2-24-1542/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-1542

Tsiviilasi

Anastasija Kikkase hagi Monika Rogenbaumi

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. veebrauri 2025. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Anastasija Kikkase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. juuni 2025. a kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Anastasija Kikkas (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalju

Kutsar

Kostja (vastustaja) Monika Rogenbaum (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Indrek

Lillo

RESOLUTSIOON

1. Jätta Monika Rogenbaumi apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlused

hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. veebruari 2025. a

otsus muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Anastasija Kikkase kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks Tartu Maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Anastasija Kikkas (hageja) esitas 28. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi Monika

Rogenbaumi (kostja) vastu, milles palus:



Kohustada kostjat lükkama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

ajalehes Postimees ja Lõuna-Eesti Postimees ümber ebaõiged andmed, saates Lõuna-

Eesti Postimees ja Postimees toimetuste e-posti aadressile järgmise sisuga avalduse:

"Käesolevaga avaldan, et minu poolt avaldatud väited selle kohta, et Anastasija

Kikkas on huvihariduse ja huvitegevuse toetuste saamisel rikkunud selleks kehtestatud

korda ning saanud alusetult toetusi vähemalt 900 euro ulatuses, olid ebaõiged ja

esitatud väidetel puudus igasugune tõenduslik alus. Lükkan käesolevaga minu poolt

avaldatud ebaõiged andmed ümber ja vabandan Anastasija Kikkase ees. Palun minu

kulul valeväited ajalehe Postimees ja LõunaEesti Postimees veebi- ja

mobiiliväljaandes ümber lükata." (nõue 1).



Kohustada kostjat lükkama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

ajalehes Postimees ümber ebaõiged andmed, saates Lõuna-Eesti Postimees ja

Postimees toimetuste e-posti aadressile järgmise sisuga avalduse: "Käesolevaga

avaldan, et minu poolt ajalehes Postimees avaldatud väide "Revisjonikomisjon

tuvastas, et Anastasya Kikkas on vallalt taotlenud ja saanud huvihariduse toetust

ilmselt seadusevastaselt" on ebaõige ja sellel puudub igasugune tõenduslik alus.

Lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõige väite ümber ja vabandan Anastasija

Kikkase eest. Palun minu kulul antud valeväite Postimees veebi- ja mobiiliväljaandes

ümber lükata." (nõue 2).



Kohustada kostjat eemaldama seitsme päeva jooksul Facebooki grupis Valgamaa

inimesed eespool nimetatud jagatud artiklid koos kommentaaridega (nõue 3).



Mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägmisel (TsMS § 366) õiglane

rahasumma hagejale au teotava valeväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks (nõue 4).

Hagiavalduse kohaselt kontrollis Valga Vallavolikogu revisjonikomisjon 2021. a jaanuaris

huvihariduseks, huvitegevuseks ja sporditegevuseks suunatud summade jaotamist ja raha

kasutamise vastavust volikogu ja valitsuse poolt kehtestatud korrale. Revisjoni vastutavaks

teostajaks määrati kostja (revisjonikomisjoni esimees I. Unt taandas ennast kontrollimisest).

28. jaanuaril 2021 vormistas revisjonikomisjon revisjoniakti, millele kirjutasid alla

revisjonikomisjoni liikmed kostja, I. Unt, A.A. ja T. Reinup. Kostja allkirjastas akti

digitaalselt 28. jaanuaril 2021.a kell 18.59, teised komisjoni liikmed allkirjasid dokumendi

paberkandjal.

Revisjoniakt sisaldas seisukohta, et hageja on saanud ebaseaduslikult toetusi oma lastele.

29. jaanuaril 2021 kl 00.01 ilmus ajalehe Lõuna-Eesti Postimees veebiväljaandes artikkel

"Hämarad käigud kommirahaga kõigutavad Valga vallavõimu", mis kajastas revisjoniaktis

esitatud seisukohti märkimisväärse täpsusega. Järgnevalt kajastati revisjoniaktis hageja kohta

esitatud väiteid, et hageja on huvihariduse ja huvitegevuse toetuste saamisel rikkunud selleks

kehtestatud korda ning saanud alusetult toetusi vähemalt 900 euro ulatuses ning et valla

revisjonikomisjon tuvastas, et hageja on taotlenud ja saanud vallalt huvihariduse toetust

ilmselt seadusevastaselt, ajalehtedes Postimees ja Lõuna-Eesti Postimees ilmunud artiklites

veel järgmiselt.



29. jaanuaril 2021 väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ilmunud artiklis "Väidetavad

rikkumised kõigutavad Valga vallavõimu" on hageja kohta esitatud järgmine ebaõige

väide: "Revisjonikomisjoni hinnangul kuritarvitas perekond Kikkas valla huvitegevuse

ja huvihariduse toetamise süsteemi. Nimelt maksab vald huvihariduse toetust

maalastele, kes sõidavad maalt linna huviringidesse – 150 eurot kvartalis lapse kohta.

Toetus pole mõeldud Valga linnas elavatele lastele. Perekond Kikkas elab Valga

linnas, aga Anastasya Kikkas taotles ikkagi maalaste toetust". Lisaks on samas artiklis

esitatud ebaõige väide: "Revisjonikomisjon järeldas, et Anastasya Kikkas on

rahvastikuregistrisse esitanud valeandmeid toetuste saamise eesmärgil."



7. aprillil 2021 väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ilmunud artiklis "Valla raha

väidetav väärkasutus tõi kaasa kriminaalmenetluse" on hageja kohta esitatud järgmine

ebaõige väide: "Revisjonikomisjon leiab kuriteoteates, et Anastasya Kikkas on taotlusi

esitades saanud ebaseaduslikult toetusi kahele lapsele kokku vähemalt 900 eurot."



Kostja on andnud väljaandes Lõuna-Eesti Postimees 23. aprillil 2021 avaldatud

artiklis "Jurist andis vastulöögi: politsei asus uurima vallavanema kandidaadi

tegevust" järgmise kommentaari: "…revisjonikomisjon tuvastas, et Anastasya Kikkas

on vallalt taotlenud ja saanud huvihariduse toetust ilmselt seadusevastaselt".

Kommentaar sisaldab hageja hinnangul ebaõiget väidet.



31. mail 2021 väljaandes Lõuna- Eesti Postimees ilmunud artiklis "Siseministeerium:

tühi krunt ei tohi olla kirjas alalise elukohana, ka mitte toetuste väljaskeemitamiseks"

on esitatud hageja kohta järgmine ebaõige väide: "1200 eurot valla huviharidustoetust

skeemitas välja valla jurist Anastasija Kikkas, näidates kahe lapse alalist elukohta

maal".

Tugeva vaimse surve avaldamise tõttu tekkisid hagejal terviseprobleemid ja 30. aprilli 2021

õhtul pidi hageja pöörduma arstide poole abi saamiseks. Olukord oli tõsine ja perearst avas

hagejale töövõimetuslehe alates 1. maist 2021.

Kostja ei ole hageja pöördumistele vaatamata nõustunud tema poolt avaldatud ebaõigeid

andmeid ümber lükkama ega hageja ees vabandama.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt ei ole ta hagis nimetaud väiteid ise avaldanud ega ka ajakirjandusele

edastanud, v.a 23. aprillil 2021 avaldatud artiklis "Jurist andis vastulöögi: politsei asus

uurima vallavanema kandidaadi tegevust" esitatud kommentaar, mille kohaselt

revisjonikomisjon tuvastas, et hageja on vallalt taotlenud ja saanud huvihariduse toetust

ilmselt seadusevastaselt. See väide on aga õige, sest kommentaaris viitas kostja revisjoniakti

järeldusele. Kostja vaidles vastu ka teistele hagi väidetele ning leidis, et hagist ei selgu, miks

on nõue esitatud just kostja vastu. Juhul kui kostja oleks isegi andmeid ajakirjandusele

edastanud, tuleks hagi jätta rahuldamata, sest väited olid õiged.

Facebookis avaldatu kohta leidis kostja, et kuivõrd ei nõuta sealsete väidete ümberlükkamist,

vaid postituste eemaldamist, siis pole vajalik analüüsida nende väidete tõelevastavust. Samas

ei sisalda Facebookis avaldatu ebaõigeid faktiväiteid. Postitustes on viidatud ajakirjanduses

avaldatud artiklitele ning neid kommenteeritud, st esitatud väärtushinnanguid, mida ümber

lükata ei saa. Avaliku huvi tõttu peab hageja ka mõningast kriitikat taluma. Pealegi ei ole

postitustes hagejat sisuliselt mainitud. Hagejat on mainitud vaid ühes kommentaaris seoses

väärtushinnangu, mitte faktiväitega. Seega pole seal halvustavaid või ebaõigeid faktiväiteid

esitatud.

Kuna artiklid ja nendes esitatud väited, mille ümberlükkamist hageja nõuab, tuginevad

revisjoniaktile, mis on koostatud revisjonikomisjoni poolt oma avalike ülesannete täitmisel,

allub ka käesolev vaidlus halduskohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1).

Maakohus peaks sellest lähtuvalt jätma hagi läbi vaatamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 14. veebruari 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist.

3.1. Hageja nõude 1 osas leidis kohus, et kostja ei ole andmeid avalikustanud.

Otsuse põhjenduste kohaselt kostja ei vaidlusta, et hagis nimetatud artiklid on ilmunud sellisel

kujul nagu nähtub hagi lisadest, kuid väidab, et ei ole andmeid ajakirjandusele avaldanud.

Kuna hageja nõuded tuginevad kostja poolt andmete avaldamisele, siis on nõude

rahuldamiseks vajalik tuvastada, kas hageja on andmeid avaldanud. Kostja on omaks võtnud,

et oli sel ajal revisjonikomisjoni liige ning ajakirjanduses avaldatud andmed olid talle teada.

Samuti on ta allkirjastanud revisjonikomisjoni akti, mille järeldusi on ajakirjanduses

kajastatud. Selles osas pooltel vaidlust ei ole.

Kuigi asjaolu tõendamine kaudsete tõenditega ei ole välistatud, peab ka kaudsetele tõenditele

tuginedes olema võimalik asjaolu tõsikindel tuvastamine. Vastasel korral võiks valida

mistahes isiku, kellele on andmed teada ja nõuda temalt andmete ümber lükkamist. Kuivõrd

negatiivset asjaolu (andmete mitteavaldamist) on võimatu või väga raske tõendada, ei ole

selline lähenemine põhjendatud. Seda enam, et avaldamise fakt ja sealt tulenevalt avaldaja

isik on üldjuhul teada. Hagejal oli võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda ka vahetu

avaldaja, st ajakirjandusväljaande poole. Järelikult selline käsitlus ei kahjusta ka andmete

avaldamisega kahjustatud isikut.

Hageja on ise tuginenud revisjonikomisjoni aktile ega ole vaidlustanud kostja väidet, et akti

allkirjastasid, st olid selle sisust teadlikud, neli inimest. Välistatud ei ole akti edastamine ka

vallavalitsuse poolt, kuid selle kohta pole tõendeid esitatud ning seda ei saa lugeda usutavaks.

Järelikult on hagejal õigus selles, et andmed pärinesid suure tõenäosusega

revisjonikomisjonist, kuid see ei anna alust esitada tsiviilnõuet mistahes revisjonikomisjoni

liikme vastu. Kui nõue puudutab revisjonikomisjoni tööd, võib kõne alla tulla kohaliku

omavalitsuse vastutus, kuid selline nõue tuleb esitada halduskohtumenetluses. Kuivõrd kostja

vastuväide asja menetlemisele tsiviilkohtumenetluses esitati menetluse lõpus ning on

tuvastatav, et kostja ei olnud andmete avaldaja, ei pidanud maakohus mõistlikuks asuda

analüüsima, kas asi võib alluda halduskohtule. Nimelt tuleks hagi asjaoludest nähtuvalt ka

sellise otsustuse tegemiseks tuvastada, et andmed edastas kostja, sest hageja ei ole tuginenud

revisjonikomisjoni kui terviku ebaõigele tegevusele.

Kuivõrd revisjonikomisjoni akti allkirjastasid neli inimest, siis võib järeldada, et kõik nad

pidasid selle järeldusi põhjendatuks. Revisjoniaktile allkirjade andmise järjekord ei ole teada,

kuid pigem võiks lugeda tõepärasemaks, et akti sisu saab edastada see isik, kes esimesena alla

kirjutab, sest tal jääb selleks rohkem aega. Kuigi kostja allkirjastas akti ainsana digitaalselt, ei

ole teada, kas selleks hetkeks olid juba teised selle allkirjastanud või mitte. Seega ei tõenda

kostja poolt akti digitaalne allkirjastamine mõned tunnid enne artikli ilmumist ajakirjanduses

seda, et kostja on andmeid edastanud. Teisisõnu, see ei anna midagi lisaks sellele, et kostja oli

andmetest teadlik.

Muud esile toodud väited kostja revisjonikomisjoni liikmeks olemisele ja akti

allkirjastamisele midagi täiendavat ei kinnita. Kostja on küll omaks võtnud, et ta saatis

revisjoniakti volikogu opositsiooni listi. Tõenditest nähtub, et kostja saatis akti kas volikogu

liikmeile (millele viitab aadress valga-volikogu@googlegroups com) või ainult opositsiooni

liikmeile, nagu tunnistaja A.A. selgitas istungil. Kohtu hinnangul ei olnud asjas oluline, kas

akti avalikuks tulek enne selle volikogu poolt kinnitamist on volikogule või

revisjonikomisjonile kehtestatud reeglitega vastuolus. Kuna pärast revisjoniakti

avalikustamist võidakse selle kohta küsida nii vallavalitsuselt kui volikogu liikmeilt, siis on

loogiline, et sisemised aktid tehakse enne avalikustamist teatavaks kõigile volikogu ja

vallavalitsuse liikmeile

Lisaks sellele on kostja osutanud mitmele tõendile, millest nähtub, et andmed võis

ajakirjandusele anda või neid kinnitada I. Unt.

3.2. Seoses nõudega 2 väite "Revisjonikomisjon tuvastas, et Anastasya Kikkas on vallalt

taotlenud ja saanud huvihariduse toetust ilmselt seadusevastaselt" ümberlükkamiseks leidis

kohus, et see väide on õige. Kostja tsitaat on avaldatud kujul: "Olime saanud mõne vihje

rikkumistest, kuid dokumente kontrollides leidis meie hinnangul ainsana tõendamist

Anastasya ja Mati Kikkase väärkäitumine. Revisjonikomisjon tuvastas, et Anastasya Kikkas

on vallalt taotlenud ja saanud huvihariduse toetust ilmselt seadusevastaselt. Teavitasime

rikkumisest vallavalitsust, kuid kuna vallavanem Ester Karuse ei reageerinud kahe kuu

jooksul komisjoni tehtud ettepanekutele, pöördusime politsei poole."

Revisjonikomisjon jõudis aktist nähtuvalt kostja kommentaaris märgitud järeldusteni.

Revisjonikomisjoni järeldused ei olnud otsitud ega sihilikult valed, vaid sellise järelduseni

jõudsid kõik neli akti allkirjastanud isikut. Kohtus üle kuulatud tunnistajad kinnitasid samuti,

et tegemist oli nende järeldustega. Kuigi hageja väitel on mõned revisjonikomisjoni liikmed

hiljem oma arvamust muutnud, ei ole see väide tõendatud. Kostja on tõendanud, et üldise

arvamuse kohaselt ei olnud toetus mõeldud Valga linnas elavaile noortele, v.a lasterikastele

peredele. Taotlustel on märgitud samuti hageja laste elukoht väljapoole Valga linna. Samuti

tekitas toetuse osas kahtlusi asjaolu, et akti koostamise ajal kinnistul mistahes hoone puudus.

Elamiskõlblikke hooneid üldiselt ei lammutata, mistõttu ei saa põhjendamatuks pidada

kahtlust, et seal ka enne asunud hoone ei olnud elamiskõlblik.

Hageja viidatud advokaadibüroo arvamuse, mis lükkab revisjonikomisjoni järelduse ümber,

sisust ei olnud kostja teadlik. Hageja ei ole kostja teadlikkust tõendanud. Isegi kui kostja

olnuks sellest arvamusest teadlik, ei oleks ta pidanud hoiduma kommentaarist

revisjonikomisjoni järelduse kohta. Kui revisjonikomisjon peaks rangelt lähtuma

vallavalitsuse tellitud õiguslikest arvamustest, siis puuduks nende tööl mõte.

Kohus ei pidanud eelmärgitut arvestades vajalikuks võtta seisukohta selles, kas Valga

Vallavolikogu kinnitatud "Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord" tegelikult lubas

hagejal toetust taotleda. Kohus siiski märkis, et korra ebaõnnestunud sõnastusest hoolimata

võis see ka õiguslikult (mitte ainult kohaliku kogukonna teada) olla mõeldud väljaspool Valga

linna elavaile noortele. Selgitused veebilehel ja pressiteated kinnitavad vallavalitsuse

tõlgendust. Olukorras, kus hageja teadis vallavalitsuse tõlgendust või vähemalt pidi seda

teadma, kuid taotles siiski toetust enda kahele lapsele, ilma avalikult selgitamata, et määrus

seda lubab, muutis oma laste elukohaandmeid ega ole selle kohta selgitusi andnud, kuigi see

võis tekitada ja tekitab endiselt küsimusi, olles samaaegselt vallavalitsuse töötaja, ei oleks

isikliku õiguse rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 2 kohaselt õigusvastane. Kohus

siiski märkis, et ülaltoodust nähtuvalt ei ole tuvastatav isiklike õiguste rikkumine. Esitatu

kohaselt puuduvad viited hageja au teotamisele vm isikliku õiguse rikkumisele.

3.3. Hageja nõue 3 (Facebooki postituste eemaldamise nõue) võiks kuuluda rahuldamisele

VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudena. Sellise nõude eeldus on

siiski kahju tekitamise tuvastamine kostja poolt, kuid kostja vastav tegevus jääb tuvastamata.

3.4. Au teotava valeväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue (nõue 4)

jääb rahuldamata eelnevate nõuete rahuldamata jätmise tõttu. Kuna ebaõigete väidete

avaldamine on tõendamata ja au teotamine pole samuti tuvastatav, siis pole alust nõude

rahuldamiseks. Seetõttu jääb hagi tervikuna rahuldamata.

3.5. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjat ei saa pidada ebaõigete andmete

avaldajaks, kuna revisjonikomisjoni akti allkirjastasid kõik komisjoni liikmed, kes järelikult

nõustusid selle sisuga. Maakohus ei arvestanud vallavolikogu revisjonikomisjoni tegevuse

korda reguleerivate õigusaktidega ning konkreetse kontrolli asjaoludega. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 48 lg 5 sätestab, et revisjonikomisjoni otsus ja

revisjoniakt saadetakse valla- või linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja

esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud

dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades

nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

Praegusel juhul asus kostja enne revisjoniakti vallavalitsusele esitamist seda määramata

adressaatidele levitama. Tunnistaja A.A. selgitas kohtuistungil, et kostja saatis

revisjonikomisjoni akti vahetult pärast selle allkirjastamist vähemalt kõigile opositsiooni

kuuluvatele vallavolikogu liikmetele. Hageja esitas kohtule ka A.A.ult saadud dokumentaalse

tõendi, millest nähtuvalt on kostja saatnud 28. jaanuaril 2021.a kl 20.19 revisjoniakti

määratlemata isikute ringile (valga-volikogu@googlegroups.com) selgitusega: "Jagan infoks

revisjoniakti". Maakohtu järeldus, et revisjoniakti levitamises ei ole midagi pahatahtlikku,

kuna see saadeti vallavolikogu liikmetele, mitte kolmandatele isikutele, ei põhine

kohtuistungil uuritud tõenditel. Puudub info, kellel oli ligipääs nimetatud grupile ning

tegemist ei ole ametlike dokumentide edastamiseks mõeldud leheküljega.

Valga Vallavolikogu revisjonikomisjoni töökord ega KOKS ei näe ette, et vallavalitsusele

esitamata revisjoniakt tuleks avalikustada. Kostja väide, et akti võis avalikustada keegi

vallavalitsuse töötajatest, ei ole asjakohane, kuna akt allkirjastati pärast 28. jaanuari 2021. a

tööpäeva lõppu, artikkel ilmus aga enne järgmise tööpäeva algust. Vallavalitsuses registreeriti

revisjoniakt alles 29.jaanuaril 2021. Eeltoodust nähtuvalt avalikustas kostja revisjoniakti veel

enne seda, kui see oli esitatud vallavalitsusele ja -volikogule. Kostja ei ole menetluse käigus

selgitanud põhjusi, mis tema sellise käitumise tingisid.

Tunnistaja A.A. selgitas kohtuistungil, et tema ega T. Reinup revisjoniakti ei koostanud ning

aktiivselt kontrollimises ei osalenud. Olukorras, kus üks komisjoni liige oli ennast taandanud

ja kaks liiget kontrolli läbiviimises aktiivselt ei osalenud, on ilmne, et akti koostas kontrolli

vastutav teostaja, s.o. kostja, kes selle koheselt ka avalikustas.

Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et akti võis levitada isik, kes selle enne kostjat

allkirjastas, kuna tal olevat olnud selleks kõige rohkem aega. Puuduvad andmed selle kohta et

akti paberkandjal allkirjastanud isikud oleksid saanud sellest koopia, mida oleks olnud

võimalik ajakirjanikule edastada. Samas on juba 29. jaanuaril 2021 ilmunud artikkel sedavõrd

põhjalik, et selle koostamine ilma revisjoniaktiga tutvumata ei ole usutav.

Hageja ei näinud oma õiguste rikkumist mitte selles, et revisjonikomisjon jõudis aktis

fikseeritud tulemusteni, vaid selles, et kostja avaldas aktis esitatud väited enne nende

põhjendatuse ja õigsuse kontrolli ning revisjoni nõuetekohast lõpuleviimist. Isegi pärast seda,

kui 1. märtsil 2021 oli valminud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt koostatud

õiguslik hinnang (advokaadibüroo hinnang), jätkas kostja endiselt ebaõigeid andeid

sisaldavate kommentaaride avaldamist. Kostja väide, et ta ei olnud advokaadibüroo

hinnangust teadlik, on vastuolus kogutud tõenditega. Ei ole usutav, et kostja, kes oli

kontrollimise vastutavaks läbiviijaks, ei tundnud huvi revisjoniakti kohta koostatud

advokaadibüroo hinnangu vastu, kuid pidas korduvalt vajalikuks revisjoni järeldusi

kommenteerida ja levitada. Apellandi hinnangul on olukorras, kus andmete avaldaja teadis, et

revisjoniaktis esitatud väited ei ole õiged, nende jätkuv levitamine õigusvastane.

Tõsiselt ei saa võtta kostja arutlusi selle üle, et tegelikult käitus hageja siiski toetust taotledes

õigusvastaselt. Ligikaudu kolm kuud pärast revisjoniakti valmimist valiti kostja Valga

vallavanemaks. Vald ei ole senini esitanud hageja vastu nõuet saadud toetuste

tagasisaamiseks. Juhul, kui kostja oli veendunud, et toetus on saadud ebaseaduslikult,

pidanuks ta kindlasti korraldama sellise nõude esitamise. Kuna seda ei tehtud, siis mõistis ta

nõude perspektiivitust, s.o revisjoniaktis esitatud seisukohtade ebaõigsust, kuid sellele

vaatamata jätkas ta avalikkusele vastupidiste andmete esitamist (31. mai 2021. a artikkel).

Kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui

kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Hagejale jääb

arusaamatuks, millise tõendi põhjal on maakohus järeldanud, et revisjoniakt oli pärast

allkirjastamist avalik dokument. Revisjoniakt sisaldas tõsiseid etteheiteid hagejale, sisuliselt

leiti, et ta on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Omapoolseid selgitusi ei olnud hageja

saanud anda. Dokumendis kajastati hageja ning tema laste isikuandmeid. Revisjoniakti kohta

ei olnud saanud arvamust avaldada ei vallavalitsus ega -volikogu.

Eeltoodut arvestades on põhjendamatu maakohtu järeldus, et revisjoniakti avaldamine ei

kahjustanud hageja õigusi ja huve.

Samavõrd arusaamatu on maakohtu otsuse punktis 22 esitatud järeldus, et isegi kui kostja

olnuks advokaadibüroo hinnangust teadlik, ei oleks ta pidanud hoiduma kommentaarist

revisjonikomisjoni järelduse kohta. Kindlasti ei saa revisjonikomisjoni tegevus olla seotud

ühe õigusliku hinnanguga, kuid komisjoni tegevus ja selle liikmete poolt avaldatavad

seisukohad ei tohi olla põhjendamatud ja meelevaldsed. Vallavolikogu revisjonikomisjoni

tegevus peab olema vastavuses kehtivate õigusaktidega ning ei saa olla poliitilise võitluse

tööriistaks. Komisjoni järeldused peavad olema kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning

vormistatud vastavalt reeglitele. Revisjonikomisjoni liikme staatus ei anna kellelegi õigust

esitada ebaõigeid ja halvustavaid väiteid.

Hageja jaoks arusaamatu on maakohtu järeldus, et hageja isiklike õiguste rikkumine ei oleks

VÕS § 1046 lg 2 kohaselt õigusvastane, kuna vallavalitsuse ametnikuna ta pidi teadma,

kuidas tõlgendab vallavalitsus toetuste määramise korda. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt peab

avaldatud andmete tõele vastavust tõendama andmete avaldaja. Toetuste määramise korra

tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusakti sõnastusest, mitte aga selle vastuvõtmisel

osalenud isiku viitest vallavolikogu tegelikule tahtele, mis sõnastusest erineb. Hageja ei olnud

2021. aastal vallavolikogu ega -valitsuse liige, mistõttu ta ei saanud ega pidanudki olema

teadlik sellest, milliseid mõtteid nende organite istungitel avaldati või mida üks või teine

vallavolikogu liige tegelikult võis silmas pidada.

Kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalistel olnud võimalust

seisukohta avaldada. Maakohus on asunud otsuses on seisukohale, et üldise arvamuse

kohaselt ei olnud toetus mõeldud Valga linnas elavaile noortele, v.a lasterikastele peredele.

Kohtuotsusest ei nähtu, millisel alusel tuleks revisjoniaktis esitatud järeldust samastada n-ö

üldise arvamusega ning mida selline termin õigusakti tõlgendamisel peaks tähendama. Samuti

märkis kohus, et toetuse osas tekitas kahtlusi asjaolu, et akti koostamise ajal hagejale kuuluval

kinnistul mistahes hoone puudus. Elamiskõlblikke hooneid kohtu hinnangul üldiselt ei

lammutata, mistõttu ei saa põhjendamatuks pidada kahtlust, et seal ka varem asunud hoone ei

olnud elamiskõlblik. Kohtuistungil ei käsitletud põhjusi, miks hageja pidas vajalikuks

kinnistul asunud hoone lammutamist.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta hageja hagi ja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või

alternatiivselt hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Nii hageja hagi kui ka apellatsioonkaebus tuleksid jätta läbi vaatamata (TsMS § 642 lg 1 ja §

423 lg 1 p 13). Kuna artiklid ja nendes esitatud väited, mille ümberlükkamist hageja nõuab,

tuginevad 28. jaanuari 2021. a revisjoniaktile, mis on koostatud revisjonikomisjoni poolt oma

avalike ülesannete täitmisel, allub ka käesolev vaidlus halduskohtule (HKMS § 4 lg 1). Kostja

esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks 13. jaanuaril 2025 ka maakohtule. Kuigi on

tõendatud, et kostja ei olnud andmete avaldaja, pidanuks kostja hinnangul maakohus sellest

olenemata jätma hageja hagi läbi vaatamata.

Kui ringkonnakohus peaks siiski leidma, et puudub alus hageja hagi või apellatsioonkaebuse

läbi vaatamata jätmiseks, on kostja seisukohal, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendamatu

ning tuleks jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on tervikuna õiguspärane ja põhjendatud.

Maakohus ei rikkunud põhjendamis- ega selgitamiskohustust, ei hinnangud ebaõigesti

tõendeid ega teinud üllatuslikku otsust. Kostjat ei saa pidada vaidlusaluste andmete avaldajaks

ning väited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, on õiguspärased. Igal juhul ei ole

vaidlusaluste artiklite ja postituste ning nendes esitatud väidete avaldamine VÕS § 1046 lg 2

mõttes õigusvastane. Maakohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja taotlused

hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks jäävad samuti rahuldamata.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

7.1. Apellatsioonkaebuses hageja suures osas kordab oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu hageja eelkõige maakohtu poolt

tõenditele antud hinnangutega. Samas ei anna hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega

alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega

ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud

ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi

otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuses

väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi

ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks

hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest

teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

7.2. Avaldamine VÕS § 1047 mõttes on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (nt RKTKo

10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; 09.01.2013, 3-2-1-166-12, p 13). Andmete meedias

avaldamise korral saab avaldajaks olla (lisaks meediaettevõttele) ka meediaväljaandele

andmeid edastanud isik (nt RKTKo 21.12.2005,3-2-1-95-05, p 25). Maakohus leidis hageja

nõude 1 osas ringkonnakohtu arvates õigesti, et kostja ei ole nõudes nimetatud väiteid ise

avaldanud ega ka meediale (ajakirjandusele) edastanud. Mitmed asjas esitatud ja kogutud

tõendid, nt ajakirjanik Ü. Harju tunnistajana antud ütlused väärteoasjas (dtl 378–380) või I.

Unti ütlused käesolevas tsiviilasjas (dtl 434–435), viitavad sellele, et ajakirjandusega suhtles

teine revisjonikomisjoni liige, mitte kostja.

7.3. Hageja viited kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Valga valla õigusaktidest

tulenevate nõuete väidetavale rikkumisele ei ole ajalehtedes Postimees ja Lõuna-Eesti

Postimees avaldatu ümberlükkamise seisukohalt asjakohased. Nendest ei saa järeldada, et

kostja oleks andmeid meediale edastanud. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolust, et kostja

saatis 28. jaanuaril 2021.a kl 20.19 revisjoniakti elektrooniliselt vallavolikogu liikmete

meililisti valga-volikogu@googlegroups.com. Hageja väidete kohaselt ei ole teada, kellel oli

ligipääs nimetatud grupile (meililistile). Asja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja A.A.

kinnitanud, et nimetatud meililistis olid toonased Valga vallavolikogu liikmed, tunnistaja ei

osanud öelda, kas listile oli ligipääs ka väljastpoolt (dtl 429). Samas puuduvad tõendid,

millest võiks järeldada, et sellele meililistile oli ligipääs ajakirjanikel või muudel kolmandatel

isikutel (väljaspool volikogu liikmeid).

7.4. Hageja nõude 2 osas tuvastas maakohus, et kostja on andnud väljaandes Lõuna-Eesti

Postimees 23. aprillil 2021 ilmunud artiklis "Jurist andis vastulöögi: politsei asus uurima

vallavanema kandidaadi tegevust" järgmise kommentaari: "Olime saanud mõne vihje

rikkumistest, kuid dokumente kontrollides leidis meie hinnangul ainsana tõendamist

Anastasya ja Mati Kikkase väärkäitumine. Revisjonikomisjon tuvastas, et Anastasya Kikkas

on vallalt taotlenud ja saanud huvihariduse toetust ilmselt seadusevastaselt. Teavitasime

rikkumisest vallavalitsust, kuid kuna vallavanem Ester Karuse ei reageerinud kahe kuu

jooksul komisjoni tehtud ettepanekutele, pöördusime politsei poole." Kostja on sellise

kommentaari avaldamise meediale menetluses ka omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Samas

leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et selles kommentaaris sisalduv

väide on õige. Revisjoniaktis (dtl 13–17) revisjonikomisjon just sellisele järeldusele jõudis.

Revisjoniakti sisu üle ei ole pooltel vaidlust, ka hageja ise märgib apellatsioonkaebuses, et ei

näe oma õiguste rikkumist kostja poolt selles, et revisjonikomisjon jõudis aktis fikseeritud

tulemusteni.

7.5. Ringkonnakohus iseenesest nõustub hagejaga, et maakohtu järeldus, mille kohaselt võis

akti levitada isik, kes selle enne kostjat allkirjastas, kuna tal olevat olnud selleks kõige

rohkem aega, on üksnes oletuslik. Samas ei saanud see mõjutada maakohtu otsuse

lõppjäreldusi. Samuti on asja lahendamise seisukohalt ebavajalikud maakohtu arutlused selle

üle, kas hageja tegelikult käitus toetust taotledes õigusvastaselt ning kas vallavalitsuse

ametnikuna pidi hageja teadma, kuidas tõlgendab vallavalitsus toetuste määramise korda või

milline on üldine arvamus toetuse eesmärgist. Siiski ei muuda ka need põhjendused maakohtu

otsuse lõppjäreldusi ebaõigeks. Maakohus on otsuses ka märkinud, et pea vajalikuks võtta

seisukohta selles, kas kord tegelikult lubas hagejal toetust taotleda.

Sarnaselt ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust sellel, kas teised revisjonikomisjoni

liikmed on hageja ees vabandanud või mitte. Sellest tulenevalt ei muuda maakohtu otsust

põhjendamatuks või üllatuslikuks maakohtu seisukoht, et hageja ei ole vastavat asjaolu

tõendanud.

7.6. Hageja nõude 3 (Facebooki postituste eemaldamise nõue) rahuldamata jätmist ei ole

apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustatud ning ringkonnakohus ei tuvasta asja

materjalide põhjal menetlusõiguse normide selliseid rikkumisi maakohtu poolt, mis annaksid

aluse otsuse tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest

olenemata (TsMS § 656 lg 1).

7.7. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata ka hageja nõude 4 (mittevaralise kahju

hüvitamise nõude). Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses

mh vaidluse eseme. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et hageja on

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seostanud ainult au teotava valeväite avaldamisega.

Kuna selliste väidete avaldamine kostja poolt ei ole tõendamist leidnud, siis puudub alus

kahju hüvitamise nõude rahulamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtuga selles, et isegi kui kostja oli 1. märtsil 2021

koostatud advokaadibüroo hinnangust teadlik, ei pidanud ta 23. aprillil 2021 ilmunud artiklis

hoiduma kommentaarist revisjonikomisjoni järelduse kohta. Ringkonnakohus kordab ka

eespool märgitut, et isegi kui revisjoniakti levitamine kostja poolt vallavolikogu liikmete

meililistis valga-volikogu@googlegroups.com oleks vastuolus mõne KOKS-i sätte või Valga

valla mõnest õigusaktist tuleneva nõudega, ei ole sellel maakohtu tuvastatud asjaoludel seost

väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega meedias, s.o sündmustega, millega hageja

seostab endal mittevaralise kahju tekkimist.

8. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et revisjonikomisjon, kuhu kuulus ka

kostja, täitis 28. jaanuari 2021. a revisjoniakti koostamisel ja selle aluseks oleva revisjoni

läbiviimisel talle seadusega pandud avalikke ülesandeid (eelkõige KOKS § 48 lg 3). Kuna

artiklid ja nendes esitatud väited, mille ümberlükkamist hageja nõuab, tuginevad viidatud 28.

jaanuari 2021. a revisjoniaktile, kuuluksid vähemalt hageja nõuded 1 ja 2 ning nendega

seonduvalt ka nõue 4 halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Seda järeldust toetab ka kostja

viidatud Tartu Ringkonnakohtu praktika (TrtRgKm 17.09.2024, 2-23-11416, p 8).

Samas ei saa vastavalt TsMS § 631 lg 3 esimesest lausest tulenevale piirangule

apellatsioonimenetluses enam tugineda väitele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus,

sõltumata sellest, kas menetlusosaline selle vastuväitele maakohtu menetluses tugines või

mitte. Eelmärgitut arvestades ei ole kostja taotlused hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmiseks seoses sellega, et maakohus ei olnud pädev asja lahendama, põhjendatud

ning need tuleb jätta rahuldamata.

9. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda.

10. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks

apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud

kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi

kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)