2-25-103630/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-25-103630

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K D O vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1178,74 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finance Group,

registrikood 10746479; lepinguline esindaja: S R,

e-post xxx;

Kostja: K D O, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K D O hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

808,75 eurot, intress 67,84 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 70,95 eurot ning viivised alates 20.03.2025 kuni

põhinõude summas 808,75 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt K D O hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskuludena 550 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K D Ol tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte kostjale avalikult Ametlikud Teadaanded

kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

piKdamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja K D O (kostja) sõlmisid 15.09.2023 laenulepingu nr

XXX, millest alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Koos laenulepinguga sõlmiti

väikelaenukindlustuse kokkulepe. Vastavalt lepingu tingimuste p 3.2 kohaselt, Laenu

väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu. Väikelaenulepingu

tasuks leppisid pooled kokku 35 eurot ja väikelaenukindlustuse kokkuleppe tasu 6,42

eurot. Seega sai kostja laenu enda kontole 958,58 eurot. Leping on poolte vahel sõlmitud

digitaalselt, allkirjastatud digitaalselt 15.09.2023, laenusumma on väljastatud kostja

pangakontole 15.09.2023. Lepingu tingimuste kohaselt (p 2. Laenu põhitingimused) on

krediidi kulukuse määraks 32,49%, krediidi kogukulu 1478,92 eurot. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000 eur, intressimäära 22,9%

aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.09.2026, osamaksete arvu 36 kuud,

laenulepingu sõlmimise tasu 35 eur, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eur.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 30.09.2024.a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.07.2024,

10.08.2024 ja 10.09.2024. 30.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, s.o

hiljemalt 23.10.2024. Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.10.2024 oli kostjal tagastamata

10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024 ja 10.10.2024 maksed. 31.10.2024 loovutas xxx AS

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja

muid kõrvalnõudeid.

Krediidiandja on kostja sissetulekuid ja kohustusi analüüsinud kontoväljavõtte alusel.

Lisaks kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametist. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringu

Maksehäireregistrisse taust.ee. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Seega on kogutud ja kontrollitud, sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta.

Hageja palub mõista kostjalt K D O hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 808,75 eurot, intress 67,84 eurot, haldustasu 6,00 eurot,

sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 70,95 eurot; viivised

alates 20.03.2025 kuni põhinõude summas 808,75 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 22,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja

hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 27.04.25.a isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(32,49%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. 15.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr

XXX kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 32,49%, nimetatud määr vastas Eesti

Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%). Seega lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel tema pangakontode kohta

(hagi lisa 5-6, dtl 58-182), küsinud kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete

kohustuste kohta (taotlus). Krediidianalüüsi tulemusel selgus: krediidiandja on kostja

sissetulekuid ja kohustusi analüüsinud kontoväljavõtte alusel (Lisa 6). Analüüsi kohaselt:

3 kuu keskmine sissetulek oli 1530,58 eurot, kulud kokku 2650,04 eurot, kohustused

keskmine 87.40 eurot, isik töötas töölepinguga alates 03.08.22 (kontrollitud Maksu- ja

Tolliametist). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus

toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et

järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot

ja esindustasu 442,5 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja

mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on

tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5

h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd

ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist

arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab

kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 550 eurot

(280+250+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik