2-23-18371/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18371

Tsiviilasi

X.Z hagi N.J vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2023/8229

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X.Z (isikukood XXX)

Kostja N.J (isikukood XXX); kostja seaduslik esindaja

A.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Eelistungil 6. mail 2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2023/8229 täies ulatuses.

3. Jätta jõusse Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus peatas täiteasjas nr 084/2023/8229 täitemenetluse

kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni, käesoleva otsuse täitmist tagava

abinõuna.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE

1. X.Z (hageja) esitas hagiavalduse N.J (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 084/2023/8229. Kohtutäitur D.A saatis hagejale 8. detsembril 2023 täitmisteate,

millest nähtub, et täitemenetluse aluseks on kostja 28. novembril 2023 esitatud avaldus ja

sisuks on 14 247 euro 24 sendi suurune elatise võlg, mis on tekkinud 1. augustist 2013 kuni

31. detsembrini 2023. Täitmisteade ei sisalda teavet selle kohta, milliste konkreetsete kuude

eest väidetavalt tasumata elatist on sundkorras sisse nõudma hakatud.

2-23-18371

1.1 Hageja suhtes on eelmärgitud kohtuotsuse sundtäitmisega seoses läbi viidud juba kaks

täitemenetlust:



täitemenetlus nr 185/2013/1360 lõppes 29. juulil 2014 elatise nõude rahuldamisega;



täitemenetlus nr 084/2023/220 lõppes 29. augustil 2023 samuti nõude rahuldamisega.

Kuivõrd varasemad täitemenetlused on lõppenud nõuete täieliku rahuldamisega, tuleks

vaidlustatav sundtäitmine tunnistada lubamatuks juba sundtäidetud nõuetega kattuvas, st 29.

augustile 2023 eelnevas osas. Hetkel tohiks olla lubatav sundtäitmine viimase sundtäitmise

järel tekkinud elatise võla sissenõudmiseks.

1.2 Sundtäitmine 14 247 euro 24 sendi suuruse elatisvõla nõude osas, on kordades suurem kui

võlgnevus olla saab. 2023. aasta augustist kuni 31. detsembrini 2023 pidi hageja maksma

elatist 1460 eurot, aga maksis 620 eurot. Seega saaks kohtutäitur sundtäita vaid 840 euro

suurust nõuet. Kuid ka selle nõudmine peaks olema lubamatu, sest hageja on esitanud 2023.

aasta maikuus hagi elatise vähendamiseks.

1.3 Hageja esitas taotluse kuni kohtuotsuse tegemiseni peatada käimasolev täitemenetlus.

Täiteteate kohaselt hakkab kohtutäitur nö jõuga raha ära võtma alates 8. jaanuarist 2024.

1.4 Elatise väljamõistmise otsuse alusel tuli hagejal hakata elatist tasuma alates 2012. aasta

augustikuust. Hageja on elatust tasunud ka muul moel, nt lastehoiu eest (2012. aasta juulis ja

oktoobris) ja lasteaia eest (2013. aasta mai ja juunis). 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta

märtsini tasus hageja ka kostja ja tema ema elukohaks oleva eluruumi eest. 2021. aasta

märtsikuus soovis lapse ema, et hageja tasuks elatise lapse kontole. Seda hageja ka tegi. 2021.

aasta oktoobrist maksis hageja elatist lapse ema järgmisele elukaaslasele, kes last päriselt

kasvatas. 2022. aasta augustist soovis lapse ema elatist saada enda kontole. Hageja on elatist

maksnud ka riideid, jalanõusid ja spordivarustust ostes, sest lapse ema oli tihtipeale saatnud

poja hageja juurde käima aastaaegade vahetuse tõttu muutunud ilmastikuoludele

mittevastavas riietuses või pojale harjumuspäraselt vajalikke sporditarbeid kaasa panemata.

Nendel juhtudel kandis hageja konkreetse kuu eest ostukulutuste võrra vähem raha lapse ema

kontole. Näiteks 2014. aasta märtsis ja aprillis, 2016. aasta märtsis, 2021. aasta märtsis, 2022.

aasta märtsis-aprillis ja 2023. aasta märtsis.

1.5 Hageja on pangaülekandega maksnud raha poja ülalpidamiseks lapse ema pangakontole

21 700 eurot 50 senti, poja pangakontole 1940 eurot, poja tegeliku ülalpidaja pangakontole

2883 eurot 76 senti ja kohtutäiturite pangakontodele 2118 eurot 16 senti. Samuti on hageja

pangaülekandega maksnud raha ema ja poja eluaseme üürimise eest 1291 eurot 88 senti ning

lastehoiu ja lasteaia teenuste eest 451 eurot 50 senti.

