2-22-130765/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-130765

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi P.A (P.A)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA 26.03.2025

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja P.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi P.A

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 08.01.2024 otsusega

2-22-130765

hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.05.2024

otsusega Harju Maakohtu 08.01.2024 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja

kanda. Otsus jõustus 09.09.2024, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus rahuldas 18.02.2025 määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse

maakohtus summas 2052 eurot ja ringkonnakohtus summas 1517,85 eurot. Maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3569,85 eurot koos seadusjärgse

viivise tasumise kohustusega alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

3. Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja

tõendite mahtu olid kostja menetluskulud maakohtus esindajakulule osaliselt ülemäärased.

Kostja märkis menetluskulude nimekirja, et esindajal kulus toimingutele kokku 8 tundi ja 15

minutit, kuid toiminguid kokku liites kulus esindajal kohtu arvutuse kohaselt 9 tundi ja 15

minutit. Esindaja on tasu arvestanud 9 tunni ja 15 minuti eest, seega luges maakohus märgitud

8 tundi ja 15 minutit ebatäpsuseks. Maakohus leidis, et põhjendatud ajaks 08.12.2023

menetluskulude nimekirja koostamiseks saab pidada 15 minutit, kuivõrd menetluskulude

nimekiri koosnes vaid neljast kulureast. Maakohus vähendas nimetatud ajakulu 15 minuti

võrra. Ülejäänud toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud. Tööaeg vastab kostja

esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt vähendas maakohus esindaja ajakulu kokku 15 minuti võrra ning

märkis, et esindaja maakohtus tehtud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

põhjendatud ja vajalikud kokku 9 tunni ulatuses.

4. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, olid

maakohtu hinnangul kostja menetluskulud ringkonnakohtus osaliselt ülemäärased. Kostja on

märkinud menetluskulude nimekirjas 06.02.2024 ja 07.02.2024 toiminguks

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kuid tegelikkuses oli kostja apellatsioonkaebuse

esitaja, mistõttu luges maakohus nimetatud toimingud apellatsioonkaebuse koostamiseks.

Põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks oli maakohtu hinnangul 2 tundi ja 30

minutit, kuivõrd apellatsioonkaebus sisaldas juba varasemalt esitatud seisukohti. Maakohus

vähendas nimetatud ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks

ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tund. Maakohus vähendas nimetatud ajakulu

30 minuti võrra. Ülejäänud toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud. Tööaeg vastab

kostja esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt vähendas maakohus esindaja ajakulu kokku 2 tunni võrra ning märkis,

et esindaja ringkonnakohtus tehtud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on

põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ja 7 minuti ulatuses.

5. Maakohus pidas kostja esindaja ühe töötunni hinda 190 eurot, millele lisandub käibemaks,

põhjendatuks võttes arvesse nii Riigikohtu praktikat, tsiviilasja keerukust, materjale ja

menetluse käiku kui ka asjaolu, et kostjat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, kui

kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja. Maakohus tõi välja, et Riigikohtu praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-

159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.202, 2-21-1824). Kostja

kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus kostja

2-22-130765

menetluskulud välja koos käibemaksuga. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks

maakohtus 2052 eurot (käibemaksuga) ning ringkonnakohtus õigusabikulude suuruseks

1417,85 eurot (käibemaksuga). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ka kostja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot. Seega määras maakohus kostja

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus kokku 1517,85 eurot. Kõigest eeltoodust

tulenevalt tuli hagejalt kostja kasuks kokku välja mõista maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud summas 3569,85 eurot, sh käibemaks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas 26.03.2025 (täiendatud 29.04.2025), milles palub vähendada kostja

menetluskulu ajaliselt 6,3 tunnini, millele lisandub 50 minutit kohtuistungist osavõtt (kokku

7,13 tundi) ning vähendada kostja esindaja tunnihinda 150 euroni, millele lisandub

käibemaks.

6.1. Hageja leiab, et kostja esindaja tunnihind on liiga kõrge. Arvestades, et tegemist ei ole

keskmisest keerukama vaidlusega ning sellega, et kostjal oli sisuliselt üks vastuväide, võiks

pidada mõistlikuks tunnihinnaks kuni 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja

tunnihind on 190 eurot (käibemaksuta) ja 231,80 eurot (käibemaksuga), mis ületab maakohtu

väljatoodud keskmist oluliselt. Maakohus ei ole selgitanud, miks on mõistlik tunnihind 190

eurot (käibemaksuta), kui tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest keerukama ega mahukama

vaidlusega. Asjaolu, et kostja oli valmis panustama sisult tavapärasesse vaidlusesse

ebaproportsionaalselt palju advokaadikulude ressurssi, ei muuda vaidlust eriliselt keerukaks

ega õigusta kostja advokaadikulude ebaproportsionaalses ulatuses hüvitamist.

6.2. Riigikohus on sh leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide

koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel

esindajal (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16). Lihtsamate kaasuste puhul on õigustatud

madalam tunnihind ning hiljutises kohtupraktikas on õiguslikult mittekeerulise vaidluse puhul

peetud põhjendatuks tunnitasu suurusega 160 eurot (TlnRnKm 15.11.2022, 2-21-16365, p

20). Vaidlust ei saa olla selles, et kostjat esindas vandeadvokaat, kellel on kulunud ajaliselt

maa- ja ringkonnakohtus esindamiseks kauem, kui seda mitte-advokaadist hageja esindaja

puhul.

6.3. Hageja leiab, et kostja esitatud ajaline maht on oluliselt ülepaisutatud.

6.3.1. Maakohus ei ole analüüsinud piisava põhjalikkusega kostja menetluskulude nimekirja.

Eluliselt ei ole usutav, et menetluskulude nimekirja esitamine võtab maakohtus aega 30

minutit ja ringkonnakohtus 20 minutit. Maakohus on leidnud, et kostja märgitud aeg (30

minutit) on üleliigne arvestades, et kostjale oli tekkinud neli kulurida. Ometi on pidanud

maakohus mõistlikuks ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja esitamiseks 20 minutit, kui

on selge, et see põhineb samal põhjal, mis on esitatud maakohtusse. Seega tuleks sellele

toimingule kulunud aega vähendada 0,2 tunni võrra.

6.3.2. Maakohus ei ole vähendanud kostja esindaja 08.12.2023 seisukohale kulunud ajakulu.

Kostja esindaja on märkinud 08.12.2023 seisukoha koostamise ajakuluks 7 tundi ja 45

minutit, st 07.12.2023 on kostja koostanud seisukohta 4 tundi ja 45 minutit. 08.12.2023 on

kostja seisukohta koostanud, allkirjastanud ja e-toimikusse laadinud 3 tundi. Viidatud

seisukoht põhines suures osas lühikeste väidete kaupa toodud seisukohtadel ja väidetel.

Sisulist teksti oli ca 4 lk. Selline ajakulu ei ole põhjendatud ning tegemist pole ka eriliselt

keeruka seisukohaga. Kostja on tuginenud kõikides kohtuastmetes eelkõige sellele, et nõue on

2-22-130765

aegunud. Seega ei olnud kostjal vaja 08.12.2023 esitatud seisukohas esitada seisukohti ning

hinnanguid selle kohta, kas poolte vahel oli kehtiv leping ja leppetrahvikokkuleppe

olemasolu, kas leppetrahv toimetati mõistlikul ajal kätte ning samuti puudus vajadus esitada

taotlus leppetrahvinõude vähendamiseks. Seetõttu vähemalt pool kulunud ajast on ebavajalik.

Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingule 2,5 tundi.

6.3.3. Sealhulgas on hageja 29.04.2025 seisukohas toonud välja, et 05.12.2023

menetlustoimingu ajakulu tuleks vähendada 0,5 tunni võrra, 08.01.2024 menetlustoimingu

ajakulu 0,5 tunni võrra, 06.02.2024 menetlustoimingu ajakulu 1 tunni võrra, 07.02.2024

menetlustoimingu ajakulu 1,5 tunni võrra, 04.03.2024 menetlustoimingu ajakulu 0,3 tunni

võrra ning 24.04.2024 menetlustoimingu ajakulu 1 tunni võrra.

7. Kostja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see pole lubatav. Hageja ei ole taotlenud

maakohtu määruse tühistamist ega konkreetse ja lubatava uue määruse tegemist. Järelikult on

hageja määruskaebus perspektiivitu. Määruskaebusest ei nähtu, et hageja oleks välja toonud

maakohtu poolt kaalumispiiride ületamise. Järelikult ei saa ringkonnakohus sekkuda. Kostja

menetluskulud tervikuna on põhjendatud ning esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Ainetu on hageja võrdlus enda menetluskuludega

apellatsiooniastmes. Apellandil ongi tavapäraselt suuremad menetluskulud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.04.2025 määruskaebuse käiguta ning kohustas hagejat

täpsustama määruskaebuse taotlust ning konkreetselt esile tooma (summaliselt), missugust

lahendit ringkonnakohtult taotletakse. Hageja esitas 29.04.2025 vastavad täpsustused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6

kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus märgib, et jättis 17.04.2025 määruskaebuse käiguta ning kohustas

hagejat täpsustama määruskaebuse taotlust ning konkreetselt esile tooma (summaliselt),

missugust lahendit ringkonnakohtult taotletakse. Hageja on 29.04.2025 vastavad täpsustused

esitanud. Seega on hageja määruskaebuses esinenud puudused kõrvaldanud ning

määruskaebus on lubatav.

12. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13).

Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke

menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi

esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas

väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud

tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang

anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud,

2-22-130765

analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse

ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust

õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.

13.1. Hageja on pidanud 08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks põhjendatud

ajakuluks 0,3 tundi, mis on suurem kui maakohtu poolt 08.12.2023 menetluskulude nimekirja

koostamiseks põhjendatuks peetud ajakulu. Maakohus on lugenud 08.12.2023 menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi, s.o 15 minutit. Seega on maakohus

08.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu juba vähendanud, sh suuremas

määras, mistõttu on hageja sellekohased määruskaebuse väited asjakohatud.

13.2. Hageja leiab, et 07.12.2023 ja 08.12.2023 tehtud menetlustoimingud seoses kostja

seisukohtade koostamise, allkirjastamise ja e-toimikusse laadimisega on põhjendatud 2,5

tunni ulatuses. Maakohus on pidanud nimetatud toimingutele kulunud ajakulu põhjendatuks

täies ulatuses, s.o 7 tunni ja 45 minuti ulatuses. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Toimiku

materjalidest nähtub, et aegumise vastuväide on esitatud seoses kostja asendamisega ning ka

apellatsiooniastmes on pooled vaielnud selle üle, kas ja millal võis hageja nõude aegumine

peatuda uue kostja suhtes. Põhjendamatuks ei saa pidada vastuväidete esitamist hagile

olukorras, kus need on esitatud juhuks, kui kohus ei nõustu kostja käsitlusega aegumisest ning

leiab, et leppetrahvinõue ei ole aegunud. Arvestades kostja 08.12.2023 menetlusdokumendi

sisu ja mahtu (12 lk) ning vaidluse keskmist keerukust ei ole maakohus ületanud

diskretsioonipiire, pidades kostja 07.12.2023–08.12.2023 seisukohtade koostamisele kulunud

aega tervikuna põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus hindab menetlusosaliste

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning see ei ole sõltuvusse seatud vastaspoole

menetluskulude vajalikkusest ega põhjendatusest või vastaspoole menetlustoimingutele

kulunud ajast.

13.3. Muude kostja esindaja tehtud menetlustoimingute osas ei ole hageja esitanud

põhjendusi, miks on hageja hinnangul maakohus ületanud kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja

ülejäänud toimingud, millele hageja on oma 29.04.2025 seisukohas hinnangu andnud, on

põhjendatud ning vajalikud ja vastavad kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja

mahule. Maakohus ei ole kostja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu

andmisel ületanud diskretsioonipiire.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud ka diskretsioonipiire, kui on

leidnud, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks saab pidada 190 eurot, millele

lisandub käibemaks. Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ning võtnud

arvesse nii tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning asjaolu, et kostjat esindas

lepingulise esindajana vandeadvokaat. Ringkonnakohtu hinnangul on samuti kostja

lepingulise esindaja tunnitasu määr kohane ega ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära

sarnase keerukusega asja puhul. Määruskaebuse väited ei anna alust kostja lepingulise

esindaja tunnitasu määra vähendamiseks.

2-22-130765

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks.

16. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)