2-25-4745/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedNikita X hagi Yi vastu elatise väljamõistmise nõudes rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt Yilt hageja Xi (isikukood XXX) kasuks elatis alates 26.03.2025
Legislator headnote
AI generated2-25-4745/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista kostjalt Yilt hageja Xi (isikukood XXX) kasuks elatis alates 26.03.2025
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuli 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-4745
Kohtuasi
X hagi Yi vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2880 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: X (isikukood XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx),
esindajana märgitud ema C (isikukood XXX, e-post:
xxx)
Kostja: Y (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: xxx,
e-post: xxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
….. juuli 2025 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Nikita X hagi Yi vastu elatise väljamõistmise nõudes rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt Yilt hageja Xi (isikukood XXX) kasuks elatis alates 26.03.2025
summas 320 (kolmsada kakskümmend eurot) kuus, kuni Xi poolt XXX
lõpetamiseni, so kuni 30. juuni 2026 (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni
eksmatrikuleerimiseni).
3. Elatis kuulub kandmisele hageja Xi arvelduskontole nr XXXXXXXXX, selgitusega
„elatis“.
4. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu juhul, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
1(4)
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2
alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus §
59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank
EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank
EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu
tasumise andmed esitada kohtule.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
ASJAOLUD
1. X esitas Viru Maakohtule hagi oma isa Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduses märgib hageja,
et õpib XXX. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 26.03.2025 summas 320 eurot.
Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole. Hageja lisas hagile sünnitunnistuse ja
tõendi õppimise kohta.
Kuna hageja poolt esitatud sünnitunnistusel puudus kanne isa kohta, teostas kohus päringu
Kohtute Infosüsteemi ja tuvastas, et kostja isadus hageja suhtes on tuvastatud Viru Maakohtu
05.07.2011 kohtuotsusega nr. xxx.
MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohus võttis 10.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale
menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates
dokumentide kättesaamisest.
Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 28.05.2025 e-posti teel, kostja on
dokumentide kättesaamist kinnitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt
esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul
kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Vastuse
esitamise tähtaeg oli 17.06.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid
tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
2(4)
4. Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest
ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib
põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi (PKS)
§ 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel
5. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Y hageja Xi isa. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja
XXX, kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja esitas XXX 26.03.2025 tõendi nr 1-
10/25/20, millest nähtub, et X õpib 2024/2025. õppeaastal gümnaasiumi xx klassis. Õpingute
lõpetamise eeldatav aeg on juuni 2026.
Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on
kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi
ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab
põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-
aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
6. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega
(edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks
anda ülalpidamist muul viisil.
Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile,
mistõttu tuleb hagi rahuldada hagis palutud ulatuses alates 26.03.2025.
Hageja esitas hagis kohtule kulude kalkulatsiooni, milles tulenevalt moodustavad tema kulud
vähemalt 640 eurot kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise summas 320 eurot kuus.
Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostja nõustus elatise
maksmisega summas 320 eurot kuus.
7. Kohus mõistab elatise välja alates 26.03.2025 summas 320 eurot kuus, kuni Xi poolt XXX
lõpetamiseni, so kuni 30. juuni 2026 (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni
eksmatrikuleerimiseni).
8. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle
täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust
tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette
hageja arveldusarvele.
9. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel
aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 320 eurot (320*9),
seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 2880 eurot.
MENETLUSKULUD
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
3(4)
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1
p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et
hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle
vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olev Mihkelson
Kohtunik
4(4)