2-25-7187/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasja nr 2-25-7187

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-7187

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Narva

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuasi

E L hagi V L vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715, 66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E L (isikukood XXX; elukoht XXX),

seaduslik esindaja K L (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja V L (isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista V L (isikukood XXX) E L (isikukood XXX) kasuks alates 09.05.2025 kuni E L

täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) +

59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Elatis tuleb tasuda E L ema K L (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse

tegemise ajal XXX) selgitusega „elatis lapsele”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises

lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.

4. Kui V L on pärast 09.05.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega

kohtuotsuse täitmisel arvestada.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 09. mai 2025 hagi tagamise

määruse alusel tehtud makseid.

6. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 09. mail 2025 hagi tagamise määrus,

millega kohustati V L tasuma E L igakuist elatist 200 eurot kuni tsiviilasja nr 2-25-7187

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-25-7187

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on E L hagi V L vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

palub hageja mõista V L (ik XXX) välja E L (ik XXX) kasuks alates hagiavalduse kohtule

esitamise päevast kuni E L (ik XXX) täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 301,74

eurot (282,31 euro (baassumma)+ 59 euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40

euro (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada

kostjat kanda elatis K L pangakontole XXX igakuiselt 15 kuupäevaks. Hageja oli nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, paludes tagada hagi ja hagi

tagamise korras reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist

ning kohustada V L tasuma hageja E L kasuks igakuist elatist summas 200 eurot, alates hagi

tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni, kandes see

iga kuu 15. kuupäevaks K L pangakontole XXX selgitusega „elatis lapsele“.

3. Viru Maakohtu 09.05.2025 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas

V L esitama kirjaliku vastuse hagile koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning kohustas V L tasuma E L

igakuist elatist 200 eurot kuni tsiviilasja nr 2-25-7187 menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Elatis tuli tasuda iga kuu eest selle kuu 15. kuupäevaks K L pangakontole XXX

selgitusega „elatis lapsele“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, tuues välja, et soovib sõlmida kompromissi, mille

kohaselt maksab ta lapsele elatist sellest hetkest kui lõpeb vanemhüvitis. Iga kuu maksab ta

250 eurot ja ka võtab lapse enda juurde ja ostab lapsele vajalikke asju. Kostja tõi ka välja, et

on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

2(6)

2-25-7187

5. Kohus tegi kohtumenetluse pooltele 22.05.2025 kohtunõude, milles kohus määras pooltele

5 päeva kompromissi läbirääkimisteks ja mõlema vanema poolt allkirjastatud kompromissi

kohtule esitamiseks, täpsustades selles vanemahüvitise saamise lõppu, alates käesoleva

kohtunõude kättetoimetamisest. Juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, siis palus kohus

hagejal esitada seisukoht kostja vastuses märgitud taotluste osas 14 päeva jooksul alates

kohtunõude kättetoimetamisest. Kostjal tuleb esitada tõendeid tema varalise seisundi (sh

sissetulekute ja kostjale kuuluva vara) kohta 14 päeva jooksul alates kohtunõude

kättetoimetamisest. Kohtu antud tähtjad on möödunud ning pooled ei ole saavutanud asja

lahendamiseks kokkulepet, kuna kostja teatas kohtule 27.05.2025, et pooled kompromissi ei

saavutanud ja kostja jäi selle juurde, et siis kui lõpeb vanemahüvitis ta maksab elatist 250

eurot kuus. Ka ei ole kostja esitanud tõendeid enda varalise seisundi kohta.

6. 17.06.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-7187 kirjalikus menetluses,

andes pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Mh selgitas

kohus, et vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja kostja täiendava seisukohaga ning uurinud

tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide

ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse,

kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi

tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

3(6)

2-25-7187

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p

12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13;

RKTKo nr 3-2-1-35- 17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).

11. Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad kohtule esitatud tõenditest ja

kohtute infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest:

-

K L on alaealise lapse E L (hageja), seaduslik esindaja. Lapse isa on V L (kostja).

-

hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas 301,74

eurot koos iga-aastase indekseerimisega.

-

tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei

ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus

ülalpidamiskohustuse osas).

12. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 282, 31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele

iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

13. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine:

alates 01.04.2025 on elatise summa arvutamisel aluseks baassumma 282, 31 eurot kuus.

Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, milleks on

käesoleval ajal 1981 eurot, seega 3% on 59,43 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel

võetakse arvesse lapsetoetust (80 eurot), mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema

kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada toetuse arvel (40 eurot). Seega

vastab PKS § 101 sätestatud miinimumelatise määrale elatis summas 301,74 eurot kuus (282,

31eurot + 59, 43 eurot – 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.

14. PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et PKS

4(6)

2-25-7187

§ 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks või mitte.

15.

17.06.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-7187 kirjalikus

menetluses, andes pooltele kuni 20.06.2025 lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste

esitamiseks. Vastaspoole esitatule oli võimalik esitada seisukoht hiljemalt 25.06.2025. Mh

selgitas kohus, et vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtu antud tähtjad on

möödunud ning pooled ei ole saavutanud asja lahendamiseks kokkulepet, kuna kostja teatas

kohtule 27.05.2025, et pooled kompromissi ei saavutanud ja kostja jäi selle juurde, et siis kui

lõpeb vanemahüvitis ta maksab elatist 250 eurot kuus. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid

enda varalise seisundi kohta, mh selle kohta, et kandis lapseemale iga kuu 1500 eurot

vanemahüvitist, mis väidetavalt oli vormistatud kostja sissetuleku alusel.

16. Kohus, olles tutvunud kostja poolt esitatud seisukohaga, leiab, et kostja ei ole välja

toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda

miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude

esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega

tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb

eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades

kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõuab elatist

miinimummääras, ei pidanud hageja oma kulutusi tõendama.

17. Kostja poolt esitatud andmetest ei nähtu see, et tema materiaalne olukord on

selline, et esineb seaduslik alus elatise vähendamiseks tulenevalt PKS § 102 lg-st 2.

Nii on kostja avaldanud, et tal on stabiilne töö, oma elamine ning ta kindlasti saaks

lapse ülalpidamisega hakkama juhul, kui laps koliks tema juurde. Ka ei ole kostja

viidanud oma vastuses sellele, et tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline

andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

18. Kostja on seega võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt tasuma

lapsele elatist miinimummääras. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal

kohustus anda hagejale ülalpidamist hageja poolt taotletud ulatuses. Riigikohus on

7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p-s 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe

vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist

alla miinimummäära.“ Arvestades hageja kulusid, on põhjendatud asuda seisukohale,

et hageja ema peab hagejat üleval sama suures ulatuses, kui mitte enamas, sest

riigipoolne lapsetoetus summas 80 eurot ei pruugi ära katta kõiki vajalikke täiendavaid

kulutusi. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12,

p 14).

19. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et V L tuleb välja mõista E L kasuks alates

09.05.2025 kuni E L täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot

(282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026),

5(6)

2-25-7187

lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

20. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus

määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja ema pangakontole hiljemalt

iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatis lapsele”. Kui V L on pärast 09.05.2025

vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.

21. Kuivõrd praegusel juhul teeb kohus elatise vaidluses lõpplahendi, siis tuleb

TsMS § 442 lg 5 alusel tühistada 09.05.2025 hagi tagamise määrus. Kohtuotsuse

täitmisel tuleb arvestada 09.05.2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.

22. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel

TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

23. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puuduvad

pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)