2-23-53/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-53

Tsiviilasi

C.G hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu

6962,82 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2024 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 07.11.2024

apellatsioonkaebus 3699,12 eurot

C.G 05.12.2024 (täiendatud ja täpsustatud 27.02.2025)

vastuapellatsioonkaebus 2756,70 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 07.11.2024

apellatsioonkaebus

C.G 05.12.2024 (täiendatud ja täpsustatud 27.02.2025)

vastuapellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/

vastuapellatsioonkaebuses apellant): C.G (isikukood XXX,

elukoht XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/

vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): AB “Lietuvos

1(11)

draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, aadress

Pärnu mnt 141, Tallinn), lepingulised esindajad Tiina Saluste

ja Kaspar Vahtre

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 29.05.2025

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.10.2024.a otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata

ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada ja anda uus menetluskulude jaotus.

2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. C.G vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Mõista välja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt C.G kasuks 5 513,40

eurot liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

4.3. Mõista välja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt C.G kasuks 942,42

eurot hageja kohtueelse õigusabi kulu hüvitamiseks.

5. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.02.01.2023 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista:

-

Volkswagen Golf (reg. nr XXXXXX) 03.01.2020 kuupäeval toimunud õnnetuses

tekkinud esiosa remondimaksumuse 5 513,40 eurot.

-

Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo COBALT OÜ arve nr 20162468 alusel 829,92

eurot.

-

Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo SIRK & SAAREVÄLI arve nr 210307 alusel

112,50 eurot;

-

Eeltõendamismenetlusega kaasnenud kohtukulud kogusummas 507 eurot.

2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2018

liikluskindlustuse poliisi nr 2077893992. 03.01.2020 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid

Volkswagen Golf (reg. nr XXXXXX), Volkswagen Crafter (reg. nr YYYYYY) ja

2(11)

Volkswagen Passat (reg. nr BBBBBB). Hageja kutsus kohale politsei, kes tegi kohapeal

süüdlase kindlaks ning kuna süüdlane tunnistas süüd, siis ei algatanud politsei menetlust ega

viinud läbi menetlustoiminguid. Politsei aitas kohapeal vormistada liiklusõnnetuse blanketid.

Hiljem esitas kohapeal süüd tunnistanud isik Q lisaavalduse kindlustusseltsile. Kindlustusselts

tellis ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt RPlt. Eelnimetatud arvamusele

tuginedes keeldus kindlustusselts hageja auto esiosa vigastusi kompenseerimast. Hageja esitas

Eesti Liikluskindlustus Fondile (LKF) lepitusavalduse. LKF-i lepitusmenetlus lõpetati

kokkulepet saavutamata. Hageja esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks

EKEI-lt (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ekspertarvamuse saamiseks. EKEI koostas

ekspertiisiakti.

Hageja toob esile, et liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu riiklikult tunnustatud ekspert RP või

EKEI ekspertiisiaktis kirjeldatud. Mõlemad ekspertiisiaktid on jõudnud järeldusele, et esmalt

sõitis hageja auto eesseisvale autole otsa ja seejärel sõitis hageja taga sõitnud auto otsa hageja

autole. Tegelikult toimus õnnetus selliselt, nagu on kirjeldatud kohapeal vormistatud

liiklusõnnetuse blankettidel – hageja pidurdas, mille tulemusena hageja sõiduk jäi seisma,

seejärel sõitis hageja sõidukile tagant otsa Volkswagen Passat, mille tulemusel põrkas hageja

sõiduk eesolevale sõidukile otsa.

EKEI arvamuses on ka kasutatud pilte, kus mõõtelatt on viltu maapinna suhtes. Samuti ei ole

piltidelt täpselt aru saada, mis pidi mõõtelatt üldse on. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa,

kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust.

Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust

võimaldaksid. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on

erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks

pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.

Hageja leiab, et olgu otsasõit ükskõik millise jõuga (nõrgajõuline või mitte) seda on alati

tunda nii eesolevas autos, kellele otsa sõidetakse, kui ka selles autos, mis otsa sõidab.

See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei

tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi

olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa

vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja

Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi

ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia

Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli

täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud

võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi

kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange

ülaserv, esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud

kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused

ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja

likvideerimise maksumus. Isegi Golfi esituled jäid väliselt terveks kuigi need on tehtud

plastmassist. Murdusid vaid esitulede plastmassist kinnitused ja tuled tuli ikkagi välja

vahetada.

Sirk&Saareväli arvel on välja toodud, mille eest arve on esitatud: Õigusalane konsultatsioon

seoses Volkswagen Golf numbrimärgiga XXXXXX osalusel 03.01.2020 toimunud

liiklusõnnetuses. COBALT arvel ei ole see nii täpselt välja toodud. On kirjas lihtsalt:

Kindlustusvaidlus (liiklusõnnetus). Kui sellest ei piisa, siis vajadusel saan küsida ja esitada

COBALTi poolse sellekohase kinnituse, et see on konkreetselt just antud avarii kohta antud

õigusabikulude arve.

3(11)

Hageja tõi veel täiendavalt esile, et õnnetuse hetkel viibis autos F, kes oli tollel ajal hageja

tütre Y. C.G klassiõde. Hageja leiab, et tegemist on isikuga, kes saab õnnetuse kohta

tunnistusi anda.

Kostja vastuväited

3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Antud juhtumi

osas on teostatud kaks ekspertiisi, mille hageja on kohtule ka esitanud. Üks ekspertiisidest

(käesolevas menetluses käsitletav kui eriteadmistega isiku arvamus) on koostatud riiklikult

tunnustatud eksperdi poolt ja teine ekspertiis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

poolt. Mõlemas ekspertiisis on jõutud samale järeldusele ehk sellele, et esimene kokkupõrge

toimus hageja sõiduki ja VW Crafteri vahel ja teine kokkupõrge toimus VW Passati ja hageja

vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kaks eraldiseisvat kogenud eksperti jõuavad teineteisest

sõltumatult samale valele järeldusele.

Kindlustusõiguses jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kindlustusvõtja (antud vaidluses kui

kahjustatud isik) peab kindlustusjuhtumi toimumise ja ning juhul, kui kindlustusandja soovib

keelduda kahju hüvitamisest muul alusel, peab hüvitamiskohustuse puudumist tõendama

kindlustusandja. Seega kuivõrd hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et

liiklusõnnetuse tehiolud olid teistsugused kui on ekspertide järeldused, on hageja väited

tõendamata.

Hageja sõiduki esiotsa remondi maksumuse ja eeltõendamismenetluse maksumuse üle pooltel

vaidlust ei ole. Samas nähtub eeltõendamismenetluse avaldusest, et selle on esitanud ja

allkirjastanud hageja, mitte advokaat. Seega ei nähtu eeltõendamismenetluse materjalidest, et

väidetavat õigusabi oleks tegelikult osutatud. Samuti ei ole kostja poole pöördunud hageja

nimel ka advokaadibüroo Sirk&Saareväli, seega ei ole jälgitav, millist õigusabi ja millises

mahus oleks kumbki advokaadibüroo hagejale seoses antud juhtumiga pakkunud. Seega isegi

kui hagi kuulub rahuldamisele sõiduki remondimaksumuse osas, ei ole tõendatud, et kumbki

advokaadibüroo oleks pakkunud õigusabi või esindanud hagejat seoses 03.01.2020 toimunud

liiklusõnnetusega.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus

4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50% hageja juhitud

sõiduki esiosa taastusremondi kulust summas 2756,70 eurot ning hageja kohtuvälise õigusabi

kulu 942,42 eurot. Hagi jäi rahuldamata 2756,70 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

Vaidlus on selles, et hageja on lähtunud LÕ toimumise hetkel fikseeritust ja VW Passati juhi

Q allkirjastatud LÕ teatest, mis vormistati sündmuse toimumise järgselt selle kohas ja millega

Q tunnistas, et tema põhjustas õnnetuse ja on selles süüdi. Selle tõttu lahkus sündmuskohalt

ka politsei ega algatanud menetlust. Kostja tugineb aga pärast sündmuse toimumist läbi viidud

ekspertiisile, mille kohaselt toimus ahelavarii sellises järjekorras: esmalt sõitis VW Golf otsa

VW Crafterile ja seejärel VW Passat VW Golfile. Seega VW Passat vastutab VW Golfile

otsasõidu eest ja VW Golf VW Crafterile otsasõidu eest.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa asja materjalidele lisatud tõendite alusel kohus teha

tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod

üksteisele otsa sõitsid. Selliseid tõendeid ole võimalik täna enam koguda.

Kohtu ette toodud tõendid on vastuolulised: VW Passati juht andis sündmuskohal selgituse, et

ta ei tea, millises järjekorras LÕ-s osalenud sõidukid kokku põrkasid, kuid ta on allkirjaga LÕ

4(11)

teatisel kinnitanud, et ta sõitis otsa sõidukile VW Passat. Mõlemad eksperdid on jõudnud

järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel. Tunnistajad C.G ja

Q kinnitavad, et esmalt sõitis VW Golfile tagant otsa VW Passat ja seetõttu tekkis ka

kokkupõrge VW Crafteriga.

Ka Liikluskindlustuse Fondi lepituskomisjoni lepitusmenetluse lõpetamise otsuses on

sedastatud, et tegelikult ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud kumbki liiklusõnnetuse

tekkemehhanism. Sellele järeldusele jõuab ka kohus.

Sõiduki esiosa vigastuste hüvitamata jätmise aluseks saab olla LKS 33 p 7 ehk hüvitamisele ei

kuulu iseendale tekitatud kahju.

Kohus leiab, et kostja otsus jätta tervikuna VW Golfi esiosale LÕ tõttu tekkinud kahju

hüvitamata, et ole eeltoodud kohtu põhjenduste tõttu õige. Kui LÕ tekkemehhanismi ei ole

kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleks lähtuda Riigikohtu lahendites

seni väljendatud seisukohtadest (Selleks, et lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus

õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse

täpset määra (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15 p 13). Kui mõlemad juhid rikkusid

liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli,

arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem

võrdne, on kohtul alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju

hüvitist eelduslikult 50%. (RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-15 p 11).

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejale tuleb hüvitada 50% sõiduki VW Golf esiosale

tekkinud kahjust. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2

756,7 eurot (5 513,4 : 2).

Hageja on tõendanud, et Advokaadibüroo COBALT 11.05.2020 arve alusel on ta saanud LÕ-

ga seoses õigusalast nõu maksumusega 829,92 eurot ja Advokaadibüroolt Sirk ja Saareväli

OÜ 05.03.2021 arve alusel õigusalast nõu maksumusega 112,50 eurot. Osundatud arvetest

ilmneb õigusnõu seotus vaatlusaluse LÕ-ga. Kostja ei ole õigusalase nõu maksumuse

suurusele vastuväiteid esitanud. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohtuväliste

õigusabikulude hüvitamise osas.

Hageja nõude eeltõendamismenetluse kulude hüvitamiseks 507 eurot loeb kohus

menetluskulude jaotamise taotluseks, sest hagimenetluse esemeks ei saa TsMS § 174 lg-st 7

tulenevalt olla menetluskulude väljamõistmine (vt ka RK 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-138-10, p 27). VÕS § 170 lg 3 kohaselt eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse

põhimenetluses kulude jaotamisel. Seega tuleb eeltõendamismenetluse kulud määrata

käesoleva menetluse menetluskulude jaotamisel Hagi osalise rahuldamise tõttu ja TsMS § 163

lg 1 alusel, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse

korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks.

Kostja apellatsioonkaebus

5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja kahju hüvitamise

nõue summas 2756,70 eurot ning õigusabikulude nõue summas 942,42 eurot ning jätta

nimetatud osas hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud hindamata tõendina esitatud EKEI ekspertiisi akti,

mis on asja lahendamise seisukohast oluline, kohus pole analüüsinud nimetatud tõendit ega

põhjendanud sellega sisuliselt arvestamata jätmist otsuse tegemisel. EKEI ekspertiisi akt on

maakohtus jäetud põhjendamatult tähelepanuta. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436

lg 1 ning TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Maakohtus esitati tõenditena kaks ekspertiisi

liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta: RP kui asjatundja 25.01.2020 koostatud arvamus

5(11)

sõiduki Volkswagen Golf esiosa vigastuse tekkemehanismi kohta ning EKEI eksperdi UL

10.02.2021 liiklustehnilise ekspertiisi akt. Mõlemad dokumendid puudutavad oma sisult sama

küsimust: millises järjekorras toimusid vaidluse all olevas liiklusõnnetuses kokkupõrked

sõidukite vahel ehk kas keskmine auto (hageja) sõitis esimesele tagant sisse või paiskus

keskmine auto vastu esimest autot kolmanda sõiduki löögist. Maakohus käsitles RP arvamust

ja EKEI ekspertiisi akti koos. Kohus on otsuse punktis 34 märkinud, etekspertiiside osas on

kriitikat esitanud nii hageja kui LKF-i lepitaja. Kohtuotsuse punktis 39 märgib kohus, et

mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge hageja ja esimese

sõiduki vahel. Seejärel märgib kohus, et nõustub LKF-i lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise

otsuses toodud kriitikaga ja kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud liiklusõnnetuse

tekkemehhanism.

Apellant rõhutab, et LKF-i lepitaja sai lepitusmenetluse lõpetamise 25.03.2020 otsuses

kritiseerida üksnes RP arvamust, kuna EKEI ekspertiisi akt koostati alles aasta pärast

lepitusmenetluse lõpetamist ehk 10.02.2021. Apellant leiab, et kohus on omistanud RP

arvamuse suhtes tehtud kriitika ekslikult ka EKEI ekspertiisi aktile üksnes seetõttu, et

ekspertiiside tulemused olid üldjoontes samad. See on viinud olukorrani, kus maakohus ei ole

otsuses EKEI ekspertiisi akti eraldi analüüsinud. Veelgi enam, kohus ei ole põhjendanud,

miks peaks EKEI ekspertiisi akti sisuliselt tähelepanuta jätma.

Apellandi arvates on EKEI ekspertiisi akt jälgitav ja loogiline, oleks vale ignoreerida selle

tulemust või omistada sellele sama kriitikat, mida on LKF-i lepitaja teinud RP arvamuse

kohta. LKF-i lepitaja kritiika tuleneb alusandmestiku puudulikkusest, ta väidab, et sõidukite

vigastuste kõrgused pole õigesti mõõdetud, mõõdupuu on olnud viltu või väidetavad

kokkupuute kohad ei kattu. EKEI ekspert UL on tuginenud sõidukite vigastuste iseloomule,

paiknemisele ja ulatusele, hinnangu andmisel on lähtutud pikaaegsest ekspertiisipraktikast.

Ekspert on lähenenud küsimusele hinnates sõidukite vigastuste põhjal nende tekitamiseks

vajalikku liikumisenergiat. Sisuliselt selgitab EKEI ekspert, et minimaalsete esiosa

vigastustega järjekorras viimase sõiduki liikumisenergia polnud piisav keskmise sõiduki

ettepoole paiskamiseks niivõrd tugeva löögiga, et tekiksid ulatuslikud kahjustused keskmise

sõiduki esiosas. Praegu on kohtu ette toodud tõendite hulgas kaks liiklustehnilist ekspertiisi,

mis - mõnevõrra erinevaid teid pidi - tuvastavad, et hageja juhitud sõiduki esiosa kahjustused

tekkisid hageja poolt ees paiknenud sõidukile tagant otsasõidu tulemusel. Lisaks

ekspertiisidele on tõendite hulgas kahe õnnetuse ajal alaealise lapse üle nelja aasta hiljem

tunnistajana antud ütlused. Tunnistajate ütluste osas on kohus märkinud, et nad üldiselt

liiklusõnnetuse asjaoludest midagi enam ei mäleta, kuid teavad tõsikindlalt kinnitada, et nende

auto ees olevale autole tagant otsa ei sõitnud.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

6.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi jäi

rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse,

millega hagi täielikult rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtule esitatud tõendite kaal erinev ja kohus ei ole piisavalt

analüüsinud esitatud tõendeid ning on arvestanud ilmselgelt valel või ebatäpsel infol

põhinenud tõendeid.

Nii RP, kui ka UL antud arvamuste aluseks olevad andmed on suures osas puudulikud.

Ekspertarvamused on koostatud ebatäpsete andmete põhjal. Seda tõendavad LKFi

lepitusmenetluse kokkuvõte, ekspertide arvamustele lisatud pildid, kus on selgelt näha, et

mõõtelatid on viltu või tagurpidi või ei saa üldse aru mis pidi mõõtelatid piltidel on, osade

andmete mitte arvestamine (ei kontrollitud autode koormatust avarii hetkel ja peale avariid

6(11)

pildistamise hetkel). Samuti näiteks ei hinnatud autode tehnilist seisukorda peale avariid jne.

Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks

näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid

maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaks. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa

kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles

tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.

Samuti ei ole kohus minu hinnangul arvestanud või omistanud erilist kaalu otsuse tegemisel

Eesti Politsei tõendile mis kinnitab, et õnnetusjärgselt sündmuspaigal tehti õnnetuse

põhjustaja kindlaks. Kohtu otsuses ei ole sellekohast põhjendust miks ei arvesta kohus seda,

kui olulist tõendit.

Ka õnnetusjärgselt täidetud liikluskindlustuse vorme milles VW Passati juht kinnitab

kirjalikult oma süüd õnnetuse põhjustamisel ei ole kohus pidanud oluliseks tõendiks. Tekib

küsimus, et milleks neid liikluskindlustuse vorme siis üldse vormistada, kui nendes leiduvat ja

allkirjastatud infot ei arvestata.

Õnnetuse põhjustaja tunnistas oma süüd peale avariid politseile ja kinnitas seda ka

liikluskindlustuse vormidel, mille tulemusena politsei menetlust ei algatanud ja ei teinud ka

näiteks pidurdusteekondade mõõtmisi ja muid toiminguid õnnetusejärgselt kohapeal. Neid

mõõteandmeid ei ole mitte kuidagi võimalik tagantjärgi leida. Nende mõõteandmete alusel

oleks saanud arvutada välja autode täpsed sõidukiirused ja oleks andnud mulle parema

võimaluse ennast alusetu süüdistuse, nagu ma oleksin avarii põhjustaja, eest kaitsta.

EKEI ekspertiisiakti lõppjäreldus tugineb suuresti vaid põhjendusel, et VW Golfil olid esiosa

vigastused oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused. Nagu olen varasemalt maakohtule välja

toonud, siis ei pea olema liiklustehniline ekspert, et aru saada miks olid VW Golfi esiosa

vigastused oluliselt suuremad, kui tagaosa vigastused.

See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei

tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi

olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa

vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja

Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi

ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi

esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt

nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud

võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi

kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange

ülaserv; esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud

kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused

ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja

likvideerimise maksumus

Maakohus on jätnud minu eeltoodud argumendid läbi analüüsimata ja tähelepanuta.

Mõlemad otsesed tunnistajad, kes viibisid õnnetuse hetkel hagejaga koos autos, tunnistasid

üheselt kohtus, et VW Golf ei sõitnud esimesena eesolevale VW Crafterile otsa ja otsasõit oli

põhjustatud tagant tagant tulnud auto otsasõidust.

Vastused apellatsioonkaebustele

7(11)

7.Vastustajad vaidlesid teineteise kaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja

menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu otsus

8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada

osaliselt, osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega hagi rahuldada, anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

03.01.2020 toimus liiklusõnnetus (LÕ) Paides Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt

93.kilomeetril, milles osales kolm sõidukit: VW Passat, VW Golf ja VW Crafter.

-

Sõidukite VW Passat ja VW Golf valdaja tsiviilvastutuse leping (kohustuslik

liikluskindlustuse leping) oli sõlmitud kostjaga.

-

Hageja oli LÕ ajal VW Golf valdaja.

-

LÕ toimunud ahelkokkupõrkes oli VW Golf keskmine sõiduk, saades vigastusi nii

sõiduki esi- kui ka tagaosale. Ahelkokkupõrke esimene sõiduk oli VW Crafter

(kaubik) ja viimane sõiduk ahelas oli VW Passat.

-

VW Golfi tagaosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse kostja kindlustusandjana

hüvitas.

-

VW Golfi esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumus on 5 513,4 eurot.

10. Kostja keeldus hagejale sõiduki VW Golf esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse

hüvitamisest põhjusel, et kostja arvates tekkisid VW Golfi vigastused hageja kui sõidukijuhi

suutmatusest sõiduk peatada eesoleva sõiduki VW Crafteri pidurdamisel. Sisuliselt tugineb

kostja sellele, et VW Golfi juht ei hoidnud piisavat pikivahet eessõitva sõidukiga.

11. Maakohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub LKindlS § 33 p 7, mille järgi ei

hüvitata kahju, mis on tekitatud iseendale. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohus on 20. mail

2022 tsiviilasjas nr 2-19-19203 leidnud, et iseendale tekitatud kahjuna LKindlS § 33 p 7

mõttes ei ole põhjendatud käsitada kahju, mis tekkis mitme sõiduki liikluses osalemise riski

realiseerumisel. Seda isegi juhul, kui neil sõidukitel oli sama omanik või kui need sõidukid

olid ühe isiku, sh liisinguvõtja, valduses. Seega käesoleval juhul LKindlS § 33 p 7

kohaldamisele ei kuulu.

12. Kostja kindlustusandjana pole menetluses esitatud dokumentides viidanud ühelegi VÕS

või LKS sättele, mis õigustaksid hageja nõutud hüvitise maksmisest keeldumist.

Ringkonnakohus saab poolte vaidluses esiletoodud asjaoludest aru nii, et kostja arvates ei ole

hageja tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Ringkonnakohtu arvates kuulub

kohaldamisele VÕS § 510, mille järgi vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma

kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud

kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi

tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega, kuna kohustusliku liikluskindlustuse

lepingu alusel peab kindlustusandja hüvitama vaid kindlustusvõtja asemel kolmandale isikule

tekitatud kahju, siis juhul, kui asjas leiab tõendamist, et VW Golf esiosa vigastused tekitas

VW Golfi juht ise, ei pea kostja kindlustusandjana VW Golf esiosa vigastuste kõrvaldamise

maksumust hüvitama.

8(11)

13. Maakohus asus tõendeid analüüsides seisukohale, et esitatud tõendite alusel ei saa kohus

teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod

üksteisele otsa sõitsid ning tulenevalt sellest ja juhindudes otsuses viidatud Riigikohtu

lahendites väljendatust leidis maakohus, et kuna LÕ tekkemehhanismi ei ole kogutud tõendite

alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleb lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse

põhjustamises enam-vähem võrdseks. Maakohus leidis, et kuna mõlemad juhid rikkusid

liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli,

arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem

võrdne, on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist

eelduslikult 50%.

14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et

juhtide osaluse teadmatuks jäämine saab tulla kõne alla üksnes erandjuhtudel. Riigikohus on

leidnud, et kuigi sageli võivad liiklusõnnetuse osaliste arusaamad liiklusõnnetuse toimumise

asjaolude kohta lahku minna, ei saa sellest veel üldjuhul järeldada, et juhtide osalus õnnetuse

põhjustamises on teadmata (Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15, p

13). Ringkonnakohtu arvates tuleb selle juhisega arvestada ka käesoleva asja lahendamisel.

Asjas tuleb esitatud tõendite alusel tuvastada, kas kahju põhjustanud kausaalne ahel oli selline

nagu väidab hageja või nagu väidab kostja.

15. Asjas esitati LÕ tehiolude tuvastamiseks eelkõige järgmised tõendid:

- Politsei- Piirivalveameti 11.03.2020 kiri (tlk 4), milles avaldatakse, et käsitlemise all oleva

LÕ ahelkokkupõrke põhjustas sõiduki VW Passat juht. Täpsustatakse, et esimene sõiduk

pidurdas, teine sai pidama, põhjustaja teise taga mitte, tekkis ahelkokkupõrge.

-Liiklusõnnetuse blanketil on hageja kirjeldanud LÕ järgselt koheselt ahelkokkupõrget nii

nagu ta väidab selle toimunud olevat ka hagis (tlk 13, 16).

-Liiklusõnnetuse blanketil kirjeldas VW Crafter juht, et tema jäi ringristmikul seisma kui taga

sõitnud auto sõitis tagant otsa ja temale omakorda kolmas auto.

-Liiklusõnnetuse järgselt avaldas VW Passat juht kindlustusandjale 03.01.2020, et ta ei tea

mis järjekorras kokkupõrked olid, rohkem kui kuu aega hiljem, so 06.02.2020 teatas VW

Passat juht kindlustusandjale, et ilmselt soovib VW Golfi juht läbi viia kindlustuspettust ning

tema võttis LÕ-ses süü omaks, kuna pole varem sellise asjaga kokku puutunud, nõustus mis

öeldi ja täitis paberid.

-Ahelkokkupõrkes osalenud esimeses sõidukis VW Crafter olnud 2 sõitjat avaldasid, et nad

tundsid ühekordset otsasõitu sõidukile (tlk 27-28).

-Kostja tellis liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud

eksperdilt RPlt (edaspidi ka asjatundja arvamus). Asjatundja avaldas kokkuvõttes, et sõiduki

VW Golf esiosa vigastused tekkisid VW Golf tagant otsasõidul ees peatunud sõidukile VW

Crafter. Seejärel sõitis ees ootamatult peatunud sõidukile VW Golf tagant otsa VW Passat,

lükates sõiduki VW Golf veelkord vastu ees seisnud sõidukit VW Crafter.

-Tunnistajatena ülekuulatud C.G ja Q, kes viibisid LÕ toimumise ajal sõiduautos VW Golf

kinnitasid, et kui VW Crafter ees pidurdas, siis VW Golf tema järel sai pidama ja kokkupõrge

VW Crafteriga toimus alles pärast seda, kui VW Passat oli VW Golfile otsa sõitnud.

-Kohtu poolt määratud ekspertiisi läbiviinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert UL

avaldas ekspertiisiaktis nr 20E-LL0038 (edaspidi ka eksperdi arvamus), et esimesena toimus

sõiduauto VW Golf reg.märk XXXXXX tagant otsasõit kaubikule VW Crafter reg.märk

YYYYYY ja seejärel toimus sõiduauto VW Passat reg.märk BBBBBB nõrgajõuline kontakt

sõiduautoga VW Golf reg.märk XXXXXX.

9(11)

16.Nagu eelpooltoodust nähtub on asjas esitatud vastuolulisi tõendeid. Seejuures on asjas

kostja poolt esitatud asjatundja arvamus ning hiljem on kohtu määruse alusel teostatud veel

ekspertiis. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku

leppinud, et asjatundja arvamusel ja/või eksperdiarvamusel on ette kindlaksmääratud jõud on

ebaõige kostja arvamus, et nimelt need tõendid tuleb aluseks võtta LÕ tehiolude

tuvastamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud dokumentaalseid tõendeid hinnata

lähtudes TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest, sest hageja on need

arvamused vaidlustanud.

17.Asjatundja ja eksperdi arvamused kattuvad selles, et lõpptulemusena jõudsid mõlemad

järeldusele, et VW Golf paiskus eessõitvale VW Crafterile otsa seetõttu, et ta ei saanud VW

Crafteri pidurdamisel tema järel pidama. Asjatundja ja eksperdi arvamused lahknevad selles,

kas VW Golf põrkas VW Crafteriga kokku üks või kaks korda. Asjatundja arvamusest nähtub

nimelt, et ja VW Passati tõukejõud oli piisav, et lükata VW Golf veelkord vastu tema ees

seisnud VW Crafterit. Ekspert on samas avaldanud arvamuse, et VW Passati kontakt

kokkupõrkel VW Golfiga oli niivõrd väike, et välistatud on VW Passati tõukejõu tõttu VW

Golfi esiosa vigastused, st teistkordne kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel.

18. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kohus peab eksperdiarvamust hindama ja kriitiliselt

analüüsima koos teiste tõenditega (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr

2-15-3662/92, p 14) ning kui asjatundja või eksperdi koostatud arvamusest ei nähtu piisava

põhjalikkusega, miks on asjatundja/ekspert ühele või teisele järeldusele jõudnud, on kohtul

õigus lõppastmes otsustada, et vastav asjaolu ei ole arvamusega tõendatud (Riigikohtu

13.detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-12098).

19.Ringkonnakohus leiabki, et käesoleval juhul ei ole eksperdiarvamusega võimalik veenvalt

tõendada LÕ tehiolusid. Esiteks ei saa veenvaks pidada eksperdi lõppjäreldusi LÕ tõenäoliste

tehiolude kohta põhjusel, et eksperdiarvamuses antud hinnangut põhjendab ekspert pikaaegse

ekspertiisipraktikaga. Selliselt avaldatud seisukohta ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates

kontrollida.

20.Hageja on esile toonud, et eksperdi arvamusest ei nähtu, et ekspert oleks arvestanud LÕ

osalenud sõidukite massidega kokkupõrke ajal, sh sellega, kui palju inimesi oli autodes,

samuti ei ole arvestatud sellega, et VW Golf ja VW Passati kokkupõrge toimus

stangede/kaitseraudade (mis ongi selleks disainitud, et võtta vastu suurem löögijõud) vahel,

kuid VW Crafteri ja VW Golfi vaheline kokkupuude toimus kõrgemal kui VW Golfi

stange/kaitseraud.

21.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja kriitika asjatundja arvamusele selles, et

kuigi arvamus tugineb suures osas vigastuste mõõtmistulemustele on mõõtmisel mõõtelatid

viltu ning suvalisest kohast kokkumurtud (tlk 8 pöördel ja 10 pöördel). Paraku on ka ekspert

võtnud ekspertiisi tegemisel aluseks samad fotod (tlk 19 ja pöördel). Eksperdiarvamuse lisaks

on ka fototabel (tlk 29), millest eksperdi arvates peaks ka nähtuma vigastuste paiknemine,

kuid fotodelt ei nähtu, et sõidukitest oleks tehtud fotod samal kõrgusel.

22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna sõidukite vigastuste mõõtmistulemused on tehtud

lohakalt ning sõidukite masside erinevust kokkupõrgete ajal ei ole asjatundja ega ka ekspert

arvestanud, ei ole võimalik veenvalt asjas esitatud arvamustega tõendada seda, et VW Golf

põrkas VW Crafteriga kokku enne kui VW Passat põrkas kokku VW Golfiga.

Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et kuna arvamuste aluseks olevad lähteandmed on

puudulikud, ei ole nende andmete alusel esitatud järeldused veenvad.

10(11)

23. Asjas on tõendamist leidnud, et VW Passati juht võttis sündmuskohal omaks, et LÕ

põhjustajaks oli tema. Kohale kutsutud politsei sõidukijuhtide vahel vaidluse puudumisel

seetõttu mingeid täiendavaid tõendeid ei kogunud, kontrollis vaid juhtide kainust. VW Golfis

olnud sõitjad andsid käesolevas asjas tunnistajatena ütlusi, et kõigepealt põrkas VW Passat

vastu VW Golfi ja selle tõukejõust paiskus VW Golf vastu VW Crafterit.

24.Eelkirjeldatud tõendite alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et veenvamad on hageja

väited liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Asjas ei ole leidnud veenvalt tõendamist, et VW Golfi

esiosa vigastuste põhjuseks oli VW Golfi suutmatus sõiduk peatada eesoleva VW Crafteri

pidurdamisel. Kostjal tuleb hagejale hüvitada VW Golfi esiosa remondimaksumus.

Apellatsioonkaebuses pole eraldi põhjendustega vaidlustatud kohtueelsete õigusabikulude

väljamõistmist, kaebuses viidatakse vaid, et kuna hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ei

kuulu hüvitamisele ka kohtueelsed õigusabikulud. Kuna eeltoodu alusel tuleb kostjal hüvitada

sõiduki esiosa remondimaksumus täies ulatuses, tuleb ka kohtueelsed õigusabikulud kostjal

hagejale hüvitada.

Menetluskulude jaotus

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning

kokkuvõttes kuulub ka hagi rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Rahaliselt määrab menetluskulud

kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)