3-25-1392/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1392

Määruse kuupäev

26. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks põhjendada tema suhtes

31. jaanuaril 2025 väljaspool vanglat saatmisel

ohjeldusmeetmete kohaldamist

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-1392 menetlus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Kuulutada haldusasja menetlus Viru Vangla 23. mai 2025. a vastuse lisade 2, 3 ja 4

osas kinniseks.

4. Keelata kaebajal tutvuda Viru Vangla 23. mai 2025. a vastuse lisadega 2, 3 ja 4 ning

saada nendest koopiaid.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale

määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla korraldas 30. jaanuari 2025. a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel X

(kaebaja) ortopeedi vastuvõtule saatmise tervishoiuteenuse osutaja juurde Tartu Ülikooli

Kliinikumi. Vangla otsustas kasutada saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudu koos

ohjeldusvööga. Viru Vangla 31. jaanuari 2025. a ettekande nr 3-25-663 kohaselt keeldus

kaebaja väljaviimisest, kuna ei olnud ohjeldusmeetmete paigaldamisega nõus.

2. Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2025 Viru Vanglale taotluse, milles palus talle väljastada 31.

jaanuari 2025. a otsus tema suhtes väljaspool vanglat saatmisel ohjeldusmeetmete

kohaldamise kohta.

3-25-1392

3. Viru Vangla jättis 7. veebruari 2025. a vastusega nr 2-2/3-25/1013-2 kaebajale nõutud

otsuse väljastamata. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogus (vangiregister) olevad andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks

ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele vastavalt

vangistusseaduse § 52 lg-le 2. Kinnipeetaval ei ole õigust pääseda ligi vangiregistris tema

kohta olevatele andmetele.

4. Kaebaja esitas 7. aprillil 2025 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, milles soovis

järelevalvemenetluse algatamist ning tema 31. jaanuari 2025. a taotluse rahuldamist.

5. Viru Vangla selgitas 8. mai 2025. a vastusega nr 2-2/3-25/71-2 kaebajale, et käesoleval

juhul ei ole vaide eseme puudumise tõttu kaebajal vaide esitamise õigust. Vangla käsitleb

kaebaja pöördumist märgukirjana. Vangla ei muuda vastuskirjade sisu ja vangla nägemusi

üksnes seetõttu, et kinnipeetavale tundub mingisugune väide või selgitus ebameeldiv või

ebasobiv. Teabenõudele vastamine ei ole haldusakt. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab

vangla vastuskiri kahjustada kaebaja õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa esitada vaides

õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning vaiet ei saa esitada preventiivsel eesmärgil. Vangla

jääb oma varasemas vastuskirjas välja toodud seisukohtade ja selgituste juurde.

6. Kaebaja esitas 10. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

vastata tema 31. jaanuari 2025. a taotlusele. Kaebaja ei nõustu vangla 7. veebruari 2025. a

vastusega nr 2-2/3-25/1013-2. Vaidlusalused toimingud riivasid kaebaja subjektiivseid õigusi

ning kaebajal oli õigus nõuda toimingute kirjalikku põhjendamist. Kaebajal ei ole võimalik

pääseda Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuna tema suhtes rakendatavad ohjeldusmeetmed

põhjustavad kaebajale tugevat füüsilist valu. Õigusvastane julgeolekuabinõude kohaldamine

võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja

kannatused, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks ja ületavad teatud

raskusastme. Kaebaja vaidele vastamata jätmisega on rikutud tema põhiõigusi. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja tõendite kogumist.

7. Viru Vangla esitas 13. ja 23. mail 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse

menetluse materjalid ning täiendavad põhjendused.

7.1. Vangla põhjendab, miks kaebaja suhtes 31. jaanuaril 2025 ohjeldusmeetmeid otsustati

kohaldada. Kokkuvõtlikult otsustas vangla kohaldada kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid, kuna

kaebaja on riskihindamise alusel kõrgohtlik isik ning ohjeldusmeetmete kohaldamine oli

vajalik vanglateenistuse ametnike turvalisuse ja ümbritsevate isikute julgeoleku tagamiseks.

Ohjeldusmeetmete kasutamine pidi hoidma kaebaja põgenemisriski madalal, vältimaks

kaebaja põgenemiskatseid, ründeid ametnike vastu, kaebaja vabastamist kõrvaliste isikute

poolt või mistahes muid saatmise häireid. Vanglale teadaolevalt puuduvad kaebajal

tervislikud näidustused, mis piiraksid valitud viisil käeraudade kasutamist saatmise ajal.

7.2. Viru Vangla palub 23. mai 2025. a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas (Viru Vangla 30. jaanuari

2025. a korraldus nr 5-13/3-25/100, 31. jaanuari 2025. a saateplaani esimene osa ja

saateplaani teine osa) tunnistada haldusasja menetlus kinniseks ning piirata kaebaja, tema

esindaja ja menetlusväliste isikute ligipääsu haldusasja toimikule. Viru Vangla direktori 2.

märtsi 2017. a käskkirja nr 1-1/25 p 1.5 kohaselt on vangla töökorralduslikud tegevuskavad

tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Haldusaktid ja -toimingud, mis puudutavad

kinnipeetava väljaviimist ja relvastatud järelevalve korraldamist tervishoiuteenuse osutaja

juures, on töökorralduslikud tegevuskavad. Saateülesande täitmist puudutav dokumentatsioon

sisaldab avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-des 9, 11 ja 12 nimetatud andmeid ning

nendele ligipääsu võimaldamine ohustaks olulisel määral vangla üldist julgeolekut ja

3-25-1392

saadetava isiku eraelulist puutumatust. Saatedokumentides on kajastatud vanglas kasutatav

saatmistaktika, andmed relvastuse ja ohjeldusmeetmete ning muude oluliste asjaolude kohta,

mille teadmine võimaldaks kinnipeetavatel aga ka kõrvalistel isikutel planeerida või aidata

toime panna põgenemiskatseid saatmiste ajal. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine

toob endaga kaasa julgeolekuohu tervele ühiskonnale, kuivõrd vanglates kasutatavat

saatmistaktikat teades on kurjategijatel võimalik planeerida ja korraldada kinnipeetavate

põgenemisi vanglaväliste saatmiste ajal.

8. Kohus selgitas 5. juuni 2025. a kohtunõudega kaebajale, et kuna vangla on praeguseks

oma otsust kaebaja suhtes 31. jaanuaril 2025 väljaspool vanglat saatmisel ohjeldusmeetmete

kohaldamise kohta põhjendanud, siis on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud ning

kohtu hinnangul esineb alus haldusasja menetluse lõpetamises. Kohus palus kaebajal teatada,

kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule vastuväiteid. Kohus selgitas

kaebajale tuvastamisnõudele ülemineku võimalust. Kohus palus kaebajal esitada vastus

kohtunõudele viie päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. Kaebaja sai kohtunõude kätte

samal päeval.

9. Kaebaja esitas 5. juunil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse halduskohtu 5. juuni 2025. a

kohtunõude vene keelde tõlkimiseks. Kaebaja põhjendab, et vanglas ei ole tõlki ning kuigi

kaebaja oskab eesti keelt A2 tasemel, siis ei mõista ta eestikeelseid dokumente.

10. Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2025. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

tõlkeabi saamiseks rahuldamata. Kaebaja on võimeline halduskohtumenetluses osalema ilma

haldusasja menetlusse tõlki kaasamata.

11. Kaebaja esitas 16. juunil 2025 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks,

et vaidlustada halduskohtu 9. juuni 2025. a määrust. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. juuni

2025. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.

12. Kaebaja esitas 20. juunil 2025 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles

selgitab, et ei saanud kohtule vähese keeleoskuse tõttu vastust tähtaegselt 10. juunil 2025

esitada ning palub vastuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine

ei ole vajalik ning on alandav ja ebainimlik. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine ei olnud

õiguspärane, kuna vangla ei ole tõendanud, et kaebaja oli põgenemiskalduvusega, ohtlik

teistele või iseendale või et oli andmeid tema kavatsetavast raskest õigusrikkumisest või

kaebaja oli käitunud enne saateautosse paigutamist ja saateautos agressiivselt. Käeraudade

kasutamine põhjustab kaebajale tugevat valu paremas õlaliigeses. Käeraudade kohaldamist

ilma õigusliku aluseta peab lugema süüliseks inimväärikuse alandamiseks. Kaebaja ei saa käia

Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuna tal on ohjeldusmeetmete kohaldamisel suured valud.

KOHTU SEISUKOHT

13. Esmalt märgib kohus, et kuigi kaebaja esitas vastuse Tartu Halduskohtu 5. juuni 2025. a

kohtunõudele hilinenult, siis ei põhjusta kaebaja 20. juuni 2025. a avalduse sisuline

menetlemine haldusasja menetluse viibimist ning kohus võtab kaebaja avalduse vastu (HKMS

§ 51 lg 4).

14. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on, et Viru Vangla

põhjendaks oma otsust kohaldada tema suhtes 31. jaanuaril 2025 väljaspool vanglat saatmisel

3-25-1392

ohjeldusmeetmeid. Kohus märkis eeltoodut juba 5. juuni 2025. a kohtunõudes ning kaebaja ei

ole kohtu tõlgendusele vastuväiteid esitanud.

15. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Viru Vangla põhjendab 23. mai 2025. a vastuses kohtunõudele, miks kaebaja

suhtes 31. jaanuaril 2025 ohjeldusmeetmeid otsustati kohaldada ning kaebajal on vastavate

põhjendustega võimalik käesoleva kohtuasja materjalide kaudu tutvuda. Seega on kaebaja

oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vangla põhjendustega ning

leiab, et otsus tema suhtes ohjeldusmeetmeid kohaldada oli õigusvastane, viidates sealjuures

ka mittevaralise kahju tekkimisele, ei ole kaebuse eesmärgi saavutamise hindamisel ja

vaidluse esemeks oleva kohustamisnõude menetlemise jätkamise otsustamisel määrava

tähendusega. Oluline on, et vangla põhjendas vastavalt kaebaja tahtele otsust tema suhtes 31.

jaanuaril 2025 ohjeldusmeetmeid kohaldada.

16. HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel,

vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei ole väljendanud tahet haldusasja menetluse jätkamiseks

vangla tegevuse, s.o kaebaja nõutud põhjenduste koheselt esitamata jätmise, õigusvastasuse

tuvastamise nõudes ning ka kohtule ei ilmne, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja

õiguste kaitseks praegu vajalik olla. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes

vaidlustatud toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei

tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel

preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi

õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a

määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Vangla on kaebajale tema soovitud põhjendused esitanud

ning kohtu hinnangul puudub praegusel juhul põhjus eeldada, et vangla sarnases olukorras

kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude

esitamine välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse

esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta

võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei

ole vajalik eraldiseisvas menetluses Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

Seega ei ole tuvastamisnõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

17. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

18. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

19. Viru Vangla palub kuulutada haldusasja menetluse vangla 23. mai 2025. a vastuse lisade

2, 3 ja 4 osas kinniseks ning piirata menetlusväliste isikute, kaebaja ja tema esindaja ligipääsu

eelnimetatud tõenditele.

19.1. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1 ja 3

kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

3-25-1392

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige

riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks, ning kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu

isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-dele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, ning menetlusosalise,

tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise

eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi

saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu

juures.

19.2. Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et käesolevas asjas tuleb vangla 23. mai 2025.

a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas menetlus kinniseks kuulutada. Haldusasja menetluse osaliselt

kinniseks kuulutamine tagab selle, et tõenditega ei ole menetlusvälistel isikutel võimalik

tutvuda. Menetlusväline isik ei või tutvuda toimikuga osas, milles see on kinniseks kuulutatud

(HKMS § 89 lg-d 2 ja 3). Samuti on põhjendatud piirata kaebaja ligipääsu esitatud tõenditele.

19.3. AvTS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või

turvameetmete kirjelduse kohta (p 9); teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid

süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või

õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist (p 11); teabe, mis

sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12). Viru Vangla 30. jaanuari 2025. a korraldus nr

5-13/3-25/100, 31. jaanuari 2025. a saateplaani esimene ja teine osa sisaldavad eelkirjeldatud

teavet ning on sellest tulenevalt tunnistatud õigesti asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks. Käesolevas haldusasjas õigustab tõenditele kaebaja ligipääsu piiramist asjaolu, et

eelnimetatud dokumendid kajastavad vanglas kasutatavat saatmistaktikat ja

turvataktikameetmeid, andmeid saatemeeskonna ja kasutatava relvastuse kohta jne. Tegemist

on teabega, mille kaebajale avalikustamine võib ohustada nii vangla julgeolekut kui ka

avalikku korda laiemalt, kuivõrd võimaldaks nt planeerida kinnipeetava põgenemist

vanglavälise saatmise ajal. Samuti sisaldab Viru Vangla 30. jaanuari 2025. a korraldus nr 5-

13/3-25/100 lisaks kaebaja isikuandmetele ka teiste kinnipeetavate isikuandmeid, sh eriliiki

isikuandmeid (terviseandmeid), mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebaja

huvi Viru Vangla esitatud tõenditega tutvuda ei ole kaalukam vangla ja ka teiste

kinnipeetavate huvist tõendite kaebaja eest varjamiseks. Viru Vangla on tõendite sisu teatud

ulatuses 23. mai 2025. a vastuses kohtunõudele avanud ning kaebajal on sel viisil võimalik

tõenditega teda puudutavas osas tutvuda.

19.4. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

3-25-1392

19.5. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla 23. mai 2025. a

vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda ja

saada nendest koopiaid.

20. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider