Legislator Case Law & Legislation
3-25-2006/5 AI generated

3-25-2006/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-2006/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tony Tooming esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule pöördumise, mille kohaselt on kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuteade ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 55-58

Legislator headnote

AI generated

3-25-2006/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tony Tooming esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule pöördumise, mille kohaselt on kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuteade ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 55-58

Keywords

AI generated
lack of credibility credit and loan fraud failure to state reasons fraudulent concealment of defects over-indebtedness fraudulent insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2006

Määruse kuupäev

26. juuni 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Tony Toominga (Tooming) kaebus Maksu- ja

Tolliameti 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr

20250377248 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2006 menetlus.

2. Jätta Tony Toominga esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

3. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tony Tooming esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule pöördumise, mille kohaselt on

Maksu- ja Tolliamet (MTA) edastanud talle maksuteate mootorsõidukimaksu määramise

kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuteade ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 55-58

sätestatud nõuetele. Teates puudub viide õiguslikule alusele, põhjendus ning

õiguskaitsevõimalused ja vastutava ametniku nimi. Sellisel kujul ei ole teavituskiri käsitletav

kehtiva haldusaktina. T. Tooming palub peatada maksuteate täitmine, kuni kohtulik

hindamine on toimunud.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas MTA 17. juunil 2025 kohtule Tony Toomingale 3.

jaanuaril 2025 koostatud maksuteate 2025. a mootorsõidukimaksu kohta nr 20250377248.

MTA teatas, et kaebaja avas talle elektrooniliselt saadetud 3. jaanuari 2025. a maksuteate 4.

veebruaril 2025. Kaebaja ei ole esitanud viidatud maksuteate peale vaiet.

3. Tartu Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebaja kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 2 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

3-25-2006

4. Kaebaja esitas 18. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

täiendused. Kaebaja märgib, et taotleb MTA poolt 3. jaanuaril 2025 koostatud maksuotsuse nr

20250377248 tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras MTA 3. jaanuari 2025. a

maksuotsuse täitmise peatamist kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja põhjendab, et kohene

maksuotsuse täitmine tooks kaasa tõsised rahalised raskused ja ohustab tema

finantsstabiilsust. Maksuotsuse kohese täitmise tagajärjed oleksid pöördumatud – võimalikud

maksehäired, krediidivõime langus ning üldine elukorralduse häiritus.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ja seejärel lahendab esialgse õiguskaitse

taotluse (II)

I

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kaebaja on esitanud

tühistamiskaebuse MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248 tühistamiseks.

7. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS §

124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka

ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ületamise korral võib

kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3).

8. Tartu Halduskohus leidis 17. juuni 2025. a määruses, et kui kaebaja tahe on esitada antud

asjas kaebus MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248 tühistamiseks, siis oleks

kaebus esitatud HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega ületades. Eeltoodust

tulenevalt tegi kohus kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepaneku. Kohus

selgitas, et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks tühistamiskaebuse esitamisel kaebetähtaja,

tuleb kohtule esitada sellekohane taotlus koos vastavate põhjendustega.

9. HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus, mis tuli esitada kahe päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 17. juuni 2025. a kohtumäärus on

kaebajale kätte toimetatud 18. juunil 2025. Seega hakkas kohtu määratud tähtaeg kulgema 19.

juunil 2025 ning möödus 20. juunil 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja

kohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ilma kaebaja avalduseta ei ole kohtul võimalik

kaebetähtaega ennistada.

10. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr

20250377248 tühistamiseks on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlust ei

ole esitatud, kuulub haldusasja menetlus HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel

lõpetamisele.

3-25-2006

11. Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal

alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248

tühistamist (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).

12. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

II

13. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr

20250377248 täitmise peatamist.

14. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 kohaldab kohus esialgset õiguskaitset juhul, kui esialgse

õiguskaitse abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise

käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse

võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Esialgse õiguskaitse vajadus

esineb eelkõige juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse

korral vaide või kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti juhul, kui sellist

eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks

taotleja jaoks kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

HKMS § 250 lõike 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Esialgse

õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja

faktilist mõju inimese olukorrale. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.

15. Kaebaja väitel tooks kohene maksuotsuse täitmine kaasa tõsised rahalised raskused ja

ohustaks tema finantsstabiilsust. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud väited on sedavõrd

üldised ja tõendamata, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada kaebajal esialgse õiguskaitse

vajaduse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole seni kaebaja poolt esitatud teabe põhjal eluliselt

usutav, et mootorsõidukimaksu tasumise kohustus summas 31,70 eurot põhjustaks kaebajale

olulises ulatuses maksehäireid, krediidivõime langust ning üldist elukorralduse häiritust.

Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks praegu tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult

või ebamõistlikult kahjustada

16. Kohus märgib täiendavalt, et antud juhul välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ka

kaebuse ilmselge perspektiivitus, kuivõrd kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaja

ennistamise taotlust pole esitatud, mistõttu tuleb menetlus asjas lõpetada (vt määruse punkti

10).

17. Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

18. Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et

HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (st

ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks

hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust.

Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse

osas seisukohta võtmata.

3-25-2006

19. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on käesoleva määrusega lahendatud, jätab kohus kaebaja

menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)