

enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud

saabumisaega. Hageja on seisukohal, et kostja lähtus enda opereeritava asenduslennu pakkumisel

majanduslikest kaalutlustest, kuivõrd tal oleks olnud võimalus pakkuda konkurentide

opereeritavaid varasemaid asenduslende. Esialgne planeeritud lend pidi väljuma kell 19:00

(17:00 UTC) ning jõudma sihtkohta 01.06 kell 00:20 (21:20 UTC). Kostja teavitas reisijat lennu

tühistamisest 31.05 kell 14:17 ning uus lend pidi väljuma kell 20:45 (18:45 UTC) ning jõudma

sihtkohta 01.06 kell 08:00 (05:00 UTC). Seega ei pakutud reisijale võimalust teekonda muuta,

mis võimaldanuks välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja

jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Selliselt saanuks

kostja organiseerida vähemalt kaks asenduslendu.

Hageja tõi välja, et lennuettevõtjal on kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude

ületamiseks vajalikke meetmeid ning ta peab lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult

arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise või tühistamise

riski. Müües lennupileti COVID-19 leviku ajal, võttis kostja sellega lennu tühistamise riski.

Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas. Kostja

ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja vastuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et reisijal H. L. oli kinnitatud broneering

WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX (Pariis-Helsingi) ja XXX (Helsingi-Tallinn) ning

lennud tühistati. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, kuivõrd lendude tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud. 31.05.2022 lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu, st

kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt tõelise haigestumise

tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel.

Kostja on seisukohal, et lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu. Lennuettevõtja töötajate

massilist samaaegset haigestumist ülemaailmse pandeemia ajal saab pidada Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse 261/2004 kohaselt „erakorraliseks asjaoluks“. Töötajate üheaegset ja

ootamatut haigestumist koroonaviirusesse tuleb kostja hinnangul pidada erakorraliselt asjaoluks

ning seda ei oleks saanud lennugraafiku planeerimisel arvesse võtta. Kostja toob välja, et kuigi

3

tavaliselt ei saa pidada piloodi või lennumeeskonna liikme haigestumist erakorraliseks, siis

vaidlusaluste lendude puhul ei ole tegemist töötaja tavapärase ühekordse haigestumise

juhtumiga, vaid tegemist oli olukorraga, kus ülemaailmse pandeemia tõttu haigestus

erakorraliselt, ootamatult ning samaaegselt oluline osa kostja meeskonnaliikmetest. Tegemist ei

olnud „aeg-ajalt“ haigestumise juhtumiga või „rutiinse nähtusega“, vaid ülemaailmse

pandeemiaga, mille toimumist ja jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha või oma

tegevuse planeerimisel arvesse võtta. Nimelt haigestus koroonaviiruse kiirest levikust tingituna

suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Kusjuures tühistatud lendude

kuupäeval, s.o. 31.05.2022, oli haigestunud kostja töötajaid 71. Valvemeeskonna suurus oli 45

meeskonnaliiget. Seejuures arvestas kostja koroona-pandeemiast tulenevate meeskonnaliikmete

haigestumisega kogu pandeemia ajal ning suurendas võrreldes näiteks pandeemia-eelse ajaga,

s.o. 2019. aastaga, märkimisväärselt varumeeskonna arvu. Kostja tõi välja, et haigestunud

töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem. Lisaks,

varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% (2019. mais 12%) töötajatest, olenemata asjaolust,

et lende oli 2022. aasta perioodil kordades vähem kui 2019. aastal. Sellest hoolimata ei piisanud

kostjast mittetulenevatest põhjustest varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kuna tegemist

on praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, ei ole see oma olemuselt lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele omane ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.

Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lendude tühistamist, mis olid

asjaolusid arvestades sobilikud. Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega

ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise

staadiumis. Kostja rõhutab, et võttis kasutusele kõik mõistlikult meetmed, sh lennuplaneerimise

staadiumis, et vältida lendude tühistamist. Kostja arvestas meeskonna ja varumeeskonna

olemasolu planeerimisel ajaloolisi statistilisi andmeid ja kasutas tehisintellekti abi. Mai

töögraafikud koostati eelnevate kuude tegeliku haigestumuse taseme alusel, mistõttu oli

valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. 2022. aasta 22. nädalal

(30.05.2023-05.06.2023) oli uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste juhtumite arv Soomes

keskmiselt 10 880 inimest nädalas. Kostjal ei olnud võimalik ette näha, et mais 2022 haigestub

koroonaviiruse kiirest levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja

töötajatest. Muuhulgas ei olnud pandeemiast tingituna võimalik täiendavaid meeskonnaliikmeid

nii kiiresti kui vajalik värvata, sh neid välja koolitada ja vajalikud load töötamiseks hankida.

Kokkuvõtlikult võttis kostja kasutusele kõik meetmed ja informatsiooni, mis oli temale

kättesaadavad, et pandeemiast tingitud haigestumisi meeskonna, sh varumeeskonna,

planeerimisel arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata. Kostja

ei ole kohustatud maksma hüvitist, kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui

erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis ning kostja on

konkreetsel juhul võtnud kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed, mis hetkel, kui esines

koroonaviiruse järjekordne laine, vastasid muuhulgas lennuettevõtjale tehniliselt ja

majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele.

Kostja tõi välja, et tulenevalt andmekaitseregulatsioonidest ei ole kostjal võimalik töötajate

tervist puuduvaid andmeid, sh haigestumise põhjusi, detailselt avaldada. Sellest hoolimata on

kostja tõendanud töötajate haigestumist tema töötaja poolt antud kirjalike selgitustega, mida

tuleb pidada dokumentaalseks tõendiks. Alusetud on hageja süüdistused, et lennud tühistati mitte

haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel.

Kostja on tõendanud, et kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist lõppsihtkohta kasutades

teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui

asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Reisija broneeriti ümber lennule XXX suunal Pariis-

Helsingi, mida opereeris Air France (kood AF). Kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist

4

lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja

mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Kuivõrd reisija jõudis

Helsingisse 01.06.2022 kell 00:45 ja esimene lend suunal Helsingi-Tallinn toimus 07:30 (mida

ka reisijale pakuti), on kostja võtnud kasutusele meetmed, et reisija lõppsihtkohta esimesel

võimalusel toimetada.

Kostja on seisukohal, et kuna hagejal puudub lennuhüvitise nõue,siis ei ole kostja kohustatud

tasuma hagejale ka viivist ja sissenõudmiskulusid. Kostja palus kõik menetluskulud jätta hageja

kanda.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 alusel.

6. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

- reisijal H. L. oli kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX

Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn). 31.05.2022

tühistati eelnimetatud lennud ning reisijale anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal

Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX suunal Helsingi-Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta

rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem (dtl 55-58, 60-65);

- H. L. loovutas 18.07.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tulenevad

nõuded hagejale (dtl 66-69);

- 05.09.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja, nõudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

261/2004 alusel kompensatsiooni summas 400 eurot (dtl 70, tõlge dtl 71). Kostja keeldus

reisijale hüvitise tasumisest (dtl 72, tõlge dtl 73).

7. Reisija on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub

uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi

võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja

vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

8. Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et H. L. oli kinnitatud broneering kostja

31.05.2022 lendudele XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi)

– Eesti (Tallinn). Vaidlust ei ole ka selles, et mõlemad eelnimetatud lennud tühistati, reisijale

anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX

suunal Helsingi-Tallinn ning reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

9. Vaidlust ei ole ka selles, et lendu opereeris kostja ning tühistatud lennu (Pariis-Tallinn)

pikkus oli üle 1500 kilomeetri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (määrus

261/2004) artikli 5 lõike 1 punkt c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada

tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7.

5

10. Määruse 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul

hüvitise suurus 400 eurot. Hageja nõuab määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt

hüvitist 400 eurot.

11. Kostja on esitanud hagile vastuväited tuues välja, et lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu,

st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt seoses tõelise

haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Hageja on seisukohal, et

meeskonnaliikmete haigestumine ei ole erakorraline asjaolu. Hageja leiab, et kostja ei ole

tõendanud, et konkreetsed lennud tühistati tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud

lennuettevõtja ära hoida. Seega on poolte vahel käesolevalt tekkinud vaidlus selles, kas lendude

tühistamiseks esinesid erakorralised asjaolud ja kas kostja on võtnud tarvidusele kõik vajalikud

meetmed lendude tühistamise vältimiseks määruse nr 261/2004 artikkel 5 lõige 3 mõttes, milliste

esinemisel ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 7

hüvitist maksma.

12. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise

maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke

põhjustasid erakorralised asjaolud; lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et

vältida lennutõrget.

13. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt haigestunud lennumeeskonna

liikmed pidid hagiavalduses toodud lennul töötama, teenindama. Samuti ei ole kostja tõendanud,

et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise, tühistamise vältimiseks puudusid.

Tõendatud ei ole varumeeskonna olemasolu puudumist ega võimaliku varumeeskonna

planeerimist lendude tühistamise olukorras. Hageja hinnangul ei ole lendude tühistamise ja

haigestumiste seos kostja poolt esitatud tõendite alusel nähtav. Kostja ei pakkunud reisijale

võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldanuks neil välja lennata mitte rohkem kui üks

tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud saabumisaega. Hageja leiab, et kostja töötajate haigestumine nagu ka tihe liiklus

lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust on kostja valdkonnas rutiinne nähtus. Töötaja

haigestumine või muu põhjus, mis vajab personali asendamist on lahutamatult seotud kostja

majandustegevusega. Lennuettevõtjatel peaksid olema meetmed tagamaks, et töötajate

haigestumine ei sega lennuettevõtte tegevust. Hageja hinnangul tühistati lennud mitte

haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel. Oluline ei ole, milline haigus kostja töötajaid

vaievas, kuivõrd haigestumine ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt erakorraline asjaolu.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et 2022 aasta mais-juunis kasvas koroonaviirusesse nakatunud

inimeste arv Soomes, sest kostja enda viited koroonaviirusesse nakatunud inimeste arvu kohta

näitavad, et 2022. aasta alguses toimus nakatunud inimeste arvu hüppeline kasv, misjärel

nakatumine langes ja stabiliseerus mais ja juunis. Hageja on seisukohal, et isegi kui kohus

tuvastab, et haigestumine on erakorraline asjaolu, kuuluks hüvitis tasumisele, sest kostja ei ole

tõendanud, et võttis kasutusele vajalikud meetmed lendude tühistamise vältimiseks. Hageja

hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja võttis endale teadlikult riski, müües lennupiletid nn

pandeemiaajal, lennu hilinemise/tühistamise osas ning pidas võimalikuks, et lennud võidakse

tulevikus tühistada. Tegemist on kostja tavapärase majandusliku kasuteguriga, kuna reisijal

võimaldatakse osta lennupileteid varases staadiumis ning lennuettevõtja saab tasu ette. Lendude

tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja

ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine.

14. Kostja hinnangul tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuivõrd 31.05.2022 lennud tühistati

erakorralise asjaolu tõttu, st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa

töötajatest puudus töölt tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja

6

väitel oli tühistatud lendude kuupäeval, s.o 31.05.2022, haigestunud kostja töötajaid 71.

Valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget. Kostja tõi välja, et haigestunud töötajate

protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem ja kuigi varumeeskonnana oli

2022 mais valves 17,9% töötajatest, ei piisanud kostjast mittetulenevatel põhjustel

varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kostja oli sunnitud tühistama ja korraldama ümber

suure osa lendudest, sh käesoleva vaidluse aluseks olevad lennud. Eeltoodud faktiliste asjaolude

tõendamiseks on kostja esitanud kostja töötaja antud kirjalikud selgitused (dtl 144-147, tõlge dtl

158-159).

Töötajate puudumise põhjustas nende haigestumine ülemaailmse pandeemia tõttu ning tegemist

ei olnud „aeg-ajalt“ haigestumise juhtumiga või „rutiinse nähtusega“, milleks kostja peab

üldjuhul ette planeerima, vaid ülemaailmse pandeemiaga, mille toimumist ja

jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha või oma tegevuse planeerimisel arvesse võtta.

Kostja väitel arvestas ta koroona-pandeemiast tulenevate meeskonnaliikmete haigestumisega

kogu pandeemia ajal, mida kinnitavad statistilised andmed. Kostja suurendas märkimisväärselt

varumeeskonna arvu, võrreldes näiteks pandeemia-eelse ajaga, s.o. 2019. aastaga. Haigestunud

töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem. Lisaks,

varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% (2019. mais 12%) töötajatest, olenemata asjaolust,

et lende oli 2022. aasta perioodil kordades vähem kui 2019. aastal. Kostja ei saanud töötajate

üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu

esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis. Kostja arvestas meeskonna ja

varumeeskonna olemasolu planeerimisel ajaloolisi statistilisi andmeid ja kasutas tehisintellekti

abi. Mai töögraafikud koostati eelnevate kuude tegeliku haigestumuse taseme alusel, mistõttu oli

valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. Haiguspuudumiste trende ei

olnud võimalik prognoosida, sh uut lainet, kuna nende realiseerumine ei vastanud eeldustele ja

varasemate kuude realiseerunud vajadustele. Kostja väitel on ta konkreetsel juhul võtnud

kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed, mis hetkel, kui esines koroonaviiruse järjekordne

laine, vastasid muuhulgas lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele

tingimustele.

15. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5

lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07,

resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab

tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu

praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa

Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 X ja X, p 22, Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus

kohtuasjas nr C-501/17 Germanwings, p 20). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus

selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses

olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase

lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks

oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu

4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 Germanwings, p 31).

16. Euroopa Kohtu praktika järgi vabaneb lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist

vastavalt määruse artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas

„erakorraline asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud

meetmed, ning niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat

personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et

7

asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski

seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute

ohverdustega. „Erakorraliste asjaoludena“ saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma

olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja

väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C-

74/19, p-d 36 ja 37 ning neis viidatud otsused).

17. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende

täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud

vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige

esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute

ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste

ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud

loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele

lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele

päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane

lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks

(määruse 261/2004 preambula p-d 14 ja 15). Eeltoodust tulenevalt on oluline tuvastada, kas

lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu ning milliseid meetmeid on lennuettevõtja ehk

kostja tarvitusele võtnud, et lennu tühistamist vältida.

18. Kostja väidetel on lennu tühistamiseni viinud erakorraliseks asjaoluks lennu teostamiseks

vajalikest töötajatest olulise osa puudus töölt seoses tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse

pandeemia tagajärjel. Kostja väitel oli koroonaviiruse kiirest levikust tingituna vaidluse all

olevate lendude kuupäeval 31.05.2022 haigestunud 71 kostja töötajat. Seejuures on kostja

avaldanud, et valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget, millisest arvust aga ei piisanud

kõikide planeeritud lendude korraldamiseks ning arvestades haigusjuhtumite arvu, ei piisanud

kostjast mittetulenevatel põhjustel varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kostja on

esitanud oma väidete tõendamiseks töötaja Elisa Karru kirjalikud selgitused (dtl 158-159).

Kostja selgitas, et tulenevalt andmekaitseregulatsioonidest ei ole kostjal võimalik töötajate tervist

puudutavaid andmeid, sh haigestumise põhjusi, detailselt avaldada. Kostja tõendas väiteid tema

töötaja poolt antud kirjalike selgitustega, mida tuleb pidada dokumentaalseks tõendiks.

19. Hageja leidis, et vaatamata kostja poolt välja toodud ja viidatud statistikale, pidi kostja

seoses koroonapandeemiaga planeerima oma meeskondade koosseisu ja varumeeskonna

olemasolu. Kohus möönab, et epidemioloogiline olukord võib lennuettevõtja jaoks olla

ettenägematu. Samas pidanuks kostja esitama töötajate haigestumiste kohta tõendid, mida kostja

käesolevalt teinud ei ole. Kostja on esitanud tõendina kirjaliku selgituse, millest nähtub vaid see,

et 31.05.2022 kuupäeval oli haigestunud 71 kostja töötajat. Kas nimetatud töötajad pidi teeninda

ka vaidluse all olevaid konkreetseid lende, seda kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kuidagi

tõendagi tõendatud see, et töötajad olid haigestunud koroonaviirusesse. Juhul kui kostja töötajad

olid haigestunud koroonaviirusesse, siis 2022 aasta juunis pidi kostja professionaalse

lennuettevõtjana oma tegevuses kehtivast olustikust lähtuma ning arvestama võimalusega, et

haigestumised võivad takistada kohustuste täitmist, st lendude teostamist. Arvestades COVID-19

pandeemia kestust, pidi kostja 31.05.2022 lendude toimumise hetkeks analoogsete

probleemidega juba korduvalt kokku puutunud olema. Kohus ei pea koroonaviirusepuhangut

selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kui kohustuste rikkumised on

põhjustatud koroonaviirusest, on nad seetõttu vabandatavad. Kohtu hinnangul ei saa nõustuda, et

31.05.2022 lendude tühistamise kuupäeval kostja töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise

praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, mis ei olnud oma olemuselt lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele omane ning mistõttu saaks kostja töötajate haigestumist pidada

erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.

8

Kostja on viidanud statistikale, millest nähtuvalt oli 2022. aasta 22. nädalal (30.05.2023-

05.06.2023) uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste juhtumite arv Soomes keskmiselt 10 880

inimest nädalas. Kostja väitel koostati mai töögraafikud eelnevate kuude tegeliku haigestumise

taseme alusel, mistõttu oli valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus.

Kostja väitel ei olnud tal võimalik ette näha, et mais 2022 haigestub koroonaviiruse kiirest

levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Kohus leiab, et

olukorras, kus kostja pidi eelduslikult olema kursis COVID-19 pandeemia levikuga ning selle

tõusu- ja/või langustrendidega, kuid võttis teadlikult reisija ees 31.05.2022 lendude teostamise

kohustuse, ei ole võimalik asuda seisukohale, et töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise

ettenägematu asjaoluga, mida saab pidada erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5

lõike 3 mõttes.

20. Kohus möönab, et epidemioloogiline olukord on lennuettevõtja jaoks ettenägematu. Samas

ei muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord

käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Määruse 261/2004 eesmärk ei ole mitte ainult

reisijate kaitse kõrge taseme tagamine, vaid ka tasakaalu tagamine reisijate ja lennuettevõtjate

huvide vahel (Euroopa Kohtu 12.septembri 2018. a otsus kohtuasjas nr C-601/17 Harms, p 15).

Lisaks erakorraliste asjaolude esinemisele peab lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest

vabastamiseks tõendama, et kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja rahaliste

vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel

vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised

asjaolud viiksid lennu tühistamiseni (Euroopa Kohtu 12. mai 2011. a otsus kohtuasjas nr C-

294/10 X ja X, p 25). Kohus on seisukohal, et kuigi kostja tugineb vastuväidetes sellele, et

31.05.2022 lennud tühistati seetõttu, et suur osa meeskonnaliikmetest oli haigestunud, ei ole

tõendatud, et oluline osa kostja meeskonnaliikmetest haigestus just koroonaviirusesse. Kostja

poolt esitatud tõendist (dtl 158-159) nähtuvalt selgitab kostja töötaja E. K., et 31.05.2022 lennud

XXX Helsingist Pariisi ja XXX Pariisist Helsingisse tühistati salongipersonali ootamatult kõrge

haiguslehtede arvu tõttu. Välja on toodud, et nende lendude jaoks oli kavandatud lennuk OH-

LVC, mis on Airbus A319 ja selle minimaalne salongipersonali arv on kolm salongipersonali

liiget. 31.05.2022 oli valvemeeskonnas 45 ja haiguslehel 71 salongipersonali liiget. Samas ei ole

kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised meeskonnaliikmed pidid vaidlusaluseid lende

teenindama, kas lendu teenindama pidanud töötajad olid haigestunud ja miks ei suudetud just

vaidlusalusele lennule varumeeskonna liikmete hulgast asendust leida. Kostja ei ole tõendanud

ka seda, et lennu tühistamine oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega. Kohtu hinnangul

ei ole piisavad kostja väited üleüldisele ootamatult kõrgele haiguslehtede arvule või

koroonapandeemia levikule.

21. Euroopa Kohus (EK) asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et lennu

teostamiseks hädavajaliku meeskonnaliikme ootamatu puudumine haigestumise või surma tõttu,

mis toimus vahetult enne lennu kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud mõistega erakorralised

asjaolud. Hageja on seisukohal, et kuivõrd piloodi või lennumeeskonna haigestumine ei ole

eelnimetatud lahendile tuginedes käsitletav erakorralise asjaoluna ja sellistele puudumisele

reageerimine on lahutamatult seotud meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimise küsimusega,

on selline töötajate haigestumine tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Kostja

hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vaidlusalused lennud tühistati erakorralise asjaolu

tõttu. Kostja toetub oma seisukohas Euroopa Kohtu kohtujuristi E. T. 12.04.2018 seisukohale

liidetud kohtuasjas C-195/17 jt, mille kohaselt haiguspuhkustega või töötajate haigestumisega

seotud korraldused ettevõtja puhul, kes tegutseb tingimustes, kus tema töötajad on üldjuhul

terved, on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased küsimused ja seetõttu lennuettevõtja

kontrolli all. Kohtujurist rõhutas nimetatud otsuse punktis 52, et olukord oleks teine, kui tegemist

oleks ülemaailmse pandeemiaga. Seega saab lennuettevõtja töötajate massilist samaaegset

9

haigestumist ülemaailmse pandeemia ajal pidada Määruse kohaselt „erakorraliseks asjaoluks“.

Lisaks viitas kostja, et Euroopa Kohtu kohtujurist Medina on liidetud kohtuasjas 407/21 (p 44,

69) märkinud, et „selline pandeemia nagu COVID-19 hõlmab üldiselt mõiste „vältimatud ja

erakorralised asjaolud“ põhielemente. Tegemist on olukorraga, mis ei ole kellegi kontrolli all ja

mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvidusele kõik mõistlikud

meetmed.“

22. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-195/17 jt tegi Euroopa Kohus 17.04.2018 otsuse,

asudes seisukohale, et lendava personali olulise osa spontaanne töölt puudumine (etteteatamata

streik) – nagu sellega oli tegemist põhikohtuasjades –, mis sai alguse tegutseva lennuettevõtja

üllatuslikust avaldusest ettevõtte restruktureerimise kohta ja milleks ei esitanud üleskutset mitte

ettevõtte töötajate esindajad, vaid spontaanselt töötajad ise, kes kasutasid haiguspuhkust, ei

kuulu mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses. Kohtuasja asjaoludest nähtub,

et kõik vaidlusaluse asja lennud kas tühistati või hilines nende saabumisaeg kolm või enam

tundi, mille tingis erakordselt suure hulga TUIfly töötajate haiguse tõttu töölt puudumine. Kohtu

hinnangul ei ole vahet, kas lendude tühistamise tingis töötajate reaalne haigestumine COVID-19

viirusesse või korraldas lennuettevõtte lendav personal etteteatamata streigi spontaansete töölt

puudumiste ja haiguspuhkusele jäämise abil. Oluline on see, et oluline osa lennuettevõtja

töötajaid puudus. Ka sellist nn ettehoiatamata streiki, haiguspuhkuste kasutamist ei saanud

lennuettevõtja ette näha ega planeerida. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-407/21

analüüsis kohus mh kas niisugune üleilmne tervisekriis nagu COVID-19 pandeemia võib

kuuluda mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla direktiivi 2015/2302 (mis käsitleb

pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid) artikli 12 lõike 2 ja lõike 3 punkti b tähenduses.

Euroopa Kohus tegi nimetatud asjas 08.06.2023 otsuse, milles asus seisukohale, et kuigi

niisugust üleilmset tervisekriisi nagu COVID-19 pandeemia võib pidada iseenesest mõiste

„vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla kuuluvaks, tuleb direktiivi 2015/2302 artikli 12

lõikeid 2–4 koostoimes selle direktiivi artikliga 4 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus

riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt seoses üleilmse tervisekriisi puhkemisega, mis takistab

pakettreisilepingute täitmist, vabastatakse pakettreiside korraldajad ajutiselt kohustusest maksta

hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist asjaomastele reisijatele tagasi kõik lõpetatud

lepingu alusel tehtud maksed, sealhulgas juhul, kui niisuguste õigusnormide eesmärk on vältida

seda, et eeldatavate tagasimaksetaotluste suure arvu tõttu mõjutataks reisikorraldajate

maksevõimet nii, et see seaks ohtu nende püsimajäämise, ning säilitada seeläbi asjaomase sektori

elujõulisus.

23. Kohtu hinnangul ei ole lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest

erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 tähenduses. Töötajad võivad haigestuda. Töötajate

ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab

lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Kohtu hinnangul ei muuda lennukimeeskonna

mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord käesolevas vaidluses haigestumist

erakorraliseks. Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et ka

mitme lennumeeskonna liikme ootamatule puudumisele reageerimine on tegutseva

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Euroopa Kohus ei pidanud erakorraliseks

asjaoluks muuhulgas regulaarselt tervisekontrolle läbinud piloodi surma ning kogu ülejäänud

meeskonna lendamist takistavat šokiseisundit. Ei ole tähendust, millisel ootamatul põhjusel

31.05.2022 lendude XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) –

Eesti (Tallinn) meeskonnaliikmed puudusid või mitu meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu

teenindama. Ka mõnel muul ajal (näiteks gripi- või kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti

haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks pidanud lennud tühistama.

24. Määruse nr 261/2004 preambula p-s 1 on rõhutatud määruse esmast eesmärki, s.o tagada

reisijate kaitstuse kõrge tase. Määruse nr 261/2004 preambula p 2 järgi lennureisist mahajätmine

10

ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja

ebamugavust. Euroopa Komisjon on määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks antud suunistes

leidnud, et kui ametiasutused võtavad viiruse COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks

meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate

tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt ning art 5 lg-s 3 sätestatud

tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või

keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise. See tingimus

võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole

täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle suhtes kohaldatakse erandeid, näiteks asjaomase

riigi kodanikud või elanikud. Kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus

oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitleda erakorraliste

asjaolude põhjustatud tühistamisena (Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 89 I/01, p 3.4).

Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille kohaselt tühistati lend ametiasutuste poolt COVID-19

pandeemia leviku piiramiseks vajalike meetmete rakendamiseks või meeskonna tervise

kaitsmisega. 31.05.2022 toimuma pidanud lendude tühistamise põhjustas kostja väidete kohaselt

meeskonnaliikmete haigestumine. Kostja on viidanud Covidi juhtumite sagedusele Soome

rahvastiku seas, kuid nimetatust ei ole võimalik järeldada haigestumusprotsenti kostja personali

hulgas. Kuivõrd kostja ei tõendanud, et vaidlusaluste lendude tühistamise tingis just konkreetseid

lende teenindama pidanud personali koroonaviirusesse nakatumine, ei saa kohtu hinnangul

käesoleval juhul pidada meeskonnaliikmete haigestumist määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3

mõttes selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis välistaks tühistatud lendude reisijale hüvitise

maksmise.

25. Määruse 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c iii kohaselt on lennu tühistamise korral

asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui

neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile

on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks

tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud saabumisaega.

26. Hageja on esile toonud, et esialgne planeeritud lend suunal Pariis – Helsingi pidi väljuma

31.05.2022 kell 19:00 ning reisija pudu jõudma sihtkohta 01.06.2022 kell 00:20. Kostja teavitas

reisijat lennu tühistamisest 31.05.2022 kell 14:17 ning uus lend suunal Pariis-Helsingi pidi

väljuma kell 20:45 ning reisija pidi jõudma sihtkohta (Tallinn) 01.06.2022 kell 08:00. Hageja

hinnangul ei pakutud reisijale seega võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldab tal

välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta

hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Hageja väitel saanuks kostja organiseerida

vähemalt kaks sellist asenduslendu (dtl 215-224): 1) lend marsruudil Pariis – Riia (väljumisaeg

31.05.2022 kell 18:52, saabumisaeg 31.03.2022 kell 22:09) ning lend marsruudil Riia – Tallinn

(väljumisaeg 31.05.2022 kell 23:42, saabumisaeg 01.06.2022 kell 00:24); 2) lend marsruudil

Pariis – Varssavi (väljumisaeg 31.05.2022 kell 19:31, saabumisaeg 31.05.2022 kell 21:18) või

lend marsruudil Pariis – Varssavi (väljumisaeg 31.05.2022 kell 20:04, saabumisaeg 31.05.2022

kell 21:44) ning lend marsruudil Varssavi – Tallinn (väljumisaeg 31.05.2022 kell 23:14,

saabumisaeg 01.06.2022 kell 01:41). Kostjal on kohustus tõendada, et teekonda muudeti

kavandatud moel esimesel võimalusel ning kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et sama päeva asenduslend täidab sobilike meetmete nõude.

Lisaks on hageja seisukohal, et kostja, müües lennupileti COVID-19 leviku ajal, võttis sellega

lennu tühistamise riski. Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku

kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta

funktsioneerimine. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et täidetud oleks määruse art 5

lõike 3 teise kumulatiivse alusena kõik vajalikud meetmed ning hüvitis kuuluks tasumisele isegi

olukorras, kus kohus tuvastab, et haigestumine on erakorraline asjaolu.

11

27. Kostja väitel pakuti reisijale asenduslendu esimesel võimalusel. Kostja pakkus reisijale H. L.

teekonna muutmist lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised

lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka EK

lahend nr C-74/19 punkt 59). Nimelt broneeriti reisija ümber lennule XXX suunal Pariis-

Helsingi, mida opereeris Air France. Kuivõrd reisija jõudis Helsingisse 01.06.2022 kell 00:45 ja

esimene lend suunal Helsingi-Tallinn toimus 07:30 (mida ka reisijale pakuti), on kostja võtnud

kasutusele meetmed, et reisija lõppsihtkohta esimesel võimalusel toimetada.

28. Kostja leiab, et erakorraliste asjaolude ilmnemisel ei ole kostjal kohustust pakkuda

asenduslendu, mis võimaldab reisijal välja lennata mitte rohkel kui üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Kostja märgib, et ta ei ole sellele ka tuginenud.

29. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lendude tühistamise

tingisid erakorralised asjaolud määruse art 5 lõike 3 mõttes. Hüvitise maksmisest keeldumiseks

on alust juhul, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke

põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et

vältida lennutõrget. Kuivõrd ühte hüvitise maksmisest keeldumise alust ei esine, ei peaks kohus

teist eeldust hindama. Kohus peab aga vajalikuks välja tuua alljärgneva.

30. Kohtu hinnangul ei saaks käesolevas asjas jõuda ka järelduseni, et tühistatud lendudega

samal päeval asenduslendude pakkumisega on kostja määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes

võtnud tarvidusele vajalikud meetmed. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja

käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta

kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennutõrget. Kostja väitel võttis ta kasutusele kõik

mõistlikud meetmed, et vältida lendude tühistamist, mis olid asjaolusid arvestades sobilikud.

Samas ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et reisijale ei pakutudki võimalust

teekonda muuta selliselt, et see võimaldab tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne

kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud

saabumisaega. Hageja on välja toonud vähemalt kaks võimalust, kuidas kostja oleks saanud

reisija teekonda muuta selliselt, et reisija jaoks ei ole lennutõrget tekkinudki.

31. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus käesolevas asjas, et esineksid määruse nr 261/2004

artikli 5 lõike 3 tähenduses asjaolud, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud tühistatud

lendude tõttu reisijale hüvitist maksma. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et lendude

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks

tarvidusele võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude

suurusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruse nr 261/2004 artikkel 7 lõike 1

punkti b kohane hüvitis summas 400 eurot.

32. Kohus toob välja ka selle, et kostja tugineb oma vastuväidetes ka Saksamaa Amtsgericht

Düsseldorf kohtu 26.09.2022 lahendile nr 56 C 119/22 ning Itaalia kohtu 18.08.2023 otsusele.

Kohtu hinnangul ei anna hageja nõude rahuldamata jätmiseks alust ka kostja poolt viidatud

Saksa ja Itaalia kohtupraktika. Kohus märgib, et saab määruse nr 261/2004 sisustamisel lähtuda

vaid Euroopa Liidu Kohtu seisukohtadest, kelle ülesandeks on tagada Euroopa Liidu õiguse

ühesugune tõlgendamine.

33. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates 06.09.2022 kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue

lennuhüvitise tasumise viivitamisega on põhjendatud.

12

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat

lennu tühistamisest tulenevast nõudest 05.09.2022 (dtl 71,71) ning alates 06.09.2022 nõuab

hageja viivise tasumist. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 05.09.2022 hagejale saadetud

kirja (dtl 72-73), milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav

erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta.

Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse

artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma

selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7

muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt

viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 05.09.2022 vastust koostades

teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 05.09.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja

hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 05.09.2022

ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise

eest viivist.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat

lennu tühistamisest tulenevast nõudest 05.09.2022 (dtl 71,71) ning alates 06.09.2022 nõuab

hageja viivise tasumist. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 05.09.2022 hagejale saadetud

kirja (dtl 72-73), milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav

erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta.

Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse

artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma

selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7

muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt

13

viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 05.09.2022 vastust koostades

teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 05.09.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja

hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 05.09.2022

ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise

eest viivist

34. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt (400 eurot) VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud määras alates 06.09.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena

hüvitis 400 eurot ja viivis hüvitiselt (400 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates

06.09.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud viivise perioodi 06.09.2022 kuni 30.06.2025 eest summas 126,9 eurot ning viivise

tasumata hüvitise summalt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

36. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

37. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. Hageja

leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma

kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja

saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

38. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.

39. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

40. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda

(TsMS § 162 lg 1).

41. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

42. Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 22.11.2024. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 633,80 eurot

(käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot).

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihindadega 100

eurot (käibemaksuta, esindaja J. D.) ning 140 eurot (käibemaksuta, esindaja vandeadvokaat K.

T.). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi

kokku 4,87 tunni ulatuses (esindaja J.D. osutas õigusabiteenust 1,7 tundi, esindaja K.T. osutas

õigusabi 3,17 tundi). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja

menetlusega. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

43. Kostja esitas hageja menetluskulude suuruse osas vastuväited 29.11.2024. Kostja hinnangul

on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses suuresti ebavajalik ja põhjendamatu.

Kostja märgib, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle

ainsaks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt

sissenõudmine. Tegemist on tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku

14

analüüsi ja kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. Kostja

hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi.

44. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab

oma seisukohta järgnevalt.

45. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

46. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud

riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas

tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, §

139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

47. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud

summas 613,8 eurot (käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

esitamine 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud

tunnihindadega 100 eurot (käibemaksuta) ning 140 eurot (käibemaksuta), menetlustoiminguid on

tehtud kokku 4,87 tundi.

48. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et

arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning

hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada

lepingulise esindaja J. D. tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuga) ning vandeadvokaadist

lepingulise esindaja K. T.tunnitasumäära 140 eurot (käibemaksuta).

49. Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 4,87 tunni ulatuses. Hinnates ja

analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile

kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide

tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub

kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning

neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

50. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus

maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 4901 lg 1

sätestab, et käesolevas seaduses maksekäsu kiirmenetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel läbiviidava maksekäsu

kiirmenetluse läbiviimisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt esitas hageja 23.03.2023 Euroopa maksekäsu avalduse. Kohus andis

17.04.2023 välja Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas 29.05.2023 vastuväite. 30.05.2022

määrusega lõpetati Euroopa maksekäsu kiirmenetlus ning kohus määras jätkata menetlust

15

Euroopa väiksemate nõuete menetluses. Tulenevalt TsMS §-s 484² sätestatust on põhjendatud

kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

51. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiga seotud

materjalide läbitöötamiseks, tõendite analüüsimiseks ning seisukoha kujundamiseks,

hagiavalduse koostamiseks ning tõlkimiseks kokku 1,7 tundi. Arvestades käesolevas tsiviilasjas

esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku

keerukust, peab kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja on seisukohal, et

kuna hageja näol on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, on tegemist

tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi, kasutatakse juba

väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid ning selliste hagide esitamine ei eelda

mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Kohus möönab, et hageja poolt esitatu näol on

tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning kasutatakse

juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid, samas ei ole kohtu hinnangul

hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute maht ebamõistlik või ülepaisutatud. Olenemata

sellest, et hageja näol on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, tuli hageja

esindajal vaidluse all olema nõude esitamiseks töötada läbi materjalid, analüüsida tõendeid,

kujundada seisukoht ning koostada nõude aluseks olevaid asjaolusid arvestades hagiavaldus.

52. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal kostja 16.10.2023

seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 0,6 tundi, hageja 19.02.2024 seisukoha koostamiseks ning

tõendite kogumiseks 1,25 tundi, kostja 19.03.2024 seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 0,4

tundi ning hageja 22.11.2024 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,92 tundi.

Kohtu hinnangul on esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades kõik eelnimetatud

menetlustoimingud ja neile kulunud aeg vajalik ja põhjendatud.

53. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus

kokku 4,87 tundi.

54. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hageja lepinguliste esindajate

tunnitasumäärad. Seega tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku

613,8 eurot [(1,7 x 100) + (3,17 x 140)].

55. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 808,80 eurot (riigilõiv 175

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 613,8 eurot), mis tuleb vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

56. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

57. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

16