2. Kohus peatas 4. jaanuaril 2024 hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr

084/2023/8229 üksnes elatise võlgnevuse (14 247 eurot 24 senti) osas kuni käesolevas

tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni (dtl 305-307).

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on korduvalt jätnud täitmata oma alaealise

lapse ülalpidamisekohuse ega tasu ka praegu regulaarselt elatist. Nii varasemate, kui ka senini

ülalpidamise kohustuse eiramise suhtes ongi kostja olnud sunnitud pöörduma kohtutäituri

poole, et praeguseks kogunenud võlg saaks täidetud. Kostja arvutuskäigu kohaselt oli hageja

kohustus 2012. aasta augustikuust kuni 2023. aasta detsembrikuuni kokku 32 771 eurot (dtl

315-320). Tasunud on hageja aga 20 463 eurot 76 senti (dtl 324). Kostja on arvesse võtnud

2-23-18371

last kasvatanud isikule laekunud ja võtnud arvesse maksed, mida on teinud kolmandad isikud

ja 1646 eurot, mis on laekunud kohtutäiturilt. Kostja ei ole saanud kohtutäiturilt elatise

katteks 2118 eurot 16 senti, nagu väidab hageja. Täitemenetluse võlgnevus on kokku 12 247

eurot 24 senti (32 771 - 20463,76). Praeguseks on võlgnevus taaskord kasvanud 2024. aasta

jaanuari ja veebruari kuu maksete tasumata jätmise tõttu.

3.1 Kui laps on isa juures külas, siis selle lühikese perioodi jooksul kannab hageja hoolt lapse

eest. Hageja on andnud lapsele 11 aasta jooksul 1940 eurot taskuraha (mis teeb keskmiselt

kuus ca 14 eurot), siis see pole samuti elatise osa. Lapse ema võiks nõuda hagejalt kuluka

motospordi hobi eest lisatoetust, kuid ta ei tee seda. Lapse ülalpidamine on määratud lapse

igapäeva eluliste vajaduste rahuldamiseks, kuid oma vastutust ja kohustust selles osas hageja

täidab puudulikult.

3.2 Hageja väited elatise tasumise kohta muude maksete näol ei ole tõesed. Eluase oli perel

siiski ühine. X.Z töökoht xxxx- seetõttu ka nö eraldi elamist. Lasteaiamakseid jms tasusime

mõlemad. Sularahas elatise maksmist ei ole kostja seaduslik esindaja kunagi palunud.

3.3 Hagejal on piisavalt vahendeid ülalpidamiskohuse täitmiseks. Seda näitavad mitmed reisid

aasta jooksul, koduhoovis seisvad sõidukid ja kinnisvara.

3.4 Kostja selgitas 5. märtsil 2025 kohtule, et elatise võlgnevuse suuruseks on 12 781 eurot 24

senti.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

4. Hageja ei ole sihikindlalt jätnud täitmata oma poja ülalpidamiskohustust. Kostja seadusliku

esindaja seekordne avaldus on omakasupüüdlik, sest ta nõuab hageja sularahas tasutud elatist

kohtutäituri kaudu teist korda. Hageja möönab, et elatise maksmises on esinenud küll

mõningaid hälbeid, kuid suures plaanis on ta valdavas ulatuses ülalpidamiskohustust siiski

täitnud vabatahtlikult. Käesoleval hetkel maksab hageja elatist 292 eurot kuus.

4.1 Kostjal tuleb esitada tõendid selle kohta, et talle on laekunud vaid 1646 eurot.

4.2 Praeguses menetluses ei saa väidetava võla arvestus ulatuda ajaliselt kaugemale, kui

täitemenetluses (kuni 31. detsembrini 2023) esitatud sundtäitmise nõue.

4.3 Hageja ei ole taotlenud elatise tasumisena pojaga ühist ajaveetmist, toitu, maiustusi, kino,

meelelahutust vmt. Küll soovib hageja, et arvestatakse tema tehtud kulutusi pojale riiete,

jalanõude ja spordivarustuse ostmiseks ja pojale makstavat taskuraha. Eluaseme üürimise kulu

on hageja arvestanud elatise maksmisena ainult pärast kooselu lõppemist ruumide eest, mida

kasutasid ainult kostja ja tema ema. Hageja ei saanud neid ruume kasutada ühiselu lõppemise

tõttu ning hageja maksis neid kulusid vaid seetõttu, et kostjal oleks kusagil võimalik elada.

Hageja on elatist tasunud ka sularahas.

4.4 Väidetava võla tegeliku suuruse üle vaidluse lahendamisel on oluline see, et Harju

Maakohtu menetluses on kohtuvaidlus selle üle kui suur on õiglase elatise suurus alates 2023.

aasta maist.

4.5 2023. aasta jaanuaris kinnitati kohtumäärusega suhtluskord, kuna kostja seaduslik esindaja

seda korrektselt ei täitnud, siis maksis hageja elatist vähendatud määras kolme kuu jooksul,

2-23-18371

lootes sellega mõjutada kohtumääruse täitmist. Kostja seaduslik esindaja pöördus kohtutäituri

poole ja nõudis maksmata elatise sundtäitmist. Enne 1. jaanuari 2023 elatisvõlga ei olnud.

Vastasel korral oleks ju kohtutäitur ka selle koos maksmata jäetud elatisega sundtäitmise

korras sisse nõudnud.

4.6 Kohtuotsuse järgi (kehtivas miinimumarvestuses pidi hageja maksma 1. augustist 2012

kuni 31. detsembrini 2023 32 771 eurot, tegelikult on hageja erineval viisil maksnud 41 438

eurot.

4.7 Hageja selgitas, et tal oli kostja seadusliku esindajaga järgmised kokkulepped:



hageja maksab elatist poja lastehoiukulude tasumise teel;



hageja maksab elatist eluruumi üüri tasumisega eluruumi eest, milles kostja koos

emaga elasid;



hageja maksab detsembris 2012 ning jaanuaris ja veebruaris 2013 elatist sularahas;



ajal, mil kostja seadusliku esindaja pangakontod on võlgade katteks arestitud maksab

hageja elatise poja pangakontole;



ajal, mil kostja oma emaga koos ei ela, maksab hageja elatist sellele, kelle juures

kostja elab;



hageja ostab ilmastikule vastavad riided, kui kostja tema juure tuleb ja selle võrra

tasub hageja vähem elatist;



hageja annab kostjale taskuraha ja selle võrra tasub hageja vähem elatist;



osa aega elab kostja hageja juures ja on hageja ülalpidamisel.

4.8 Ei ole õiglane sundtäita elatist aja eest, mil kostja pidi olema hageja ülalpidamisel. 2023.

aasta jaanuaris tegi kohus määruse, milles oli päevade täpsusega määratud ajavahemik, mil

kostja seaduslik esindaja peab saatma kostja hageja juurde. Määruse jõustumisest kuni aasta

lõpuni pidi kostja olema hageja juures kokku 97 päeva. Kostja seaduslik esindaja aga eiras

kohtumäärust ja kostjal tegelikult hageja juurde minna ei lubanud. Selle aja eest ei saa elatist

nõuda. Kostja seaduslik esindaja on selliselt eiranud jõustunud kohtulahendit, mis on

õigusrikkumine ja sellest rikkumisest ei saa seetõttu tuleneda mingeid emale kasulikke

tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes

1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni.

7. Kohtule esitatust nähtub, et X.Z on N.J (sündinud xxxxxxxxxxxxxxx) isa. Kostja seaduslik

esindaja A.F on esitanud täitmisavalduse Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012. a otsuse

tsiviilasjas nr 2-12-42263 alusel elatise võla perioodil 1. august 2012 kuni 31. detsembrini

2023 sissenõudmiseks (dtl 9, 12). 8. detsembri 2023. a täitmisteate järgi on elatise võlgnevus

nimetatud perioodil 14 247 eurot 24 senti (dtl 12). TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on

2-23-18371

täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja kohtumäärus

tsiviilasjas. X.Z on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

084/2023/8229 (sissenõudja N.J) elatise osas. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, mille

kohus rahuldas.

8. Kohtule esitatust nähtub, et kohtuotsuse täitmiseks, millega elatis välja mõisteti, on läbi

viidud juba kaks täitemenetlust, mis on lõppenud nõude rahuldamisega, st: täitemenetlus nr

185/2013/1360 lõppes 29. juulil 2014 elatise nõude rahuldamisega (dtl 3) ja täitemenetlus nr

084/2023/220 lõppes 29. augustil 2023 samuti nõude rahuldamisega (dtl 4). Seega on õige

hageja käsitlus, et kuivõrd varasemad täitemenetlused on lõppenud nõuete täieliku

rahuldamisega, on vaidlustatav sundtäitmine lubamatu juba sundtäidetud nõuetega kattuvas, st

29. augustile 2023 eelnevas osas. Vastupidine käsitlus rikuks õiguskindluse põhimõtet, sest

täitemenetluses on eelnevalt kinnitatud, et kuni 29. augustini 2023 on hageja

ülalpidamiskohustus täidetud ning selles osas ei saa sissenõudjal enam korduvat nõuet olla.

