2-24-13691/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-13691 Tsiviilasi Hagihind X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx Lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, e-posti aadress: xxx 10.06.2025 kohtuistungil 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada X, isikukood: XXX ja Y, isikukood: XXX abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinnas. 3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei ole õigus kaevata (alus: TsMS § 630 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik 1. Hageja X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduses toodult on abielulised suhted lõppenud kaks aastat tagasi, põhjuseks üksteise mittemõistmine. 1

Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Hageja soovib lahutada poolte vahelise abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinnas. 2. Kostja vastuses hagile palub menetluse peatamist 6-ks kuuks kuna soovib hagejaga leppida, taastada abielu ja perekond. Kuni 05.08.2024 elas hageja nende ühises kodus ja nende omavaheline suhe oli lähedane ja hea. 3. Kohus kuulas pooled 30.10.2024 kohtuistungil ära ning Viru Maakohtu 08.11.2024 määrusega anti pooltele leppimisaeg 3 (kolm) kuud alates määruse tegemisest ning peatati tsiviilasja menetlus kuni 08.02.2025. Menetlus uuendati 10.02.2025 määrusega ja tsiviilasjas määrati kohtuistung 11.03.2025, mis lükati seonduvalt kostja haigestumisega edasi ning uueks istungi ajaks määratui 10.06.2025. 4. Tsiviilasjas 10.06.2025 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et mitte midagi ei ole selle aja jooksul toimunud, kõik on nii, nagu enne, me ei ole kohtunud. Ta ei ole käinud minu juures, ei ole rääkinud, me ei ole kohtunud. Endiselt töötame koos WWWs, kostja töötab kokana. Ma ei ole oma endises elukohas käinud. Me käime koos tööl, kuid me ei kohtu, kostja käib seal harva, oli haiguslehel. Olen seisukohal, et soovin lahutust, ei ole oma meelt muutnud, ei taha selles abielus olla. Kostja kohtuistungil ei osalenud, kuid tema seisukohad avaldas tema lepinguline esindaja, kes selgitas, et ega kostja ei saa kedagi vägisi enda küljes hoida, tal tuleb paraku lahutusega nõustuda. Seda, et nad üldse kohtunud ei ole, see ei vasta tõele. Kui hageja ja kostja omavahel kohtuvad, siis hageja lööb kohe silmad maha, kui toob tütart koju, siis laseb tänava otsas maha ja on selge, et hageja tunneb ennast milleski süüdi, aga kostja ei vaidle lahutusele vastu. Minu andmetel ei tulnud teraapiast midagi välja, sest kostja oli väga tihti haiguselehel, ta kukkus ja lõpuks lõi käega, et kedagi ikka vägisi enda küljes kinni hoida ei saa. Lapsed on suured. Pooled loobusid kohtuotse vaidlustamisest. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud pooled teistkordselt ära, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. 7. Tuvastatud on ja mille üle ei ole pooltel ka vaidlust, et poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. Kohus andis pooltele võimaluse leppimiseks ja abielu säilitamiseks. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Leppimisaja jooksul pooled suhteid ei taastanud. Hageja soovib abielu lahutamist. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest 2

ei soovi abielu jätkata ja seda ei toimunud ka kohtu poolt antud leppimisaja jooksul. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et ühel abikaasal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X, isikukood: XXX ja Y, isikukood: XXX abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinnas. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. 9. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtuistungil avaldanud, et ei soovi otsust vaidlustada, st nad on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, mistõttu ei ole käesolev kohtuotsus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3