2-23-136801/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-136801

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi F.P vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2025. a otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

231 eurot 5 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja F.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

30.04.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. F.P-l

ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

2-23-136801

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (avaldaja, hageja) esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale F.P (võlgnik, kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1052,37

euro saamiseks. Maakohus tegi 19.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 09.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

välja põhivõla 609,99 eurot, sissenõudmiskulu 60 eurot ja sissenõutavaks mutunud viivise

215,76 eurot, ning alates 10.11.2023 kuni lepingust nr 709999787 tuleneva põhinõude 309

eurot täitmiseni viivise 36,62% aastas ning kuni lepingust nr 710093709 tuleneva põhinõude

295,99 eurot täitmiseni viivise 37,57% aastas.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.01.2022 järelmaksulepingu nr

709999787 ning 14.01.2022 järelmaksulepingu nr 710093709, mille alusel kostja soetas

kaupa. Lepingu nr 709999787 krediidi kulukuse määraks oli 40,55%. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat suurusega 309 eurot, intressimäär 36,62%,

osamaksete arv 66, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-ga 2¹. Maksete

kogusumma oli 769,18 eurot. Lepingu nr 710093709 krediidi kulukuse määraks oli 42,15%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 295,99 eurot, intressimäär

37,57%, osamaksete arv 30, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot,

igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Maksete kogusumma oli

497,51 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja saatis

08.11.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale võla tasumiseks

täiendav tähtaeg kuni 22.11.2022. Kuna kostja jättis võla ka täiendava tähtaja jooksul

tasumata, ütles hageja 23.11.2022 lepingud üles.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 30.04.2025. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 295,99 eurot, viivise 28,09 eurot ning seadusjärgses määras

edasiulatuva viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 77,95 eurot, viivise 0,48 eurot ning

seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast. Ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja

menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu 36% ulatuses kostja kanda ning 64% ulatuses

2-23-136801

hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 168,84 eurot ning

seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid järelmaksulepingu nr 709999787, mille krediidi

kulukuse määr oli 40,55% ja järelmaksulepingu nr 710093709, mille krediidi kulukuse määr

oli 42,15%.

4.2. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingud (VÕS § 402 lg 1), kuid

hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1), kuna lähtus

laenu andmisel üksnes kostja esitatud ankeedist ning tegi üksnes päringu

maksehäireregistrisse. Hageja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

sissetulekute ega muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakontode

väljavõtteid. Kostja igakuisteks väljaminekuteks luges krediidiandja 0 eurot. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(krediidiandjate ja -vahendatajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p-d 1–7). Hageja esitatud andmete

ja tõendite põhjal leidis maakohus, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ei näidanud tarbija krediidivõime kontrollimisel üles VÕS § 4034 lg 2 mõttes

vajalikku hoolsust. Eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja maakohtu hinnangul VÕS § 4034

lg 1 tähenduses krediidivõimeline. Seega eiras krediidiandja tarbijale vastutustundlikult

krediidi võimaldamise osas VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus-

ja kontrollikohustust. Krediidiandja eiras VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna

esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et krediidiandja kogus tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks andmeid ja analüüsis neid.

4.3. Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidiandjale muid

tasusid. Krediidiandja peab intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades

tagasimaksed uuesti määrama ning tegema need tarbijale teatavaks. Maakohtule esitatust ei

nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt andmeid küsinud ja kostja oleks need tahtlikult esitamata

jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult

tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh

seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse

täitmisega viivitamise eest).

4.4. 22.04.2025 menetlusdokumendis tegi hageja võla ümberarvestused. Arvestades kõik

kostja krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda

krediidilepinguid 23.11.2022 kehtivalt ülesöelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu

ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud võlas kolme osamaksega (VÕS § 416 lg 1).

Maakohus leidis, et krediidilepinguid ei ole 23.11.1022 kehtivalt üles öeldud ja lepingud

lõpevad ümberarvestuse järgse viimase osamakse saabumisega.

4.5. Lepingu nr 710093709 alusel sai kostja 295,99 eurot krediiti ja pidi krediidi tagastama

ajavahemikul 10.08.2022–10.07.2024. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kostja ei ole

hageja väiteil ühtegi tagasimakset teinud. Kuna maakohus leidis, et vastutustundliku

2-23-136801

laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 295,99 eurot ja

seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpptähtajale järgnevast

päevast, s.o alates 11.07.2024. Maakohtu otsuse tegemise seisuga oli viivis 28,09 eurot.

Hageja palus välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Maakohus mõistis

seadusjärgses määras edasiulatuva viivise välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast (01.05.2025) kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis hagi ülalmärgitud

viivisenõude osa ületavas osas rahuldamata.

4.6. Lepingu nr 709999787 alusel sai kostja 309 eurot krediiti. Kostja ei ole hageja väitel

ühtegi tagasimakset teinud. Kuna maakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

on rikutud, tuleb kostjalt maksegraafiku ümberarvutustest tulenevalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud osamaksed – st laenu põhiosa 77,95 eurot (osamaksed ajavahemiku

10.11.2023–10.04.2025 eest). Samuti palus hageja välja mõista seadusjärgses määras viivise

põhivõlalt 77,95 eurolt alates 11.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus mõistas

kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 0,48

eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast (01.05.2025).

4.7. Maakohus jättis rahuldamata hageja 22.04.2025 menetlusdokumendis esitatud nõude

mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva võla ning sellest arvestatud viivise,

sest leidis, et praegusel juhul ei esine mõjuvat põhjust hagi muutmiseks. Hageja ei ole

põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi tulevikus sissenõutavaks muutunud nõuete

osas rahuldama. Iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja sel juhul

esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja

ebamõistlikud täitekulud.

4.8. Hageja menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1

kohaselt 36% ultatuses kostja kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Hageja palus

mõista kostjalt välja riigilõivu 280 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale

õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise

esindaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ühe tunni ulatuses. Tegemist ei olnud

õiguslikult keerulise ning mahuka vaidlusega. Hageja menetluskulud koos riigilõivuga olid

kokku 469 eurot (280+20+169). Menetluskulude jaotust arvestades mõistis maakohus kostjalt

hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 168,84 eurot.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude, mõista kostjalt välja lepingu nr 709999787 alusel

tulevikus sissenõutavaks muutuva võla ja sellelt arvestatud viivised ning saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hageja ei ole tulevikus sissenõutavaks

muutuva võla nõuet põhjendanud. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida õigel ajal oma kohustust. Hageja on

nimetatud nõuet 22.04.2025. a menetlusdokumendis põhjendanud. Kui maakohtu hinnangul ei

olnud hageja esiletoodud asjaolud nõude rahuldamiseks piisavad, oleks maakohus pidanud

andma hagejale enne otsuse tegemist võimaluse TsMS § 369 kohaldamise eelduste aluseks

olevaid asjaolusid täpsustada. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, samuti ei ole kostja

osalenud kohtumenetluses ega näidanud üles huvi asja lahendada. Arvestades, et kostja ei ole

2-23-136801

üle kolme aasta tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid tähtaegselt. Seega on tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste

väljamõistmine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 1249,80 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse.

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu hageja nõuded tuli rahuldada põhivõla ja seadusjärgses määras viivise

osas. Samuti lahendas maakohus asja õigesti tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete

ning viivise osas.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille ringkonnakohus tagastab

vastava taotluse esitamisel.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

2-23-136801

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt