2-24-129628/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-129628

Tsiviilasi

T.Q hagi B.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja T.Q, isikukood XXX;

Kostja B.I, isikukood XXX , lepinguline esindaja

C.I.

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt T.Q hagi B.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista B.I-lt T.Q kasuks 04.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu

alusel põhivõlg 10 eurot, intress seadusjärgses määras 1,40 eurot ning

viivised 0,58 eurot.

3. Jätta rahuldamata T.Q hagi B.I vastu põhinõude 225 eurot ja viivise 14,42

eurot osas.

4. Jätta rahuldamata kostja 12.06.2025 taotlus menetlustähtaja pikendamiseks.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud

puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. T.Q (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub B.I-lt (kostja)

hageja kasuks välja mõista poolte 04.10.2023 sõlmitud laenulepingust tulenev

põhivõlg 235 eurot ja viivis 15 eurot.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 04.10.2023 laenulepingu, mille

alusel andis hageja kostjale laenu 250 eurot ning kostja kohustus tasuma koos

intressiga 275 eurot kahe tagasimaksega: 10.11.2023 250 eurot ja 10.12.2023 225

eurot. 12.10.2023 küsis kostja raha juurde, hageja keeldus. Pooled leppisid kokku

maksegraafikus, kuumaksega 120 eurot. Kostja tegi esimesed kaks makset, kokku

240 eurot õigeaegselt, seejärel teatas, et ta pole viivistega nõus. Hageja arvestab

makstud 240 eurost 225 eurot intressi ja 15 eurot põhivõla katteks. Seega on tasumata

235 eurot laenu põhiosa ja viivis 15 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.

4. Vastuse kohaselt sai kostja hagejalt laenu Facebooki grupi Eraisikute laenud kaudu.

Kostja on laenu tagasi maksnud 240 eurot. Kostja on soovinud sõlmida

tagasimakseteks maksegraafiku. Kostjal on suured kohustused teiste laenuandjate

ees, kostja on raske puudega töövõimetu isik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 250 eurot ja kohus on tsiviilasja

menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

7. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

8. Pooled on sõlminud 04.10.2023 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu

250 eurot. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 10.12.2023 ning kostja pidi maksma intressi

225 eurot (dtl 80-84).

9. Kohtu hinnangul vastab poolte sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult

tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale laenu

või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098, p 12). Seejuures viitab majandus- või kutsetegevuses laenu andmisele intressi

tasumise kohustus. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- ja

kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi (RKTKo 12.06.2024, 2-23-116386, p

14.1.1). Majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks laenuandjaks olemist ei välista

see, kui äriühingu põhitegevusalaks pole krediidi- või finantseerimistegevus või

füüsilisest isikust laenuandja ei ole oma laenutulusid deklareerinud või ei ole

registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Asjaolu, et füüsilisest isikust laenuandja

samal ajal tegeleb veel ka mingi muu majandustegevusega või töötab töölepingu

alusel, ei välista seda, et laenuandmine toimub majandustegevusena (vt ka RKTKo

30.09.2014, 3-2-1-66-14; RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970).

10. Tarbijakrediidilepingutele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad erisätted, sh

VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused

tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku

laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral

krediidiandja. Seega tuleb hagejal esitada kohtule kõik asjaolud, mis võimaldavad

kontrollida nii tarbijakrediidilepingu kehtivust ja neid tõendada.

11. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues

lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

13. Tarbijakrediidilepingutega seonduvates vaidlustes tuleb kohtul omal algatusel

kontrollida krediidi kulukuse määra vastavust seadusele (VÕS § 406), samuti seda,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d

1 ja 2 ning lg 2).

14. Kohus selgitas hagejale (dtl 144), et hagejal tuleb esile tuua:

- millises vormis sõlmisid pooled lepingu ja millistes põhitingimustes nad kokku

leppisid;

- kuidas edastas hageja kostjale kohustusliku lepingueelse teabe;

- millises summas andis ta kostjale laenu ja kostja on raha kätte saanud;

- lepingu krediidi kulukuse määr ja kirjeldada selle arvestamise korda, samuti

tuleb viidata, kus on need asjaolud lepingus kirjas;

- selgitada, kus on lepingus väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana;

- asjaolud, millest nähtuks, et ta on lepingu sõlmimisel täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, eelkõige kostja regulaarseid sissetulekuid ja väljaminekuid

analüüsides veendunud, et kostja on krediidivõimeline.

15. Arvestades, et hageja neid andmeid kohtu ette toonud ei ole, siis eeldab kohus, et

krediidiandja ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja väide, et ta sai kostjalt viimase

kuue kuu panga väljavõtte, kus oli tema rahade liikumine rohkem kui 11 000 eurot

kuue kuu jooksul, on jäänud paljasõnaliseks. Kohus leiab, et hageja ei ole lepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Kostja on tõendanud, et tal on tuvastatud puuduv töövõime (dtl 115-116) ja raske

puue (dtl 113-114). Kostjal on määratud kohaliku omavalitsuse poolt

toimetulekutoetus (dtl 111-112) ja toiduabi (dtl 117). Lisaks on tal erinevad

kohustused teiste laenuandjate ees (dtl 103-109). Hageja on tunnistanud, et teadis

kostja makseraskustest. Kohus järeldab sellest, et hageja ei ole kostja kohustuste

hindamisel kogunud piisavalt andmeid, et teha selgeid järeldusi kostja võime kohta

saadud krediit kokkulepitud korras tagastada. Kostja on tõendanud, et tema

majanduslik olukord ei olnud laenu teenindamiseks piisavalt hea.

17. Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesoleval juhul ei ole laenulepingusse krediidi

kulukuse määra märgitud, kuid see ületab lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga

avaldatud statistika järgi tarbimislaenude krediidi kulukuse määra (16,72%) rohkem

kui kolm korda. Seega on leping tühine krediidi kulukuse määra tõttu. Hageja ei ole

esile toonud ja tõendanud, et tema nõue on muutunud sissenõutavaks, sh korrigeerides

vajadusel viivisenõuet.

18. Olukorras, kus esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist, tuleb hagi osaliseks rahuldamiseks esitada

sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles on arvestatud intressimäära

ja muude kulude vähenemisega. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud

sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust.

19. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla, seadusjärgse

intressi ja seadusjärgses määras viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest.

20. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale laenu andnud 250 eurot (dtl 152) ning kostja on

hagejale 09.11.2023 tagasi maksnud 120 eurot ja 06.12.2023 120 eurot, kokku 240

eurot (dtl 151). Seega tuvastab kohus, et hageja täitnud oma lepingulise kohustuse

240 euro osas. Seega on tasumata laenu põhiosa 10 eurot.

21. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 10 eurot VÕS §

396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel ning seadusjärgses määras

intressi (4% aastas) summalt 250 eurot perioodi 04.10.2023 kuni 09.11.2023 eest

summas 1,01 eurot, summalt 130 eurot perioodi 10.11.2023 kuni 06.12.2023 eest

0,38 eurot ning summalt 10 eurot perioodi 06.12.2023 kuni 10.12.2023 eest 0,01

eurot, kõik kokku 1,40 eurot.

22. Hageja nõuab viivist summas 15 eurot perioodi eest 10.11.2023-06.10.2024.

Laenulepingu p 1.6 kohaselt on tasumisega viivitamise korral laenusaaja kohustatud

tasuma laenuandjale viivist 15 eurot päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et

viivist puudutav lepingupunkt on tühine. Hagiavalduses toodud viivisearvestus on

tehtud viivisemääraga 0,01922% päevas (dtl 85). Arvestades, et hageja taotleb

hagiavalduses viivist seadusjärgsest viivisemäärast väiksemas määras, lähtub kohus

hagiavalduses toodud viivisemäärast. Laenulepingu järgi muutus teine osamakse

sissenõutavaks alates 10.12.2023, seega arvestab kohus viivist alates laenulepingu

lõppemisest 11.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.10.2024. Viivis

põhinõudelt 10 eurot nimetatud ajavahemiku eest on 0,58 eurot.

23. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 eurot,

intressi 1,4 eurot ja viivise 0,58 eurot, kokku 11,98 eurot.

24. Hageja ei tugine nõude esitamisel 09.11.2023 poolte võlatunnistus-kokkuleppele (dtl

101), mistõttu kohus seda tõendit ei käsitle. Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud

poolte vahel sõnumirakenduse vahendusel toimunud vestlused (dtl 127-140) kui

mitteasjakohased tõendid.

25. Kohtuotsuse resolutsiooniga lahendab kohus veel lahendamata jäänud taotlused

(TsMS § 442 lg 5). Kohus andis lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 12.06.2025

ning teatas lahendi tegemise aja 27.06.2025. Kostja esitas 12.06.2025 taotluse tähtaja

pikendamiseks kuni 10 päeva ning esitas lõplikud seisukohad 17.06.2025. Kohus ei

ole tähtaja pikendamise taotlust lahendanud, samas on kostja oma lõppseisukoha

kohtule esitanud. Kohus järeldab sellest, et kostja on saanud oma seisukoha kohtule

ära esitada ning kohtule esitatud tähtaja pikendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades, et hageja nõue jääb rahuldamata 95% ulatuses, jätab kohus

menetluskulud hageja kanda. Kostja on ennast menetluses ise esindanud, seega

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik