31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-17106

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 detsember 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 14 detsembril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-17106 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Külli Saks Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Taotlus

N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu N.A

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta N.A tingimisi enne tähtaeg vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.01.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-17106 KarS § 320 lg 1, § 266 lg 1, § 280 lg 1, § 344 lg 1, § 121, § 209 lg 2 p 1, § 349 ja § 345 lg 1 järgi ning karistuseks on KarS § 63 lg 2 alusel mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.10.2009.a ja lõpeb 04.10.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 15.10.2011.a. Tartu Vangla edastas 13.10.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

2 (3)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 20.12.2011.a seisuga on N.A kandmata karistusaeg 1 aasta 9 kuud 14 päeva vangistust. N.A on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 05.03.1993.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta

vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga;

2) 11.09.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 6 aastat

vabadusekaotust;

3) 28.01.2002.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 142 lg 3 p 1 järgi 6 aastat

vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 7 aastat vabadusekaotust;

4) 29.04.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 177

3

järgi 1 aastat vabadusekaotust

tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; pööratud täitmisele Jõgeva Maakohtu 27.05.2003.a määrusega;

5) 13.05.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 121 järgi 30 päeva vangistust,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 3 kuud 27 päeva vangistust.

N.A palub ennast vabastada enne tähtaega. Vabanedes asuks ta elama naise ja laste juurde . Samuti on tal säilinud head suhted vanematega, kes on lubanud teda toetada ja kelle juurde saaks ta samuti vajadusel elama asuda. Vabanedes on tal olemas töökoht, kuhu saaks kohe tööle asuda. Kuigi talle on määratud töövõimetus 20 %, ei sega see töötamist ja palgast

saaks asuda ka rahalisi nõudeid tasuma. N.A leiab, et kohus võiks teda sel korral uskuda, et ta enam kuritegusid ei tee, kuna ta ei taha lastest ja naisest eemale olla, vaid tahaks olla korralik inimene. Praegu on kõik võimalused olemas - toetav perekond, töökoht. Samuti

on ta nõus võtma kohustused minna ametlikult tööle, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Need teod, mis siiani on teinud, on väga kahetsusväärsed ja kinnipeetav usub,

et niimoodi ei tee. Distsiplinaarrikkumiste kohta selgitas N.A, et need on olnud tingitud hetkeemotsioonidest või ametnike mittemõistmisest. Ta leiab, et kriminaalhooldusel

tal nõuete täitmisega probleeme ei tekiks, kuna sealsed nõudmised on vangla omadest erinevad. Prokurör toetab N.A ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et kuigi vangla ja

kriminaalhooldaja vabastamist ei toetanud, on seda tehtud seetõttu, kuna isikul puudus

vabanemisel kindel elukoht. Käesolevaks ajaks on olukord muutunud ja N.A on

olemas elukoht, mistõttu tulebki vabanemist toetada. N.A on vahepeal abiellunud,

taotlenud ametlikku elukohta ja seda tuleb käsitleda positiivse muutusena. N.A on

distsiplinaarrikkumised, kuid prokuröri arvates ei ole ohtlike rikkumistega, kuna vaid ühel korral, so jaanuaris 2011.a on karistuseks määratud reaalselt kartser. Viimased rikkumised ei ole olnud sedavõrd rasked, mis välistaksid kinnipeetava vabastamise. Prokurör märkis veel, et toetab vabastamist, kuna kuriteod, mis N.A toime pani, olid II astme kuriteod, mis ei ole eriti ohtlikud ja tal on vähemalt pool karistusajast kantud.

Kaitsja leiab samuti, et N.A tuleks vabastada enne tähtaega ja toob välja põhilises samad asjaolud, mis prokurör – isik on abiellunud, tal on vabanedes olemas elukoht. Lisaks märgib kaitsja, et MNartin N.A on hiljuti läbinud operatsiooni ja tal on invaliidsus ning ta peaks ennast vabaduses ravima. Lisaks ootab teda vabanedes perekond, kus alaealised lapsed,

kes vajavad samuti tema tuge, kuna abikaasa on 80 % töövõimetu. N.A on vabanedes olemas ka kindel töökoht ja lisaks tahab ta jätkata ka õpinguid. Vangistuse ajal on ta läbinud erinevaid programme ja ta on hinnanud riske, mis seotud alkoholiga. Kaitsja leiab,

et N.A elus on toimunud positiivsed muutused, ta on parandanud eluhoiakuid ja enda käitumist. N.A ise palus samuti ennast vabastada enne tähtaega. Vabanedes asuks ta elama naise ja laste juurde ning tal on olemas kokkulepe selle kohta, et ta saaks koheselt ka tööle asuda.

3 (3) KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. N.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja poolt välja tooduga, et N.A on teinud

märkimisväärseid pingutusi enda käitumise parandamiseks. Ta on abiellunud ja seeläbi

omandanud õiguse elada enda perekonnaga ühiselt sotsiaalpinnal. Seega on tal vabanedes olemas kindel elukoht. Samuti on ta otsinud võimaluse vabanemise järel tööle asuda, mis on samuti oluline eeldus vabanemiseks. Ka on positiivne, et isik soovib jätkata õpinguid ja on vabanemisel valmis tegelema edasi enda alkoholiprobleemiga. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et N.A on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Ta

on korduvalt viibinud vangistuses, kuid vaatamata sellele on peetud võimalikuks teda tingimuslikult karistusest vabastada. Ta ei ole kasutanud antud võimalust ja on jätkanud uute

kuritegude toimepanemist. Eelnev seab kahtluse alla, kas kriminaalhooldus on piisav

mõjutamaks N.A hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Asjaolud, mis välja toodi kohtuistungil, s.o vanemate ja naise toetus ning ka laste olemasolu, olid olemas ka ajal,

kui N.A viimased kuriteod toime pani. Ka oma käitumisega vangistuse ajal ei ole N.A suutnud tõestada, et tema tahe muutusteks ei ole pelgalt paljasõnaline ning, et muutused ka reaalselt toimuks. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et N.A on

vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Viimase aasta jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras 5-l korral, lisaks on ühel korral piirdutud vestlusega. Neist kolm

karistust on määratud peale seda, kui kohus oli jätnud N.A enne tähtaega

vabastamata tuues üheks oluliseks asjaoluks just tema käitumise vangistuse ajal. Viimane distsiplinaarkaristus on määratud vaid paar nädalat tagasi, kui toimus juba käesolev menetlus. Kohus ei saa nõustuda prokuröri arvamusega, et N.A rikkumised ei ole eriti tõsised.

Määratud karistustest nähtub, et kahel korral viiest on peetud vajalikuks karistada teda

kartseriga ja valdav osa viimastest rikkumistest on olnud seotud just allumatusega. Selline

käitumine seab kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on oluline

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli teostamiseks. Taotlemaks

ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka

vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. N.A on kandmata karistust veel 1 aasta 9 kuud 14 päeva, mis on piisavalt pikk aeg selleks, et isikul

oleks võimalus ka enda käitumisega vanglas tõestada, et tema tahe muutusteks ei ole vaid

paljasõnaline ning kohus saaks asuda seisukohale, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et N.A tuleb jätta käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik