2-24-10398/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-10398

Tsiviilasi

My furnix OÜ avaldus OÜ Largohold suhtes erikontrolli

läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Largohold määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): OÜ Largohold (rk:

10959169), esindaja advokaat Priit Kala

Vastustaja (avaldaja): My furnix OÜ (rk: 12439787), esindaja

vandeadvokaat Aivar Pilv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 määrus osas, milles maakohus esitas

erikontrolli läbiviijale maakohtu määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud küsimused nr

3.5-3.10, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta küsimused nr 3.5-3.10 erikontrolli

läbiviijale esitatavate küsimuste hulgast välja ning jätta menetluskulude jaotus ja

rahaline suurus kindlaks määramata.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada OÜ Largohold määruskaebus osaliselt.

5. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada My furnix OÜ avaldus OÜ Largohold suhtes erikontrolli läbiviimiseks.

5.2. Korraldada Largohold OÜ suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks

vandeadvokaat Jüri Sirel.

5.3. Erikontrolli läbiviijal vastata järgmistele küsimustele:

5.3.1. Millised on OÜ Largohold majandusaasta aruannetes 2021, 2022, 2023 kajastatud

kinnisvarainvesteeringud kinnisasjade kaupa ning kas eelmärgitud aruannetes on

kinnisvarainvesteeringud kajastatud soetushinnaga või õiglases väärtuses?

5.3.2. Kellega on OÜ Largohold teinud tehinguid kinnisasjadega alates 2021. aastast

ning millised tehtud tehingute tingimustest on avaldanud või võivad avaldada

negatiivset mõju OÜ Largohold majandustulemustele?

5.3.3. Kas müügihindade määramisel tehingutes alates 01.01.2021 on OÜ Largohold

juhatus selgelt tuvastatavalt tuginenud konkreetsetele hindamisaktidele, ekspertiisidele

vms dokumentidele ning kui jah, siis millistele? Tuvastada, kas Vivian Teralile mistahes

tasu maksmine alates 01.05.2022 on toimunud osanike otsusega määratud tasu ulatuses?

5.3.4. Millised tingimused OÜ Largohold poolt seisuga 01.01.2021 kehtivates ja alates

01.01.2021 sõlmitud muudes lepingutes (nt laenulepingud, üürilepingud, töölepingud,

töövõtulepingud jm) on avaldanud või võivad avaldada negatiivset mõju OÜ Largohold

majandustulemustele?

5.3.5. Millised tegevuskulud sisalduvad 2021., 2022. ja 2023. aastate majandusaastate

aruannete kannetes ja kellele on tasutud ning millised neist on avaldanud või võivad

avaldada negatiivset mõju OÜ Largohold majandustulemustele?

6. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määrab kindlaks maakohus

pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. My furnix OÜ (avaldaja) esitas 08.07.2024 maakohtule avalduse OÜ Largohold

(puudutatud isik) suhtes erikontrolli läbiviimiseks. Avaldaja oli seisukohal, et sobilikuks

erikontrolli läbiviijaks on vandeadvokaat Jüri Sirel.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale 10% puudutatud isiku osakapitalist. 50% osakapitalist

kuulub Sven Tomsonile ning 40% Evelin Kinnunenile ja Arvo Taltsile ühiselt. A. Talts on

puudutatud isiku ainus juhatuse liige.

Puudutatud isiku osanike 30.05.2024 koosolekul ei võetud vastu otsust erikontrolli läbiviimise

kohta. Avaldaja ainuosanikul Evelin Kinnunenil on olnud pikemat aega pretensioone

puudutatud isiku juhatuse liikme tegevuse osas. Avaldajal on kahtlus, et juhatuse liige on

teinud tehinguid (nt kinnisvarade bilansis kajastamine mitte turuväärtuses), mis ei kaitse

äriühingu huve, vaid on tehtud kas isiklikel või muudel avaldajale teadmata põhjustel.

Puudutatud isik on võõrandanud oma kinnisvara osanike eelneva otsuseta ja ilmselt tulu

saamata juhatuse liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule. Avaldaja soovib

erikontrolliga saada vastused puudutatud isiku nimel tehtud tehingute õiguspärasuse üle

otsustamiseks ja äriühingu varalisest seisundist ülevaate saamiseks. Avaldaja on esitanud

puudutatud isiku juhatusele taotluse teabe saamiseks äriühingu tegevuse kohta ja äriühingu

dokumentidega tutvumiseks, millest juhatus keeldus.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata, leides, et erikontrolli määramise eeldused

ei ole täidetud. Erikontrolli instituut on suunatud eelkõige üksikutele tehingutele ja

toimingutele eesmärgiga selgitada välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on

äriühingul õigus esitada nõudeid äriühingu juhtorganite vastu, mitte üldrevisjoni läbiviimine,

mida avaldaja soovib. Avaldaja ei ole põhistanud iga küsimuse juures, milles seisneb avaldaja

kahtlus või kuidas nendele küsimustele vastuse saamine võiks võimaldada äriühingul oma

õigusi ja huve kaitsta. Kinnisvara on ühingu majandusaasta aruannetes kajastatud kooskõlas

kehtiva õigusega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 07.03.2025 määrusega avalduse, määras OÜ Largohold suhtes

erikontrolli läbiviimise ja määras erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaat Jüri Sireli.

Erikontrolli läbiviijal tuleb vastata järgmistele küsimustele:

1) Millised on OÜ Largohold majandusaasta aruannetes 2021, 2022, 2023 kajastatud

kinnisvarainvesteeringud kinnisasjade kaupa ning kas eelmärgitud aruannetes on

kinnisvarainvesteeringud kajastatud soetushinnaga või õiglases väärtuses?

2) Kellega on OÜ Largohold teinud tehinguid kinnisasjadega alates 2021. aastast ning

millised tehtud tehingute tingimustest on avaldanud või võivad avaldada negatiivset mõju OÜ

Largohold majandustulemustele?

3) Kas müügihindade määramisel tehingutes alates 01.01.2021 on OÜ Largohold juhatus

selgelt tuvastatavalt tuginenud konkreetsetele hindamisaktidele, ekspertiisidele vms

dokumentidele ning kui jah, siis millistele? Tuvastada, kas Vivian Teralile mistahes tasu

maksmine alates 01.05.2022 on toimunud osanike otsusega määratud tasu ulatuses?

4) Millised tingimused OÜ Largohold poolt seisuga 01.01.2021 kehtivates ja alates

01.01.2021 sõlmitud muudes lepingutes (nt laenulepingud, üürilepingud, töölepingud,

töövõtulepingud jm) on avaldanud või võivad avaldada negatiivset mõju OÜ Largohold

majandustulemustele?

5) Millised OÜ Largohold realiseerimata õigused/nõuded alates 01.01.2021 (esitada

deebitoride nimekiri) on avaldanud või võivad avaldada negatiivset mõju OÜ Largohold

majandustulemustele?

6) Nõuded ja ettemaksed 31.12.2021 seisuga on 143 968 eurot. Millest nimetatud summa

koosneb? Mille alusel vähenes see 1372 euro võrra võrreldes 31.12.2020 seisuga? Milliste

dokumentide alusel on alates 2021 OÜ Largohold majandusaasta aruannetes kajastatud

nõuded ja ettemaksed?

7) Nõuded ja ettemaksed 31.12.2022 seisuga on 116 837 eurot. Millest nimetatud summa

koosneb? Mille alusel vähenes see 27 131 euro võrra võrreldes 31.12.2021 seisuga?

8) Võlad ja ettemaksed 31.12.2021 seisuga on 30 132 eurot ning see on suurenenud aastaga

29 147 euro võrra. Millest võlgade ja ettemaksete summa koosneb ja milliste dokumentide

alusel muudatused tehti?

9) Müügitulu on 2021. aastal 7720 eurot ja 2022. aastal 13 730 eurot. Mille alusel on saadud

müügitulu 2021., 2022. ja 2023. aastatel (minimaalselt esitada müügiarvete nimekiri)?

10) Mille alusel on 2021. aastal saadud -34 397 eurot kaupade, toorme, materjali ja teenuste

kulu (minimaalselt esitada ostuarvete nimekiri 2021. aasta kohta)?

11) Millised tegevuskulud sisalduvad 2021., 2022. ja 2023. aastate majandusaastate aruannete

kannetes ja kellele on tasutud ning millised neist on avaldanud või võivad avaldada

negatiivset mõju OÜ Largohold majandustulemustele?

Erikontrolli läbiviijal tuleb koostada erikontrolli tulemuste kohta aruanne ning esitada see OÜ

Largohold osanike koosolekule ja kohtule.

Erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulud jäeti OÜ Largohold kanda ja mõisteti OÜ-lt

Largohold My furnix OÜ kasuks välja summas 3715,83 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb OÜ-l Largohold tasuda My furnix OÜ-le lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Erikontrolli läbiviimise tasu määrab kohus kindlaks pärast erikontrolli tegemist. Erikontrolli

läbiviija tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku mitte rohkem kui 6100

eurot koos käibemaksuga.

Määruse kohaselt esitas avaldaja 14.03.2024 taotluse saada juhatuselt teavet osaühingu

tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, kuid puudutatud isiku juhatus vastas

osaniku taotlusele keeldumisega. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et avaldaja ei ole saanud

puudutatud isiku juhatuselt teavet äriühingu tegevuse kohta.

Kuivõrd puudutatud isiku osanikud ei ole otsustanud erikontrolli korraldamist ja avaldaja

osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, on avaldajal tekkinud äriseadustiku (ÄS) §

191 lg 2 alusel õigus nõuda erikontrolli läbiviimise otsustamist kohtult.

Avaldaja väitel on puudutatud isiku juhatus võõrandanud Merivälja tee 70 parkimiskoha

Fintex Consulting OÜ-le (ainus osanik ja juhatuse liige Jürgen Käsper, kes on Arvo Taltsiga

seotud isik, Evelin Kinnuneni poeg). Puudutatud isiku põhikirja p 5.3 kohaselt võib juhatus

omandada ja võõrandada ühingu nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ja osalust teistes

äriühingutes ainult osanike eelneva otsuse alusel. Tehingu tegemiseks ei ole osanikelt

nõusolekut küsitud. Puudutatud isik avaldas, et on parkimiskoha võõrandamise eest raha

saanud, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Avaldaja kinnitusel ei nähtu puudutatud isiku

2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid võrreldes, et parkimiskoha eest oleks puudutatud

isikule tasutud – kinnisvara on samas väärtuses mõlemal aastal, s.o 323 630 eurot (aruanded

2020 ja 2022). Kohtu hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on

võõrandanud oma vara osanike eelneva otsuseta ja ilmselt tulu saamata ning juhatuse

liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal mõjuv

põhjus erikontrolli läbiviimiseks.

Kohus leidis, et avaldaja on põhistanud kahtluse, et kõik puudutatud isiku majandusaasta

aruannetes märgitud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele ning puudutatud isik ei anna

avaldajale oma majandustegevuse kohta andmeid. Olukorras, kus esitatud andmed ei vasta

tõele kasvõi osaliselt, on alust kahelda ka kõigi ülejäänud andmete õigsuses, millega seoses ei

saa välistada nõuete tekkimist kahju hüvitamiseks.

Avaldaja väitel on puudutatud isik üürinud välja talle kuuluva korteri Merivälja tee 70,

üürnikuks on Jürgen Käsper, kuid avaldajale ei ole antud informatsiooni, kas ja mis hinnaga

on korter välja üüritud. Puudutatud isik kinnitas, et korter on välja üüritud, kuid asjaolusid ei

selgitanud. Kohtu hinnangul esineb kahtlus, et puudutatud isiku juhatus on varjanud osanike

eest tehinguid.

Avaldaja väitel on puudutatud isiku juhatus koostanud ja esitanud äriregistrile 2023. a

majandusaasta aruande ilma osanikele esitamata ja osanike otsuseta. Kinnisvara väärtus on

aruandes muutmata, kuigi avaldaja on selles osas esitanud korduvalt pretensiooni. Eksperdid

Artur Suits ja Virgo Laansoo on hinnanud puudutatud isiku kinnisvara õiglaseks väärtuseks

688 800 eurot. ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub osanike pädevusse majandusaasta aruande

kinnitamine ja kasumi jaotamine. Puudutatud isik ei ole tõendanud ÄS § 168 lg 1 p 5

järgimist.

Kokkuvõttes esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on osanike nõusolekuta ja

teadmata teinud tehinguid ning kõik majandusaasta aruannetes esitatud andmed ei pruugi

vastata tegelikkusele, millega võib olla tekkinud äriühingule kahju. Puudutatud isik ei ole

avaldaja teabenõuetele vastanud. Kuivõrd avaldajal puudub käesoleval ajal teadmine

äriühingu tegevuse ja juhtimise kohta, on avaldaja viidatud küsimustega teinud usutavaks

kahtluse olemasolu.

Puudutatud isik on vaielnud avalduses toodud seisukohtadele vastu, kuid ei ole lükanud

avaldaja väiteid ümber. Arvestades võimalikku tekkinud kahju ja erikontrolli tasu, ei ole

erikontrolli läbiviimine osaühingule ebamõistlikult koormav. Eeltoodud põhjendustel esineb

mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks.

Kohus luges asjakohasteks kõik avaldaja täpsustatud küsimused. Avaldaja on ärakuulamisel

antud selgitustele tuginedes täpsustanud küsimuste ajaperioodi ja konkretiseerinud küsimusi.

Ühegi küsimuse põhjal ei ole põhjust eeldada, et see ei ole esitatud äriühingu

majandustegevusest arusaamiseks. ÄS §-st 166 tuleneb, et osanikul on õigus saada teavet

osaühingu tegevuse kohta. Avaldaja ei ole teavet osaühingu tegevuse kohta saanud.

Kohus määras erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaat Jüri Sireli. Puudutatud isik on leidnud, et

erikontrolli läbiviijaks ei sobi vandeadvokaat, kuid ei ole esitanud veenvaid põhjendusi. Ei ole

põhjust arvata, et vandeadvokaat ei teeks oma tööd erapooletult ja vajalikul tasemel. Jüri Sirel

on andnud nõusoleku erikontrolli läbiviimiseks ja vandeadvokaadina vastab ta ÄS § 330 lg 3

nõuetele.

Kohus jättis erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kohtu arvates ei ole avaldaja

avalduse esitamisel olnud pahauskne ja avalduse esitamine ei ole ilmselgelt põhjendamatu.

Avaldaja menetluskulud on 3715,83 eurot (vandeadvokaatide Monica Pihlaka ja Kalev

Pihlaka õigusteenused 2819,17 eurot (16 tundi 35 minutit tunnihinnaga 170 eurot ilma

käibemaksuta), riigilõiv 420 eurot ja vandeadvokaadi Aivar Pilve õigusteenused 476,66 eurot

(2 tundi 10 minutit tunnihinnaga 220 eurot ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et ühegi

toimingu ajakulu (kokku 18 tundi 45 minutit) ei saa pidada põhjendamatuks. Puudutatud isik

ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja esindajate toimingutele või kulude suurusele. Õigusabi

tunnihinnad ei ületa keskmist advokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja

põhjendatud kulu lepingulistele esindajatele on 3295,83 eurot, lisandub riigilõiv 420 eurot,

kokku 3715,83 eurot, mille kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Lisandub

viivis. Kohus märkis, et puudutatud isiku lepingulisel esindajal on kulunud rohkem aega, s.o

26 tundi, kulu 4210 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Largohold esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 07.03.2025 määruse

tühistamist ning asja saatmist tagasi Tartu Maakohtule uueks lahendamiseks või uue määruse

tegemist, millega jätta My furnix OÜ avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS § 191 lg-t 2. Maakohus on määranud üldrevisjoni,

millega soovib saada ülevaate äriühingu kogu raamatupidamisest ja kõikidest tehingutest

aastatel 2021–2023. Erikontrolli määramiseks peab olema seoses mõne konkreetse tehinguga

põhjendatud kahtlus, et selles võivad esineda alused, millele tuginedes oleks äriühingul õigus

esitada kahjunõudeid juhatuse vastu, ning see kahju ei ole erikontrolli kulude suhtes

ebaproportsionaalne. Maakohus ei ole põhjendanud kahtlust ja kahju ega analüüsinud kahju

suuruse ja erikontrolli tasu suhet. Puudutatud isik osundas, et erikontrolli tasu on võrreldes

puudutatud isiku aasta müügitulu ja kasumi/kahjumiga ebaproportsionaalne;

2) on maakohus seoses kahtlusega käsitlenud nelja episoodi, kuid hinnanud asjaolusid

ekslikult. Samas isegi neid nelja episoodi ei ole seotud erikontrolli läbiviijale esitatud

küsimustega.

Maakohus on valesti tuvastanud Merivälja tee 70 parkimiskoha võõrandamise asjaolud. Kahju

kontekstis ei oma tähtsust, kas tehingu tegemiseks oli osanike otsus. Järeldus kinnisasja

võõrandamisest puudutatud isiku juhatuse liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule on

väär. Fintex Consulting OÜ ainus osanik ja juhatuse liige on avaldaja juhatuse liikme, mitte

puudutatud isiku juhatuse liikme poeg. Ebaloogiline on järeldus tulu saamata tehtud tehingust

selle põhjal, et majandusaasta aruannetes ei ole toimunud muutusi kinnisvara väärtuses.

Tulusid ei kajastata raamatupidamises varade väärtuste kontol. Kortermaja parkimiskoha

võimalik müügihind vs erikontrolli läbiviija tasu 6100 eurot on selgelt ebaproportsionaalne.

Maakohus on valesti tuvastanud majandusaasta aruannetes andmete kajastamise asjaolud,

käsitlus on üldistav ja meelevaldne. Majandusaasta aruandes maakohus hinnangul

tegelikkusele mittevastavad andmed on tuvastanud defektselt. Maakohus viitab kuluarvele,

mida ei kajastata raamatupidamises tuluna, vaid kuluna.

Maakohus on valesti tuvastanud Merivälja tee 70 üüritehingu kohta informatsiooni andmist

puudutavad asjaolud. Puudutatud isiku juhataja selgitas kohtuistungil, et Merivälja tee 70

korter on tasu eest välja üüritud. Avaldaja ei ole puudutatud isikult tehingu kohta infot

küsinud. Vastuseta on ka küsimus, kuidas saaks selle üüritehingu detailide varjamine osanike

eest tekitada äriühingule kahju, analüüsitud ei ole kahju suhet erikontrolli kulusse.

Maakohus on valesti tuvastanud puudutatud isiku 2023. a majandusaasta aruande koostamise

ja esitamise asjaolud. ÄS § 179 lg 4 teise lausey järgi on juhatusel õigus esitada äriregistrile

kinnitamata majandusaasta aruanne. Seega on juhatuse liige tegutsenud õiguspäraselt. Ühingu

raamatupidamise korraldamine on juhatuse ainupädevuses ning õigusaktidega on kooskõlas

kajastada kinnisvarainvesteeringuid kas soetusmaksumuses või õiglases väärtuses. Lisaks ei

ole kinnisvarainvesteeringute kajastamine majandusaasta aruandes tehing ning seetõttu pole

selle asjaolu erikontrolliga kontrollimiseks õiguslikku alust;

3) on maakohus lahendanud enda pädevust ületades osaniku teabeõiguse küsimust. Seejuures

on maakohus ka neid asjaolusid valesti tuvastanud. Samuti ei vasta tõele kohtu tuvastatud

asjaolu, et puudutatud isik ei ole avaldaja teabenõudele vastanud. Maakohus on ajanud

segamini osaniku õiguse teabele (ÄS § 166) ja õiguse erikontrolli määramisele (ÄS § 168 lg 1

p 8; § 191). ÄS § 166 lg 2 kohaselt oli juhatusel õigus keelduda avaldajale küsitud teabe

andmisest ja dokumentide esitamisest. Kui avaldaja ei kasutanud tähtaegselt oma ÄS § 166

lg-st 3 tulenevat õigust, siis on avaldaja selle õiguse praeguseks minetanud ning juhatuse

keeldumist tuleb pidada õiguspäraseks. Lubatav ei ole lahendada teabe andmisest keeldumise

õiguspärasuse küsimust erikontrolli määramise menetluse kaudu;

4) ei ole erikontrolli läbiviija sõltumatu. Puudutatud isik palus välistada vandeadvokaatide

määramine erikontrolli läbiviijateks tulenevalt kahtlusest, et need võivad olla seotud ja

täiendavalt motiveeritud avaldaja poolt. Maakohtul oli võimalik määrata erikontrolli

läbiviijaks vandeaudiitorid. Erikontrolli läbiviija määramisel üksnes avaldaja soovide

arvestamine ja puudutatud isiku soovide ignoreerimine ei jäta muljet poolte võrdsest

kohtlemisest. Avaldaja on oma menetluskulude nimekirjas öelnud, et tegeles 07.11.2024

erikontrolli teostaja otsimisega. Erikontrolli läbiviija alustas erikontrolli loetud tunnid pärast

määruse tegemist, reede õhtul, mis süvendab kahtlust, et erikontrolli läbiviija on mõjutatav

avaldaja poolt;

5) ei ole avaldus esitatud heauskselt osanikuõiguste kaitseks, mistõttu palus puudutatud isik

jätta avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja juhatuse liige soovib

avaldada puudutatud isiku juhatuse liikmele survet, et viimane tasuks talle abikaasade

ühisvara jagamisel suuremat kompensatsiooni. Maakohus ei ole seda taotlust lahendanud;

6) on kohus jätnud tähelepanuta puudutatud isiku 11.12.2024 vastuväite avalduse muutmisele,

jättes puudutatud isiku ilma võimalusest esitada muudetud avalduse suhtes oma seisukoht;

7) on maakohus eksinud avaldaja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Avaldaja

01.08.2024, 27.11.2024 ja 18.12.2024 menetluskulud olid mittevajalikud. Maakohus tegi

määruse enne, kui saabus puudutatud isiku tähtaeg menetluskuludele vastuväite esitamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. My furnix OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

määruse muutmata ja määruskaebemenetluse kulude OÜ Largohold kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) esinesid erikontrolli määramiseks põhjendatud alused. Määrus on kooskõlas erikontrolli

määramise põhimõtete ja kohtupraktikaga (RKTKm nr 3-2-1-158-15, p 16). Avaldaja peab

esitama kohtule asjaolud, millest nähtub kahtlus, et juhatus on tekitanud ühingule kahju.

Avaldaja on korduvalt pöördunud juhatuse poole teabe saamiseks seoses puudutatud isiku

kinnisvaratehingutega. Puudutatud isiku juhatuse liige on sõlminud tehinguid endaga seotud

isikutega (äriühingutega, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on Arvo Taltsi perekonda

kuuluv Jürgen Käsper). Seotud isikute tehingute kohta on juhatuse liige avaldanud

vastuolulist või tegelikkusele mittevastavat teavet. Avalduse täienduses tõi avaldaja esile, et

puudutatud isik on võõrandanud kohtuväliselt J. Vilmsi tn korteriomandid tsiviilasja nr 2-23-

6978 kompromissi raames. Kinnisvaratehingute tegemiseks puudus osanike nõusolek, juhatus

ei ole teavitanud menetlusest osanikke ega kajastanud seda majandusaasta aruandes.

Nimetatud asjaolud kogumis tõstatasid põhjendatud kahtluse, et puudutatud isiku juhtorgani

liige on kinnisvaratehingute ja muude avalduses kajastatud tehingutega kahjustanud

äriühingut. Puudutatud isik ei ole toonud esile ülekaalukaid põhjuseid, mis õigustaksid

erikontrolli määramata jätmist;

2) ei ole maakohus määranud üldrevisjoni. Avaldaja on esitanud küsimused talle teadaoleva

informatsiooni alusel eesmärgiga tuvastada, kas äriühingu juhatus on tekitanud äriühingule

kahju. Maakohus on esitanud küsimused konkreetsete tehingute osas.

Maakohus ei ole eksinud Merivälja tee 70 parkimiskoha võõrandamise tehingu hindamisel.

Tehing on tehtud osanike teadmata (osanike otsus puudub) ja tehingut ei ole kajastatud

majandusaasta aruannetes. Puudutatud isik ei ole avaldanud tehingu dokumente ega andnud

selgitusi. Ebaõige on väide, et Jürgen Käsper ei saa olla Arvo Taltsiga seotud isik. Tehingud

Jürgen Käsperi äriühingutega olid sõlmitud enne Evelin Kinnuneni ja Arvo Taltsi abielu

lahutamist. Evelin Kinnunen on avaldaja kaudu puudutatud isiku osanik, mistõttu ka tema

poeg on tulumaksuseaduse mõistes puudutatud isikuga seotud isik. Lisaks on

tulumaksuseaduse § 8 loetelu seotud isikutest avatud. Puudutatud isik jättis tõendamata oma

väite, et ta on saanud parkimiskoha võõrandamisest tulu ja ühingule tehinguga kahju ei

tekitatud. Puudutatud isik on 2020. ja 2022. a majandusaasta aruannetes avaldanud, et 100%

müügitulust tuli enda kinnisvara üürileandmisest. Isegi kui eeldada, et parkimiskoha müügist

on ühingule raha laekunud, ei nähtu see kasumiaruandest (avalduse lisad 13, 14), kus

müügitulu on ca 13 730 eurot. Sellises summas müügitulu ei saa kajastada võõrandatud

parkimiskoha maksumust.

Maakohus ei ole eksinud majandusaasta aruannetes kajastatud andmetest tuleneva kahtluse

tuvastamisel. Maakohus on käsitlenud koos avaldaja kahte erinevat väidet. Üheks väiteks oli

see, et puudutatud isik on tellinud koristus- ja haljastustöid OÜ-lt Remac Tallinn, kuid

selliseid tehinguid majandusaasta aruandest tuvastada ei ole võimalik. Teine väide oli, et

majandusaasta aruanded ei kajasta, et puudutatud isik oleks saanud tulu tasulisest parkimisest

(J. Vilmsi tn 12 krunt oli kasutuses tasulise parklana ning ekspertarvamuse kohaselt teenis

puudutatud isik sellest parkimis- või üüritulu). Eelnevaga on avaldaja põhistanud kahtluse, et

kõik puudutatud isiku majandusaasta aruannetes märgitud andmed ei pruugi vastata

tegelikkusele ning puudutatud isik ei anna avaldajale oma majandustegevuse kohta andmeid.

2023. a majandusaasta aruandes on kinnisvara väärtus muutmata, kuigi avaldaja oli esitanud

pretensiooni, et kinnisvara õiglane väärtus on 688 800 eurot. ÄS § 179 lg 4 võimaldab

kinnitamata majandusaasta aruande esitada üksnes siis, kui osanikud ei kinnita aruannet.

Juhatuse liige on teadvalt jätnud aruande osanikele kinnitamiseks esitamata. Selliselt käitudes

on puudutatud isiku juhtorgani liige tekitanud olukorra, kus esineb põhjendatud kahtlus ja

vajadus erikontrolli määramiseks ning tehingute kontrollimiseks.

Ei anna kaebuse väited Merivälja tee 70 üüritehingu osas alust määruskaebuse rahuldamiseks.

On alusetu heita kohtule ette, et kohus ei ole analüüsinud võimaliku kahju suhet erikontrolli

läbiviimise kuludesse, kui puudutatud isik keeldub avaldamast üüritulu suurust;

3) ei sisalda määruskaebus ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda Jüri Sireli erapooletuses.

Puudutatud isik ei nimetanud erikontrolli läbiviimiseks konkreetset isikut. Vandeaudiitorid

(Grant Thornton Baltic OÜ) kinnitasid, et ei soovi asjas erikontrolli läbi viia. Teise

audiitorbüroo hinnapakkumine oli kallim kui Jüri Sireli pakkumine. Seega ei olnud kohtul

muud võimalust, kui määrata erikontrolli läbiviijaks isik, kelle avaldaja oli välja pakkunud;

4) ei ole avaldus esitatud pahauskselt. Pahausksust saab ette heita Arvo Taltsile. Juhatuse liige

ei peaks takistama osanikul ülevaate ja teabe saamist äriühingu majandustegevusest.

Tõenäoliseks põhjuseks on soovimatus tasuda endisele abikaasale ühisvara jagamisel õiglast

hüvitist;

5) ei ole maakohus eksinud menetluskulude hindamisel. Asjakohatu on heita kohtule ette

määruse tegemist enne menetluskuludele vastuväite esitamist. Maakohus oli avaldanud, et

teeb lahendi pärast menetluskulude nimekirjade esitamist (s.o pärast 26.02.2025). Puudutatud

isik jättis oma menetlusõigused tähtaegselt teostamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus esitas erikontrolli läbiviijale maakohtu määruse resolutsiooni p-s 3

nimetatud küsimused nr 3.5-3.10, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5, 6 ja 7).

Erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused 3.5-3.10 tuleb maakohtu määruse resolutsioonist

välja jätta ning menetluskulude jaotus ja selle rahaline suurus tuleb maakohtul kindlaks

määrata pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist.

Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele.

Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub

alus.

7. ÄS § 191 lg 2 kohaselt kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud,

kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja

erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult

mõjuval põhjusel. Kohus kuulub enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka

osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed.

Puudutatud isik leiab, et maakohus on ÄS § 191 lg-t 2 valesti kohaldanud, kuna puudub

mõjuv põhjus, mis õigustaks erikontrolli korraldamist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti ÄS § 191 lg-t 2 ning seda ka

nõuetekohaselt põhjendanud (vt maakohtu määruse p-d 8 ja 9).

Erikontrolli eesmärgiks on selgitada välja asjaolud, millele tuginedes oleks põhjust esitada

nõudeid äriühingu juhtorganite liikmete vastu. Maakohus on erikontrolli eesmärgi õigesti

tuvastanud ning viidanud asjakohaselt Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 07.05.2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08 ja Riigikohtu 09.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15).

Seetõttu ei pidanudki maakohus analüüsima kahju suurust ja kahju suhet erikontrolli tasuga.

Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ekslik. Kuna erikontrolli läbiviimise

eesmärk on vähemuse kaitse, siis on põhjendamatu see puudutatud isiku väide, et avaldaja ei

ole esitanud avaldust heauskselt oma osaniku õiguste kaitseks.

Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele. Erikontrolli

tulemuseks on osanike koosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama osanikel

langetada otsuseid ühingu huvide ja õiguste kaitseks (Riigikohtu 07.05.2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Sellest tulenevalt peavad ka erikontrolli läbiviijale esitatud

küsimused olema seostatavad konkreetsete tehingute ja toimingutega. Lähtudes avalduse

põhjendustest ei ole maakohtu määruse p-des 3.5-3.10 erikontrolli läbiviijale esitatud

küsimused seostatavad puudutatud isiku üksikute tehingute ja toimingutega ning need

küsimused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Selles osas on määruskaebus põhjendatud.

8. TsMS § 172 lg 6 esimese lause järgi kannab juriidilise isiku erikontrolli läbiviija

määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldreeglina juriidiline isik. Sama lõike teise

lause kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane.

Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et erikontrolli määramise menetluse eripära

arvestades tuleks TsMS § 172 lg 6 teist lauset, § 450 lg-t 1, § 463 lg-t 2 ja § 477 lg-t 1

eesmärgipäraselt koostoimes tõlgendades kaaluda avalduse rahuldamise korral esmalt

osamääruse tegemist erikontrolli määramise kohta ja jätta menetluskulude (nii erikontrolli

aruande kui ka otseselt kohtumenetluse kulude) jaotus kuni erikontrolli tulemusel koostatava

aruande kohtule esitamiseni kindlaks määramata. Pärast erikontrolli tulemuste selgumist saab

kohus menetluskulude õiglase jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda erikontrolli aruande

tulemustest. Kui erikontrolli tulemusel selgub, et avaldaja kahtlustel ei ole alust, võib olla

õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kui aga erikontrolli tulemusena selgub, et

avaldaja kahtlused olid märkimisväärses osas põhjendatud, peaks erikontrolli kulud TsMS §

172 lg 6 esimese lause järgi kandma siiski juriidiline isik (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik

I. Kommenteeritud väljaanne, lk 812-813, Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-8442, p 14).

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus määras menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks ennatlikult ning seetõttu tuleb maakohtu määrus ka selles

osas tühistada.

Erikontrolli määramise määrus ei ole asjas lõpplahendiks TsMS § 173 lg 1 esimese lause

tähenduses. Erikontrolli määramisele järgneb erikontrolli läbiviimise menetlus, mille käigus

teostab kohus järelevalvet erikontrolli läbiviija üle. Seega saab menetluskulude jaotuse

maakohus kindlaks määrata pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist ja tulemuste

selgumist.

9. Vastuseks määruskaebuse esitaja ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Avaldaja on kinnitanud, et puudutatud isik on keeldunud talle teavet andmast ning ta sai

puudutatud isiku tegevuse kohta osaliselt teavet osaühingu raamatupidajalt puudutatud isiku

juhatuse teadmata. Sellest tulenevalt on avaldaja tuginenud avalduses talle teadaolevatele

faktilistele asjaoludele, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige

on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Maakohus on nimetatud avaldaja poolt

esiletoodud asjaolusid käsitlenud määruse p-des 10.1-10.4 ning põhjendatult leidnud, et

nimetatud asjaolud kinnitavad mõjuvat põhjust erikontrolli määramiseks. Ringkonnakohus

märgib, et erikontrolli esemeks võivad olla ka asjaolud, mis ei ole veel teada ning seetõttu

erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused ei pea olema seotud üksnes avaldajale teadaolevate

asjaoludega. Seetõttu ei ole õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on hinnanud

avaldaja poolt esiletoodud asjaolusid valesti ning esitanud erikontrolli läbiviijale ka küsimusi,

mida ei ole algses avalduses märgitud.

Maakohus lahendas käesolevas asjas erikontrolli määramise avalduse ÄS § 191 lg 2 järgi,

käsitlemata seda avaldusena juhatuse kohustamiseks ÄS § 166 järgi andma teavet.

Erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikul olema võimalus saada erapooletu

spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta ja seda ei asenda osaniku

õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega

(Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 18).

Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul (vt maakohtu määruse p-des 3.1-3.4 ja 3.11

esitatud küsimused) on erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused sellised, millistele ei saa

vastata ja hinnangut anda teabenõude esitamise kaudu. Ringkonnakohus jättis aga erikontrolli

läbiviijale esitatavate küsimuste hulgast välja küsimused, mille eesmärgiks oli üksnes

juhatuselt teabe saamine.

9.2. Maakohtule esitatud avalduses on avaldaja märkinud muu hulgas seda, et puudutatud isik

võõrandas Merivälja tee 70 parkimiskoha Fintez Consulting OÜ-le, mille ainus osanik ja

juhatuse liige on Jürgen Käsper, kes on puudutatud isiku juhatuse liikme Arvo Taltsiga seotud

isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Puudub vaidlus, et Jürgen Käsper on avaldaja juhatuse

liikme Evelin Kinnuneni poeg ning Evelin Kinnunen on avaldaja (s.o My furnix OÜ) kaudu

puudutatud isiku osanik. Lisaks on puudutatud isik majandusaasta aruandes avaldanud, et

omanike või tegevjuhtkonna lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid äriühinguid

käsitletakse seotud isikutena. Evelin Kinnunen ja Arvo Talts olid kuni 05.07.2021 abielus.

Samas ei sõltunud nimetatud avaldaja poolt esiletoodud asjaolust avalduse rahuldamine, kuna

Merivälja tee 70 parkimiskoha leping sõlmiti puudutatud isiku osanike eelneva otsuseta, s.o

rikkudes puudutatud isiku põhikirja p-s 5.3 nõudeid ning see on asjaolu, mis õigustab

erikontrolli määramist.

9.3. ÄS § 179 lg 4 teise lause kohaselt, kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande

kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava

märkega.

Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et puudutatud isiku juhatuse liige ei esitanud

osanikele kinnitamiseks 2023. a majandusaasta aruannet ning sellisel juhul puudub juhatusel

õigus esitada äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruanne. Määruskaebuse esitaja

tuginemine ÄS § 179 lg 4 teisele lausele ei ole seega õige. Avaldaja tuginemine nimetatud

asjaolule erikontrolli vajalikkuse põhistamisel on seega õige.

9.4. Erikontrolli läbiviija määramine toimub hagita menetluse sätete järgi.

Vastavalt TsMS § 477 lg-s 7 sätestatule kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral

nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Asja materjalide kohaselt taotles avaldaja 27.11.2024 menetlusdokumendis esitada

erikontrolli läbiviijale täiendavaid küsimusi. Puudutatud isik leiab, et avaldaja rikkus sellega

TsMS § 376 lg-t 1, kuna pärast avalduse menetlusse võtmist ei tohi avaldust muuta ilma

puudutatud isiku nõusolekuta. Maakohus jättis puudutatud isiku sellekohase 11.12.2024

vastuväite lahendamata.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide ei ole põhjendatud. Esmalt märgib

ringkonnakohus, et tegemist ei ole hagi (avalduse) muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses

ning teiseks ei ole hagita menetluse sätetega (TsMS § 477 lg 7) vastuolus see, kui avaldaja

täiendab menetluse kestel erikontrolli läbiviijale esitatud küsimusi.

9.5. ÄS § 191 lg 3 kohaselt võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid ja vandeadvokaadid

või advokaadiühingud.

Maakohus määras erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaat J. Sireli ning on seda vajalikus

ulatuses põhjendanud (vt maakohtu määruse p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

vastavate põhjendustega.

Määruskaebuse esitaja seisukoht, et vandeadvokaatide määramine erikontrolli läbiviijaks

tuleks välistada, kuna nad võivad olla seotud avaldajaga ja seetõttu huvitatud asja

lahendamisest avaldaja huvidest lähtuvalt, on paljasõnaline. Samas ei ole puudutatud isik

nimetanud määruskaebuses ühtegi audiitorit, kes oleks antud asjas andnud nõusoleku

erikontrolli läbiviimiseks.

9. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulude jaotuse määrab kindlaks maakohus pärast

erikontrolli aruande kohtule esitamist (TsMS § 173 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)