2-25-5087/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5087

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kohtuistung

27.05.2025, 16.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.

2. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.

3. Lahutada X ja Y xx.xx.xxxx sõlmitud abielu.

4. Taastada X abielueelne perekonnanimi Z. X nimeks jääb pärast kohtuotsuse

jõustumist Z.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 01.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt tutvusid X ja Y 2007. aastal ning abiellusid xx.xx.xxxx. Peale abielu

sõlmimist arenes poolte kooselu positiivselt. 2016. aastal sündis pooltel ühine laps. Aastate

möödudes ei jäänud hageja enam rahule abikaasade vahelise rollijaotusega perekonnaelus ja

majapidamises. Hageja pidi hoolitsema nii lapse kui ka nende ühise majapidamise eest, kostja

aga pühendus enda vabaajategevustele. Hagiavalduse esitamise seisuga elavad hageja ja

kostja ühises korteris nagu naabrid, mitte nagu abikaasad. Hageja on teinud kostjale korduvalt

ettepanekuid lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja

ei pea võimalikuks abielu jätkamist, kuna pooled on juba mitmeid kordi üritanud suhteid

parandada, kuid kõik katsed on ebaõnnestunud.

2. 27.05.2025 kohtuistungil oli kostja abielu lahutamise vastu. Kostja leidis, et on oma

tegevusega põhjustanud abikaasade teineteisest võõrandumise, kuna ta ei ole pööranud

perekonnale piisavalt tähelepanu. Kostja selgitas, et ta olnud endassetõmbunud murest

Ukrainas rinde lähedal elavate omaste pärast ning veetnud palju aega suvilas omaette. Samas

avaldas kostja lootust, et suudab oma vead parandada ning suhte hagejaga taastada. Kostja

leidis, et kohus võiks anda abikaasadele leppimisaja.

Hageja jäi 27.05.2025 istungil abielu lahutamise nõude juurde ning leidis, et tema otsus on

läbimõeldud ning pooltele lepitusaja andmisel ei ole mõtet. Hageja selgitas, et konfliktid

kostjaga on kestnud pikka aega, kostja on käitunud temaga vägivaldselt ning kohelnud teda ka

sõnades alandavalt. Kostja selgitas, et sai abikaasa lahutussoovist teada alles hiljuti ega

mõistnud kohe, et hageja soov abielu lahutamiseks oli tõsine. Kohus andis abikaasadele

võimaluse abielu jätkamise võimalikkus omavahel läbi arutada ning määras järgmiseks

istungiajaks 16.06.2025. Kohus selgitas kostjale, et kui ta järgmisel korral kohtusse ei ilmu, ei

takista see kohtul abielu lahutamast.

3. 16.06.2025 istungile ilmus üksnes hageja, kes selgitas, et kostja oli küll vahepeal palunud

hageja lahutusest loobuda, kuid hageja jääb sellele vaatamata abielu lahutamise nõude juurde

ega pea abielu jätkamist jätkuvalt võimalikuks.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taasta.

6. Kostja ei soovi abielu lahutada. Kostja kinnitab, et peab võimalikuks abielusuhete

taastamist. Hageja ei soovi lepitusaega põhjusel, et abielusuhted on lõppenud. Kohtu

hinnangul ei ole abielulisi suhteid võimalik taastada üksnes ühe abikaasa tahtel ja ainuüksi

tema jõupingutuste tulemusena. Kuigi kostja on väljendanud soovi abielu jätkata ja hagejaga

leppida, ei nähtu poolte avaldatust nende suhet iseloomustavaid asjaolusid, mis võiksid pooli

leppimisele viia, või sellisele võimalusele viitaksid. Kostja möönis, et hageja on temast

võõrdunud kostja enda süül, kuna kostja on perekonna vajadustele vähe tähelepanu pööranud.

Kuigi kostja soov abielusuhteid taastada võib olla siiras, ei piisa kohtu hinnangul ainuüksi

kostja soovist, et abielusuhted taastada, või nende taastamist perspektiivikaks pidada.

Seejuures on kostjal olnud võimalik abielusuhete taastamise nimel töötada ka varem.

7. PKS § 67 lg 3 esimese lause kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte

lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

PKS § 67 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus leiab, et ülalkirjeldatud olukorras ei oleks pooltele leppeaja andmine mõistlik. Hageja

on kohtule väljendatud, et tema otsus abielu lõpetamiseks on läbimõeldud ja lõplik ning et tal

puudub igasugune tahe abielusuhteid kostjaga taastada. Niisamuti ilmneb kostja selgitatust, et

kostjal puudub reaalne ülevaade sammudest, läbi mille oleks võimalik abielusuhteid hagejaga

taastada. Üksnes kostja soov hagejaga leppida ei ole piisav, et pidada abikaasade lepitamist (ja

seeläbi abielusuhete taastamist) võimalikuks.

8. Kohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja avaldatu põhjal alust arvata, et poolte abielu

taastamine on võimalik. Hageja leiab, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning on

kohtule väljendanud korduvalt soovimatust abielusuhteid taastada. Arvestades eeltoodud

asjaolusid, sh seda, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada, nähtub kohtu hinnangul mõlema

poole ütlustest, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 lg 1

toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

9. Hageja on avaldanud soovi peale abielu lahutamist kanda perekonnanime Z. Nimeseaduse

(NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistrist nähtuvalt kandis

hageja enne abiellumist perekonnanime Z. Kohus rahuldab hageja taotluse ning taastab tema

abielueelse perekonnanime.

10. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

11. Kohus selgitab, et PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb poolte abielu kohtus abielu lahutamise

korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtu otsus

jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole

tähtaja jooksul esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik