2-23-125669/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-125669

Kohtuasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi G.Q

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 12.03.2025

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

1007,01 eurot

Hageja

(apellatsioonimenetluses

apellant):

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood

14529431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar

Urres ja lepinguline esindaja G.Q Sarv

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): G.Q

(isikukood XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 29.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.02.2025 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi

välja mõistmata 576 eurot ja sellelt arvestatav viivis ning menetluskulude jaotuse

osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning

anda uus menetluskulude jaotus.

2. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.Mõista välja G.Q-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-u kasuks 576 eurot

ja viivis 292,04 eurot.

3.3.Mõista G.Q-lt välja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-u kasuks viivis

põhinõudelt (576 eurot) alates 27.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga

0,06% päevas.

3.4.Jätta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus 50 % ulatuses G.Q kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1.Hageja ja kostja sõlmisid 05.11.2020 kliendilepingu (edaspidi: kliendileping). Hageja osutas

kostjale õigusteenust vastavalt poolte kokkuleppele ning väljastas tehtud töö eest kooskõlas

kliendilepinguga jooksvalt arveid.

Kostja arved väljastati poolte kokkuleppe kohaselt Pacmac OÜ-le (uus ärinimi Pakkeproff

OÜ; edaspidi: võlgnik), kes kohustus kostjale osutatud õigusteenuse eest tasuma. Hageja

väljastas kooskõlas kliendilepinguga: arve nr 23010156 summas 160 eurot, arve nr 23020148

summas 288 eurot ja arve nr 23030127 summas 288 eurot.

Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, st on jätnud esitatud arved tasumata. Kostja tasus

osaliselt, s.o summas 24 eurot arve nr 23010156. Hageja saatis kostjale korduvaid

meeldetuletusi kogunenud võlgnevuse osas, kuid vaatamata sellele jättis kostja arved

tasumata.

Hageja taotleb:

-Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 712 eurot, hagiavalduse esitamise

hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,29 eurot, sissenõudmiskulu summas 90

eurot,

-mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tähtaegselt tasumata põhinõudelt summas 712 eurot

lepingujärgses määras 0,06% päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi

lepingujärgses määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku

täitmiseni;

-mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis sissenõudmiskulude nõudelt summas 90 eurot

seadusjärgses määras päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi

seadusjärgses määras päevas sissenõudmiskulude nõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei täitnud hageja kokkulepitud kohustusi, mistõttu

tema ei saanud taotletud tulemust.

Kostja esitas täiendavad seisukohad 03.06.2024. kostja selgitas, et tema arvestuse kohaselt on

hagejal tegemata Riigi Teatajas kahe otsuse osas ning www.aripaev.ee artiklites kostja nime

asendamine initsiaalidega.

Maakohtu otsus

3.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb esitatud nõue pooltevahelisest

kliendilepingust, mille järgi hageja kohustus kostja huvides teda esindada, st täitma käsundit.

Osa neid ülesandeid olid ühekordse iseloomuga nagu nt EIK-sse avalduse/kaebuse esitamine,

osa olid aga tulemusele suunatud nagu nt erinevatele portaalidele (riigiteataja.ee, äripäev.ee,

err.ee ja Google.com) taotlused kostja osas andmete muutmiseks nn „õigus olla unustatud“-

põhimõtte rakendamine. Nagu ilmnes ka istungil, olid osade ülesannete eest tasu hageja poolt

saadud, kuid ülesanne veel täitmata. Samas esitas hageja kostjale järjekordsed arved seoses

tehtud ja väidetavalt ka väljasaadetud tööde eest (EIK kaebus/avaldus).

Arvestades jooksvalt teiste korralduste täitmist või mittetäitmist, oli põhjendatud ka kostja

poolt oma kohustuse täitmisest keeldumine tulenevalt VÕS § 111 lg-le 1. Seega on kostja

käitumine samuti õigustatud ning temalt saab nõuda esitatud arvete tasumist alles peale seda,

kui hageja on täitnud või täitmas oma võetud kohustusi kostja „õigus olla unustatud“-

printsiibi rakendamisel.

Kohus leiab, et on mõistlik antud vaidlus lõpetada jättes hagi rahuldamata. Kohus arvestab

seda, et pooltevaheline leping on praeguseks lõpetatud hageja algatusel ja samas on nii

hagejal, kui ka kostjal osa lepingulisi kohustusi teise poole suhtes täitmata. Kohus määrab

menetluskulud hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kostja vastu võlgnevuse

tasumise nõude, mille aluseks on asjaolu, et hageja osutas kostjale käsunduslepingu alusel

õigusabiteenust ning esitas selle eest arved, mida kostja pole tasunud. Ühtlasi on hageja

nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja koostas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule.

Kostja kinnitas seda nii 27.11.2023 hagivastuses kui ka 03.06.2024 seisukohas. Sellest

järeldub, et hageja on oma lepingulise kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning tal on õigus

nõuda kostjalt tasu osutatud teenuse eest. Kuna poolte vahel ei olnud tulemustasu kokkulepet

ning kostja kohustus tasuma hagejale tasu osutatud õigusteenuse eest, siis on hagejal õigus

nõuda tasu kaebuse koostamise eest.

Kostja tellis hagejalt teatud kohtulahenditest kostja isikuandmete eemaldamise ning need

andmed said arhiveeritud (KarRS § 28 sätestatud võimalus). Kostja on algselt tellinud töö eest

arve tasunud ning see ei ole hagi nõudeks. Pärast seda tellis kostja 14.12.2022 hagejalt

täiendavalt veel kahest kohtulahendist kostja andmete eemaldamise. Hageja tegi viidatud

kohtulahendite analüüsi ning koostas vastava taotluse kostja isikuandmete lahenditest

eemaldamiseks. Täiendavalt tellitud ja ka nõuetekohaselt tehtud töö eest esitas hageja arve nr

23010156, mis on osaliselt tasumata ning mis on hagi nõudeks.

Hagejal on kliendilepingu p 7.1 järgi õigus mh pidada kinni kostja ülesandel koostatud

dokumendid kuni kliendi poolt arve täies ulatuses tasumiseni, kui kostja pole arvet tähtajaks

tasunud (dtl 40). Järelikult on hagejal õigus kostjale tehtud töö (st kostja isikuandmete

eemaldamise taotluse) jätta üle andmata kuni kostja on hagejale võlgu.

Eelnevast tulenevalt leidis kohus leidis ebaõigesti, et hageja on saanud tasu osade ülesannete

eest, mis ei ole veel täitmata. Asjas on tõendatud, et hageja koostas kaebuse Euroopa

Inimõiguste Kohtule. Samuti on hageja esitanud kohtule 07.02.2024 taotluse, milles palus

määrata kindlaks lahendi täitmise kord selliselt, et hageja peab kostjale tehtud töö üle andma

hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast kostjalt väljamõistetava võlgnevuse täielikku tasumist

(dtl 117 – 118). Seega on ebaõige kohtu järeldus, nagu oleks hageja saanud tasu ülesannete

eest, mis on veel täitmata.

Lisaks õigusabikulude tasumisele nõuab hageja kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist.

Kuna maakohus jättis hageja õigusabikulude tasumise nõude rahuldamata, siis ei ole

maakohus sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet täpsemalt käsitlenud. Hageja palub mõistja

kostjalt välja sissenõudmiskulud summas 90 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele ringkonnakohtus toimunud istungil vastu

ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi välja

mõistmata 576 eurot ja sellelt arvestatud viivis ning menetluskulude jaotuse osas ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus menetluskulude

jaotus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7.Asja materjalidest nähtub:

-Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kliendileping õigusabiteenuse osutamiseks (dtl 205),

mille alusel osutas hageja kostjale õigusabiteenust.

-Kostja tellis hagejalt Euroopa Inimõiguste Kohtule (edaspidi ka: EIK) kaebuse

koostamise. Selle teenuse eest esitas hageja arve nr 23020148 (dtl 47 – 49) 288 eurot ja

arve nr 23030127 (dtl 50 – 52) 288 eurot. Need arved on tasumata.

-Kostja soovis ka, et hageja vormistaks taotlused kostja kohta võrguväljaandes Riigi

Teataja avaldatud kohtulahendite arhiveerimiseks (st et kostja isikuandmed oleksid

kohtulahendites asendatud initsiaalidega). Selle teenuse eest esitas hageja arve nr

23010156 (dtl 44 – 46) 160 eurot. Arve nr 23010156 on tasumata summas 136 eurot.

-Poolte vahel sõlmitud kliendileping on lõppenud 19.06.2023 hageja poolt lepingu

ülesütlemisega.

8. Asjas puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt Euroopa Inimõiguste Kohtule (edaspidi ka:

EIK) kaebuse koostamise. Selle teenuse osutamiseks oli poolte vahel suhtlus (dtlk 69, 167-

174), hageja esitas kaebuse EIK-sse, kuid kaebust EIK-is menetlusse ei võetud (dtlk 76-77).

Selle teenuse eest esitas hageja arve nr 23020148 (dtl 47 – 49) 288 eurot ja arve nr 23030127

(dtl 50 – 52) 288 eurot. Kostja leiab, et ta ei pea selle teenuse eest tasuma, kuna loodetud

tulemust, st isegi seda, et EIK võtaks kaebuse menetlusse, selle teenusega ei saavutatud.

9.Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud see, et teenust osutati

mittekohaselt. Käsundisaaja hoolsuskohustus tähendab kohustust teha kõik endast sõltuv, et

saavutada käsundiandja jaoks parim tulemus ning ära hoida kahju (RKTKo 15.12.2016, 3-2-

1-127-16, p 13). Seega võis küll kostja loota, et EIK võtab kaebuse menetlusse ja teeb tema

suhtes soodsa lahendi, kuid eeldada selle lootuse kindlat realiseerimist kostja ei saanud.

Hageja poolt teenuse osutamise hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda VÕS § 620 lg 2

esimesest kui ka teisest lausest (RKTKo 14.06.2019, 2-13-6457, p 31), kuid nimetatud sätetest

ei tulene, et õigusteenuse osutamine on mittekohane, kui teenuse osutaja hinnangul on teenuse

osutamine (EIK-i kaebuse esitamine) perspektiivikas, kuid siiski selgub kohtulahendist

hiljem, et kaebust menetlusse ei võetud. Mittekohase teenuse osutamiseks saaks pidada seda,

kui esindaja mõistliku hoolsuse korral oleks pidanud kohe aru saama, et kaebus on ilmselgelt

edulootuseta. Nagu asjast nähtub soovis kostja kaebuse esitada tema kohta ebaõigete andmete

esitamisega seonduvalt. Ringkonnakohtu arvates ei saa käesolevas asjas esitatud tõendite

alusel asuda seisukohale, et hageja poolt teenuse osutamine EIK-ile kaebuse esitamisel oli

mittekohane. Seega tuleb kostjal teenuse eest esitatud arved tasuda.

10. Asjas puudub vaidlus, et kostja esitas hagejale tellimuse, et hageja vormistaks taotlused

kostja kohta võrguväljaandes Riigi Teataja avaldatud kohtulahendite arhiveerimiseks (st et

kostja isikuandmed oleksid kohtulahendites asendatud initsiaalidega). Selle teenuse eest esitas

hageja arve nr 23010156 (dtl 44 – 46) 160 eurot. Arve nr 23010156 on tasumata summas 136

eurot. Kuigi hagis tugines hageja teenuse eest tasumise nõude esitamisel kliendilepingu p-le

4.1 (dtl p 12 ja p 14), selgus menetluse käigus, et teenus on osutamata. Hageja muutis hagi

aluseks olevat asjaolu ja nõuab eelnimetatud arve tasumist lepingu p 4.6 (ettemaks) alusel.

Ringkonnakohus leiab, et teenuse osutamata jätmise tõttu puudub hagejal õigus nõuda arve

tasumist. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt on ta osaliselt

teenuse osutamiseks tööd teinud, kuid arve tasumata jätmise tõttu pole teenuse osutamist

lõpuni viinud, on tõendamata. Hageja on poolte vahel sõlmitud lepingu üles öelnud, seega ei

ole asjakohane ka hageja seisukoht, et kohus võib määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi

ja korra, st kui kostja tasuks arve, siis on nõus hageja teenust osutama. Seega tuleb hageja

nõue 136 euro ja sellelt arvestatava viivise osas jätta rahuldamata.

11. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et ta on varasemalt tasunud hageja poolt esitatud

arve, kuid hageja talle täies ulatuse arve aluseks olevat teenust ei osutanud. Maakohus asus

seisukohale, et kuna hageja ei ole oma kohustusi täitnud, siis ei pea ka kostja talle hagi

aluseks olevate teenuste eest esitatud arveid VÕS § 111 lg 1 järgi tasuma. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus jättis tähelepanuta selle, et kostja esitatud vastuväide saab olla vaid ajutine.

Asjas tuli kindlaks teha kas ja millises ulatuses on kostjal hageja ees osutatud teenustest

tulenev võlgnevus. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväidet saab käsitleda

tasaarvestusavaldusena, sest kostja väidab, et ta on tasunud hagejale teenuse eest mida pole

tegelikult osutatud (varasemalt poolte vahel sõlmitud lepingu järgi tellitud teenus), samas

väidab hageja, et tal on kostja vastu teenustasu nõue osutatud teenuste tõttu (hagi aluseks

olevad teenused). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud

millisest arvest, millises summas tema tasaarvestuse aluseks olev nõue hageja vastu tuleneb,

siis ei toonud tasaarvestuse avaldus kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostjal tuleb hagejale tasuda

576 eurot.

12.Hageja nõuab tasumata arvete tõttu kostjalt viivist. Asjas puudub vaidlus, et arvel nr

23020148 (dtl 47 – 49) toodud 288 eurot muutus sissenõutavaks 18.02.2023 ja arvel nr

23030127 (dtl 50 – 52) toodud 288 eurot muutus sissenõutavaks 18.03.2023. Poolte vahel

sõlmitud kliendilepingu p 7.1 järgi on hagejal õigus nõuda arvete tasumisega viivitamisel

viivist 0,06 % päevas. Arve nr 23020148 tasumisega viivitamise tõttu on käesoleva

kohtuotsuse tegemise seisuga viivise suuruseks kujunenud 148,44 eurot ja arve nr 23030127

tasumisega viivitamise tõttu on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga viivise suuruseks

kujunenud 143,6 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis edasiulatuvalt TsMS § 367

alusel võttes aluseks kokkulepitud viivisemäära 0,06 % päevas. Ringkonnakohus leiab, et

väljamõistetud põhivõlalt viivise edasiulatuv väljamõistmine on põhjendatud ning tuleb

rahuldada.

13.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude ja neilt arvestatud viivise tasumist.

Ringkonnakohus jätab nimetatud osas hagi rahuldamata. Kliendilepingus ei ole kokku lepitud

meeldetuletuskirja eest tasu leppetrahvina, seega puudub hagejal õigust nõuda

sissenõudmiskulude hüvitist fikseeritud summana. VÕS § 1132 ei anna iseseisvat nõude alust

sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, seda nii lepingu kehtivuse ajal ega ka peale

lepingu lõppemist. Kui poolte vahel leppetrahvi kokkulepe võlgnevuse tõttu

meeldetuletuskirja saatmise eest puudub, saab võlausaldaja nõuda tegelikult tekkinud kahju

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni järgi (VÕS §-d 115, 127-140). Hageja kahju tekkimist

tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotus

14.Kuna kokkuvõttes rahuldatakse hagi ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades

vaidluse olemust, hagi ja kaebuse rahuldatud ning rahuldamata jäetud osa ulatust, tuleb hageja

menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel 50 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud poolte

menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/