2-23-18380/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 10.01.2025. a määrus ja saata G.R-i määruskaebus Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja
Legislator headnote
AI generated2-23-18380/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: a määrus ja saata G.R-i määruskaebus Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
27.06.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-18380
Kohtuasi
G.R-i hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti
vastu varalise ja mittevaralise kahju
hüvitamiseks
G.R-i hagi J.B vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2025. a määrus
(määruskaebuse ja kaja menetlusse võtmata
jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.R-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
määruskaebuse menetlemisel
Hageja G.R (isikukood XXX), riigi õigusabi
korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei
Ratnikov
Kostja I kohtutäitur Katrin Vellet, lepinguline
esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Kostja II J.B (isikukood XXX), lepinguline
esindaja Marge Juur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2025. a määrus ja saata G.R-i määruskaebus
maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Rahuldada G.R-i määruskaebus.
3. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord
Määruse peale edasi kaevata ei saa (TsMS § 663 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja
I) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks ning J.B (kostja II) vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks.
2. Harju Maakohus jättis 06.12.2024. a määrusega hageja hagi kostja I vastu varalise ja
mittevaralise kahju hüvitiseks ning kostja II vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi
vaatamata, kuivõrd hageja jättis tasumata 17.06.2024. a määrusega nõutud tagatised kostjate
eeldatavate menetluskulude katteks.
3. Hageja esitas 09.01.2025. a eelnimetatud määrusele määruskaebuse ja kaja. Harju Maakohus
jättis 10.01.2025. a määrusega määruskaebuse ja kaja menetlusse võtmata, kuna kaebus ei olnud
tähtaegne ja hagi läbivaatamata jätmise määruse peale ei ole kaja esitamine lubatud.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Hageja esitas maakohtu 10.01.2024. a määruse peale 03.02.2025 määruskaebuse, milles palub
maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätkata kohtumenetlust ning võimaldada
tasuda tagatisraha. Harju Maakohtu 17.02.2025. a määrusega vabastas kohus hageja täielikult
määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 eurot tasumisest.
4.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus määruskaebuse menetlusse
võtmisest keeldumisel esitatud asjaolude ja põhjendustega. Hageja selgitas, et ta ei saanud
määruskaebust õigeaegselt esitada põhjusel, et ta on raskelt haige ja taastudes operatsioonist tundis
end väga halvasti. Hageja haigus ja haiglas viibimine takistas tal menetlustoiminguid teha.
Määruskaebuse esitamine viibis ka põhjusel, et hageja ei saanud oma esindajale edastada andmeid
ja tõendeid mõjuva põhjuse kohta ega tasuda tagatisraha. Hageja sai 17.06.2024. a määrusest
valesti aru ja arvas, et tagatise osamaksete osas saab ta tagatise makse tasumiseks kohtult eraldi
teavitused, s.o teise määruse või kohtu selgituse. Kuna kohus teateid ei edastanud, järeldas hageja,
et alus makse tegemiseks puudub ja järgmist makset ei saagi või peagi tasuma.
4.2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.
Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning
edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna
Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 1 järgi tühistada ja
määruskaebus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6. Maakohus järeldas iseenesest õigesti, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtute
infosüsteemist nähtuvalt on hageja esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat A. Ratnikov,
kes sai 06.12.2024. a määruse e-toimikus kätte 10.12.2024. TsMS § 661 lg 2 järgi on
määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse
esitamise tähtaeg saabus 27.12.2024, kuid määruskaebus esitati 09.01.2025, s.o pärast tähtaja
möödumist.
7. TsMS § 66 järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust
menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui
menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1
järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida
mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või
põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
8. Hageja ei esitanud määruskaebuses määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, vaid
esitas kaja. Kohtupraktikas on leitud, et kui ennistamise taotlust esitatud ei ole, kuid esile on
toodud mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik tähtaega järgida, võib kohus erandlikult tõlgendada
määruskaebust selliselt, et selles sisaldub TsMS § 68 lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja
ennistamiseks (vt RKTKm 29.01.2020, 2-17-18069, p 16; RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-79-06, p
11).
9. Praegusel juhul tugines hageja sellele, et tal oli mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik
määruskaebust tähtaegselt esitada. Hageja tõi esile, et tal oli terviserike ja seetõttu ei saanud ta
anda oma esindajale juhist kaebuse esitamiseks. Hageja esile toodud asjaolu võib, sõltuvalt
täpsematest asjaoludest, põhimõtteliselt olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 lg 1
tähenduses. Kuigi hageja ei esitanud selgesõnaliselt tähtaja ennistamise taotlust, tõi ta esile
mõjuva põhjuse TsMS § 67 lg 1 järgi ning väljendas soovi menetlustoimingu hilisemaks
tegemiseks sellega, et esitas kaja. Kolleegiumi hinnangul oleks maakohus pidanud tõlgendama
määruskaebust selliselt, et selles sisaldub TsMS § 68 lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja
ennistamiseks, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja saata maakohtule menetlusse võtmise
otsustamiseks. Maakohtul tuleb anda hageja tähtaeg ennistamise taotluselt riigilõivu tasumiseks
(riigilõivuseaduse § 59 lg 20) ja lahendada tähtaja ennistamise taotlus.
10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule tagasi menetluse
jätkamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause määrab maakohus menetluskulude jaotuse kindlaks
asja uuel läbivaatamisel.
11. Käesoleva määruse peale edasi kaevata ei saa (TsMS § 663 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt