Legislator Case Law & Legislation
2-23-18380/96 AI generated

2-23-18380/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-18380/96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2025. a määrus ja saata G.R-i määruskaebus Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja

Legislator headnote

AI generated

2-23-18380/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: a määrus ja saata G.R-i määruskaebus Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja

Keywords

AI generated
right to remain gender reassignment insufficiently substantiated grievance unjustified procedural delay untimely request for extension daily sickness benefit insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-18380

Kohtuasi

G.R-i hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti

vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

G.R-i hagi J.B vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2025. a määrus

(määruskaebuse ja kaja menetlusse võtmata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Hageja G.R (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Kostja I kohtutäitur Katrin Vellet, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja II J.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Marge Juur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2025. a määrus ja saata G.R-i määruskaebus

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada G.R-i määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale edasi kaevata ei saa (TsMS § 663 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja

I) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks ning J.B (kostja II) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 06.12.2024. a määrusega hageja hagi kostja I vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitiseks ning kostja II vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi

vaatamata, kuivõrd hageja jättis tasumata 17.06.2024. a määrusega nõutud tagatised kostjate

eeldatavate menetluskulude katteks.

3. Hageja esitas 09.01.2025. a eelnimetatud määrusele määruskaebuse ja kaja. Harju Maakohus

jättis 10.01.2025. a määrusega määruskaebuse ja kaja menetlusse võtmata, kuna kaebus ei olnud

tähtaegne ja hagi läbivaatamata jätmise määruse peale ei ole kaja esitamine lubatud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas maakohtu 10.01.2024. a määruse peale 03.02.2025 määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätkata kohtumenetlust ning võimaldada

tasuda tagatisraha. Harju Maakohtu 17.02.2025. a määrusega vabastas kohus hageja täielikult

määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 eurot tasumisest.

4.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus määruskaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel esitatud asjaolude ja põhjendustega. Hageja selgitas, et ta ei saanud

määruskaebust õigeaegselt esitada põhjusel, et ta on raskelt haige ja taastudes operatsioonist tundis

end väga halvasti. Hageja haigus ja haiglas viibimine takistas tal menetlustoiminguid teha.

Määruskaebuse esitamine viibis ka põhjusel, et hageja ei saanud oma esindajale edastada andmeid

ja tõendeid mõjuva põhjuse kohta ega tasuda tagatisraha. Hageja sai 17.06.2024. a määrusest

valesti aru ja arvas, et tagatise osamaksete osas saab ta tagatise makse tasumiseks kohtult eraldi

teavitused, s.o teise määruse või kohtu selgituse. Kuna kohus teateid ei edastanud, järeldas hageja,

et alus makse tegemiseks puudub ja järgmist makset ei saagi või peagi tasuma.

4.2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning

edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 1 järgi tühistada ja

määruskaebus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Maakohus järeldas iseenesest õigesti, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on hageja esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat A. Ratnikov,

kes sai 06.12.2024. a määruse e-toimikus kätte 10.12.2024. TsMS § 661 lg 2 järgi on

määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg saabus 27.12.2024, kuid määruskaebus esitati 09.01.2025, s.o pärast tähtaja

möödumist.

7. TsMS § 66 järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1

järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

8. Hageja ei esitanud määruskaebuses määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, vaid

esitas kaja. Kohtupraktikas on leitud, et kui ennistamise taotlust esitatud ei ole, kuid esile on

toodud mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik tähtaega järgida, võib kohus erandlikult tõlgendada

määruskaebust selliselt, et selles sisaldub TsMS § 68 lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks (vt RKTKm 29.01.2020, 2-17-18069, p 16; RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-79-06, p

11).

9. Praegusel juhul tugines hageja sellele, et tal oli mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik

määruskaebust tähtaegselt esitada. Hageja tõi esile, et tal oli terviserike ja seetõttu ei saanud ta

anda oma esindajale juhist kaebuse esitamiseks. Hageja esile toodud asjaolu võib, sõltuvalt

täpsematest asjaoludest, põhimõtteliselt olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 lg 1

tähenduses. Kuigi hageja ei esitanud selgesõnaliselt tähtaja ennistamise taotlust, tõi ta esile

mõjuva põhjuse TsMS § 67 lg 1 järgi ning väljendas soovi menetlustoimingu hilisemaks

tegemiseks sellega, et esitas kaja. Kolleegiumi hinnangul oleks maakohus pidanud tõlgendama

määruskaebust selliselt, et selles sisaldub TsMS § 68 lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja saata maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Maakohtul tuleb anda hageja tähtaeg ennistamise taotluselt riigilõivu tasumiseks

(riigilõivuseaduse § 59 lg 20) ja lahendada tähtaja ennistamise taotlus.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule tagasi menetluse

jätkamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause määrab maakohus menetluskulude jaotuse kindlaks

asja uuel läbivaatamisel.

11. Käesoleva määruse peale edasi kaevata ei saa (TsMS § 663 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt