3-25-2006/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTony Tooming esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule pöördumise, mille kohaselt on kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuteade ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 55-58
Legislator headnote
AI generated3-25-2006/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tony Tooming esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule pöördumise, mille kohaselt on kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuteade ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 55-58
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2006
Määruse kuupäev
26. juuni 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
Tony Toominga (Tooming) kaebus Maksu- ja
Tolliameti 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr
20250377248 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2006 menetlus.
2. Jätta Tony Toominga esialgse õiguskaitse taotlus
rahuldamata.
3. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ja esialgse
õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tony Tooming esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule pöördumise, mille kohaselt on
Maksu- ja Tolliamet (MTA) edastanud talle maksuteate mootorsõidukimaksu määramise
kohta. Kaebaja on seisukohal, et maksuteade ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 55-58
sätestatud nõuetele. Teates puudub viide õiguslikule alusele, põhjendus ning
õiguskaitsevõimalused ja vastutava ametniku nimi. Sellisel kujul ei ole teavituskiri käsitletav
kehtiva haldusaktina. T. Tooming palub peatada maksuteate täitmine, kuni kohtulik
hindamine on toimunud.
2. Vastuseks kohtunõudele edastas MTA 17. juunil 2025 kohtule Tony Toomingale 3.
jaanuaril 2025 koostatud maksuteate 2025. a mootorsõidukimaksu kohta nr 20250377248.
MTA teatas, et kaebaja avas talle elektrooniliselt saadetud 3. jaanuari 2025. a maksuteate 4.
veebruaril 2025. Kaebaja ei ole esitanud viidatud maksuteate peale vaiet.
3. Tartu Halduskohus jättis 17. juuni 2025. a määrusega kaebaja kaebuse ja esialgse
õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja 2 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
3-25-2006
4. Kaebaja esitas 18. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse
täiendused. Kaebaja märgib, et taotleb MTA poolt 3. jaanuaril 2025 koostatud maksuotsuse nr
20250377248 tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras MTA 3. jaanuari 2025. a
maksuotsuse täitmise peatamist kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja põhjendab, et kohene
maksuotsuse täitmine tooks kaasa tõsised rahalised raskused ja ohustab tema
finantsstabiilsust. Maksuotsuse kohese täitmise tagajärjed oleksid pöördumatud – võimalikud
maksehäired, krediidivõime langus ning üldine elukorralduse häiritus.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ja seejärel lahendab esialgse õiguskaitse
taotluse (II)
I
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab
kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kaebaja on esitanud
tühistamiskaebuse MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248 tühistamiseks.
7. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud
tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega
rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS §
124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka
ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ületamise korral võib
kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3).
8. Tartu Halduskohus leidis 17. juuni 2025. a määruses, et kui kaebaja tahe on esitada antud
asjas kaebus MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248 tühistamiseks, siis oleks
kaebus esitatud HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega ületades. Eeltoodust
tulenevalt tegi kohus kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepaneku. Kohus
selgitas, et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks tühistamiskaebuse esitamisel kaebetähtaja,
tuleb kohtule esitada sellekohane taotlus koos vastavate põhjendustega.
9. HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline
ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada
kaebetähtaja ennistamise taotlus, mis tuli esitada kahe päeva jooksul kohtumääruse
kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 17. juuni 2025. a kohtumäärus on
kaebajale kätte toimetatud 18. juunil 2025. Seega hakkas kohtu määratud tähtaeg kulgema 19.
juunil 2025 ning möödus 20. juunil 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja
kohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ilma kaebaja avalduseta ei ole kohtul võimalik
kaebetähtaega ennistada.
10. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr
20250377248 tühistamiseks on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlust ei
ole esitatud, kuulub haldusasja menetlus HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel
lõpetamisele.
3-25-2006
11. Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal
alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250377248
tühistamist (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).
12. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse
esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
II
13. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr
20250377248 täitmise peatamist.
14. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 kohaldab kohus esialgset õiguskaitset juhul, kui esialgse
õiguskaitse abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise
käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse
võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Esialgse õiguskaitse vajadus
esineb eelkõige juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse
korral vaide või kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti juhul, kui sellist
eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks
taotleja jaoks kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
HKMS § 250 lõike 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Esialgse
õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja
faktilist mõju inimese olukorrale. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka
avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
15. Kaebaja väitel tooks kohene maksuotsuse täitmine kaasa tõsised rahalised raskused ja
ohustaks tema finantsstabiilsust. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud väited on sedavõrd
üldised ja tõendamata, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada kaebajal esialgse õiguskaitse
vajaduse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole seni kaebaja poolt esitatud teabe põhjal eluliselt
usutav, et mootorsõidukimaksu tasumise kohustus summas 31,70 eurot põhjustaks kaebajale
olulises ulatuses maksehäireid, krediidivõime langust ning üldist elukorralduse häiritust.
Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks praegu tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult
või ebamõistlikult kahjustada
16. Kohus märgib täiendavalt, et antud juhul välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ka
kaebuse ilmselge perspektiivitus, kuivõrd kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaja
ennistamise taotlust pole esitatud, mistõttu tuleb menetlus asjas lõpetada (vt määruse punkti
10).
17. Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
18. Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et
HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (st
ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks
hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust.
Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse
osas seisukohta võtmata.
3-25-2006
19. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on käesoleva määrusega lahendatud, jätab kohus kaebaja
menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse
esitamisel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)