2-24-141293/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-141293

Kohtuasi

Bigbank AS hagi Y.B vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2025 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bigbank AS 28.05.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Bigbank AS apellatsioonkaebuse hind 1317 eurot 5 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Aap Kulik

Kostja Y.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Bigbank AS 28.05.2025 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2025 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata Bigbank AS nõude põhivõlga 2685,94 eurot ületavas osas,

intressinõude, lepingu haldustasu nõude ja sissenõutavaks muutunud viivise

nõude, sh edasiulatuva viivise nõude määras 16,90% tasumata krediidisummalt,

samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-24-141293

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bigbank AS (hageja) esitas 30.01.2025 Harju Maakohtule Y.B (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 471,68 eurot, millest 183,39 eurot on intress, 11,96

eurot lepingu haldustasu, 132,46 eurot viivis ja 3143,87 eurot tagastamata krediidisumma.

Lisaks palus hageja mõista kostjalt alates 31.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivise 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Poolte menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.09.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-

23024193 (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3500

eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 16,90% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule hageja

krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses

väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale

laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste

maksekohustuste rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele,

huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ja teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest

ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.

2.1. Lepingust tuleneva krediidi kulukuse määraks oli 20,38%. Krediidi kulukuse määr

arvutati eeldusel, et krediidisumma on 3500 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on

16,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu on 2,99

eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning

krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Lepingus on

väljendatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 5423,45 eurot.

2.2. Hageja maksis krediidisumma (3500 eurot) kostjale 25.09.2023. Kostjal oli kohustus

tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, mida kostja korduvalt

rikkus. Tulenevalt sellest alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale mh

kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kostja oli kohustatud vastavalt

lepingule ning ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele

informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi.

Mõistlikult eeldades on selliseks asjaoluks iga põhjus, mis takistab või muudab võimatuks

lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise, st eelkõige kostja maksevõimega,

kontaktandmete muutumisega jms seotud info. Kostjal oli lepinguliste kohustuste täitmisel

tekkivate probleemide lahendamiseks võimalus pöörduda hageja poole, kuid kostja seda ei

teinud. Kostja on rikkunud kohustust tagada lepingu täitmine ja selle eesmärgi saavutamine,

kohustust hoiduda käitumisest, mis võiks kahjustada hageja õigustatud huve,

2-24-141293

koostöökohustust ja informeerimiskohustust. Need kostjapoolsed rikkumised on olulised,

korduvad ning ühtlasi puuduvad kohustuste rikkumist vabandavad asjaolud. Kostja on teinud

seda ka pahauskselt, kuivõrd kostja on ignoreerinud hageja püüdlusi lepinguga seotud

probleemide lahendamiseks koostöös kostjaga.

2.3. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 4.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena

tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 26.09.2024 saadetud teatega

kostjat lepingu ülesütlemisest. Samuti pakkus kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme

osamaksega (s.o 25.07.2024–25.10.2024, osamakse suurus 90,4 eurot), mis oli lepingu

ülesütlemise aluseks. Hageja ütles 31.10.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis

kostjalt võla tasumist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja

kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise

hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, võla sissenõudmisega seotud kulu ja

viivise. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja

§ 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel lepinguliste kohustuste

täitmist.

2.4. Alates 22.09.2023 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni (31.10.2024) on

kostja teinud oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 814,06 eurot, mille

hageja on arvestanud intressi (430,56 eurot), krediidisumma (356,13 eurot), lepingu

haldustasu (26,91 eurot) ja viivise (0,46 eurot) katteks. Kuna kostja ei ole pärast lepingu

ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja lepingujärgseks

tagastamata krediidisummaks 3143,87 eurot (3500-356,13). Lepingu ülesütlemise avalduses

on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 183,39 eurot. Lepingu

maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele intressi katteks 613,95

eurot, millest kostja tasus 430,56 eurot. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist makseid

intressi katteks teinud. Praegusel juhul on VÕS § 113 lg 1 ls 3 kohaselt lepingujärgseks

viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 16,90% võlgnetavalt

summalt aastas. Kostja viivisevõlgnevus on perioodil 01.11.2024–30.01.2025 132,46 eurot.

Lisaks palub hageja TsMS § 367 alusel alates 31.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivise 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.07.2024–25.10.2024 tasuma lepingu haldustasu

11,96 eurot. Vastavalt lepingule on haldustasu 2,99 eurot kuus. Sellel perioodil lepingu

haldustasu katteks makseid ei teostatud, mistõttu on tekkinud lepingu haldustasu võlgnevus

summas 11,96 eurot.

2.5. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete,

avalikest registritest saadud info ning LHV arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

perioodi 01.05.2023–21.09.2023 ja SEB arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

perioodi 01.05.2023–21.09.2023 väljavõtte alusel. Laenutaotlusel märkis kostja oma

igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 2000 eurot neto. Pank tuvastas kostja

kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul oli 1630

eurot kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 350 eurot.

Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi

summas 541 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-23024193 tuleneva tulevikukohustuse

2-24-141293

suuruseks moodustus 90,40 eurot. Kostjal oli varasem regulaarne kohustus hageja ees 137,97

eurot. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust (1630 eurot kuus) moodustus kliendi

igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 47,20%,

mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste

osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 52,8%

sissetulekutest ehk 860,63 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsed elamis- ja

eluasemekulud (elekter, gaas, vesi, internet), mis moodustasid keskmiselt 178,90 eurot kuus.

Pank arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel ka asjaolu, et kostjal on üks ülalpeetav,

kostja on kooselus ja kostja elab isiklikus korteris. Kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei

saa kuidagi eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi (47,20%) võinuks

põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 kättesaadavatest

avalikest andmebaasidest (Creditinfo, Taust, Maksu- ja Tolliamet). Ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

2.6. Pangasiseselt on kehtestatud suur hulk siseprotseduure, mis tagavad, et krediiti

väljastatakse üksnes kliendile, kes on äärmiselt suure tõenäosusega suuteline võetud kohustusi

täitma. Kliendi maksevõimeks peetakse kliendi võimet laene ja teisi kohustusi tagasi maksta

ja teenindada ning samuti võimet tasuda elamiskulusid ja muid kulusid. Tarbimislaenu puhul

on maksimaalne laenuteenindusmäär vähemalt 55% sissetulekust, mille tulemusena jääb

kliendile elamiskulude ja muude kulude kandmiseks 45% tema sissetulekust. Loogiliselt,

kohustuste korrektse tasumise korral kohustuste kogumaht ajas üksnes väheneb. Ent krediidi

väljastamisel on arvestatud, et ka juhul, kui krediidivõtja maksekohustused suhteliselt

sissetulekutega peaksidki tulevikus suurenema, siis suudab krediidivõtja oma kohustusi

vaatamata nende suurenemisele täita. Seega on krediidilepingu sõlmimine olnud kooskõlas

VÕS § 4034 lg-tega 2–4 ja 6, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 2 ja 3 ning KAVS § 50 lg-tega 3 ja 4.

2.7. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, mistõttu esitas

menetlusökonoomiast tulenevalt tagasimaksete ümberarvestuse juba hagiavalduses. Hageja

rõhutas, et tagasimaksete ümberarvestuse määramine käesolevas staadiumis ei ole kuidagi

hagejapoolne indikatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimata jätmise osas, vaid

üksnes hageja eesmärk menetlusprotsessi kiirendada ja enda menetlusõigusi kaitsta. Juhul, kui

kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 2685,94 eurot (väljastatud krediit 3500 eurot, millest on maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks suuruses 814,06 eurot).

Kostja seisukoht

3. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 25.04.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2685,94 eurot ja viivise võlgnevuselt (2685,94 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 13.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi intressi nõude 183,39

euro, lepingu haldustasu nõude 11,96 euro ja viivise nõude 132,46 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud jäeti 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda ning mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 367,50 eurot (tasutud riigilõiv) koos

seadusjärgse viivise hüvitamise kohustusega lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2-24-141293

Maakohus märkis, et otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2) ning toimetas

tagaseljaotsuse kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

5. Maakohus märkis, et TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude

rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

6. Maakohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leidis, et esialgne laenuandja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 17–26). Maakohus selgitas, et kohtul on kohustus omal

algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18, p 18; C-

495/19, p 17). Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 02.05.2023–21.09.2023 nähtub, et

kostja on sattunud n-ö laenuorjusesse (RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-169-13, p 21). Kostjal oli

lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi. Seega ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning maakohus leidis, et hagi kuulus rahuldamisele

osaliselt. Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 22.09.2023 tarbijakrediidilepingust nr CL-

EEC-23024193 alusel võlgnevus 2685,94 eurot (3500-814,06) ning viivis VÕS § 113 lg 1

kohaselt alates nõude esitamisest.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud tagaseljaotsuse osaliselt

tühistada, s.o osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagiavalduses

esitatud nõude 785,74 eurot, millest põhivõlgnevus on 457,93 eurot, intress 183,39 eurot,

lepingu haldustasu 11,96 eurot, viivis 132,46 eurot ja edasiulatuv viivis määras 16,9%

krediidisummalt ning teha uus otsus, millega hageja hagi rahuldatakse täies ulatuses.

Apellatsioonimenetluses palub hageja jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

8. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nagu varasemate krediidikohustuste olemasolu

viitaks tingimata krediidisaaja krediidivõimetusele, makseraskustele või laenuorjusele.

Krediidisaaja krediidivõimekust tuleb hinnata suhtarvudena, mitte üksnes üksikute kohustuste

arvu või nende suurust. Kohustuste arv ja suurus on liiga subjektiivne informatsioon, mistõttu

ei ole võimalik selliseid näitajaid kohaldada erinevatele inimestele – ühe jaoks on

krediidikohustuse kuumakse 500 eurot suur summa, teise jaoks mitte; ühe jaoks on 3

laenukohustust liigsed, teise jaoks vajalikud. Mitmed varasemad kohustused ei tähenda, et

krediidisaaja oleks laenuorjuses. Ei ole ebatavaline, et inimesel on mitmeid krediidikohustusi,

nt telefon ja pesumasin ostetud järelmaksuga, auto soetatud laenuga või liisinguga ja kodu

eluasemelaenu arvelt. Seetõttu tulebki hinnata krediidivõimelisuse hindamisel just suhtarve –

krediidisaaja igakuiste finantskohustuste ja sissetulekute suhet ning krediidisaaja suutlikkust

tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu minimaalsete elamiskulude katmiseks pärast

võetud finantskohustuste õigeaegset tasumist. Laenukohustuste arv ei näita krediidisaaja

krediidivõimetust.

9. Hageja tõendas hagiavalduses, et kostja arvelduskonto pinnalt tuvastati kolm varasemat

krediidikohustust, millele lisandus elatise kohustus 260 eurot, kõik kokku igakuiselt summas

541 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-23024193 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks

arvestati 90,40 eurot. Kostjal oli varasem regulaarne kohustus hageja ees 137,97 eurot.

Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust summas 1630 eurot kuus, moodustas kostja

igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 47,20%

[(541+90,40+137,97)/1630*100). Kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 52,8%

sissetulekutest ehk 860,63 eurot. Hagiavalduses toodud selgituste kohaselt moodustasid

2-24-141293

arvelduskontolt nähtavad kostja majapidamiskulud keskmiselt 178,90 eurot kuus. Seega oli

kostja võimeline kandma oma regulaarseid muid kulusid.

10. Nagu hagiavalduses selgitatud, siis mahtus kostja igakuiste finantskohustuste ja

sissetulekute suhe panga krediidireeglitesse ning hinnates kostja majapidamiskulusid,

ülalpeetavaid, eluaseme tüüpi ja teisi näitajaid kogumis, leidis hageja, et kostjal on piisavaid

rahalisi vahendeid, et kanda finantskohustusi, majapidamiskulusid ja muid kulusid. Seega

hinnati krediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega, mistõttu

tuleks hageja nõue rahuldada täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb hagi

rahuldamata jäetud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada

apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ise sisulist

otsust ei tee.

12. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium saab

apellatsioonkaebusest aru nii, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata

jäänud osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

13. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebus põhjal, kui

kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

14. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas võis maakohus teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 407, § 444 lg 3, § 405 lg 1 p 9). Maakohtu otsusest nähtub, et

maakohus on teinud otsuse kirjeldava osata, kuid põhjendustega. Seetõttu ei kohaldu

praegusel juhul TsMS § 448 lg 42, s.o hagejat ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunuks.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna maakohus on rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 viimane lause). Maakohus on

hagi osaliselt rahuldanud ja osaliselt jätnud rahuldamata, jättes oma otsustuse olulises ulatuses

põhjendamata.

16. Maakohus on viidanud esiteks sellele, et kuna kohus rahuldab alternatiivse nõude, siis

TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt ei pea ta teise alternatiivse nõude rahuldamata

jätmist põhjendama. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas ei olnud esitatud põhi- ja

alternatiivnõuet. Seega puudus alternatiivnõue, mille rahuldamata jätmist saanuks jätta

põhjendamata. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlga 3143,87 eurot, intressi 183,39 eurot,

lepingu haldustasu 11,96 eurot ja viivist 132,46 eurot. Hageja esitas võla ümberarvestuse

juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

17. Teiseks on maakohus märkinud üldsõnaliselt, et kostja arvelduskonto väljavõttest

perioodil 02.05.2023–21.09.2023 nähtub, et kostja on sattunud n-ö laenuorjusesse, sest kostjal

oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu pole järgitud

2-24-141293

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on jätnud sellest tulenevalt olulises ulatuses

põhjendamata, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis, sh pole viidatud mitte ühelegi

õigusnormile ega hinnatud sisuliselt hageja selgitusi ning esitatud tõendeid (v.a hagi lisa 8.1)

kostja krediidivõime hindamise kohta. Maakohus pole välja toonud, millised olid lepingu

sõlmimisel kostja teistest tarbijalepingutest tulenevad kohustused, sh nende suurus, mis

andsid aluse järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimisel laenuorjuses.

18. Seega on maakohus selliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436

lg 1 ja § 442 lg 8), jättes otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on küll

põhjendused esitanud, kuid need ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sh ei ole maakohus

seisukohta võtnud asjas tähtsate asjaolude kohta, mille puhul on tegemist menetlusõiguse

normi rikkumisega TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (vt nt RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p

17).

19. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata maakohtu otsust, milles puuduvad olulises

ulatuses põhjendused. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on

põhjendatud mh seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse

lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Kuna

ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on

põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p

5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

20. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse

piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle

tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt

tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata põhivõla nõude,

mis ületab 2685,94 eurot, intressinõude, lepingu haldustasu nõude ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude, sh edasiulatuva viivise nõude määras 16,90% tasumata

krediidisummalt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

21. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause

kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)