9. Hageja on esile toonud, et 2023. aasta augustist kuni 31. detsembrini 2023 pidi ta maksma

elatist 1460 eurot, aga maksis 620 eurot, mistõttu saaks kohtutäitur sund täita vaid 840 euro

suurust nõuet. Kuid ka selle nõudmine peaks olema lubamatu, sest hageja on esitanud 2023.

aasta maikuus hagi elatise vähendamiseks.

10. Pooled on siiski käsitlenud elatise võlgnevust alates 1. augustist 2012 kuni 31. detsembrini

2023 ning ühel meelel leidnud, et selle aja eest oli hageja kohustuseks tasuda kostja

ülalpidamiseks 32 771 eurot. Ühel meelel ei ole pooled selles, kui suures ulatuses hageja

sellel ajal elatist tasus.

Hageja on märkinud, et ta on erineval viisil maksnud 41 438 eurot ning pärast eelistungil

antud selgitusi, et see summa on 40 164 eurot 76 senti (dtl 409). Hageja esitas alljärgneva

tabeli.

ELATISE MAKSMISE VIIS

SUMMA

Kostja ema pangakontole

21 700 eurot 50 senti

Teiste isikute kontodelt

710 eurot

Kostja pangakontole

1940 eurot

Kostja tegeliku ülalpidaja pangakontole

2883 eurot 76 senti

Kohtutäiturite kontodele

1884 eurot

Kostja emale sularahas

4000 eurot

Lasteaiatasu maksmine

546 eurot

Kostja elukoha üüri tasumine

1591 eurot 88 senti

Riiete ja spordivarustuse ostmine

910 eurot 62 senti

Kostja ülalpidamiskulude vahetu

kandmine

3998 eurot

KOKKU

40 164 eurot 76 senti

12. Kostja arvutuskäigu järgi on hageja eelnimetatud ajavahemikul tasunud aga 20 463 eurot

76 senti (dtl 324). Kostja selgitas 5. märtsil 2025 kohtule, et elatise võlgnevuse suuruseks on

12 781 eurot 24 senti.

2-23-18371

13. Kohus on 11. novembril 2024 selgitanud tõendamiskoormust (dtl 341-342) pooltele

järgmiselt, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause)

lähtudes peaks hageja võlgnikuna tõendama, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav,

saab hagejale sellise tõendamiskoormuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul

panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on

piiratud. Hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks)

(TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal

kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib

täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja

sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKm 24.03.2015 nr 3-2-1-177-14, p 11).

14. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendamiskoormust täitnud, mistõttu tuleb hagi

rahuldada. Kohus on andnud mitmel korral kostjale tähtaja esitada elatise võlgnevuse

arvutuskäik (dtl 374). Sama kordas kohus eelistungil (dtl 403), kuid kostja kohtu nõuet ka

pärast meeldetuletust ei täitnud (dtl 410).

15. Kuivõrd hageja on täitedokumendis ettenähtud summa ulatuses kostjale ülalpidamist

andnud, on täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud. Järelikult on täiteasjas nr

084/2023/8229 sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt. Seetõttu rahuldab kohus

esitatud hagi. Kohus selgitab täiendavalt, et hagi rahuldamisest olenemata on hagejal

kohustust ka edaspidi täitedokumenti täita ning käesoleva otsusega pole täitedokumendiga

väljamõistetud elatise suurust muudetud. Hageja on esile toonud, et elatise suuruse muutmise

nõue on hetkel Harju Maakohtu menetluses, mistõttu võib elatise suurus alates hagi

esitamisest muutuda.

16. Kohus on 4. jaanuari 2024. a määrusega hagi taganud ning peatanud täiteasjas nr

084/2023/8229 täitemenetluse (dtl 305-307). TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse, et tagada kohtulahendi täitmist.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

18. Kohus jätab menetluskulud (hageja tasutud riigilõivu) TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi

kanda sõltumata hagi rahuldamisest, kuna kostjaks on laps, kes vajab ülalpidamist ning

maakohtu hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui menetluskulud jääb tema

kanda.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik