2-25-108372/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt O M hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidikonto lepingust tulenev kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Legislator headnote
AI generated2-25-108372/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt O M hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidikonto lepingust tulenev kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-108372
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi O M vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
611,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,
lepinguline esindaja: P M, e-post: XXX
Kostja: O M, isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt O M hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidikonto lepingust tulenev
võlgnevus põhiosas 499,95 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 6,33 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivis 28,60 eurot ning viivis põhinõuete tasumata summadelt
kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 23.04.2025
kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt O M hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena rigilõiv
168 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb O Mil tasuda B2 Impact OÜ alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.
7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale ei
ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.
8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
O M (kostja) sõlmis 03.06.24 krediidiandjaga AS-ga xxx krediitkaardi lepingu.
Krediidilepingu Eritingimuste kohaselt leppisid pooled „Lepingu tingimused“ peatükis
kokku, et kostjale väljastatakse krediidisumma 500 eurot, intressimääraga 18,00% aastas
ehk 0,05% päevas. Leping on tähtajatu, krediiti saab kasutusse võtta krediitkaardi
kehtivusaja (üldjuhul 3 aastat alates kaardi valmistamisest) jooksul. Kasutatud
Krediidilimiidilt arvestatud Intress kuulub tasumisele igakuiselt Intressi arvestamise
aluseks olevale kuule järgneva kuu Maksepäeval. Viimane intress kuulub tasumisele
Lepingu lõppemise päeval. Krediidilimiidi arvutamiseks kasutatud eeldused: Kogu krediit
võetakse tarbija poolt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse 12 kuu
jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Kui krediit võetakse kasutusse väljaspool
euroala riike või läbi pangaautomaadi sularahas, võib 3 see kaasa tuua kõrgema krediidi
kulukuse määra. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu
kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 552,63 eurot. Maksevahendi kasutamise
tasud: 1.00 eurot (krediitkaardi kuutasu). Krediitkaardi kasutamisel väljaspool euroala
riike lisandub valuuta konverteerimise kulu. Krediitkaardiga pangaautomaadist sularaha
väljavõtmisel lisandub sularaha väljavõtmise tasu 2.00 eurot + 2.50% välja võetud
summast. Tagasimaksed ja vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul
see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tagasimakset arvestatakse
- Tarbija ise valib krediidi tagasimaksmiseks tehtavate osamaksete suuruse ja
tagasimaksmise aja (kogu tarbija kasutuses olev krediidisumma tuleb tagasi maksta
hiljemalt lepingu lõppemise päeval). O M valis tagasimaksete kuupäevaks 10. päeva.
Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: Kuutasu (juhul, kui on) ja tarbija kasutuses
olevalt krediidilt arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt krediidi kasutamisele
järgneva kuu 10. kuupäeval. Krediidiandja debiteerib kõik lepingu alusel krediidiandjale
tasumisele kuuluvad maksed tarbija kontolt ilma tarbija täiendava korralduseta. Kostja
poolt ei ole Lepingu katteks tehtud tagasimakseid tehtud. Kuna kostja ei täitnud lepingust
tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu edastas 12.11.2024 maksenõude teatise,
mille kohaselt seisuga 12.11.2024 oli lepingust tulenev võlgnevus XXX ees 18.60 EUR
(tähtajaks tasumata intress ja/või kuutasud). Krediitkaart on võlgnevuse tõttu blokeeriti
konto. 13.12.2024 edastas krediidiandja lepingu ülesütlemise teate, milles teavitas, et
vastavalt Lepingu tingimuste punktile 9.6.2 on XXX-l õigus Leping erakorraliselt ja ilma
etteteatamata üles öelda juhul, kui klient jätab lepingust tuleneva maksekohustuse
täitmata ka XXX poolt kliendile antud täiendava 14 päevase tähtaja jooksul, so hiljemalt
27.12.2024.
28.01.2025 edastas xxx AS võlgnikule e-kirja, milles andis teada, et AS XXX Pank
loovutas B2 Impact OÜ-le 28.01.2025 võlanõude O M´i vastu. B2 Impact OÜ edastas
võlgnikule 29.01.2025 e-kirja, milles teavitas XXX AS-i poolt võlgnevuse loovutamisest
ning sissenõutavast summast uuele võlausaldajale. Lisaks eelnevale saadeti võlgnikule
korduvalt nõudekirjad 10.02.2025 ja hagihoiatus 19.02.2025.
Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui
ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest (krediidi info ja
krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid
maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset
makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil
puudub. Kliendi poolt deklareeritud igakuiseks sissetulekuks oli 1620 eurot.
Krediidiandja kontrollis kliendi sissetulekuid EVK laekumiste põhjal ning taotluse
esitamisele eelneva 6 kuu keskmine sissetulekuks arvestati 1418.42 eurot. Klient
deklareeris igakuiseks kohustuseks 228 eurot. Krediidiandja arvestas kliendi igakuiseks
finantskohustusteks 494.61 eurot. Päringud on teostatud vastavatesse andmebaasidesse
infotehnoloogiliste lahenduste abil ning päringute tulemused kajastatakse krediidiandja
vastavas infosüsteemis. Kliendile otsustati pakkuda kliendi poolt taotletud krediidilimiiti
500 eurot. Kuna XXX väljastab krediidilimiiti kuni kahekordse, erandjuhtudel kuni
neljakordse kliendi netosissetuleku ulatuses, jäi pakutud limiit soovituslikku vahemikku.
Hageja palub välja mõista kostjalt O M hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidikonto
lepingust tulenev võlgnevus põhiosas 499,95 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid
26,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 28,60 eurot; viivis põhinõuete tasumata
summadelt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates
23.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras; tasutud riigilõiv summas 175,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu selgitused
Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte
toimetatud 05.06.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli
kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole
tänaseni vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse
tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2
järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab
selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise
asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole
muudest avaldustest.
Hageja palub mõista kostjalt krediidikonto lepingust tulenev võlgnevus põhiosas 499,95
eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 26,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis
28,60 eurot ning edaspidine viivis seadusjärgses määras.
Hagiavaldusest ja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja sõlmis 03.06.24
krediidiandjaga AS-ga XXX Finance krediitkaardi lepingu krediidisummale 500 eurot,
intressimääraga 18,00% aastas ehk 0,05% päevas, krediidikulukuse määraga 19,93%
aastas (dtl 56-57).
Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja
17).
Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et
laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)
rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama
rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik
on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub
raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Viidatud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402
lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida
krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata
sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu
5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46;
Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1
järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab
hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest
tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja
krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on
tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt
mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu
krediidi
tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada
oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-
2-1-169-13, p 21).
VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab
krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija
võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija
varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt
tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava
rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab
krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1
punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §
403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe
omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid
andmekogusid.
Kohus märgib, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija
esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3
ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures
küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu
teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Juhul kui krediidiandja ei ole tarbijalt
konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on
piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p
18).
VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-
13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja
põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust
piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda
seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.
Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille
tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja
muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).
Krediidiandja tegi kostja kohta päringu väärtpaberite registrisse, mille kohasel kostja
taotlusele eelneva 6 kuu keskmine sissetulek oli 1418,42 eurot. Kostja taotluses
deklareeris igakuisteks kohustusteks 228 eurot, krediidiandja arvestas finantskohustusteks
494,61 eurot (sh XXX Finance AS järelmaks tähtajaga kuni 15.10.26, kuumaksega 21,78
eurot, XXX Finance AS järelmaks 15.10.26 kuumaksega 16.06 eurot ning XXX Finance
AS väikelaen kuni 15.03.26 kuumaksega 228,77 eurot). Hagis on märgitud, et
maksehäirete registritest (krediidi info ja krediidiregister) teostatud maksehäirete
kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti
ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Laenuandja pangakonto
väljavõtet laenu andmisel ei küsinud.
Esitatud hagist ning dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et krediidiandja on küll
kontrollinud kostja sissetulekuid, kuid mitte väljaminekuid, sj ei küsinud pangakonto
väljavõtet ega kontrollinud muul viisil kostja tegelikke kulutusi (üürileping,
kommunaalarved). Seega leiab kohus, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja
ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbija
omab ka mitmeid laenukohustusi sama krediidiandja ees peaks olema kohtu hinnangul
võimalikuks hoiatavaks indikaatoriks tarbija finantskäitumisele.
Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks
krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning
krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS §
403.4 lg 1 järgi.
Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra
(19,93%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on
tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr
aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu
keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam
kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud
tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 03.06.24 sõlmitud lepingus nr. kokku
lepitud krediidi kulukuse määr 19,93% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise
eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale
(16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik,
vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning
muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline
tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud
intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et
eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu
puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel
seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on
madalam.
Hageja ja kostja sõlmisid 03.06.2024 lepingu intressimääraga 18%. Krediit maksti kostja
pangakontole (dtl 49), mistõttu kostja saanud laenu (VÕS 408 lg 1) ja sellest tulenvalt
tekkinud laenu tagasimaksemise kohustus. Kostja ei tasunud ühtegi makset ning 13.12.24
edastas hageja kostjale kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja
andis 2-nädalase tähtaja summa tasumiseks. Hageja ütles 28.12.24 lepingu
ennetähtaegselt üles, edastades ülesütlemisavalduse kostja e-postile (dtl 59-62). Eelnev
tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 13.12.24 avaldusega toimus
kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Laenu tasumata
põhiosajääk on 499,95 eurot. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja
kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu alusel sissenõutavaks muutunud laenu 499,95
eurot.
Hageja nõuab lepingu alusel kostjalt intressivõlgnevust alates 16.08.24 kuni 02.12.24.a
kokku summas 26,8 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18%
aastas.
Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku
laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt
VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega kuulub hageja intressinõue rahuldamisele
osaliselt lepingu alusel perioodil seadusjärgses määras perioodil 16.08.24-02.12.24
võlasummalt 499,95 6,33 eurot.
Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-
134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p
11).
Hageja palus mõista välja viivist laenusumma mittetähtaegsest tasumisest arvestatud
viivis summas 55,4 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimustes on toodud
aasta viivisemäär 18%. Haginõudes sisalduv viivis koosneb pärast lepingu lõpetamist
arvestatud viivistest perioodi 28.12.24-22.04.25 lepingujärgses määras 18% kokku
summas 28,6 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel
põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning kostjalt tuleb
hageja kasuks välja mõista viivis 28,6 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist
lepingujärgne viivis seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt alates 23.04.2025 kuni
põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja
kasuks põhivõlgnevus 499,95 eurot, seadusjärgne intress perioodi 16.08.24-02.12.24 eest
6,33 eurot, viivis 28,6 eurot ja edaspidine viivis seadusjärgses määras alates 23.04.2025
kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulude kindlaksmääramine
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot
ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ning muid menetluskulud asja
materjalidest ei nähtu. Seega hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab
kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot. Kuna kohus rahuldas
hagi osaliselt, so 96% ulatuses, siis mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja
168 eurot (175*96%).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib
kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (168
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik