2-25-6207/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasja nr 2-25-6207

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-6207

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Narva

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuasi

P.M hagi Q.Z-i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715, 66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P.M (isikukood XXX, elukoht: XXX ), seaduslik

esindaja U.C

Kostja Q.Z (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Q.Z-ilt (isikukood XXX) P.M (isikukood XXX) kasuks alates 23.04.2025 kuni

P.M täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31

(baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista P.M-ina P.M kasuks välja tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutunud elatise

võlgnevus perioodi 1.04.2025-22.04.2025 eest summas 21,28 eurot.

4. Elatis tuleb tasuda P.M ema U.C (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse

tegemise ajal XXX) selgitusega „Alimendid”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises

lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.

5. Kui Q.Z on pärast 11.04.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega

kohtuotsuse täitmisel arvestada.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

2-25-6207

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

23.04.2025 registreeris Viru Maakohus P.M hagi Q.Z-i vastu elatise nõudes.

Hagiavaldusest nähtub, et U.C (XXX) on alaealise lapse P.M (XXX), seaduslik

esindaja. Lapse isa on Q.Z (XXX). Hageja palub kohustada kostjat maksma elatist

miinimumsummas.

2.

26.04.2025 vastusena kohtunõudele saabus kohtusse hagiavalduse täpsustus,

millest nähtub, et hageja palub välja mõista kostjalt elatise PKS §-s 101 sätestatud

miinimumsummas koos iga-aastase indekseerimisega alates 01.04.2025.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei arva, et ta rikub oma kohustust hagejale

elatist tagada. Kostja maksab hagejale elatusraha 200 eurot igakuiselt, see on poolte

vahel suuliselt kokku lepitud. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust

ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Kostja on arvamusel, et antud asjas on võimalik sõlmida

kompromisskokkulepe järgmistel tingimustel: Kostja maksab hageja ülalpidamiseks

elatusraha 280 eurot kuus alates 01.05.2025.a. Elatusraha arvestuses 2025.a mai kuu

eest võetakse arvesse juba tehtud makse summas 220 eurot. Kostja vaidles

hagiavalduses toodud lapsekuludele vastu leides, et nende suurus ei ole põhjendatud.

Kostja omandis vara ei ole. Kostja kuu keskmine sissetulek on, lähtudes arvelduskonto

väljavõttest, 1281,45 eurot (7688,73 : 6). Maakohtul tuleb elatusraha välja mõistmisel

arvesse võtta, et kostja maksis 10.04.2025.a elatusraha 200 eurot 2025.a aprilli kuu

eest (lisa 1, kostja arvelduskonto väljavõtte lk 13, makse nr 353) ja 12.05.2025.a

maksis kostja 2025.a mai kuu elatusraha summas 220 eurot (lisa 1, kostja

arvelduskonto väljavõtte lk 17, maksed nr 454, 455). Kostja leiab, et antud juhul on

alust taganeda vanemate võrdsete osade põhimõttest hagejale elatise tagamisel ja

vähendada kostja osa hageja ülalpidamisel 40%-ni.

4.

05.06.2025 vastusena kohtunõudele saabus kohtusse hageja avaldus

kompromisskokkuleppest keeldumise kohta. Avaldusest nähtuvalt palub hageja mitte

kinnitada kompromisskokkulepet ja jätkata kohtumenetlust seaduslikus korras,

arvestades lapse parimaid huve.

5.

11.06.2025 saabus kohtusse kostja vastus, mille kohaselt kostja on nõus

sõlmima kompromisskokkuleppe selle projektis esitatud tingimustel. Kostja on nõus

asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi kokku kutsumiseta.

2(6)

2-25-6207

6. 11.06.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-6207 kirjalikus menetluses,

andes pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Mh selgitas

kohus, et vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

7. 11.06.2025 saabus kohtusse hageja seisukoht kostja vastuses märgitud taotluste osas,

millest nähtuvad mh ka lapse kulutused ning seadusliku esindaja selgitused kulude kohta.

Hageja esindaja leiab, et puudub põhjus kalduda kõrvale vanemate võrdsete osade

põhimõttest hageja ülalpidamise tagamisel. Vastustajal ei ole teisi alaealisi lapsi

ülalpidamisel, samas kui hageja esindaja sissetulek jaguneb kahe lapse vahel. Lähtudes

eeltoodust, palub hageja seaduslik esindaja kohtul arvesse võtta kõiki asjaolusid, arvestada, et

ta kasvatab kahte alaealist last, ja määrata elatis P.M-i ülalpidamiseks summas 301 eurot

kuus, võttes arvesse iga-aastast indekseerimist.

8. 19.06.2025 saabus kohtusse kostja seisukoht, millest nähtub, et kostja jääb hagi vastuses

esitatud seisukoha juurde. Kostja jääb enda esitatud kompromissettepaneku juurde. Kostja

arvab, et otsust tehes tuleb arvestada ka kostja poolt 13.06.2025.a tehtud 280 eurose maksega.

9. 19.06.2025 saabus kohtusse hageja lõplik seisukoht, millest nähtub, et eelnevalt esitatud

hagiavalduse (23.04.2025) ja hageja seisukoha (11.06.2025) alusel, arvestades kõiki

asjaolusid ja seda, et hageja seaduslik esindaja kasvatab kahte alaealist last, juhindudes

perekonnaseaduse § 101 lg-dest 1, 3, 4, palub hageja välja mõista kostjalt elatis P.M-i

ülalpidamiseks summas 301 eurot kuus koos iga-aastase indekseerimisega alates 01.04.2025

kuni lapse täisealisteks saamiseni. Muid tõendeid, taotlusi ei ole. TsMS § 164 lg1 alusel

palutakse jätta menetluskulud nende poolte kanda, kes need kandsid.

10.

20.06.2025 saabus kohtusse hageja avaldus, millest nähtub, et õige minimaalne elatise

summa on 301,74 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate

seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus on aga põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

3(6)

2-25-6207

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide

ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse,

kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg

1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et

hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

14. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p

12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13;

RKTKo nr 3-2-1-35- 17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).

15. Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad kohtule esitatud tõenditest ja

kohtute infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest:

-

U.C on alaealise lapse P.M (hageja), seaduslik esindaja. Lapse isa on Q.Z (kostja).

-

hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas 301,74

eurot koos iga-aastase indekseerimisega.

-

tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei

ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus

ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust

regulaarselt täitnud hageja esindajaga kokkuleppe alusel summas 200 eurot (viimane tasumine

toimus 10.04.2025).

16. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 282, 31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele

iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

17. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine:

alates 01.04.2025 on elatise summa arvutamisel aluseks baassumma 282, 31 eurot kuus.

Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, milleks on

käesoleval ajal 1981 eurot, seega 3% on 59,43 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel

võetakse arvesse lapsetoetust (80 eurot), mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema

4(6)

2-25-6207

kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada toetuse arvel (40 eurot). Seega

vastab PKS § 101 sätestatud miinimumelatise määrale elatis summas 301,74 eurot kuus (282,

31eurot + 59, 43 eurot – 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.

18. Hagiavaldus oli esitatud 23.04.2025. 01.04.2025 toimus iga-aastane elatise

summa indekseerimine ning enne seda tasus kostja kokkuleppeliselt elatist summas

200 eurot (viimati kuni hagiavalduse esitamiseni toimus tasumine 10.04.2025). PKS §

108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et

õigustatud isikud on kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud.

Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab

sellega arvestada nõude ulatuse määramisel vanemate varandusliku seisundi ja laste

vajaduste

kõrval

(vt

RKTKo

27.10.2021,

2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20). Eeltoodust tulenevalt kohus

rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil

aprill 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse P.M kasuks summas 21,28

eurot (301,74:30x22 miinus 10.04.2025 tasutud 200 eurot). Tagasiulatuv elatis tuleb

kostjal tasuda lisaks esimesele igakuisele elatise maksele ühekordse maksena, kui

hageja esindaja ja kostja ei lepi kokku teisiti.

19. PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et PKS

§ 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks või mitte.

20. Kohus, olles tutvunud kostja poolt esitatud tõenditega, leiab, et kostja ei ole välja

toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Hagiavalduse kohaselt viitas kostja

erinevusele hageja seadusliku esindaja ning kostja sissetulekute vahel. Kohus leiab, et

arvestades seda, et hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas, ei ole põhjendatud

koguda tõendeid hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta ning lähtuda nende alusel

kohtuotsuse tegemisel erinevusest hageja ning kostja sissetulekute vahel.

21. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu see, et tema materiaalne olukord on

selline, et esineb seaduslik alus elatise vähendamiseks tulenevalt PKS § 102 lg-st 2.

Nii on kostja töövõimeline ja käesoleval ajal töötab L W OÜ-s. Kohtule esitatud

andmetest nähtub, et kostaja igakuine sissetulek on oluliselt suurem kui

miinimumpalk, mis nähtub kostja Swedbank AS-i kontoväljavõttest XXX perioodi

01.12.2024 - 20.05.2025 kohta (vt dtl 43-59). Nii on tema sissetulekuks L W OÜ-s

5(6)

2-25-6207

detsembri eest 914, 60 eurot, jaanuari eest 987.02 eurot, veebruari eest 997.52 eurot,

märtsi eest 1 073.67 eurot, aprilli eest 1 103.39 eurot. Vanem on hoolimata oma

halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras.

22. Kostja on seega võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt tasuma

lapsele elatist miinimummääras. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal

kohustus anda hagejale ülalpidamist hageja poolt taotletud ulatuses. Riigikohus on

7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe

vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist

alla miinimummäära.“ Arvestades hageja kulusid, on põhjendatud asuda seisukohale,

et hageja ema peab hagejat üleval sama suures ulatuses, kui mitte enamas, sest

riigipoolne lapsetoetus summas 80 eurot ei pruugi ära katta kõiki vajalikke täiendavaid

kulutusi. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute

arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Üksnes palga või

sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (vt ka

Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13 koos selles

viidatud praktikaga). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-

1-118-12, p 14).

23. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Q.Z-ilt tuleb mõista P.M kasuks alates

23.04.2025 kuni P.M täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot

(282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

24. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus

määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja ema pangakontole hiljemalt

iga kuu 15. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida

„Alimendid“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

25. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel

TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda.

27. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puuduvad

pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)