2-23-13023/22 · 2-23-13023/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

(põhinõue) 823,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 80 eurot ja seisuga 27. juuni Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina

Legislator headnote

AI generated

Art. 9 lg-st, Art. 5 lg, Art. 8 lg, Art. 9 lg, Art. 7 lg, Art. 5 lg-t; 2-23-13023/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: juuni Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina

Keywords

AI generated

Art. 9 lg-st Art. 5 lg Art. 8 lg Art. 9 lg Art. 7 lg Art. 5 lg-t

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13023

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu

võlgnevuse 823,96 euro, sissenõudmiskulude 80 euro

ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1010,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja Air Baltic Corporation AS (välisriigi registrikood

40003245752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo

Kullerkupp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks võlgnevus

(põhinõue) 823,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 80 eurot ja seisuga 27. juuni

2025 sissenõutavaks muutunud viivis 183,49 eurot.

3. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina

põhinõudelt (823,96 eurolt) alates 28. juunist 2025 kuni nõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 10).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Air Baltic Corporation AS-i kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või

rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada

lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 13.09.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Air

Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu 1661,79 euro saamiseks. 15.09.2023 väljastas kohus

Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas 13.10.2023 vastuväite. Kohus lõpetas 16.10.2023

määrusega Euroopa maksekäsumenetluse ja jätkas menetlemist hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.12.2023 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja

mõista hüvitise 500 eurot, kahju hüvitisena 323,96 eurot, põhivõlgnevuselt summas 823,96

eurot viivise kokku 7,19 eurot (s.o põhivõlgnevuselt summas 235,96 eurot viivis 12% aastas

perioodi eest 22.08.2023 kuni 13.09.2023 summas 1,78 eurot ja põhivõlgnevuselt summas

588 eurot viivis 12% aastas perioodi eest 17.08.2023 kuni 13.09.2023 summas 5,41 eurot)

ning edasiselt viivise põhivõlgnevuselt summas 823,96 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 14.09.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt

põhisummalt 823,96 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud

summas 80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Lisaks palus hageja

tunnistada käesolevas asjas tehtava otsuse viivitamata täidetavaks tagatiseta (TsMS § 405 lg 1

p 10).

3. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel K ja T (reisijad) kinnitatud broneering NU5NVB kostja

06.07.2023 lennule BT812 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn).

Lend BT812 tühistati ning reisijatele pakuti asenduslendu, millega oleks jõutud Tallinna

08.07.2023. Pakutud asenduslend ei olnud mõistlik ega võrreldavatel reisitingimustel, seega

ostsid reisijad uued lennupiletid lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Läti (Riia).

Reisijad saabusid rendiautoga sihtkohta (Tallinn) 07.07.2023. Seega tekkisid reisijatel lennu

tühistamise tõttu ning asjaoluga, et kostja ei pakkunud mõistliku asenduslendu järgmised

kulud: tühistatud lennu (06.07.2023 BT812) pileti maksumus (50% broneeringus märgitud

summast) 235,96 eurot; toit ja jook summas 88 eurot (655 DKK), uue lennupileti maksumus

ning rendiauto kasutamise kulu. 09.08.2023 ja 15.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded

hagejale. 14.08., 15.08., 16.08. ja 23.08.2023 esitas hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusest nr 261/2004 (määrus) alusel nõudekirjad, nõudes hüvitist summas 250

eurot reisija kohta (s.o kokku 500 eurot) ning kulude kompenseerimist. 23.08.2023 vastuses

keeldus kostja hüvitist tasumast ja kulusid hüvitamist. Hageja märgib, et hagiavalduses ei

nõuta enam esialgsete ja uute lennupiletite hinnavahe hüvitamist ega rendiauto kasutamise

kulude hüvitamist. Lennumarsruudi Taani (Kopenhaagen) – Eesti (Tallinn) mõõdetud

vahemaaks on 842 kilomeetrit.

Kostja tühistas lennu 06.07.2023. Hageja esitas kostjale nõude 14.08.2023, mis juhul pidi

kostja vastavalt määrusele tagastama 50% broneeringus märgitud summast (235,96 eurot)

seitsme päeva jooksul, s.o hiljemalt 21.08.2023. Arvestades, et reisijad loovutasid nõuded

hagejale ning hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest, ei ole kostja senini täitnud

määruses sätestatud kohustust hagejale.

