2-25-7193/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise koht ja aeg

27. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-25-7193

Tsiviilasi

Kädi Sildjõe hagi A.A. vastu võla väljamõistmiseks

Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 9. mai 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Kädi Sildjõe (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaire

Sepper

Kostja (määruskaebuse esitaja) A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merili Piir

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2025 määrus osas, milles maakohus hagi

tagamise abinõuna arestis ja kandis selle alusel Kädi Sildjõe kasuks

kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke A.A. kuuluvale kinnisasjale

asukohaga XXXXXXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr XXXXXXX) kuni tsiviilasjas nr 2-25-7193 lõpplahendi jõustumiseni.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega seada hagi tagamise abinõuna Kädi

Sildjõe kasuks A.A. kuuluvale kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale

kohtulik hüpoteek summas 44 000 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada Kädi Sildjõe taotlus hagi tagamise taotluselt tagatise nõudmata

jätmiseks.

4.2. Rahuldada Kädi Sildjõe avaldus hagi tagamiseks osaliselt.

4.3. Seada hagi tagamise abinõuna Kädi Sildjõe (isikukood XXXXXXXXXXXX)

kasuks A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kuuluvale kinnisasjale Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX) IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 44 000 eurot.

4.4. Määrata 39 086,20 eurot rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole

(Rahandusministeeriumi konto nr EE571010220229377229 (SEB Pank), nr

EE062200221059223099 (Swedbank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank)

või nr EE567700771003819792 (LHV Pank) märkida selgitusse kohtuasja number,

menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest raha tasuti) või millises ulatuses

pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

5. Kustutada Tartu Maakohtu 9. mai 2025 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-25-7193

hageja Kädi Sildjõe (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks kostja A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXXX) kuuluva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX, asukohaga

XXXXXXX) suhtes kinnistusraamatusse kantud hagi tagamise abinõu - käsutamise

keelumärge.

6. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

7. Saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

8. Rahuldada A.A. taotlus isikuandmete avalikustamise piiramiseks, asendada

määruse avalikustamisel arvutivõrgus A.A. nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada

tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Kädi Sildjõe (hageja) esitas 9. mail 2025 Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja) vastu,

paludes kostjalt välja mõista põhivõlana 37 000 eurot, kahjuhüvitisena 2086,20 eurot ning

viivis põhivõlalt 37 000 eurolt alates 7. märtsist 2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt olid pooled elukaaslased. Kooselu ajal müüs hageja temale kuuluva

kinnisasja ning kandis saadud 37 000 eurot kostjale kinnistu (XXXXXXX) parendamiseks.

Lisaks kandis hageja kostjale 16 000 eurot, mille ta oli laenanud AS-st SEB Pank. Seega

andis hageja kostjale kokku 53 000 eurot.

AS SEB Pank ees võetud kohustus täideti 15. augustil 2024 sõlmitud krediidilepingu alusel

kostja kohustuste refinantseerimise teel.

Poolte vahel oli kokkulepe, et kooselu lõppemisel tagastab kostja kogu saadud summa.

Kostja on lubanud võla tasuda, kuid pole seda seni teinud. Kuna kostja ei tunnistanud ega

tasunud võlgnevust, pöördus hageja õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Hedman poole ja

kandis seejuures kohtuväliseid õigusabikulusid 2086,20 eurot.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus kostjale

kuuluvatele kinnisasjadele (registriosad nr XXXXXX ja XXXXXXX) kanda käsutamise

keelumärge hageja kasuks.

Hageja leiab, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Kostja on enne hagi esitamist käitunud

pahatahtlikult ja ilmutanud soovimatust täita endale võetud kohustusi. Ta on keeldunud

kogu nõude tunnustamisest hoolimata kohtueelsetest läbirääkimistest. Hagejal on

põhjendatud alus arvata, et hagi tagamata jätmisel võib kostja asuda temale kuuluvat

kinnisvara võõrandama, mis muudaks nõude täitmise raskendatuks või koguni võimatuks.

Hageja palub jätta hagi tagamise taotluselt tagatis nõudmata, kuivõrd tagatise kohaldamine

oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja on kostja tegevuse tõttu juba kaotanud märkimisväärse

rahasumma ning jäänud koos lastega ilma koduta. Kui kohus peab siiski vajalikuks hagi

tagamise tagatise määramist, palub hageja selle määrata vähendatud ulatuses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt ning määras hagi tagamise abinõuna

arestida ja kanda K. Sildjõe kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge A.A.

kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Keelumärge

kehtib kuni tsiviilasjas nr 2-25-7193 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus määras, et

hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kui on makstud 39 086,20 eurot või esitatud

samas ulatuses kehtiv pangagarantii. Kohus ei nõudnud hagejalt hagi tagamise tagatise

tasumist. Kohus saatis määruse käsutamise keelumärget puudutavas osas täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

Määruse põhjenduste kohaselt on hageja oma nõude ja hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud piisavalt veenvalt ja õiguslikult põhjendanud. Hageja taotleb kooselu ajal kostjale

kantud rahasumma tagastamist, tuginedes pooltevahelisele kokkuleppele, mida kostja ei ole

vaatamata antud lubadustele täitnud.

Kohus leiab, et hagi on seaduslikult lubatav, nõue on esitatud piisava selguse ja konkreetsete

asjaolude alusel ning esialgsel hinnangul on hagi rahuldamine võimalik. Seetõttu on kohtul

alust eeldada, et hagil on eduperspektiivi. Samuti võib hagi tagamata jätmine raskendada või

välistada võimaliku kohtuotsuse täitmise.

Kohus pidas hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu - kostja kinnistu arestimist ja

käsutamise keelumärke kandmist - asjakohaseks, proportsionaalseks ega pidanud seda

kostjat ebamõistlikult koormavaks. Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p 2 kohase hagi tagamise

abinõuga, mis ei takista kinnistu tavapärast kasutamist, kuid tagab, et vara ei saa võõrandada

ega koormata. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohaldas hagi tagamise

abinõuna aresti kostja omandis olevale kinnisasjale XXXXXXXX vallas ning kandis sellele

kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke hageja kasuks.

Tagatise määramata jätmisel tugines kohus TsMS § 383 lg-le 12. Kohus ei pidanud tagatise

määramist vajalikuks, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et nõue on tekkinud

perekondlikust suhtest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega

jätta hagi tagamise taotlus täielikult rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja maakohtu

määruse tühistamist osas, millega hageja vabastati tagatise andmisest ning millega kohaldati

hagi tagamise abinõu. Tühistatud osas palub kostja teha uue määruse, millega määrata

hagejale tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummast ning määrata selle tasumise tähtaeg,

samuti kustutada kostja kinnistule seatud arest ja käsutamise keelumärge ning asendada

need kohtuliku hüpoteegiga.

Kostja möönab, et hagi ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Samas on kostja veendunud, et

pärast kostja seisukohtade ja tõendite esitamist ei oleks kohus enam hagi õiguslikus

põhjendatuses veendunud. Kostja leiab, et kohus on rikkunud hagi tagamisel menetlusnorme

sellega, et ületades oma kaalutlusõiguse piire jättis hagejale tagatise määramata.

Kostja ei ole maksmisest keeldunud mitte pahatahtlikkusest, vaid seetõttu, et ta ei tunnista

hagi rahalist mahtu kogu ulatuses. Kohus ei ole hinnanud kinnisvara (sh XXX kinnistu)

väärtust ega analüüsinud, kas selle kinnistu võimalik realiseeritav väärtus kataks nõude.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja kavatseb vara müüa selliselt, et saadav raha kõrvaldatakse

või et vara võõrandamine oleks seotud pahatahtliku käitumisega. Ka ei ole hageja veenvalt

põhistanud kostja kehva majanduslikku olukorda ega esitanud tõendeid selle kohta, et

kohtuotsuse täitmine oleks võimatu muu vara või sissetuleku arvelt. Seetõttu ei ole täidetud

ka hagi tagamise üldine eeldus - usutav ja tõenäoline oht, et kohtuotsuse täitmine võib

tagamata jätmise korral osutuda raskendatuks või võimatuks.

Kostja leiab, et kohus on rahalise nõude tagamiseks valinud ebaõige ja ebaproportsionaalse

hagi tagamise abinõu, seades kinnisasjale käsutamise keelumärke, kuigi kohtupraktika

kohaselt tuleb sellises olukorras eelistada kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kostja tugineb

Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on keelumärget peetud koormavamaks abinõuks

võrreldes kohtuliku hüpoteegiga, ning rõhutab, et kohtul on õigus seada hüpoteek ka juhul,

kui hageja on taotlenud vaid keelumärget.

Kostja vaidlustab hagejalt tagatise nõudmata jätmise. Kohus ei ole hinnanud hageja

majanduslikku olukorda viisil, mis võimaldaks järeldada, et tagatise tasumine ei ole

võimalik või oleks ebaproportsionaalselt koormav, isegi mitte osaliselt või osade kaupa.

Samuti ei ole hageja taotlenud menetlusabi ega riigilõivust vabastamist, millest järeldub, et

tal on majanduslik võimekus menetluskulude kandmiseks. Maakohus ei ole arvestanud

võimalusega, et kostjale võib hagi alusetust tagamisest tekkida kahju. TsMS § 383 lg 11

kohaselt on rahalise nõude tagamisel tagatise andmine üldreegel, millest vabastamine eeldab

kaalukate asjaolude olemasolu. Hageja sissetulek ja elustiil viitavad sellele, et tema

majanduslik olukord ei ole selline, mis õigustaks TsMS § 383 lg 12 kohaldamist. Kostja

tasub osaliselt ka nende ühist laenu ning leiab, et tagatise mittemääramine ei ole

põhjendatud.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et määruskaebuse menetluses esitatud tõendite ja asjaolude

põhjal ei esine TsMS § 377 lg 1 ega § 383 lg 12 kohaseid eeldusi hagi tagamiseks ega

tagatise kohaldamata jätmiseks. Seetõttu ei olnud maakohal alust hagi tagada ega jätta

hagejat tagatise esitamisest vabastamata.

Kostja esitas 27. mail 2025 määruskaebuse täienduse, kuna sai hagiavalduse ja hagi

tagamise taotlusega tutvuda alles pärast määruskaebuse esitamist - need ei olnud kostjale

eelnevalt nähtavaks tehtud. Täiendustes märkis kostja, et pooltevahelised arutelud

puudutasid maksetingimusi ning hageja nõude ulatust. Kokkulepet ei sõlmitud. Kostja

ettepanek tasuda 26 100 eurot ei realiseerunud, kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele.

Ebaselge on ka pooltevahelise õigussuhte iseloom. Ilma nende puuduste kõrvaldamiseta ei

ole võimalik menetleda hagi sisuliselt ega hinnata nõude aluseks olevat õigussuhet.

5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Hageja leiab, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu, vaid põhjendatud ning hagi tagamise

eeldused on täidetud. Hageja rõhutab, et hagi tagamise menetluses ei anna kohus hinnangut

hagi sisule ega otsusta vaidlust lõplikult, vaid hindab üksnes, kas hageja väidete õigsuse

korral oleks hagil edulootust ning kas oleks võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

Kohus ei pea seejuures kontrollima, kas kõik asjaolud on juba tõendatud, ega andma

esitatud tõenditele sisulist hinnangut. Hagi oleks perspektiivitu vaid juhul, kui isegi hageja

väidete tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühegi materiaalõigusliku aluse

alusel. Käesolevas asjas see olukord puudub, kuna hageja nõue on suunatud kostjale tehtud

maksete tagasisaamisele ning juhul, kui hageja esitatud asjaolud kohtumenetluses

tõendamist leiavad, on võlgnevuse väljamõistmine võimalik.

Hageja leiab, et hagi tagamine on lubatav ka ilma tagatist andmata ning maakohus on TsMS

§ 383 lg 12 alusel põhjendatult otsustanud jätta tagatise määramata. Maakohus nõustus selles

osas hageja esitatud põhjendustega, jäädes seejuures oma kaalutlusõiguse piiresse.

Hageja leiab, et maakohus on õigesti hinnanud hagi tagamise abinõu proportsionaalsust,

kuivõrd kinnistu arestimine ja käsutamise keelumärge ei takista kostjat kinnisasja

tavapäraselt kasutamast, kuid tagab hageja nõude võimaliku rahuldamise. Kuigi kostja on

väljendanud valmisolekut teatud summa tasuda, ei ole ta teinud ühtegi makset ka selles

ulatuses, mida ise tunnustab. Seetõttu on hagejal olnud õigus pöörduda kohtusse ning paluda

hagi tagamist.

Hageja ei pea usaldusväärseks ka kostja esitatud väljavõtet taust.ee portaalist ega

kontoseisu, kuna tegemist on eraõigusliku andmebaasiga, kuhu kõik nõuded ei pruugi olla

kantud, ning esitatud pangaväljavõttel puudub info väljaminekute ja sissetulekute iseloomu

kohta. Seega on kostja maksevõime küsitav ning maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi

tagamine on vajalik ja sobiv abinõu. Kuna hageja soovib tagasi temalt kostjale üle kantud

raha ega soovi tulevikus alustada keerukat täitemenetlust kinnistu uue omaniku suhtes, on

keelumärge sobiv abinõu hagi tagamiseks. Hageja ei nõustu kostja ettepanekuga seada

hüpoteek hoopis kinnisasjale asukohaga XXX, mis on kostja eluase.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §

657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, milles maakohus hagi

tagamise abinõuna arestis ja kandis selle alusel Kädi Sildjõe kasuks kinnistusraamatusse

vara käsutamise keelumärke A.A. kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXXX (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX) kuni tsiviilasjas

nr 2-25-7193 lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega seab hagi tagamise abinõuna Kädi Sildjõe kasuks A.A. kuuluvale kinnisasjale Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX) IV jakku esimesele

vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 40 000 eurot. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

7. Kostja vaidlustab maakohtu hagi tagamise määruse täies ulatuses, mistõttu kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg

1 koosmõjus §-ga 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esineb TsMS § 377 lg 1 järgi alus hagi

tagamiseks, kuid muuta tuleb maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

8. TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme.

9. Ringkonnakohtu hinnangul vastab hagi tagamise avaldus TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud

nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud) ja hagiavaldus vastab TsMS §

363 lg 1 p-des 1-3 seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei

saa pidada õiguslikult perspektiivituks.

Hagi tagamise üheks eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus. Hagi tagamise taotluse

lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh kontrollima, kas hageja

on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Väite

põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Hagi on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a

määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p 12).

Hageja on esitanud hagi, milles nõuab kostjalt 37 000 euro tagastamist VÕS § 396 alusel,

tuginedes poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Alternatiivselt on esitatud nõue kulutuste

hüvitamiseks, milles palutakse mõista kostjalt välja 37 000 eurot VÕS § 1042 alusel,

kuivõrd nimetatud summa kanti kostjale temale kuuluva kinnistu parendamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude

rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks.

Ka kostja ise möönab, et ta võlgneb hagejale 26 100 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et

hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude korral ei

oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kostja tugineb

hagiavalduse perspektiivituse hindamisel aga hagi sisulist lahendamist puudutavatele

väidetele ja tõenditele. Maakohus ei olnud kohustatud ega saanudki hagi tagamise üle

otsustamisel hinnata hagi esemeks oleva vaidluse sisulisi asjaolusid ega hageja väidete

tõendatust. Hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooni selgitab kohus välja asja sisulise

lahendamise käigus. Kohus ei hinda hagi menetlusse võtmisel tõendeid. Kohus saab hagis ja

hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud ja nende puudumise tuvastada ning vastata

kostja vastuväidetele asja sisulisel lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus

õigesti, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu. Ka vaidlus nõude suuruse üle ei muuda hagi

õiguslikult perspektiivituks.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on

täitmata. TsMS § 377 lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi

rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude

suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara,

põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (vt nt

Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11, p 11).

Olukorras, kus hageja nõue on suur ning kostja on keeldunud hageja nõude täitmisest või

hoidunud selle täitmisest kõrvale, on hagi tagamine õigustatud. Ringkonnakohtu hinnangul

on hageja rahalise nõude puhul täidetud TsMS § 377 lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval

määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus

olla raskendatud.

11. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu

ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest

pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (Riigikohtu 31. mai 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13).

Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuse väitega, et hagi tagamisel oleks piisanud

kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnisasjale XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX).

Riigikohus on 15. aprillil 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 tehtud määruse p-s 11 selgitanud,

et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam ja et rahalise nõude täitmise

tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses. 3. märtsil 2010

tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 tehtud määruse p-s 12 on Riigikohus jõudnud järeldusele, et

kohtul on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada

kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek ka siis, kui hageja on palunud kinnistusraamatusse

kanda keelumärge ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist.

Kohus on jätnud nimetatud lahenditest tulenevad hagi tagamise põhimõtted tähelepanuta ja

valinud hageja rahalise nõude tagamiseks ebasobiva vahendi.

Asjakohane on kostja viide Riigikohtu 8. juuni 2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12,

mille p 11 kohaselt ei pea kostja välja tooma täiendavaid asjaolusid selle kohta, et

keelumärge on koormavam hagi tagamise abinõu kui kohtulik hüpoteek. Nende kahe hagi

tagamise vahendi erinev õiguslik iseloom ja isiku erinev koormamise aste tuleneb selgelt

õigusaktidest.

Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha

asjas uue määruse ja seada kostja kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) keelumärke asemel

kohtulik hüpoteek.

Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostjat liialt koormav. Kohtulik hüpoteek ei takista

kostjal kinnisasja kasutada ega käsutada. Samas on hüpoteegiga tagatud hageja võimalikud

rahalised nõuded, mida kohus praeguses asjas menetleb. Seetõttu ei piira hagi tagamise

abinõu kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava otsuse täitmisel. Hagi tagamise

eeldused on maakohus tuvastanud, samuti on kostja ise pidanud kohtulikku hüpoteeki

sobivaks abinõuks hagi tagamisel.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, mis puudutavad

hüpoteegi seadmise põhjendamatust kostja teisele kinnistule, so XXXXXXX (registriosa nr

XXXXXX).

13. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Riigikohus on

27. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 tehtud määruse p-s 12 selgitanud tagatava

nõude ulatust TsMS § 388 lg 2 tähenduses. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik

hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et

viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud.

Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel

arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse

eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka

menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata

eelduslikult.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista 37 000 (põhinõue) ja 2086,20 eurot kahjuhüvitis,

lisaks seadusjärgse viivise alates 7. märtsist 2025 põhinõudelt ning seadusjärgse viivise

kahjuhüvitiselt alates 10. maist 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, samuti edasiulatuva

viivise. Tsiviilasja hind on 43 934,79 eurot. Kõike eelnenut arvestades määrab

ringkonnakohus kohtuliku hüpoteegi suuruseks 44 000 eurot.

Kui kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid hageja nõude rahuldamiseks, siis on kostjal

võimalik tasuda kohtu deposiiti rahasumma, millise kohustuse täitmisel vabastatakse kostja

kinnisasi hüpoteegi alt.

14. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei nõudnud hagejalt hagi tagamise tagatist

TsMS § 383 lg 1¹ tulenevalt.

Maakohus on hinnanud hageja tagatise nõudmata jätmise põhjendusi ning leidnud, et

praegusel juhul on võimalik jätta hagejalt tagatis TsMS § 383 lg 12 järgi nõudmata. Tagatise

andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille piire ei ole maakohus ringkonnakohtu

arvates ületanud.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 383 lg 12 näeb hageja huvide kaitseks kohtule ette

võimaluse jätta tagatis osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade

kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise

andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui

tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Hageja on tuginenud

sellele, et tagatise nõudmine temalt oleks äärmiselt ebaõiglane, kuivõrd ta on kostja

tegevuse tulemusel juba kaotanud märkimisväärse rahasumma ning tema ja tema lapsed on

jäänud koduta. Maakohus ei pidanud hagejalt tagatise küsimist vajalikuks, lähtudes nõude

rahalisest suurusest ja sellest, et nõue on tekkinud perekondlikust suhtest. Ringkonnakohus

peab neid maakohtu põhjendusi piisavaks ja jätab kostja taotluse nõuda hagejalt tagatist,

rahuldamata. Kosja ei ole selgelt põhjendanud, kuidas kinnistule kohtuliku hüpoteegi

seadmine tekitab talle kahju.

15. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.

16. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kuigi kostja on määruskaebuses nimetatud sättele viidanud ning esitanud kokku

18 uut tõendit - 13 koos määruskaebusega ja 5 koos selle täiendusega, ei ole kostja

kummaski menetlusdokumendis taotlenud kohtult esitatud tõendite vastuvõtmist. Tõendite

asja juurde võtmise vajalikkuse otsustab maakohus eelmenetluses.

17. Kostja palub, et tehtavas kohtumääruses ei kajastataks kostja nime initsiaalide või

tähemärkidega ega avalikustataks kostja isikukoodi, sünniaega ja aadressi.

Andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtulahendis andmesubjekti nimi

initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata mh tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi

(TsMS § 462 lg 2 ls 1). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse asendada kohtumääruse

avalikustamisel kostja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi,

sünniaega ja aadressi.

18. Menetluskulude jaotuse määrab asjas kindlaks maakohus lõpplahendi tegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks