4-25-1154/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-25-1154

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1154 (2780,25,003874)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Marina Ninaste

Margot Nigol

Väärteoasi

C.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri

Tartu

politseijaoskonna

patrullitalituse kiirmenetluse 13. märtsi 2025. a otsuse

peale väärteoasjas nr 2780,25,003874, millega C.I

karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega LS §

2612 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600

eurot

Menetlusalune isik

C.I – isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse

ametnikud Tarvo Säälik ja Taivo Rosi

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna 13. märtsi 2025. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,003874 ning C.I

kaebus rahuldamata.

2. Rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti

otsuses märgitud arvelduskontole 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

märkides ära Politsei- ja Piirivalveameti otsusest nähtuva kohustusliku viitenumbri.

3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

4-25-1154

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur tegi 13. märtsil 2025 kiirmenetluse otsuse.

Selles heidetakse C.I-le ette järgmisi rikkumisi:

1)

Juhtis mootorsõidukit, koos haagisega (haagis Schmitz Cargobull, reg-märk

XXX XXX ) teostas veose (metallkonstruktsioonid) vedu. Veduki ja haagise

pikkus kokku oli koos veosega 18,6 m. Lubatud suurim pikkus 18 m. (Majandus-

ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 lisa 1 kood 1102.)

Ületas eriveoloal märgitud mõõdet, rikkudes sellega eriloa tingimusi.

2)

Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kasutas 24

tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 16. jaanuaril 2025

kell 06.18 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat

ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus

16. jaanuaril 2025 kell 20.21 kuni 17. jaanuaril 2025 kell 06.18 oli 9 tundi ja 52

minutit.

3)

Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ööpäevase

puhkeperioodi lõpu 6. veebruaril 2025 kell 06.03 ja sellele järgneva ööpäevase

puhkeperioodi alguse 6. veebruaril 2025 kell 19.36 vahele jääval ajal kasutas

ettenähtust 9 tunnist kuni 2 tundi pikemat sõiduaega, rikkudes ööpäevase

sõiduaja nõudeid. Summeeritult ööpäevase sõiduaja kestvus mitte vähem kui 9

tundi ja 59 minutit. Nädala jooksul on kaks korda pikendanud sõiduaega üle 9

tunni, kuid mitte üle 10 tunni.

4)

Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Ajavahemikul 1. veebruar 2025 kell 09.36 kuni 3. veebruar 2025 kell 07.45, 15.

veebruar 2025 kell 08.51 kuni 17. veebruar 2025 kell 08.59 ei ole juht kandnud

juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd,

valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud

nõudeid.

2. Kirjeldatud käitumisega rikkus C.I vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS)

§ 80 lg-t 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 8 lg-t 2, art 6 lg-t 1, LS §

131 lg-t 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 art 34 lg-t 3.

Politsei- ja Piirivalveamet kvalifitseeris rikkumised LS § 2612 lg 1, § 249 lg 1, § 246 lg 1 ja §

217 lg 1 järgi. Kohaldades KarS § 63 lg-t 1 määras kohtuväline menetleja C.I-le LS §

2612 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik C.I. Ta taotleb

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on ta autojuht ja teadis, et veose

4-25-1154

veoks on olemas eriluba. Vesteldud logistikuga, kes tunnistas eksimust. Juht ei saanud

kasutada sõidumeerikut, sest sellel ilmnesid vead, signaal nõrk ja koordinaadid hangusid.

Veok oli teel remondifirmasse GNSS signaali tuvastama. Kaebusele on lisatud Scania Eesti

AS analüüs tahhograafile.

4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise

menetleja otsuse. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumised on toime pandud, kaebuse

rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

Esimene etteheide – LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine

6. Väärteoasjas esitatud tõenditega on tuvastatav, et C.I juhtis 13. märtsil 2025 kella

15.46 paiku mootorsõidukit Scania R580 registreerimisnumbriga XXX XXX .

Mootorsõidukil oli haagis (Schmitz Cargobull, reg-nr XXX XXX ). C.I teostas veose

(metallkonstruktsioonid) vedu. Veduki ja haagise pikkus oli koos veosega 18,6 meetrit.

Viidatud asjaolud on tõendatud C.I ütlustega ja lineaarmõõteseadme kasutamise

protokolliga. Viimatimainitud protokolli kohaselt oli veduki ja haagise lubatud kogupikkus

18,000 meetrit. Mõõdetud lugem oli 18,630 m, laiendmääramatus 0,030 m ja lõplikuks

mõõtetulemuseks saadi 18,600 meetrit. (Mõõtja G.R oli eelnevalt läbinud mõõtealase

koolituse, vt 8. juuli 2024. a teatis.) Veoki, haagise ja veose fotod on lisatud väärteoasja

materjalidele, millest nähtub, et metallkonstruktsioonid ulatuvad üle haagise tagaosa.

7. C.I kohtus antud ütlustest nähtuvalt toimus 13. märtsil 2025

metallkonstruktsioonide laadimine Karksi-Nuia alevis. Laadimisaadress oli Kõvaküla, Mulgi

vald. Laadimisega tegeles rauaettevõtte, kraanadega tõsteti koorem peale. Tema roll oli

laadimise juures jälgimine ja koorma kinnitus. Eriluba veose veoks taotles logistik, kes

kohapeal ei viibinud. Koorma pikkuse detailid andis logistikule rauaettevõte.

Metallkonstruktsioonid ulatusid üle haagise ääre tagantpoolt välja. Logistik saatis talle teabe,

et üks detail on pikem, aga tegelikult oli mitu detaili pikemad. C.I kohapeal veduki ja

haagise ning üleulatuva osa pikkust üle ei mõõtnud. Ta ei küsinud logistikult eriloa tingimusi

üle, vaid usaldas teda. Vastutus, et kohapeal peab laadimise tulemusena koorem jääma 18 m

sisse, on autojuhi peal. Mõõdulint on tal olemas. Probleem oli selles, kuidas koorem kohapeal

peale laeti. Logistik eksis teoreetiliselt. Logistik ei näe konkreetset laadimist, vaid teeb

teoreetilise pikkuse.

8. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele, et kui pikk võib olla ilma eriloata masin,

vastas C.I, et 16,5 m. Peast ei osanud ta öelda, kui pikk haagis ja veoauto tal oli. Sama

haagist ja veoautot on ta varem kasutanud. Ta ei ole mõõtnud veoautot ja haagist, millega ta

sõitis.

9. Kohtu hinnangul on C.I ütlused usaldusväärsed. Need haakuvad teiste väärteoasjas

kogutud tõenditega. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehe kohaselt toimus kauba peale

4-25-1154

laadimine Kõvakülas, Mulgi vallas. Saatja oli XXX ja saaja XXX . Samuti on väärteoasja

materjalide hulgas väljatrükk eriloa andmetest. Neist nähtub, et 13. märtsil 2025 väljastas

Transpordiamet eriloa nr 1025252322. Taotlus esitati 13. märtsil 2025 kell 14.25. Eriluba

kehtis 13. märtsist kell 15.39 kuni 15. märtsini 2025 kell 23.59. Eriluba oli antud XXX

vedukile Scania R580 reg-nr XXX XXX ja poolhaagisele Schmitz Cargobull reg-nr XXX

XXX . Koormaks oli konstruktsioon, mille lubatud pikkus oli 18,0 m, üleulatumine tahapoole

1,5 m. Märgitud oli ka lubatud veotee.

10. LS § 80 lg 3 sätestab, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed

veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning

teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 2 lg 1 p 1 sätestab, et alates 1. jaanuarist 1997. a

liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud punktis 3, 4 ja 5 toodud

sõidukid, kehtivad nõuded on toodud sama määruse lisas 1. Viidatud lisa kood 1102 punkti 11

kohaselt on poolhaagisega autorongi lubatud suurim pikkus 16,5 m (vt lisa lk 111).

11. LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või

teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada sama seaduse

§-s 341 kehtestatud korras. LS § 341 lg 1 kohaselt on erivedu raske- või suurveose liiklemine

teel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja

eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel.

12. Eeltoodust nähtub, et C.I juhtis 13. märtsil 2025 mootorsõidukit koos haagisega,

mille pikkus veosega kokku ületas eriloal märgitut, mistõttu rikkus ta erivedu tehes

Transpordiameti 13. märtsil 2025 väljastatud eriloal märgitud tingimusi, rikkudes sellega

ühtlasi LS § 80 lg-t 2 ja § 341 lg-t 2.

13. Kohtus andis ütluseid Euroopa Tanspordi OÜ logistik T.L. Tema ütluste kohaselt sai ta

tellijalt informatsiooni, et kaup on 15,1 m pikk. Tellimuse andis ta juhile edasi

töökorraldusena, kus on peale laadimine, kus on maha laadimine ja kui pikk kaup on. Juht

sõitis kohale, laadis ära, kinnitasid ära. Enne Tartut C.I helistas, et politsei pidas kinni,

veoluba ei vastanud auto kogupikkusele. Veoloa tegemisel logistik sisestab andmed, kui pikk

sõiduk on, kui palju on kaubarongist üle, et saada veoluba. Viga tuli sellest, et logistik

arvestas sõiduki pikkuseks 16,5 m, kauba pikkus oli 15,1 m ehk 1,5 m üle haagisest.

Kogupikkus oli tal märgitud 16,5 m pluss 1,5 m ehk kokku 18 m. Autorongi pikkus ei olnud

tegelikult mitte 16,5 m, vaid 17 m. 16,5 m on täiesti tavaline autorongi pikkus, see on

standard. See konkreetne auto ei olnud aga 16,5 m, vaid 17 m. Eelnevalt talle keegi ei öelnud,

et autorongi täispikkus on pikem ja ta ei küsinud ka. Andmed selle kohta, kui pikad on

metalltalad, edastas logistikule klient XXX. Logistikut kohapeal ei ole. Kui juht märkab, et

nad leppisid kokku, et 1,5 m on üle ja tuleb 2 m, siis suhtlus peaks käima nii, et juht annab

logistikule info edasi ja siis vaadatakse, kas tehakse luba ümber või ei saa üldse seda peale

võtta.

14. Kohtu hinnangul ei väära järeldust rikkumise kohta väide, justkui oleks eksinud logistik.

Hoolsuskohustus veendumaks, et haagisele laaditud koorem ja see, kuidas see on haagisele

laaditud, samuti et juhitava veduki ja haagise kogupikkus vastab lõppkokkuvõttes eriloa

4-25-1154

tingimustele, lasub mootorsõiduki juhil. Seda vaatamata tõigale, et eriloa taotlemisega tegeleb

logistik. Andmed selle kohta, mida haagisele laaditakse, sai logistik tellijalt (antud asjas XXX

). T. Leetuse ütlustest nähtuvalt lähtus tema eriloa taotlemisel tellijalt saadud teabest koorma

pikkuse kohta. Autorongi pikkuseks võttis ta standardpikkuse. Nii C.I kui ka T. Le

ütluste kohaselt ei viibi logistik aga koorma laadimise juures. Sellega tegeleb juht. Ka C.I

ütlustest nähtuvalt oli tema roll laadimise juures jälgimine ja koorma kinnitus.

Seejuures nähtub logistiku ütlustest, et kui juht märkab, et veduki ja haagise pikkus nõuetele

lõpuks ei vasta, peab ta sellest logistikule teatama ja siis otsustatakse asjade edasine käik.

Seega, kuigi eriloa taotlemine võib olla ettevõttes (konkreetsel juhul mitme ettevõtte vahel)

tööjaotusega kindlaks määratud logistiku ülesandeks, peab kohapeal veduki ja haagise ning

koorma kogupikkuse vastavust eriveo nõuetele kontrollima ikkagi sõiduki juht.

15. Et konkreetses asjas oli põhjust veduki, haagise ja koorma kogupikkust eriti

tähelepanelikult kontrollida, nähtub mitmetest asjaoludest. Esmalt oli tegemist haagise tagant

üleulatuva koormaga (metallkonstruktsioonid). Sellisel juhul võib üleulatuva osa pikkus

sõltuda ka sellest, kuidas koormat laaditakse (ja kinnitatakse). C.I selgitas istungil, et

logistik eksis teoreetiliselt, sest logistik ei näe konkreetset laadimist. Logistik arvutab

teoreetilise pikkuse. Lisaks andis C.I kohtuistungil ütluseid, et logistik saatis talle

informatsiooni, et üks detail oli pikem. Aga tegelikult olid mitu detaili pikemad. Seega on

võimalik, et tellija poolt logistikule saadetud andmed ei haaku täiel määral tegelikult laaditava

kaubaga. Logistikul ei ole võimalik seda kontrollida, sest ta ei viibi kohapeal.

16. Teiseks on oluline, et C.I juhtis sel päeval autorongi, mille kogupikkus ilma

koormata oli juba standardist ehk lubatud 16,5 m pikem. See ei saanud talle olla üllatus, sest

selle sõidukiga on ta sõitnud korduvalt ka varem. Logistikule oli see asjaolu aga teadmata,

sest standardpikkus on 16,5 m. Ka see asjaolu koostoimes haagisest üleulatuva koormaga

räägib selle kasuks, et veduki ja haagise pikkust koos koormaga tulnuks enne veo alustamist

kontrollida.

17. LS § 2612 lg 1 sätestab väärteona muu hulgas sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt

eriveo tingimuste rikkumise. Kohtu hinnangul on C.I rikkunud eriveo tingimusi.

Seejuures ei olnud tal väärteoasjas tuvastatud asjaoludel alust eeldada, et logistik, kes küll

tegeleb eriloa taotlemisega, kuid kauba laadimise juures ei viibi, saab lõppkokkuvõttes

kontrollida, et veduki, haagise ja koorma kogupikkus vastab eriloal märgitud tingimustele.

(Vrdl Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2024. a otsus asjas 4-23-2703.)

18. Väärtegu on toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3). C.I ei teadnud, et tema

juhitava veduki, haagise ja koorma kogupikkus ületab eriveoloal märgitut, kuid

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korra oleks ta pidanud seda ette nägema. Tal oli

olemas mõõtelint, samuti võimalus veenduda nii eriveoloa tingimustes kui ka veduki, haagise

ja koorma tegelikus kogupikkuses.

Teine etteheide – LS § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine

19. LS § 130 lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud

juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga

auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud

vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr

4-25-1154

561/2006 (edaspidi määrus nr 561/2006), mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate

sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85

ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

20. Väärteoasja materjalidest (mh C.I ütlustest) nähtub, et C.I juhtis

16.–17. jaanuaril 2025 sõidukit Scania R580, reg-nr XXX XXX . Vaidlust ei ole, et sõidukis

oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Tegemist oli veose veoks kasutatava üle 3500-

kilogrammise täismassiga sõidukiga.

21. Määruse nr 561/2006 art 19 lg 2 kohaselt võimaldab liikmesriik asjaomastel

ametiasutustel määrata sanktsioon veoettevõtjale ja/või sõidukijuhile sama määruse rikkumise

eest, mis tuvastati liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel

sanktsiooni määratud, seda ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või

kolmanda riigi territooriumil. Asja materjalidest ei nähtu, et C.I-d oleks etteheite sisuks

olevate rikkumiste eest juba karistatud.

22. Määruse nr 561/2006 art 8 lg 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või

iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase

puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem

kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks

puhkeperioodiks.

23. TachoScan väljatrükilt nähtuvalt algas C.I tööpäev 16. jaanuaril 2025 kell 06.18.

Tema puhkeaeg algas TachoScan väljatrüki kohaselt 16. jaanuaril 2025 kell 21.56, kuid sinna

juurde tuleb arvestada ka sellele eelnenud puhkeaeg 1 tund 26 min. 24 tundi tööpäeva algusest

sai täis 17. jaanuaril 2025 kell 06.18, mis hetkeks oli puhkeaeg kestnud seega 9 tundi ja 52

minutit (1 tund 26 min + 8 tundi 22 min).

24. C.I andis kohtuistungil ütluseid, et arvestada tuleks sisse ka enne puhkeaja algust

olnud puhkust (kail seismist). TachoScani väljatrükilt nähtuvalt eelneski kell 21.56 alanud

puhkeajale 1 tund 26 minutit puhkeaega ja seda on kohtuväline menetleja juba puhkeaja

arvestamisel arvesse võtnud.

25. Määruse nr 561/2006 art 8 lg 4 sätestab, et juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi

vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Artikkel 4 punkti g

kohaselt on lühendatud ööpäevane puhkeperiood vähemalt 9-tunnine, kuid lühem kui

11-tunnine puhkeperiood. C.I 16.–17. jaanuaril 2025 puhatud aega ei saa siiski lugeda

lühendatud puhkeperioodiks. Nimelt nähtub TachoScan väljatrükilt, et puhkeperioodi on

korraks katkestatud umbes kella 21.55 vahel. Määruse nr 561/2006 art 9 lg-st 1 aga nähtub, et

parvlaevadele minekuks sätestatud erand, et puhkeperioodi võib katkestada, lühendatud

puhkeperioodi puhul ei kohaldu. Seega ei tohi katkestada 9-tunnist puhkeperioodi, vaid see

tuleks puhata järjest.

26. Eeltoodust tulenevalt on õige kohtuvälise menetleja järeldus, et C.I on

ajavahemikul 16. jaanuar 2025 kell 06.18 kuni 17. jaanuar 2025 kell 06.18 puhanud vaid 9

tundi ja 52 minutit, kuigi oleks pidanud puhkama 11 tundi. Sellega rikkus ta määruse nr

561/2006

art

lg-t 2.

4-25-1154

27. C.I rikkumine on kvalifitseeritav LS § 249 lg 1 järgi, mis sätestab väärteona

kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise mootorsõidukijuhi poolt.

Tegu on toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3), sest tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanuks ta töö- ja puhkeaja nõudeid järgima.

28. Kaebuses leitakse, et sõidumeeriku nõuetekohast toimimist võisid segada tõrked GNSS

(

) signaaliga. Kohtus selgitas C.I , et probleemid

Global Navigation Satellite System

GNSS signaaliga olid juba tükk aega. Tuli teavitus, et koordinaadid on kättesaamatud. Ei

lugenud viibimiskoha riiki õigesti. Tõrked said alguse juba eelmisest aastast. 13. märtsil 2025

vahetati sõidumeerikut. Kaebusele on lisatud Scania Eesti AS arve, millest nähtuvalt tehti

sõidukile Scania R580 XXX XXX hooldust. GNSS signaal puudub. Veakoodide lugemine.

Vigade põhjal GPS signaal nõrk ja koordinaadid hanguvad. Viga tahhograafi sisene ja juht

seda mõjutada ega parandada ei saa.

29. Kohtu hinnangul on C.I ütlused, et kohati esines sõidumeerikul GNSS signaaliga

tõrkeid, usaldusväärsed. Siiski nähtub kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud TachoScan

väljatrükkidelt, et sõidumeerik asukohariikide koordinaate siiski luges. Nii nähtuvad

väljatrükilt märked EST (asukoht Eesti) ja S (asukoht Rootsi). Seega ei saanud tõrked olla

valdavad.

30. Samas, isegi kui tõrkeid GNSS signaaliga esines, sai seetõttu häiritud olla vaid

asukohaandmete lugemine ja salvestus. Tegemist ei ole asjaoluga, mis segaks sõidumeerikul

töö- ja puhkeaegade arvestuse pidamist. Töö- ja puhkeaegade arvestus ei põhine GNSS

signaalil (nt GPS-il), vaid sõidumeeriku sisemisel süsteemil ja juhi sisestustel.

Kolmas etteheide – LS § 246 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine

31. Vaidlust ei ole selleski, et ka 6.–7. veebruaril 2025 juhtis C.I sõidukit, milles oli

kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Muu hulgas on see tõendatud TachoScan

väljatrükkidega.

32. Väljatrükkidest nähtub, et 6. veebruaril 2025 algas C.I tööaeg kell 06.03.

Puhkeperiood algas 6. veebruaril 2025 kell 19.36. Sellel ajavahemikul ehk tööpäeva alguse ja

puhkeperioodi alguse vahele jääval ajal oli tema sõiduaeg 9 tundi 59 minutit.

33. Määruse nr 561/2006 art 6 lg 1 sätestab, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat

tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini.

34. TachoScani väljatrükilt nähtub, et jooksval nädalal ajavahemikus 2. veebruar kuni 8.

veebruar 2025 oli C.I juba kahel korral pikendanud oma sõiduaega 10 tunnini. Seda

tegi ta 4. veebruaril ja ka 5. veebruaril 2025. Seega ei olnud 6. veebruaril 2025 enam

9-tunnise sõiduaja pikendamine lubatud.

35. C.I kohtuistungil selgitatu, et sõidumeerik ei näidanud talle, et ta on ületanud

9-tunnist sõiduaega, rikkumist ei õigusta. Erinevad sõidumeerikud võivad olla seadistatud

erinevalt – näiteks ei kuulu ooteaeg üldjuhul puhkeaja sisse, kuid sõidumeerik võib olla

seadistatud nii, et ta selle puhkeajaks loeb. Juht peab sõidumeeriku seadistusi teadma ja

vajadusel ise töö- ja puhkeaja üle järge pidama.

4-25-1154

36. Rikkumine on toime pandud hooletusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral pidanuks juht teadma, et kolmandat korda sel nädalal 9-tunnise ööpäevase sõiduaja

pikendamine ei ole lubatud.

37. Tegu on kvalifitseeritav LS § 246 lg 1 järgi, mille kohaselt kehtestatust kuni kaks tundi

pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt karistatakse

rahatrahviga.

Neljas etteheide – LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumine

38. LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja

puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014

(edaspidi määrus nr 165/2014) artiklite 32–37 kohaselt. Määruse art 34 lg 4 sätestab, et kui

juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb

lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, (a) kui sõiduk on varustatud

analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude

vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või, (b) kui sõiduk on varustatud

digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil.

Määruse art 34 lg 5 punkti b alapunktidest ii, iii ja iv nähtuvalt tuleb teha kanne muu töö,

valmisoleku aja, vaheaegade ja puhkuse kohta.

39. TachoScani väljatrükist nähtuvalt puuduvad süsteemis C.I kohta andmed

ajavahemikus 1. veebruar kell 09.36 kuni 3. veebruar 2025 kell 07.45 ja 15. veebruar kell

08.51 kuni 17. veebruar 2025 kell 08.59. Kohtuvälise menetleja poolt istungil esitatud

väljatrükist on näha, et viidatud ajavahemiku juures on kujutatud puhkeaja märk küsimärgiga.

See tähendab, et andmed on sisestamata.

40. Kohtuistungil selgitas C.I , et tegemist võis olla nädalavahetusega. Ütlustest

nähtuvalt sisestab ta andmed päeva alustamisel ja lõpetamisel. Konkreetsel juhul ei oska ta

öelda, millal andmed sisestas.

41. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda TachoScan väljatrükkidelt nähtuvaga, et viidatud

perioodidel olid tegevused sisestamata. Samas ei ole kohtul alust kahelda ka C.I

ütlustes, et ta üldjuhul sissekandeid teeb. Kohus järeldab, et tegemist ei olnud pahatahtliku

rikkumisega, vaid eksimusega. Teisisõnu jäid need andmed konkreetsel juhul hooletusest

sisestamata.

42. Sellegipoolest on tegemist LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega. LS § 217 lg 1

sätestab väärteona mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või

juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise.

Karistus

43. Kohtuväline menetleja on juhindunud KarS § 63 lg-st 1 ja määranud karistuseks LS § 2612

lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 600 eurot.

44. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Seega on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et C.I-le

etteheidetavad rikkumised on karistusõiguslikult üks tegu.

4-25-1154

45. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad

endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.

Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo

objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt

sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt

vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et

üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Samuti peab jätkuvaid tegusid

hõlmama ühtne tahtlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2021. a otsus asjas

nr 1-19-7473, p 32).

46. Kohtu hinnangul võib ühtse teona käsitada rikkumisi, mis seonduvad töö- ja puhkeaja

nõuete rikkumisega, samuti sõidumeerikusse andmete sisestamata jätmisega. Samas on

kaheldav, kas sama teona võiks olla käsitatav ka umbes kuu aega hiljem toimunud eriveo

tingimuste rikkumine. Siiski ei oma see määravat tähtsust. Nimelt ei ole

-

reformatio in peius

keelu põhimõttest lähtudes lubatud isiku kaebuse alusel tema olukorda raskendada. See

põhimõte tuleneb ka VTMS § 132 p-st 2. Karistusõiguslikult mitu erinevat väärtegu toob

kaasa ka mitu karistust, mille puhul oleks tegemist isiku olukorra raskendamisega. Seetõttu

jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ses osas muutmata.

47. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

48. LS § 2612 lg 1, mille alusel on kohtuväline menetleja määranud C.I-le karistuse,

näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Sanktsiooni keskmine määr on

rahatrahvi puhul

100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on seega määranud karistuse alla

ca

sanktsiooni keskmist määra.

49. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ei ole. Rikkumine oli lühiajaline. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteo

toimepanemise aeg 13. märtsil 2025 kell 15.46. Eriluba kehtis aga alles samal päeval alates

kell 15.39 (eriluba taotleti kell 14.25). Tegemist oli hooletusega, mis viitab väiksemale süüle.

Samas oli tegemist päevase ajaga, mil liiklejaid teel eelduslikult rohkem ja nõuete järgimine

liiklusohutuse tagamiseks eriti oluline. Samuti heidetakse C.I-le ette mitmeid

liiklusseaduse rikkumisi. Järelikult ei saa karistus jääda päris minimaalmäära lähedale.

50. C.I-l puuduvad kehtivad süüteokaristused. (Kuigi karistusregistri väljatrükist

nähtuvalt on tal üks kehtiv väärteokaristus, on tegemist kõnesoleva väärteoasjaga, milles

tehtud otsus ei ole jõustunud.)

51. Seega on karistus alla sanktsiooni keskmist määra põhjendatud.

52. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus C.I kaebuse

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

4-25-1154

(allkirjastatud digitaalselt)

Marina Ninaste

kohtunik