Käesoleval juhul oleksid reisijad kostja poolt pakutud asenduslennuga jõudnud sihtkohta 2

päeva hiljem, kui esialgu planeeritud oli. Kostja ei täitnud oma kohustust, mistõttu pidid

reisijad iseseisvalt ostma asenduslennu Taani (Kopenhaagen) – Läti (Riia) ning kasutama

sihtkohta (Tallinn) jõudmiseks rendiauto teenust. Kostjal oli võimalus pakkuda reisijatele

erinevaid asenduslende, millega oleksid reisijad jõudnud sihtkohta enne kostja pakutud

asenduslennuga sihtkohta jõudmise kuupäeva, s.o 08.07.2023. Vastavalt määruse artikli 9 lg 1

p (a-c) kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus hoolitsusele, mil lennuettevõtja

peab reisijale pakkuma tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt süüa/juua, hotellimajutust ning

transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Hoolitsus peab vastama hilinemise kestusele ja

kellaajale, et vähendada reisijale tekitatud ebamugavusi nii palju kui võimalik. Lisaks tuleks

reisijatele pakkuda teenuseid tasuta selgel ja kättesaadaval viisil. See tähendab, et asjade

korraldamist (nt majutuse leidmine või toidu ostmine ja selle eest maksmine) ei tohiks jätta

reisijate ülesandeks. Selle asemel on lendu teostav lennuettevõtja kohustatud aktiivselt

pakkuma hoolitsust. Kui lennuettevõtja ei paku hoolitsust on reisijal õigus maksta ise eine,

karastusjookide, hotellimajutuse, lennujaama ja majutuskoha vahelise transpordi eest ning

nõuda lennuettevõtjalt hüvitist tingimusel, et need kulud olid vajalikud, mõistlikud ja

asjakohased. Lennuettevõtja ei täitnud määruse art 9 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust,

mistõttu pidid reisijad ise tasuma toitlustusega seotud kulud (friikartulid, risotto, kana ja

parmesan). Kuludokument on esitatud summas 1190 DKK, mis võrdub 159,60 euroga.

Hagiavalduses ei nõuta 535 DKK kulude hüvitamist, vaid üksnes 655 DKK (88 eurot)

hüvitamist. Tekkinud kahju summa on 88 eurot. Eeltoodu on käsitletav varalise kahjuna VÕS

§ 128 lg 3 mõttes. Kostja ei ole pakkunud omalt poolt teekonna muutmist (esimese

võimalusena) ega teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende, mistõttu pole kostja täitnud

hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid ning seetõttu ei ole ka

vabastatud hüvitise (250 eurot x 2 reisijat, s.o kokku 500 eurot) ja kaasnevate kulude

(toitlustusega seotud kulud) maksmise kohustusest summas kokku 588 eurot.

Hagiavalduses on piletiraha nõudega seotud viivist arvestatud alates hetkest, mil kostja oli

määruse kohaselt kohustatud tagastama 50% broneeringus märgitud summast. Hagiavalduses

on hüvitisega ja täiendavate kuludega seotud nõude viivist arvestatud alates hetkest, kui

hageja saatis kostjale määruse alusel nõudekirja. Kostja tühistas lennu 06.07.2023. Hageja

esitas kostjale nõude 14.08.2023, mille kohaselt pidi kostja vastavalt määrusele tagastama

50% broneeringus märgitud summast (235,96 eurot) seitsme päeva jooksul, s.o hiljemalt

21.08.2023. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 235,96 euro suuruselt kahjusummalt

alates 22.08.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (13.09.2023) 1,78 eurot. Hageja

teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 588 eurot hiljemalt 16.08.2023.

Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 588 euro suuruselt kahjusummalt alates 17.08.2023

kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (13.09.2023) 5,41 eurot. Hageja viivisenõuded on

kokku 7,19 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 823,96 eurot

alates maksekäsu esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras protsendina. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 (2x40) eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust

kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist

või Euroopa maksekäsu menetluses. Erinevalt viivisest on sissenõudmiskulude nõude

fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse

pikkusest. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole

tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult

mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Kuna võlgnik (kostja) on majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 80 eurot.

4. Kostja ei vabane kohustusest maksta hüvitist, kuivõrd tõendatud ei ole, et väidetava

erakorralise asjaolu ja järgnenud lennu vahel esineb otsene põhjuslik seos. Seejuures ei ole

kostja tõendanud, et pikselöök on erakorraline asjaolu määruse mõistes. Hageja hinnangul on

pikselöök (äike) omane kostja tavapärasele tegevusele. Kostja ei ole lennu planeerimise etapis

võtnud mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu

tühistamise riski. Lend BT812 pidi väljuma kell 15:55. Viidatud lend tühistati kell 15:52.

07.07.2023 kell 05:00 (03:00 UTC) oli ülevaatus teostatud. Seega oli hiljemalt 07.07 kell

05:00 võimalik kostja lendu teostama (ei esinenud takistavaid asjaolusid), kuid asenduslendu

pakuti 07.07 kell 20:00 toimuma pidanud lennule. Miks vahepealsel perioodil ei teostanud

kostja ühtegi lendu, kostja vastuväitest ei selgu. Seega olukorras, kus kostja ei tõendanud

pärast 06.07 või 07.07 ülevaatuse lõppemist erakorralise asjaolude esinemist, mida ei

suudetud vältida ka kõiki vajalikke meetmeid kasutusele võttes, tuleb pärast esimest

ülevaatust toimunud hilinemise ulatust käsitleda mitte erakorralisena määruse art 5 lg 3

mõttes. Samuti ei ole kostja pakkunud mõistliku asenduslendu ega täitnud hoolitsuskohustust.

5. Hageja jääb kostjaga eriarvamusele välgu kui erakorralise asjaolu osas. Hageja ei vaidlusta

asjaolu, et välgulöögi tabamusel tuleb lennuki suhtes viia läbi standardne ohutuskontroll.

Tegemist on sama olukorraga, mil lennukil esineb tehniline rike. Seejuures ei selgu, millest

tingituna tuli lend BT812 tühistada, kui saanuks lennu väljumisaega nihutada hilisemaks.

Kostja ei ole selgitanud, miks just Tallinna suunas väljuma pidanud lennu väljumisaja

edasilükkamine oli võimatu ning tühistamine ainuvõimalik. Ses osas ei ole kostja mingeid

konkreetseid asjaolusid esile toonud, kuigi lennu tühistamise vajaduse tõendamine on kostja

kohustus. Tegelikkuses esines lennukil tehniline rike, kuivõrd vahetati välja navigatsiooni

sensorid (ATa 34 navigation). Samuti on kapten kinnitanud raportis, et lennuki WX radar ei

näidanud midagi, millega peeti silmas äikese näitamist. Nimetatu võib viidata tehnilisele

rikkele, kuivõrd radar ei töötanud korrektselt. Lisaks lennujärgsel ülevaatusel kahjustusi ei

märgatud. Tegemist on hageja hinnangul tehnilise rikkega. Muud moodi ei ole võimalik

põhjendada ebamõistlikkult pikka viivitust, s.o neli päeva. Samuti on kostja poolt tõendamata

ning eluliselt ebausutav, et Kopenhaageni lennujaamas ei olnud sellel hetkel sertifitseeritud

hooldustehnikut saadaval. Olukorras, mil 07.07 tehti ülevaatus ära ning kostja tehnik saabus

alles 10.07, tuleb arvesse võtta järgnevat. Euroopa Kohus on selgitanud, et lennu tühistamine

ei ole tingitud erakorralistest asjaoludest juhul, kui tühistamine tuleneb sellest, et

lennuettevõtja kasutas enda valitud eksperti, et viia uuesti läbi ohutuse kontroll, mida nõuab

kokkupõrge linnuga, pärast seda, kui kohaldatavate õigusnormide alusel luba omav ekspert oli

kontrolli juba teostanud.

Kostja on paljasõnaliselt ning võõrkeelsete dokumentidega, mille sisust ei ole võimalik aru

saada ega järeldusi teha, väitnud, et ümber tuli broneerida 147 reisija lennud. Sellist järeldust

ei tõenda ka Exceli fail (kostja 17.10.2024 seisukoha lisa 5), mille allikat, koostamise

asjaolusid ning tõele vastavust ei ole võimalik kontrollida. Samas ei ole kostja tõendanud, et

reisijale pakuti teekonna muutmist esimesel võimalusel. Selliselt ei täitnud kostja määruses

ette nähtud kohustusi, kui pakkus reisijatele uued piletid lennule, millisega oleks sihtkohta

jõudnud kaks päeva planeeritust hiljem. Kostja ei ole pakkunud sama päeva (06.06.2023)

lende. Asjakohane ei ole ka vastuväide, et VIE-TLL lennule ei olnud võimalik

ümberbroneerimist teha, kuna kostjal puudub Interline-leping Ryanairiga. Seejuures ei ole

kostja selgitanud ega tõendanud „Interline-lepingud“ sisu ja olemust. Hageja hinnangul ei ole

art 5 lg 3 ja art 8 koosmõjus seega võetud kõik vajalikud meetmed, kui lennuettevõtja pakub

reisijatele vaid ühe konkreetse valiku, milleks on tema enda lend, millega jõutakse sihtkohta

kaks päeva hiljem. Ka lennuettevõtjale peab olema arusaadav, et selline pakkumine ei saa

vastata tingimusele tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja

esimesel võimalusel.

Kuivõrd kostja ei ole reisijatele pakkunud mõistlikku ega parimat asenduslendu, tekkis kostja

tegevusetuse tagajärjel reisijatele kulud, sh toit ja jook. Õigus hoolitsusele kehtib, kuni reisija

ootab marsruudi muutmist, et jõuda esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel

lõppsihtkohta (art 8 lg 1 punkt b).

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

7. Kostja poolt planeeritud lennu BT812 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.

06.07.2023 lendu BT812 pidi teenindama eelnevalt lendu BT811 teenindanud lennuk

(registreerimisnumbriga YLABL). Lendu BT81 teenindanud lennukit tabas aga

Kopenhaagenisse maandumisel pikselöök. Eelnevat lendu mõjutanud asjaolu ja järgnenud

lennu tühistamise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Lend tühistati pikselöögile järgnenud

kohustuslikust lennuki kontrollist tulenevalt, mida tuleb pidada erakorraliselt asjaoluks.

Siinkohal saab paralleele tuua ka Euroopa Kohtu 04.05.2017 lahendiga asja nr C-315/15

punktis 24 sätestatuga, kus kohus leidis ei kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest

tingitud võimalik vigastus ei ole lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga, mistõttu

tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ määruse art 5 lg 3

tähenduses. Ka käesoleval juhul ei olnud välgutabamus ja sellega seotud võimalik vigastus

lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga.

Kostja on võtnud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et lennu tühistamist vältida. Kuna

lennuki ülevaatus pidi toimuma Kopenhaageni lennujaamas, kulus kostja tehnikul kostja

kodubaasist Riia lennujaamast lendamiseks lisaaega. Ima ülevaatuse tulemusteta ei saanud

õhusõiduk jätkata igapäevast lendu. Kell 13:52 UTC tegi operatiivjuhtimiskeskus otsuse lend

tühistada. Ettevõtte suutlikkuse seisukohast ei saaks nõuda, et kostjal peaks olema igas

lennujaamas igaks juhuks iga lennuki mudeli hooldamise kvalifikatsiooniga hooldustehnik.

Kostja on täitnud asenduslennu pakkumise kohustuse. Reisijad ei saa samal ajal nõuda nii

piletiraha tagastamist kui ka teekonna muutmist (või hiljem selle kohustuse rikkumisele

viidata), nagu seda on teinud käesolevas asjas hageja. Kostja on pakkunud võrreldavatel

tingimustel teekonna muutmist. Sõltuvalt istekohtade olemasolust ümberbroneerimise ajal

pakuti reisijatele asenduslennuks 07.07.2023 Kopenhaagen-Riia (BT140) ja 08.07.2023 Riia-

Tallinn (BT311). Kaudselt tõendab seda ka asjaolu, et reisijad ise broneerisid lennu

06.07.2023 üksnes Riiga, see tähendab, et otselende või võrreldavatel tingimustel lende

lõppsihtkohta Tallinna 06.07.2023 pakkuda ei olnud. Reisijad pole tõendanud, et teavitasid

kostjat asjaolust, et neile pakutud asenduslend ei sobi. Tõendamata on ka hageja väide, et

kostjal oli võimalus pakkuda reisijatele erinevaid asenduslende, millega oleksid reisijad

jõudnud sihtkohta enne kostja pakutud asenduslennuga sihtkohta jõudmise kuupäeva. Määrus

annab reisijatele lennu tühistamisel õiguse valida valikuvarianteidest ühe artiklis 8 märgitud

alternatiividest. Käesoleval juhul pakkus kostja reisijatele esimesel võimalusel ja

võrreldavatel reisitingimustel asenduslennu võimaluse, mistõttu puudub reisijatel õigus nõuda

lisaks asenduslennu pakkumisele ka piletiraha tagastamist. Kuivõrd kostja on pakkunud

reisijatele esimesel võimalusel ja võrreldavatel tingimustel toimuvat teekonna muutmist, ei

ole kostja kohustatud reisijatele piletiraha tagastama.

Kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Vastavalt määruse art 9 lg 1 punktidele a-c on lennu

tühistamise korral reisijatel õigus hoolitsusele, mil lennuettevõtja peab reisijale pakkuma

tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt süüa/juua, hotellimajutust ning transporti lennujaama ja

majutuskoha vahel. Seega tuleb hoolitsust pakkuda üksnes juhul, kui reisija tegelikkuses

kasutab lennuettevõtja pakutud asenduslennu võimalust ning ootab lennuettevõtja poolt

pakutud asenduslendu. Käesoleval juhul pakkus kostja reisijatele asenduslennu, millest

reisijad ise loobusid. Seetõttu ei ole kostja kohustatud reisijatele kahjuhüvitist maksma.

Hageja ei ole tõendanud, et reisijatel ka tegelikkuses toidukulude osas kahju tekkis, st hageja

ei ole esitanud tõendit, millest nähtub, et tegemist oli reisijate poolt tehtud kulutusega, mille

eest nad ka tegelikkuses maksid. Seetõttu tuleb hageja nõue summas 88 eurot jätta

rahuldamata.

8. Pikselöök tuleks määratleda „erakorralisteks asjaoludeks“, kuna see vastab kahele

peamisele kriteeriumile, mida Euroopa Kohus on kasutanud selliste juhtumite hindamisel.

Esiteks, sündmus peab olema „mitte lahutamatult seotud lennuettevõtja tavapärase

tegevusega“ ja teiseks, see peab olema „väljaspool lennuettevõtja tegelikku kontrolli“. Ei saa

olla vaidlust selle üle, et pikselöök on loodusjõudude põhjustatud sündmus, mida lennufirma

ei saa kontrollida ega ette näha. Kuigi lennukid on konstrueeritud selliste sündmuste

talumiseks, ei ole lennuettevõtjal kontrolli selle üle, millal ja kus välk tabab või millised

kahjustused sellele järgnevad. See muudab pikselöögi sarnaseks teiste loodusõnnetustega,

nagu vulkaanipursked või rasked tormid, mida on samuti käsitletud erakorraliste asjaoludena,

kuid mida ei ole määruses sõnaselgelt erakorraliseks asjaoluks kvalifitseeritud.

Hageja jätab tähelepanuta asjaolu, et kostja ei saa ilmastikuolusid mõjutada. Pikselöögid ei

ole tavapärane osa lennuettevõtja igapäevasest tegevusest ega lennukite normaalsest tööst.

Sellised sündmused on ettearvamatud ja harvad, mistõttu need ei kuulu lennunduse tüüpiliste

riskide hulka, mida lennuettevõtjad oma tavapärase ja igapäevase tegevuse käigus haldavad.

Sarnaselt on Euroopa Kohus leidnud, et kokkupõrget linnuga tuleb pidada erakorraliseks

asjaoluks.

EL-is tegutsevad lennufirmad peavad tagama õhusõiduki pideva lennukõlblikkuse, mis

hõlmab kohustuslikke ülevaatusi ja hooldust pärast pikselööke. Need nõuded on kehtestatud

määrusega (EL) nr 1321/2014, mis sätestab lennuki hooldusprogrammid ja ülevaatuse

nõuded, et tagada lennukite ohutus kõigi võimalike kahjustuste korral, sealhulgas pärast

keskkonnaohtudest, nagu välgulöögid, põhjustatud juhtumeid. Osa M.A.301 ja osa M.A.402

kohaselt peab iga sündmus, mis mõjutab lennuki lennukõlblikkust, olema seotud vastava

ülevaatusega, enne kui lennuk teenistusse naaseb. EASA (European Union Aviation Safety

Agency) e-reeglite M.A. 305 punkt i) sätestab, et muu hooldus, mis on vajalik

lennukõlblikkuse säilitamiseks viitab plaanivälisele või faasivälisele hooldusele, mis tuleneb

teatud ebatavalistest või erilistest tingimustest, mis mõjutavad õhusõiduki lennukõlblikkust

selle teenistusse naasmisel. See hõlmab hooldustöid, mida ei ole osa regulaarsest

hooldusgraafikust, kuid mis on vajalikud konkreetsete sündmuste lahendamiseks, nagu

näiteks: pikselöögid, rasked maandumised, pikaajaline hoiustamine, propelleri või rootori

ülekiirus, ületõmme, mõju peamisele rootorilabale jne. Ülevaatuse nõude aluseks on

võimalikud riskid, mis on seotud pikselöökidega, nagu võimalik struktuurne ja süsteemne

kahjustus ja varjatud kahjud. Airbus A220 lennuki hooldusjuhend sätestab, et kui sa leiad

viiteid välgutabamusele, või sellest raporteerib lennumeeskond, on lennuki ülevaatus enne

järgmist lendu vajalik. Kui faas 1 ülevaatuse käigus leitakse kahjustus, siis sisaldab faas 2

kohandatud täiendavaid kontrollimisi, mis sõltuvad löögi asukohast. See tähendab, et kui

esialgne kontroll tuvastab kahjustuse, viiakse faas 2 raames läbi täiendavad ja põhjalikumad

kontrollid, mis keskenduvad konkreetselt kahjustatud piirkonnale, et hinnata selle tõsidust ja

määrata edasised hooldustegevused. 07.07.2023 viidi läbi faas 1 ülevaatus, milles tõdeti, et

faas 2 ülevaatus on kahjustustest tulenevalt vajalik. Tulenevalt asjaolust, et lennukile tuleb

teostada kohustuslik kontroll, ei saanud kotjalt mõistlikult eeldada, et lend lükatakse teadmata

ajaks edasi, eriti kuivõrd Kopenhaageni lennujaamas ei olnud sellel hetkel sertifitseeritud

hooldustehnikut saadaval. Erakorralise asjaolu esinemisel ei ole kostja kohustatud enne lennu

tühistamise otsuse vastuvõtmist analüüsima, kas peaks tühistamise asemel lennu väljumise

edasi lükkama. Asjaolul, et lennukid on varustatud kaasaegse tehnikaga ja piloodid saavad

regulaarset lennumeteoroloogiateavet ning suhtlevad pidevalt lennujuhtimiskeskusega, ei

välista automaatselt sündmuse liigitamist „erakorraliseks asjaoluks“. Kuigi lennukid on

varustatud tehnoloogiaga, mis suudab toime tulla teatud ilmastikuoludega, ei tähenda see, et

kõik ilmaolud on täielikult lennuettevõtja kontrolli all. Samuti ei pruugi pilootide ja

lennujuhtimiskeskuste regulaarne suhtlus selliseid ettenägematuid sündmusi täielikult ära

hoida või nende mõju maandada. Seega, kuigi tehnika ja suhtlus võimaldavad lennuohutust

suurendada, ei välista see automaatselt ilmastikuolusid (sh pikselöök) erakorralistest

asjaoludest.

Hageja vastuväide, mis põhineb tehnilise rikke väitel, tuginedes radariseadme WX RADAR

toimimisele, on spekulatiivne ja ei pruugi välistada ilmastikuoludest tulenevat „erakorralist

asjaolu“. Esiteks, kuigi radariseade ei andnud ohu kohta hoiatust ja lennumeeskond ei pidanud

vajalikuks vältida pilve, ei tähenda see ilmtingimata tehnilist riket. Tehnilistele seadmetele

tuginevad hinnangud ilmastikuoludele ei pruugi alati olla eksimatud, kuid see ei tähenda, et

ilmastikuolud oleksid lennufirma kontrolli all.

Piloodi poolt esmalt lennuki maandumisel tehtav ülevaatus (mis on märgitud kapteni raportis)

ei ole võrdväärne lennukit hooldava meeskonna poolt läbiviidava kohustusliku läbivaatusega.

Lennuki hoolduslogist nähtub, et lennuk vajas hooldust, mh alumine ADSP ja RIH ADA

sensor vahetati välja 08.07.2023, mistõttu ei olnud ka 07.07.2023 kell 05:00 UTC lendu

võimalik teostada. Kuivõrd kostja oli kohustatud läbi viima kohustusliku tehnilise kontrolli,

mille käigus leiti ulatuslikud kahjustused ning lennukit tuli hooldada, ja kostja ei saanud

kasutusele võtta täiendavaid meetmeid lennu planeerimise faasis, et välgutabamust tulenevalt

lennu tühistamist vältida.

Kostja on pakkunud vastavalt võimalustele võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist.

Sõltuvalt istekohtade olemasolust ümberbroneerimise ajal pakuti reisijatele asenduslennuks

07.07.2023 Kopenhaagen-Riia (BT140) ja 08.07.2023 Riia-Tallinn (BT311). Ümber ei tulnud

broneerida üksnes hagiavalduses nimetatud reisijate lennud, vaid kokku 147 reisija lennud.

Reisijate ümberbroneerimiseks kasutati 8 erinevat marsruuti erinevatel aegadel. Seejuures

suunati paljud reisijad lõppsihtkohta sh hageja poolt viidatud marsruute pidi, s.o Helsingi,

Stockholmi, Pariisi ja Frankfurdi kaudu. Kostja pakkus nii samal päeval kui ka 07.07.2023 ja

08.07.2023 toimunud lende. Kaudselt tõendab see asjaolu, et varasematele lendudele vabu

kohti ei olnud. Seega ei saanud loogiliselt võttes olla kostja eesmärk põhimõtteliselt välja

müüdud lend tühistada, et reisijad siis erinevatele lendudele erinevatesse sihtkohtadesse

ümber broneerida. On ilmselge, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ning

lendude ümber broneerimisel võttis kostja kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et pakkuda

alternatiivseid lennumarsruute. Kostja pakkus asjaomastele reisijatele teekonna muutmist

nende lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised

lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Seega ei

piirdunud kostja enda poolt pakutavate lendudega ning rakendas kõiki tema käsutuses olevaid

vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult rahuldavatel tingimustel ja esimesel

võimalusel, arvestades vabade kohtade olemasolu. Kõik hagiavalduses nimetatud reisijad said

avaldada soovi vabade kohtade olemasolul muu alternatiivi kasutamiseks. Näiteks muutis

kostja esialgselt broneeritud lennu Kopenhaagen-Tallinn reisija soovil marsruudiks

Kopenhaagen-Brüssel. Asjaolu, et kostjal puudus võimalus hagiavalduses nimetatud reisijaid

varasematele lendudele paigutada tõendab ka see, et mitte kõikidele reisijatele polnud

võimalik pakkuda lende samale päevale, vaid vabade kohtade olemasolul pakuti asenduslende

ka kuupäevadele 07.07.2023 ja 08.07.2023. Kostja broneeris kõik reisijad asenduslendudele

esimesel võimalusel, st kui reis tühistati 15:52 kohaliku aja järgi ning reisijad broneeriti

ümber juba alates kella 16:08-st (14:08 UTC). Kui varasematel lendudel oleks olnud vabu

kohti, oleks kostja hagiavalduses nimetatud reisijad neile ümber broneerinud nagu ta pakkus

paljudele teistele reisijatele olenevalt vabadest kohtadest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p

5 järgi võib kohus sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid.

11. Hageja on esitanud kostja vastu lennu tühistamisest tekkinud hüvitise nõude, sellega

seotud kahjuhüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Lennu tühistamisest

tekkinud hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014

määruse nr 261/2004 (määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, art 5 lg 1

ja art 7. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 punkt c alapunkt iii sätestab, et lennu tühistamise

korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt

artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud

väljumisaega ning neile ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja

lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta

hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 kohaselt

on reisijal õigus hüvitisele kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro

ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel

võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu

tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

12. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

reisijatel K ja T (reisijad) oli kinnitatud broneering NU5NVB kostja 06.07.2023 kell 15:55

lennule BT812 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (dtl 40-

41);

-

lend BT812 tühistati 06.07.2023 kell 15:52 ning reisijatele pakuti asenduslennuks

07.07.2023 Kopenhaagen – Riia (BT140) ja 08.07.2023 Riia – Tallinn (BT311) (dtl 42-

45);

-

reisijad ostsid uued lennupiletid 06.07.2023 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen)

sihtpunktiga Läti (Riia) (dtl 46-53);

-

reisijad saabusid sihtkohta (Tallinn) autoga 07.07.2023;

-

09.08.2023 ja 15.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale (dtl 57-65);

-

14.08., 15.08., 16.08. ja 23.08.2023 esitas hageja kostjale nõudekirjad, nõudes hüvitist

summas 250 eurot reisija kohta (s.o kokku 500 eurot) ning kulude kompenseerimist (dtl

67-90);

-

23.08.2023 vastuses keeldus kostja hüvitist tasumast ja kulusid hüvitamist (dtl 83-90);

-

lennumarsruudi Taani (Kopenhaagen) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 842

kilomeetrit.

13. Pooled vaidlevad asjas esmalt selle üle, kas lennu tühistamine oli tingitud erakorralistest

asjaoludest. Seejärel on poolte vahel vaidlus küsimuses, kas kostja oli kasutusele võtnud

„kõik vajalikud meetmed“ pikselöögist põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks.

14. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 sätestab lennuettevõtja kohustused lennu tühistamise

korral. Need kohustused hõlmavad abi pakkumist vastavalt sama määruse artiklitele 8 (õigus

pileti ostuhinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) ja 9 (õigus hoolitsusele) ning

õigust hüvitisele vastavalt sama määrusele artiklile 7. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei

ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab

tõendada, et (1) tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, (2) mida ei oleks suudetud

vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega ei pea lennuettevõtja

(kostja) hüvitist maksma vaid siis, kui mõlemad nimetatud eeldused on täidetud.

15. Hageja nõue puudutab 06.07.2023 kell 15:55 toimuma pidanud lendu BT812

lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Vaidlus puudub, et

nimetatud lend tühistati ning reisijatele pakuti asenduslendu, millega oleks jõutud Tallinna

08.07.2023. Asja materjalidest nähtuvalt pidi 06.07.2023 lendu BT812 teenindama eelnevalt

lendu BT811 teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLABL) (dtl 115). Lendu BT811

teenindanud lennukit tabas aga Kopenhaagenisse maandumisel pikselöök/välgulöök, mis

nähtub nii lennu BT812 tehnilisest logist, lennu BT811 kapteni raportist kui ka lennuki logist

(vt dtl 116-125). Nimetatut tõendab ka lennuki hoolduslogi (dtl 126). Samuti puudub poolte

vahel vaidlus asjaolu üle, et lendu BT811 teenindanud lennuk sai pikselöögi. Kostja leiab, et

lend tühistati pikselöögile järgnenud kohustuslikust lennuki kontrollist tulenevalt, mida tuleb

pidada erakorraliselt asjaoluks. Hageja jäi kostjaga eriarvamusele välgu kui erakorralise

asjaolu osas.

16. Euroopa Kohus on selgitanud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 art 5 lg

3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole

omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli

alt (vt selle kohta kohtuotsused, 22.12.2008, Wallentin-Hermann, C-549/07, EU:C:2008:771,

p 23; 31.1.2013, McDonagh, C-12/11, EU:C:2013:43, p 29, ja 17.9.2015, van der Lans,

C-257/14, EU:C:2015:618, p 36). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lennukit tabanud

pikselöök/välgulöök ja sellest tingitud võimalik vigastus – mis ei ole lahutamatult seotud

lennuki töötamissüsteemiga – oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Seetõttu tuleb nimetatud

pikselöök/välgulöök kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses. Selles osas ei oma tähtsust, kas see pikselöök/välgulöök asjaomast lennukit ka

tegelikult vigastas. Nimelt tähendab määruses nr 261/2004 taotletud ja selle põhjenduses 1

täpsustatud eesmärk tagada reisijate kaitstuse kõrge tase seda, et lennuettevõtjaid ei innustata

hoiduma niisugusest intsidendist tingitud meetmete võtmisest, seades nende lendudel

hoolduse ja õigeaegsuse ohutusest tähtsamale kohale. Eeltoodut arvesse võttes on kohus

seisukohal, et määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14,

tuleb tõlgendada nii, et lennukit tabanud pikselöök/välgulöök kuulub mõiste „erakorralised

asjaolud“ alla selle sätte tähenduses.

17. Edasi käsitleb kohus määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teist eeldust ehk seda,

kas kostja oli võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest

(pikselöök/välgulöök) põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle sätte tähenduses. Seda

sätet tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu

tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate

tagajärgede leevendamiseks. Euroopa Kohus on selgitanud, et see, kui reisijat vedanud

õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja reisija teekonda,

kasutades selleks tema enda lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust

päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja määruse art 5 lg 1 punktis

c ja art 7 lg-s 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui ei olnud

ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas

ta ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks varem kui asjaomase lennuettevõtja

järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõudnuks lennuettevõtjalt oma ettevõtte

suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi (Euroopa Kohtu

11.06.2020 otsus kohtuasjas C-74/19, p 61).

18. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 sõnastusest nähtub selgelt, et kõigi võetud meetmete

tõendamise kohustus on lennuettevõtjal, st käesoleval juhul kostjal. Seega saab hagi jääda

rahuldamata vaid siis, kui kostja on tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud

meetmed. Kohus on eelnevalt 07.05.2025 määruses kostjale tema tõendamiskoormist

selgitanud.

19. Kostja selgitab, et tema vastuse tõendist (dtl 116-121) nähtub, et lennujärgsel lennuki

kapteni poolt tehtud ülevaatusel otseseid kahjustusi ei märgatud, ei tähenda, et kostja ei ole

kohustatud kohustuslikku tehnilist kontrolli pärast välgutabamust läbi viima. Kostja rõhutab,

et EL-is tegutsevad lennufirmad peavad tagama õhusõiduki pideva lennukõlblikkuse, mis