4-11-4494/5 · 4-11-4494/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4494

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4494 (2376,11,006430) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

O.G kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 24.10.2011 otsusele nr

2376,11,006430 O.G karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi

rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat

Kaebuse esitaja: O.G, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta O.G kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 24.10.2011 otsusele nr 2376,11,006430 O.G karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 24.10.2011 otsus nr 2376,11,006430 O.G karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224

lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 10 kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 10 kuulise tähtaja möödumisel.

2

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 21.12.2011. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 20.01.2012. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.01.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 24.10.2011 otsusega nr 2376,11,006430 karistati O.G LS § 224 lg 2 ja LS §

207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks selles, et menetlusalune

isik 06.10.2011 kell 01.20 Altmetsa tee 56 juures Maardu linnas Harjumaal juhtis mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,53 +/- 0,05 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5

nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning mootorsõidukil oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, millega rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et taotleb põhikaristuse ja lisakaristuse määra vähendamist. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. Oli öösel suvilas Muugal ja

tahtis ainult sõbra koju viia sealsamas Muuga aedlinnas. Kaugemale sõita ei kavatsenud.

Palub arvesse võtta, et selle käitumisega ei tekitatud kellelegi kahju. Samuti taotletakse määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramist.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

Sõid sõbraga õhtust, selle kõrvale jõid ära pool liitrit viina kahepeale. Seal kandis on teed porised ja otsustas sõbra koju viia, sõita oli paar maja jagu. Kuna teed on üles kaevatud, siis pidi välja sõitma teele. Sõitma asus Viljapuu 45 juurest, aga aadressi, kuhu pidi sõitma, seda ei tea, võis olla Pirnipuu tänav. Aasta aega ei olnud alkoholi tarvitanud, nüüd lihtsalt juhtus

selline asi. Teadis, et rikub nõudeid, on süüdi. Viimase osa eelmisest trahvist maksis ära detsembris, nüüd juhtuski nii, et eelmise trahvi maksis ära ja nüüd tuli uus trahv.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja on väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebuse esitaja on isikuks, kes on varem samalaadse väärteo toime pannud ning uue rikkumise pani toime ajal, mil tasus eelmist trahvi. See pidanuks uue rikkumise ajal meeles olema. Juhtimisõiguse saanud isikuna, arvestamata ka eelnevaid karistusi, peaks isik olema teadlik sellest, mis on juhile keelatud ja mis lubatud. Eelmisest karistusest aga kaebuse esitaja õppust ei võtnud ja see karistus oma eesmärki ei täitnud. Kui isik sellises seisundis

peab vajalikuks ka sõpra sõidutada, siis võtab selline isik vastu ohtlikke otsuseid. Esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Ei ole vastu kui kohus määrab trahvi tasumise ositi.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

3

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja § 207 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 sanktsiooni kui raskemat karistust ettenägevat sanktsiooni kohaldades rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks.

Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses. Väärteoasja materjalidest

nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,53

+/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades

mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,48 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmises määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419 lg 2 mõttes on keskmine, mis peaks

tingima karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas on isik ühe

teoga toime pannud kaks väärtegu. Seejuures ei ole kergema väärteo tehiolude kohaselt

kaebuse esitaja süü kuigi suur, kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli

registreerimistunnistusele märgitud tehnoülevaatuse kuu ja aasta erinevad andmebaasi omadest.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Esitatud kaebuses on avaldatud kahetsust ja tunnistatud süüd. Ka kohtuistungil kaebuse esitaja tunnistas süüd, kuid korduvalt rõhutas, et tegemist on õnnetusjuhtumiga. Samas ilmnes kaebuse esitaja ütlustest, et ta tarvitas

koos sõbraga alkoholi ja sõidutas seejärel sõbra koju, teades seda, et on eelnevalt alkoholi

tarvitanud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja selgitus selle kohta, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, viitab sellele, et avaldatud kahetsus ei ole siiras ning kaebuse esitaja püüab näidata oma süüd väiksemana, luues mulje, et tegemist on asjaolude kokkusattumisega, mitte

kavatsetult toime pandud süüteoga. Seetõttu leiab kohus, et ka kaebemenetluses ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud.

Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul

lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude

toimepanemisest, seejuures ka samalaadsete süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas

leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem regulaarselt kord aastas karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimane karistus on

määratud samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Kaebuse esitaja tasus uue väärteo toimepanemise ajal veel eelmist trahvi. Seejuures oli juba eelmine rahatrahv küllalt

suur ning kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldati ka lisakaristust. Kaebuse esitanud isiku kaebuse alusel vähendati eelmise kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistusi ja trahvi tasumine määrati kohtuotsusega tasumisele ositi. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba otsene kogemus samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava karistuse osas olemas. Ometigi eelmine trahv 9000 krooni ja lisakaristusena 3 kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei sundinud

kaebuse esitajat uue ja samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning

4

eelmine, mõningal määral väiksem rahatrahv ja lühiajaline lisakaristus oma eesmärki ei

saavutanud. Kaebuse esitaja hoopis tasus eelmist trahvi ja pani samal ajal toime uue samalaadse väärteo. Selline käitumisviis viitab kohtu arvates sellele, et eelmisel karistusel ei olnud mitte mingit mõju.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda,

et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil

antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud. Seejuures, olles eelnevalt

suhteliselt ohtralt alkoholi tarvitanud, otsustas ta hakata sõidutama sõpra, pidades kõige

olulisemaks sellises seisundis mootorsõiduki juhina liikluses osalemist. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt pidi ta sõpra viima paar maja edasi, kuid asjaolude täpsustamisel ilmnes, et ta pidi üleskaevatud teede tõttu sõitma rohkem. Kohus leiab, et kaebuse esitaja püüdis kohut

viia eksitusse sõidetud teekonna pikkuse osas. Kaebuse esitaja väitis, et ta pidi sõitma Viljapuu tänavalt Pirnipuu puiesteele, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt peeti ta kinni Altmetsa teel. Seega liikus ta hoopis vastupidises suunas ja Pirnipuu puiesteele jõudmiseks pidanuks ta tegema väga suure ringi, sõites ümber Muuga aedlinna Pirnipuu puiesteele ja siis ka tagasi. Seetõttu leiab kohus, et karistuse raskuse puhul on oluliseks teguriks ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks

ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud

alkoholipiirmäära ületamise määra, seda, et varasem karistus ei sundinud isikut uue

samalaadse süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahvi määr täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end taas seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja

kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd

menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik

ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust miks peaks kohus määratud

karistusi kergendama. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse

saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud

isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Arvestades

kaebuse esitanud isiku karistusandmeid võib järeldada, et kaebuse esitanud isikul oli

karistuste osas olemas ka piisav kogemus. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse

seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid, kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest juba suhteliselt suure rahatrahviga ja lisakaristusega karistatud. Kohus leiab, et rahatrahvi määramine ja lisakaristuse kohaldamine süüks arvatud

väärteo toimepanemise eest ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja üllatuslikuna,

kuivõrd ta tasus eelmise otsusega määratud rahatrahvi. Kaebuse esitanud isik oli teadlik

5

sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja tekitab rahalisi kohustusi trahvi tasumise tõttu ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja kaassõitjale,

samuti teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Kaebuse esitaja

ütluste kohaselt oli ta teadlik alkoholi tarvitamisest, kuivõrd otsustas pärast alkoholi

tarvitamist sõidukit juhtima asuda. Arvestades varasemat kogemust samalaadse väärteo

toimepanemise osas, siis ei saanud kaebuse esitajale olla ka üllatuslik alkoholi mõju

organismile. Sellisest kaebuse esitanud isiku teadlikust käitumisest saab järeldada, et tajub oma seisundit ja sellest tulenevat ohtu ning sellele vaatamata peab ta vajalikuks sõiduki juhina liikluses osalemist. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline

isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse

määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud kaebuse esitanud isikust

tulenenud ohu suurusega, samuti varasema karistusega ning sellega, et eelmine lisakaristus

kaebuse esitanud isikut ei mõjutanud. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas.

Esitatud kaebuses ja kohtuistungil taotleti ka määratud rahatrahvi tasumise määramist ositi.

Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune isik esitama

kohtule või kohtuvälisele menetlejale tõendid, mille pinnalt saaks tuvastada põhjused ning

neid tõendeid kogumis hinnates otsustada, kas põhjused on mõjuvad. Kaebusele on lisatud vaidlustatud otsuse ärakiri. Vaidlustatud otsuse ärakirjast ei saa kohus teha mingeid järeldusi

isiku majandusliku olukorra kohta, mistõttu ei ole kohtule esitatud põhjendusi, mida saaks hinnata mõjuvatena ja otsustada selle pinnalt trahvi tasumist ositi.

Märt Toming Kohtunik