2-25-6562/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-25-6562

Tsiviilasi

P.V maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

P.V

(isikukood

XXX

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx e-post: XXX; tel: +XXX )

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda P.V maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada avaldus

koos lisadega avaldajale.

2. Jätta menetluskulud P.V kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte P.V-le .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. P.V esitas 29. aprillil 2024 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, määrusega

05.juuni 2025 edastati avaldus kohtualluvuse korras Tartu Maakohtule.

Avalduse kohaselt on võlgnevused tekkinud internetipettuse tagajärjel, avaldaja

kergeusklikult lootis saada võõralt inimeselt pärandit, kui eelnevalt olevat pidanud ära

tasuma tulumaksu ning selleks võttis avaldaja erinevaid laene. Hirmu tõttu võttis avaldaja

veel laene, kuna ähvardati maksehäire registrisse sattumisega. Politseist avaldaja abi ei

saanud. Avaldaja on lahutatud, ülalpidamisel on poeg. Käesolevalt elab xxx, töötab

osakoormusega palgaga 650 eurot kuus.

2. Kohus kuulas avaldaja ära videoühenduse kaudu 27.06.2025.a Avaldaja osales

ärakuulamisel koos õega, kes täpsustas asjaolusid ja andis selgitusi. Avaldaja selgitas, et

elab detsembrist 2024 xxxxxxxxxxxxxxxxx üürikorteris tähtajatu üürilepingu alusel, töötab

osakoormusega puhastustöötajana, sissetulekuks on palk ca 700 eurot kuus ja lapsega seotud

toetused Eesti riigilt. Kokku on sissetulek ca 900 eurot kuus, millest tasub eluasemega

seotud kulud ca 500 eurot kuus. Ülejäänud raha kulub toidule ja kõige muule vajalikule.

Laps viibib koos avaldajaga xxx ning läheb sügisel kohalikku kooli. Avaldajal on Eestis

vanemad, tagasituleku kohta plaane ei olnud, pigem kavatses jääda xxx, kuna seal on

odavam toime tulla, kool on tasuta ja on vähem kulusid, nt toiduained on odavamad.

Tulevikus kavatseb asuda tööle täiskoormusega, hetkel on see takistatud vähese keeleoskuse

tõttu, käib keelekursustel. Kasutab xxx pangateenuseid.

KOHTU SEISUKOHT

3. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu

hulgas on tasumata riigilõiv.

FIMS § 5 lg 2 kohaselt esitatakse maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha järgsele

maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne

maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht, kui ei tõendata, et

võlgniku elukoht on mujal.

TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus avaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

Avaldusest nähtuvalt on avaldaja püsiv elukoht xxx. Rahvastikuregistris märgitud Eesti

elukohas avaldaja tegelikkuses ei ela, tegemist on kunagise üüripinnaga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a määruse (EL) 2015/848

maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) artikli 3 kohaselt

kuulub

maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku

põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide

realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav.

Kuivõrd avaldaja on asunud püsivalt elama xxx Vabariiki ja avaldaja ei kavatse niipea

Eestisse naasta on ilmne, et tema põhihuvide kese on xxx. Avaldaja laps läheb sügisel kooli

xxx, tal on seal töökoht ja üürikorter, ta on asunud seal õppima. Avaldajal puuduvad

sisulised seosed Eestiga. Avaldaja vanemate elukoht Eestis või avaldaja Eesti kodakondsus

ei ole antud juhul oluline. Neil asjaoludel ei allu avalduse menetlemine Tartu Maakohtule.

Kohus selgitab, et kohtualluvuse mõttes ei ole samuti oluline võlausaldajate asukoht või

võlgnevuste tekkimine Eestis.

Kohus märgib täiendavalt, et pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest menetluse

edukas läbiviimine praktiliselt ei ole võimalik, kui võlgnik elab püsivalt välismaal ja tema

sissetulekud on samuti välismaal. Eesti kohtul ei ole võimalik sisuliselt kontrollida võlgniku

poolt kohustuste täitmist, mis on eelduseks võlgadest vabanemisel.

4. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses.

5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse

võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1 ja § 172

lg-ga 2) jätta avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) Zakaria Nemsitsveridze kohtunik