2-24-17428/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17428

Tsiviilasi

Hagihind

X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Hageja: X, ik XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

Kostja: Y, ik XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

10.06.2025 kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

1. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Ukrainas.

2. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 18.11.2024 Viru Maakohtule hagi Y vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse

kohaselt on abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Ukrainas. Abikaasa otsustas aprillis 2024 kolida omaette

elama ja sealt alates sisuliselt lõppesidki abielulised suhted. Hageja ei näe võimalust abielu

jätkamiseks. Abikaasa keeldub tulemast perekonnaseisuametisse. Ühised lapsed abikaasadel

puuduvad.

2. Kostja on hagile vastanud ja avaldanud, et ta ei soovi abielu lahutada.

3. Kohus kuulas pooled 31.01.2025 kohtuistungil ära ning Viru Maakohtu 13.02.2025 määrusega

anti pooltele leppimisaeg 3 (kolm) kuud alates määruse tegemisest ning peatati tsiviilasja

menetlus kuni 13.05.2025. Menetlus uuendati 14.05.2025 määrusega ja tsiviilasjas määrati

kohtuistung 10.06.2025 kell 15.00 Rakvere kohtumajas.

4. 10.06.2025 kohtuistungil selgitas hageja, et mitte midagi ei ole vahepeal toimunud. Jääb hagi

juurde. Kostja kinnitas, et midagi ei ole muutunud. Selgitas, et abikaasa ei soovinud mingit

leppimist, ta ei räägi minuga. Elame koos, kuid mõlemal on oma elu. Lapseootel ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud pooled teistkordselt ära, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada.

6. Kohus on hagi menetlusse võtmisel rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et kostja on

Ukraina kodanik. Poolte abielu sõlmiti Ukrainas, kande nr 966. Pooled elavad Eestis, ühiseid lapsi

pooltel käesoleva hetke seisuga ei ole.

Seetõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995. a Eesti Vabariigi ja

Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping).

Õigusabilepingu art 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole

seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse

esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle

lepingupoole asutused. Seega kohaldub abielu lahutamisele abikaasade kodakondsuse järgse riigi

ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti

Vabariigi kohus, kuna abikaasad elavad Eestis.

Ukraina perekonnakoodeksi (Сімейний кодекс України: esitatud väljavõttena ja kättesaadav ka:

https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2947-14#Text) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise

hagi esitada üks abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja

abikaasade tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise

või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (Ukraina perekonnakoodeksi §

112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine

kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega,

millel on oluline tähendus (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 2). Ukraina perekonnakoodeksi §

111 kohaselt kohus võtab tarvitusele meetmed abikaasade lepitamiseks, kui see ei ole vastuolus

ühiskonna moraalialustega.

7. Tuvastatult, hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Ukrainas. Kohus andis pooltele

võimaluse leppimiseks ja abielu säilitamiseks. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on

poolte abielusuhted lõppenud. Leppimisaja jooksul pooled suhteid ei taastanud. Hageja soovib

abielu lahutamist. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud.

Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu

jätkata ja seda ei toimunud ka kohtu poolt antud leppimisaja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja X ja Y abielu, mis on registreeritud

xx.xx.xxxx Ukrainas tuleb lahutada.

Ukraina perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise korral

abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Seega, X ja Y abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1

kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus

kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole

menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

kohtunik