2-25-6000/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6000 Tsiviilasi G.E W.V hagi W.V vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G.E W.V, isikukood XXX; Kostja W.V, isikukood XXX. Ärakuulamise aeg 27. juuni 2025 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada G.E W.V hagi W.V vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada G.E W.V ja W.V abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 3. G.E W.V perekonnanimena taastada perekonnanimi G.E. 4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. 5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. G.E W.V (hageja) esitas 20. aprillil 2025 kohtule hagi W.V (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 2. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxx. Pooled ei ela enam koos ega plaani kooselu jätkata. Vaatamata sellele, et hageja on korduvalt rahvastikuregistris lahutuse algatanud, ei ole abikaasa sellega nõustunud. Pooltel ei ole ühisvara ega ühiseid lapsi. 3. Kostja vaidles hagile vastu. 4. Vastuse kohaselt ei pea kostja hagi õigeks ega soovi abielu lahutada. Kostja tegi hagejale kuuluvas majas remonti, mis kestis kuni 2024. aasta sügiseni. Remondi lõpus tekkisid tülid, mis lõppesid sellega, et hageja otsustas kostja majast lõplikult välja visata. 5. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel 27. juunil 2024. Kostja leidis, et hageja otsus abielu lahutada on emotsionaalne otsus ning poolte vahel on kohtus pooleli varaline vaidlus. Kostja märkis, et suhtlus hagejaga puudub. Kostja ei taotlenud leppimisaega. Hageja jäi oma nõude juurde abielu lahutada ning taotles perekonnanimena neiupõlvenime taastamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). 6. Kostja on küll hagile vastu vaielnud, kuid sisuliselt ei ole ta kohtumenetluse ajal midagi ette võtnud, et hagejaga suhteid taastada, vastupidi, hagejaga kostjal suhtlus puudub. Kohus leiab, et leppimisaja andmine ei oleks tulemuslik. Hageja esitas hagi 20. aprillil 2025 ning kinnitas 27. juunil 2025 kohtule soovi abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et seetõttu tuleb abielu lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. 7. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 2

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. 9. Hageja taotleb taastada tema perekonnanimena G.E, mis on tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab hageja taotluse. 10. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3