3-23-1227/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-1227

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Harri Värsi kaebus Narva Linnaarhiivi kohustamiseks

väljastama kaebaja 24.05.2023. a taotluses nõutud

kriminaalasja lahendid osas, milles neile ei laiene

juurdepääsupiirangud, või vaatama kaebaja taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Harri Värs

Vastustaja – Narva Linnaarhiiv, esindaja Andres Kustola

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasja nr 3-23-1227 menetlus Narva Linnaarhiivi poolt kohtule

20.05.2025 edastatud Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsuse nr 1-222 eestikeelset tõlget

puudutavas osas kinniseks.

2. Keelata Harri Värsil tutvuda käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud

tõendiga ning saada sellest ärakirju.

3. Rahuldada Harri Värsi kaebus.

4. Kohustada Narva Linnaarhiivi lahendama uuesti Harri Värsi 24.05.2023. a taotlust.

5. Mõista Narva Linnaarhiivilt Harri Värsi menetluskulude katteks välja 20 eurot ning

kohustada Narva Linnaarhiivi kandma see Harri Värsi arvelduskontole nr

EE211010010510989015.

6. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-23-1227

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harri Värs (edaspidi ka kaebaja) palus 05.05.2023 Viru Maakohtule edastatud avalduses

saata talle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus asjas nr 1-222 ja Viru Ringkonnakohtu

30.10.1996. a otsus, millega jäeti nimetatud linnakohtu otsus muutmata. Kaebaja palus tagada

neile otsustele juurdepääs osas, millele ei laiene juurdepääsupiirangud.

2. Viru Maakohus selgitas 08.05.2023. a kirjas kaebajale, et kõnealuse kriminaalasja neli

köidet on üle antud Narva Linnaarhiivi.

3. Kaebaja esitas 24.05.2023 Narva Linnaarhiivile taotluse, milles viitas Viru Maakohtu

08.05.2023. a kirjale ning palus arhiivil tema 05.05.2023. a palvega tutvuda ja viimasele

vastata (digitaalse toimiku leht (dtl) 5).

4. Narva Linnaarhiiv selgitas 30.05.2023. a vastuses kaebajale, et vastavalt avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-le 12 omavad kaebaja märgitud dokumendid juurdepääsupiirangut

75 aastat. Kuna kohtuotsuses on kolmandate isikute eraelu puudutavaid isikuandmeid, siis

pole võimalik kohtuotsust väljastada. Kui kaebajal on õigustatud huvi märgitud kohtuotsuse

saamiseks, siis tuleb tal esitada põhjendatud taotlus koos isikut tõendava dokumendi

koopiaga. Samuti on kohtuotsuse väljastamine õigustatud huvi korral tasuline (riigilõiv ja

koopiad).

5. H. Värs esitas 06.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.10.2023. a

määrusega menetlusse nõudes kohustada Narva Linnaarhiivi väljastama kaebajale tema

24.05.2023. a taotluses nõutud kriminaalasja lahendid taotluses märgitud ulatuses või vaatama

kaebaja taotlus uuesti läbi.

6. Narva Linnaarhiiv esitas kaebusele 20.10.2023 vastuse, paludes jätta see rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus kuulutas 03.10.2024. a määrusega haldusasja menetluse Narva

Linnaarhiivi poolt kohtule esitatud Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsust asjas nr 1-222 ning

Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsust asjas II-1-27/96 ja selle tõlget puudutavas osas

kinniseks ning keelas kaebajal nende tõenditega tutvuda.

8. Tartu Halduskohus otsustas 14.05.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Sama

määrusega teavitas kohus pooli otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.

9. Vastustaja esitas kohtule 16.05.2025 vastuse kohtunõudele ning 20.05.2025 kohtu

palutud tõendi, s.o eestikeelse tõlke Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsusest asjas nr 1-222.

10. Kohus muutis 29.05.2025. a määrusega asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja palub rahuldada tema kaebuse järgmistel põhjendustel.

11.1.

Kaebajale ei ole selge ja talle ei ole selgitatud, miks ja millisel seaduslikul alusel nõuti

temalt isikutunnistuse koopiat ja riigilõivu, millises summas peaks ta riigilõivu tasuma ning

kas ta peaks riigilõivu maksma ka dokumentidega kohapeal tutvudes. Samuti ei ole kaebajale

arusaadav, miks ta peab põhjendama juurdepääsuvajadust piiranguteta teabele, ning millised

huvid on õigustatud ja millised mitte. Vastustaja ei ole täitnud nõustamiskohustust.

3-23-1227

11.2.

Kaebajale tema soovitud andmete väljastamiseks AvTS 38 lg 2 alusel selliselt, et

tundlikumad andmed on kinni kaetud, ei esine takistusi. Samuti on 2024. aastal möödunud

AvTS § 40 lg-st 3 tulenev juurdepääsupiirangu tähtaeg nende isikute andmete osas, kelle

tapmist kõnealused otsused käsitlevad, kuivõrd nende surmast möödus 30 aastat. Vastustaja

oleks saanud kaebajale selgitada, et näiteks 2024. aastal on võimalik jätta hulk teksti

tsenseerimata.

12. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12.1.

Narva Linnakohtu reorganiseerimisel anti kohtu dokumendid 2005. aastal üle Narva

Linnaarhiivile. Kuigi kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuseid säilitatakse nii kohtu- kui ka

Riigiarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivides, peab nendega tutvumine toimuma

ühesugustel õiguslikel alustel. Seoses justiitsministri 12.09.2016. a määrusega justiitsministri

27.02.2002. a määruse nr 11 „Esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite

andmekogu pidamise kord“ kehtetuks tunnistamisega lõpetati 30.09.2016 isikuandmete kaitse

huvides avalik juurdepääs enne 2006. aastat jõustunud esimese ja teise astme

kohtulahenditele. Avalikustatud kohtulahendeid oli väga palju – ligi 115 000 – ja nende

kvaliteet erines suuresti, mistõttu ei olnud tehniliselt võimalik kõigist lahendeist isikuandmeid

kõrvaldada. Justiitsministeeriumi hinnangul oli isikuandmete avaldamise tõttu oht eraelu

puutumatusele suurem kui andmete kättesaadavusest johtuv hüve. See muudatus puudutas

mõistetavalt ka teistes arhiivides säilitatavaid analoogseid kohtulahendeid, mitte ainult

kohtute arhiivides ja andmekogudes hoitavaid lahendeid. Otsustest isikuandmete kustutamine

on tehniliselt väga raske, kui mitte võimatu.

12.2.

Kaebajale tema palutud kohtuotsuste väljastamiseks peavad olema täidetud eeldused,

mis on märgitud kaebajale saadetud e-kirjas. Kohtulahendite avalikustamiseks isikule, kes ei

ole menetlusosaline, ei piisa üksnes asjaolust, et kohtuotsused kuulutati avalikult. Seadused

on võrreldes otsuste kuulutamise ajaga muutunud ja need ei võimalda enam eriliiki andmete

piiranguteta avaldamist kolmandatele isikutele. Kaebaja ei ole põhistanud oma õigustatud

huvi kohtuotsuste saamiseks. Samuti ei nähtu vastustajale, et kaebaja huvid kaaluksid üles

andmesubjektide huvid, põhiõigused ja -vabadused. Kui avaldaja osas on kindlaks tehtud

muud kohtulahendi saamise eeldused, tuleks avaldajal tasuda riigilõiv ja koopiate tegemise

tasu vastavalt riigilõivuseaduse §-le 346 (15 eurot arhiiviteatise väljastamise eest) ja Narva

Linnavalitsuse 11.12.2019. a korraldusele nr 947-k (paberkoopia ühe lehe eest 1 euro või

digitaalkoopia ühe lehe eest 0,40 senti). Praegusel juhul on kaebaja puhul kõik kohtuotsuste

väljastamise eeldused täitmata.

12.3.

Otsuste väljastamisel tuleks kinni katta enamus otsuste tekstist, kuna enamus

kuritegudest oli suunatud kannatanutele olulise õigushüve vastu, sest tegu oli inimeste elu,

tervise, kehalise puutumatuse ja sugulise vabaduse vastu suunatud jõhkrate rünnakutega.

Narva Linnakohtu otsus on ka raskesti loetav ja paikneb 59 leheküljel, mille puhul nõuaks

andmesubjektide eraelu kaitseks abinõude võtmine ebaproportsionaalseid kulutusi ja aega.

KOHTU SEISUKOHT

13. Esmalt otsustab kohus menetluse osaliseks kinniseks kuulutamise ja kaebaja toimikuga

tutvumise õiguse üle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsuse eestikeelset tõlget puudutavas

osas (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse ning jaotab menetluskulud (II).

I

14. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga

3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks,

3-23-1227

kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. HKMS § 88 lg 1

kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88

lg-le 2 ja § 79 lg 1 p-le 3 võib seda õigust piirata menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku

eraelu kaitseks, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda

toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.

15. Vastustaja edastas 20.05.2025 kohtule eestikeelse tõlke Narva Linnakohtu 07.11.1995. a

otsusest asjas nr 1-222. Kohus on varasemalt, s.o 03.10.2024. a määrusega kuulutanud

kohtuasja menetluse kinniseks muu hulgas sama otsuse venekeelset versiooni puudutavas

osas. Kohus leiab, et asja menetluse kinniseks kuulutamine HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg

1 p 3 alusel on kõnealuses linnakohtu otsuses kajastatud eraeluliste andmete kaitseks vajalik

ka otsuse eestikeelset versiooni puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu ei saa pidada

eraelu kaitse huvist suuremaks. Kuigi kohus hindab järgnevalt käesolevas otsuses, kas samas

linnakohtu otsuses sisalduvat teavet oli võimalik vastuseks kaebaja esitatud päringule

vahendada osaliselt, s.t kas osa selles otsuses sisalduvast teabest tuleks lugeda kolmandate

isikute eraelu kaitse vajadusega mittehõlmatuks, tuleb kuulutada asja menetlus kinniseks

siiski eestikeelse linnakohtu otsuse kui terviku osas. Asja sisulise lahendamise käigus saab

kohus otsustada üksnes selle üle, kas vastustaja saab ja peab kaebajale otsuse tema soovitud

ulatuses avaldama, kuid ei saa avaldada seda kaebajale ise. Eeltoodutega samadel põhjustel on

vajalik piirata HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 3 alusel kaebaja õigust tutvuda Narva

Linnakohtu otsuse eestikeelse tõlkega ning saada sellest koopiaid. Otsuses sisalduvate

eraeluliste andmete saladuses hoidmiseks ning kaebajale avaldamata jätmiseks esineb

ülekaalukas vajadus.

II

16. Kaebaja on esitanud käesolevas asjas kaebuse Narva Linnaarhiivi kohustamiseks

väljastama talle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus kriminaalasjas nr 1-222 (vene keeles

dtl 26–84, eestikeelne tõlge dtl 148–156) ja Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsus nr II-1-

27/96 (vene keeles dtl 86–101, eestikeelne tõlge dtl 102–117) osas, milles neile ei laiene

juurdepääsupiirangud, või vaatama kaebaja 24.05.2023. a taotlus uuesti läbi.

17. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tulenevalt HKMS § 41 lg-st 3 võib kohus

kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut

tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus hindab

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2).

18. Kaebaja palus 24.05.2023 Narva Linnaarhiivile edastatud pöördumises (viitega Viru

Maakohtule 05.05.2023 esitatud taotlusele) väljastada talle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a

otsus asjas nr 1-222 ja Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsus, millega jäeti nimetatud

linnakohtu otsus muutmata. Kaebaja palus tagada neile otsustele juurdepääs osas, millele ei

laiene juurdepääsupiirangud. Narva Linnaarhiiv vastas 30.05.2023. a vastuskirjas kaebajale, et

vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 12 omavad kaebaja märgitud dokumendid juurdepääsupiirangut

75 aastat ning kuna kohtuotsuses on kolmandate isikute eraelu puudutavaid isikuandmeid, siis

pole võimalik kohtuotsust väljastada. Vastustaja palus kaebajal kohtuotsuse saamiseks

õigustatud huvi olemasolul esitada põhjendatud taotlus ning tasuda koopiate saamise eest

riigilõiv.

19. Kõnealuseid Narva Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu otsuseid säilitatakse Narva

3-23-1227

Linnaarhiivis ehk kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduse (ArhS) § 11 tähenduses. ArhS

§ 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirja (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 181) § 34

lg 2 p 2 järgi vahendab avalik arhiiv, sh kohaliku omavalitsuse arhiiv arhivaalides sisalduvat

teavet vastusena kirjalikule päringule tasulise teenusena, kui teabe saamise eesmärgiks on

muu kui õiguste või tehingute tõendamine arhiiviteatisega. Arhiivis kohapeal arhivaaliga

tutvumise eest tasu ei võeta (ArhS § 10 lg 2, § 11 lg 2). Vastavalt ArhS § 11 lg-le 2 ja § 10 lg-

le 1 on kohaliku omavalitsuse arhiivis säilitatavale arhivaalile juurdepääs vaba, kui sellele ei

laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta, s.o isikuandmete kaitse üldmääruses), avaliku teabe seaduses,

isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus

seaduses kehtestatud piirangud. Arhiiviseadusest ei tulene konkreetsemaid nõudeid arhiivis

hoitavate kohtulahenditega tutvumisele. Küll aga tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-

st 24 kohtuotsuse avalikkuse põhimõte (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus asjas

nr 3-18-1420, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1076, p 10).

Kohtuotsuse avalik kuulutamine PS § 24 lg 4 mõttes hõlmab avalikkuse, sh menetlusväliste

isikute õigust tutvuda kohtuotsusega kujul, nagu asja lahendanud kohtunik selle kirja on

pannud (vt nt Tallinna Halduskohtu 24.07.2020. a otsus asjas nr 3-19-2317, p 20). Ka AvTS §

28 lg 1 p 29 kohustab teabevaldajat muu hulgas avalikustama jõustunud kohtulahendid

seadusest tulenevate piirangutega. Kui kuni 30.06.2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeks

kohtuotsuse avalikustamise selget reeglistikku ette ei näinud, siis kriminaalmenetluse

seadustikus (KrMS) reguleerib jõustunud kohtuotsuse avalikustamist § 4081. Kohtupraktikas

on selgitatud, et selles sättes toodud juhistest saab lähtuda ka nende kohtuotsuste puhul, mis

jõustusid enne praegu kehtiva KrMS jõustumist (Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020. a

otsus asjas nr 3-19-1076, p 10).

20. Praeguses asjas kõne all olevad mõlemad kohtuotsused on hilisemas menetluses kõrgema

astme kohtu poolt osaliselt tühistatud. Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsusega nr II-1-

27/96 tühistati osaliselt Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus nr 1-222 ning Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 08.04.1997. a otsusega nr 3-1-1-36-97 (dtl 118–125) tühistati osaliselt

nii Viru Ringkonnakohtu kui ka Narva Linnakohtu otsused samas kriminaalasjas. Kuigi

KrMS § 4081 ei nõua tühistatud alama astme kohtu otsuste avaldamist arvutivõrgus, ei tulene

sellest kohtu hinnangul veel seda, et sellistele osaliselt või täielikult tühistatud otsustele

kohalduks automaatne juurdepääsupiirang (näiteks AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel, vt ka Tallinna

Halduskohtu 13.03.2025. a otsus asjas nr 3-24-2162, p 8). KrMS § 4081 ega mõni muu

seadusesäte ei keela tühistatud alama astme kohtute otsuste avaldamist. Seetõttu ei takista

kohtu hinnangul kõnealuste kohtuotsuste väljastamist kaebajale ja sellele eespool välja toodud

regulatsiooni kohaldumist see, et tegemist on osaliselt tühistatud lahenditega.

21. Vastustaja on kaebaja 24.05.2023. a päringu täitmisest keeldumisel tuginenud AvTS § 35

lg 1 p-le 12 ning viidanud seejuures AvTS § 40 lg-st 3 tulenevale juurdepääsupiirangu

tähtajale. Seejärel on vastustaja sisuliselt lähtunud AvTS § 14 lg-st 2, mille kohaselt tuleb

teabevaldajal tuvastada teabenõudja isik, kui ta taotleb teavet, milles sisalduvad tema või

kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, ning juurdepääsupiiranguga

isikuandmete taotlemisel kolmandate isikute kohta tuleb teatada teabevaldajale teabele

juurdepääsu alus ja eesmärk.

22. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele

juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Tulenevalt

AvTS § 23 lg 1 p-st 1 keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes

3-23-1227

kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

Iseenesest puudub vaidlus selles, et kaebaja taotletud kriminaalasja kohtulahendid sisaldavad

muu hulgas juurdepääsupiiranguga andmeid, s.o teiste isikute isikuandmeid, mille avaldamine

kaebajale kahjustaks nende isikute eraelu puutumatust. Seega sisaldavad kaebaja taotletud

andmekandjad samaaegselt nii juurdepääsupiirangutega teavet kui ka teavet, millele

juurdepääsupiirangud ei laiene (PS § 24 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et kui teabele

juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemist,

tuleb AvTS § 38 lg-st 2 tulenevalt tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest või

dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti, ning õiguspärane ei ole keelduda

teabenõude täitmisest ainuüksi motiivil, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu

hulgas delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid (Riigikohtu 23.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-

57-03, p 20). Sellest põhimõttest lähtub sisuliselt ka praegu kehtiv KrMS § 4081 – näiteks

tuleb selle sätte lg 2 järgi kohtul jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel asendada teiste isikute

(peale süüdistatava) nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga, samuti ei

avalikustata kohtulahendis isiku elukohta. Kuivõrd kaebaja taotles enda 24.05.2023. a

päringus kohtuotsuste väljastamist üksnes osas, millele ei laiene juurdepääsupiirangud, ei

saanud vastustaja seega keelduda taotletud kohtuotsuste väljastamisest AvTS § 35 lg 1 p 12

alusel ning pidi hindama juurdepääsu tagamise võimalikkust sellele osale otsustest, mille

kohta juurdepääsupiirangud ei kehti, ehk kohtuotsuste osadele, mis isikuandmeid ei sisalda.

Ka vastustaja poolt AvTS § 14 lg-st 2 lähtumine ei olnud seetõttu õiguspärane.

23. Kohtumenetluses tugineb vastustaja muu hulgas sellele, et kaebajale ilma

juurdepääsupiiranguteta andmeteta kohtuotsuste väljastamisel tulnuks kinni katta enamus

otsuste tekstist ning sellise tegevusega kaasnenuks ebaproportsionaalsed kulutused ja

ülemäärane ajakulu. Sisuliselt viitab vastustaja AvTS § 23 lg 2 p-st 3 tulenevale, mille

kohaselt võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest, kui teabenõude täitmine nõuab

taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud

avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Vastustaja esitatud

põhjenduste ning kohtule esitatud Narva Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu lahendite

pinnalt ei nähtu kohtule siiski, et vastustaja oleks saanud keelduda kaebajale kohtuotsuste

väljastamisest viimati nimetatud sätte alusel. Kuigi vastustaja väidetest jäi esmalt mulje, et

Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsusest nr 1-222 on olemas üksnes venekeelne versioon, mis

paikneb 59 lehel ja on raskesti loetav, siis kohtumenetlus käigus edastas vastustaja kohtule ka

eestikeelse versiooni sellest otsusest. Seda, et otsuse eestikeelset versiooni ei oleks vastustajal

kaebaja 24.05.2023. a päringule vastamise ajal olnud, ei ole vastustaja väitnud. Ei Narva

Linnakohtu ega Viru Ringkonnakohtu lahendi eestikeelse versiooni (vastavalt 9 ja 16

leheküljel) puhul ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et nendest

juurdepääsupiirangutega andmete eemaldamine, lähtudes seejuures näiteks KrMS § 4081

toodud suunistest, eeldaks vastustajalt töökorralduse muutmist või põhjendamatult suuri

kuulutusi.

24. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja 30.05.2023. a vastuses

väljendatud keeldumine kaebajale tema taotletud kohtuotsuste väljastamisest ei olnud

õiguspärane.

25. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus kaebuse. Kohus kohustab vastustajat kaebaja

24.05.2023. a taotlust uuesti lahendama, kuivõrd taotluse lahendamiseks võib olla eelnevalt

vajalik teha täiendavaid menetlustoiminguid (näiteks anda juhiseid vajalikus määras riigilõivu

tasumiseks).

26. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

3-23-1227

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot. Need menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista. Kaebaja on palunud kanda tema kasuks väljamõistetav riigilõiv

konkreetsele arveldusarvele, millest kohus käesoleva otsuse resolutsioonis ka lähtub.

Menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS §

109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)