2-25-2399/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2399

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.R-i ja V.H vastu

abieluvaralepingust tuleneva kokkuleppe ühisvara

jagamise kohta kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara

jagamiseks. Menetluse lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepingulised esindajad Ahto

Järvela ja Sigrid Rahkema

Kostja K.R (isikukood XXX)

Kostja II (määruskaebuse esitaja) V.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Jätta rahuldamata kostja V.H dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ja

kogumise taotlused.

I.2.

Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus osas, milles hageja menetlus-

kulud jäid solidaarselt ka kostja V.H kanda ning mõisteti temalt koos

viivisega välja. Teha tühistatud osas uus määrus, mille järgi nimetatud kostja

ei vastuta hageja menetluskulude hüvitamise eest. Täpsustada maakohtu

menetluskulude jaotust lisaks nii, et kumbki kostja kannab ise oma

menetluskulud. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.3.

Määruskaebus rahuldada.

I.4.

Määruskaebuse menetlemise kulu jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Võta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

II.2. Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2025 määruse punkti 2 alusel kohaldatud

hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kanda hagi tagamiseks

kinnistusraamatu registriossa XXXXXXXX kantud V.H kinnisasjale

(asukoht XXX.) eelmärge ja märkus Aktiva Finance Group OÜ kasuks

järgnevalt:

a. Eelmärge tsiviilasjas nr 2-25-2399 esitatud nõude 18.10.2023 sõlmitud

ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamise ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks Aktiva Finance

Group OÜ kasuks.

b. Märkus tsiviilasjas nr 2-25-2399 on Aktiva Finance Group OÜ esitanud

abikaasade K.R (isikukood XXX) ja V.H (isikukood XXX) vastu hagi

18.10.2023 sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistu registriosa nr XXXXXXXX

omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike

nõusolekute andmiseks kohustamiseks.

II.3. Kohtumääruse punkt II.2 kuulub täitmisele alates kohtumääruse

jõustumisest.

II.4. Saata kohtumäärus hagi tagamise abinõu tühistamise osas täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale pärast kohtumääruse jõustumist.

II.5. Jätta hageja menetluskulud maakohtus kostja K.R-i kanda ja kostjate

menetluskulud maakohtus kummagi kostja enda kanda.

II.6. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

II.7. Välja mõista kostjalt K.R-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1434 €, millest

õigusabikulud on 1014 € (käibemaksuta), ½ hagilt tasutud riigilõivust, s.o 350

€ ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 €.

II.8. Hüvitatavad menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717297504.

II.9. Mõista kostjalt K.R-ilt välja viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude väljamõistmise lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

II.10.Tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 €, mis kanda

Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428.

II.11.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p I.1) võib esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ja esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule hagi K.R-i

(kostja I) ja V.H (kostja II) vastu abieluvaralepingust tuleneva kokkuleppe ühisvara jagamise

kohta kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja väitel on tal tsiviilasja nr 2-23-

113047 jõustunud kohtulahendist tulenev rahaline nõue kostja I vastu, mida ei ole õnnestunud

täitemenetluses täita. Hagi esitamise ajal oli võlast tasumata 1377,62 € ja täitekulude jääk oli

371,87 €, millele lisandus täitedokumendist tulenev viivis. Kostjad on abikaasad ja sõlmisid

18.10.2023 ühisvara jagamise lepingu, mille järgi neile ühiselt kuulunud korteriomand hakkas

kuuluma kostjale II. Kuivõrd kostjal I ei ole enam vara, mille arvel hageja ees kohustusi täita,

taotleb hageja abieluvaralepingu tagasivõitmist.

2. Hagiga koos esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. Maakohus rahuldas taotluse

13.02.2025 määrusega.

3. Hageja esitas 26.02.2025 hagist loobumise avalduse, sest hagi aluseks olev nõue kostja I

vastu täideti 21.02.2025. Kostjad täitsid rahalise kohustuse hageja ees alles pärast hagi

esitamist. Vaidlust ei ole, et varasem täitemenetluses kostja I vara arvelt ebaõnnestus.

Mõlemad kostjad on ilmselgelt oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks, sest

sõlmisid teadlikult abieluvaralepingu ühisvara välja viimiseks kostja I nimelt.

4. Kostja II ei olnud menetluse lõpetamisele vastu, aga ei nõustunud hüvitama hageja

menetluskulusid. Kostja II tugines mh väitele, et rahalise nõude kostja I vastu saanuks täita

muul viisil, sest kostjal I on Euroopa Liidu liikmesriigis piisav sissetulek. Kostja II ei olnud

hageja nõudest teadlik.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus tegi 31.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega võttis vastu hagist

loobumise, tühistas hagi tagamise, lõpetas tsiviilasja menetluse ning jaotas ja määras rahaliselt

kindlaks menetluskulud.

5.1.

Maakohus hindas TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamise võimalusi ning leidis nende

põhjal, et põhjendatud on jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kulude muul

viisil jaotamist ei õigusta asjaolu, et kostja II ei teadnud kostja I kohustusest või et hageja

saanuks kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Hagejal on õigus valida, milliseid

õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Kostjad ei väitnud ega tõendanud, et hageja ees olev

kohustus oleks täidetud enne kohtusse pöördumist ja/või hageja oleks kohtusse pöördunud

perspektiivitu nõudega. Kostja I võõrandas abikaasale vara, mille arvel saanuks täita hageja

rahalist nõuet. Seetõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma mõlema kostja vastu. Hagist

loobumise korral ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, mistõttu pole vaja analüüsida kostja

II sisulisi vastuväiteid.

5.2.

Hageja esindaja vajalikud ja põhjendatud toimingud olid hagi koostamine (4 t), suhtlus

kostjate ja kohtutäituriga (1 t) ning hagist loobumise avalduse ja kulunimekirja koostamine (1

t) – kokku 6 t. Hageja esindaja tunnitasu 169 € on kohane ja vastab turuolukorrale. Seega on

hüvitatav õigusabikulu 1014 € (= 6 × 169). Lisaks tuleb hagejale hüvitada pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust (350 €) ja hagi tagamise avaldustelt tasutud lõiv (70 €) – kokku

1434 €. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 (määruses ekslikult lg 2) alusel tuli kostjatel

maksta hagejale hüvitatavatelt kuludelt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kostja II esitas 17.04.2025 määruskaebuse, millega vaidlustab hageja menetluskulude

tema kanda jätmise ja temalt väljamõistmise. Kostja II tugineb sisuliselt samadele

argumentidele nagu maakohtu menetluses.

7. Hageja vaidles kaebusele vastu.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles hageja menetluskulud jäid ka

kostja II kanda ja mõisteti temalt koos viivisega välja, ning vabastab kostja II hagejale kulude

hüvitamise kohustusest (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi tuleb vaidlustatud määrust täpsustada

kostjate menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse ja sellega seotud kulud

jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

9. Maakohus leidis asjakohaselt, et kulude tuleb jaotada TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi ning

selleks on asjakohane hinnata, kas täidetud on lg 5 tingimus nõude rahuldamise kohta pärast

hagi esitamist. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et see tingimus on kostja

II osas käesoleval juhul täidetud. See toob kaasa vaidlustatud määruse osalise muutmise.

9.1.

Hageja nõudis kostjalt II ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmist ja ühisvara jagamist.

Neid tulemusi hageja ei saavutanud. Seega ei ole kostja II suhtes täidetud TsMS § 168 lg 5

tingimus ja hageja menetluskulusid ei saa viidatud sätte alusel panna tema kanda. Siinjuures

pole oluline, kes täitis hagejale kostja I rahalise kohustuse.

9.2.

Õige on kostja II vastuse ja määruskaebuse väide, et abieluvaralepingu tagasivõitmine ja

ühisvara jagamine ei tarvitsenud käesoleval juhul olla proportsionaalne olukorras, kus kostjal

I on Euroopa Liidu riigis piisav sissetulek hageja rahalise nõude rahuldamiseks. Ilma neid

väiteid sisuliselt kontrollimata ei oleks kostja II suhtes hagi esitamine põhjendatud. Hageja ei

toonud esile, et ta oleks püüdnud tema kasuks tehtud kohtulahendit täita kostja I elukohariigis.

Ka sel põhjusel pole hageja menetluskulude kostja II kanda jätmine põhjendatud.

9.3.

Eeltoodud kaalutlustel kohaldub hageja ja kostja II vahelises suhtes vähemalt hageja

menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 4 ja nimetatud kulusid ei saa panna kostja II kanda

ega temalt välja mõista. See ei takista kostja I vastutust hageja kulude eest. Toimikust

nähtuvalt sai kostja I vaidlustatud määruse kätte 04.04.2025 ega ole seda tähtaegselt

vaidlustanud.

9.4.

Kostja II kaebuse menetlusõiguslikel põhjendustel rahuldamise tõttu pole vaja uurida

kaebusele lisatud tõendeid ega koguda täiendavaid tõendeid, st kostja II vastavad taotlused

jäävad TsMS § 238 lg 1 ls 1 alusel rahuldamata. Ühtlasi pole vajadust hinnata hageja

menetluskulude suurust.

10. Maakohus ei eristanud kulude jaotamisel poolte kulusid, vaid jättis need kõik solidaarselt

kostjate kanda. Kostja II kaebusest on aru saada, et ta soovib vabaneda kõigi muude peale

tema enda maakohtu kulude kandmisest. Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise

kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või

vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid (TsMS § 165 lg 2 ls 1). Seetõttu on

koostoimes eelmise punkti põhjendustega õiglane, et kummagi kostja menetluskulud

maakohtus jäävad nende endi kanda.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad eelviidatud sätete ja TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda, mistõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kaebuse rahuldamine

on tingitud maakohtu eksimusest menetlusnormi kohaldamisel, mistõttu ei ole alust panna

kaebemenetluse kulusid hageja kanda. Kostja II saab pärast määruse jõustumist taotleda

TsMS § 150 p 5 alusel kaebuselt makstud riigilõivu tagastamist.

12. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)