2-24-4654/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4654

Kohtuasi

Q.O ja O.F-i kaebused Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp 08.03.2024 otsusele täiteasjades nr 027/2023/6341

ja 027/2023/6342

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.O ja O.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (võlgnik I/määruskaebuse esitaja I): Q.O

(isikukood XXX)

Avaldaja II (võlgnik II/määruskaebuse esitaja II): O.F

(isikukood XXX)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Q.O

Ratnikov

Puudutatud isik (sissenõudja): T.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp, lepinguline esindaja Raul Uesson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.05.2024 määrus muutmata.

2. Jätta Q.O ja O.F-i määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

solidaarselt Q.O ja O.F-i kanda.

4. Rahuldada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa taotlus menetluskulude kindlaks

määramiseks ja välja mõistmiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista määruskaebuse

esitajatelt Q.O ja O.F-i solidaarselt Tallinna kohtutäitur Risto Sepa kasuks

menetluskulud summas 311,10 eurot (käibemaksuga).

6. Q.O-l ja O.F-il tuleb nendelt solidaarselt välja mõistetud menetluskuludelt (311,10

eurot) tasuda Tallinna kohtutäiturile Risto Sepp viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-24-4654

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Sissenõudjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Q.O (avaldaja I) ja O.F (avaldaja II) esitasid 21.03.2024 Harju Maakohtule kaebused (dtl

49-80) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur) 08.03.2024 otsusele täiteasjades nr

027/2023/6341 ja 027/2023/6342, mis liideti ühte menetlusse 27.03.2024 (dtl 89-90).

2. Q.O palus tühistada 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse, 31.01.2024 koostatud

kinnisasja valduse äravõtmise akti Q.O kohta, 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu

väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri 08.03.2024 otsuse täiteasjas nr 027/2023/6341, jätta

täitemenetluskulud kaebajalt välja mõistmata ning kõik menetluskulud vastustaja kanda.

2.1. Avalduse kohaselt on täiteasjades

täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu

01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894 (dtl 79-80). Kinnisasja valduse äravõtmise aktis

märgib kohtutäitur, et teda ei olnud teavitatud asjaolust, et võlgnikud on vabatahtlikult

kinnisasja valduse vabastanud, samuti ei olnud toodud eluruumi võtmeid kohtutäituri

büroosse. Kohtutäituri seisukoht ei vasta tõele. Avaldaja vabastas kinnistu asukohaga XXX,

Maardu linn juba ammu ning enam seal ei elanud. Kaebaja käitus vastavalt Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-6894. Asjaolust, et kinnistul ei ela

enam ammu kaebaja, vaid tema lapsed, oli teadlik ka sissenõudja, kelle kohustus on teavitada

kohtutäiturit kõikidest asjaoludest. Kaebaja selgitas, et tema oli sellel hetkel st kui kohtutäitur

teostas väljatõstmist, külas oma lapsel, et hoida lapselast, kes oli jäänud haigeks ning lapsel

oli vaja minna tööle. Kaebaja esitas vastavad dokumendid kohtutäiturile kohapeal.

Võlausaldaja ei või keelata Q.O-l külastada oma lapsi. Q.O selgitas kohtutäiturile kohapeal ja

esitas vastava tõendi, et ta on võtnud töövõimetuslehe selleks, et viibida koos lapselapsega.

Seega valdust ei ole ta rikkunud ja selle läbi, et ta viibis koos lapselapsega, ei ole temale

valdus üle läinud ega tekkinud. Kuna kaebaja on juba täitnud kohtuotsuse, siis temal kinnistu

valdust ei ole ning seetõttu ei saa temalt seda valdust ka ära võtta. Kaebaja lahkus

vabatahtlikult majast ning teda ei olnud vaja välja tõsta. Kaebaja seisukohalt ei ole võimalik

samastada külas viibimist kinnistu valdamisega. Q.O ei ela sellel aadressil. Seega ei ole

tõendatud, et temal on kinnisasja valdus. Tulenevalt kohtutäiturile varasemalt esitatud

materjalidest kuulub kinnistu valdus Q.O ja C.O-le. Mis puudutab võtmete andmist

kohtutäiturile, siis ilmselgelt ei olnud see võimalik ega ka vajalik, kuna kinnistul elavad

kaebaja täisealised lapsed. Sellest oli kohtutäitur teadlik. Kuna käesoleval juhul oli võlgnik

täitnud täitedokumendi vabatahtlikult, siis ei olnud kohtutäituril võimalik valdust ära võtta.

2-24-4654

Seetõttu ei ole ka põhjendatud kohtutäituri poolt täiendava lisatasu määramine kaebajale.

Kohtutäituri lisatasu otsus tuleb tühistada kui alusetu ja täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna

sissenõudja nõue on rahuldatud. Kaebaja leiab, et temalt antud täitekulu väljamõistmine ei ole

põhjendatud, tema ja O.F on kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn juba ammu vabastanud

ning enam seal ei ela. Kuna kaebaja on kinnistult XXX, Maardu ammu lahkunud, siis jääb

arusaamatuks, mis kolimisteenuse eest temalt täitekulu nõutakse. Kaebajale ei ole mingit

kolimisteenust osutatud. Kui kaebaja kinnistu vabastas, kolis ta sealt ära omal kulul.

3. O.F palus tühistada 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse, 31.01.2024 koostatud kinnisasja

valduse äravõtmise akti O.F-i kohta, 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsuse,

kohtutäituri 08.03.2024 otsuse täiteasjas nr 027/2023/6342, jätta täitemenetluskulud kaebajalt

välja mõistmata ning kõik menetluskulud vastustaja kanda.

3.1. Avalduse kohaselt tugineb kaebaja peamiselt samasugustele põhjendustele nagu Q.O .

Seoses valduse äravõtmise akti vaidlustamisega selgitas avaldaja II täiendavalt, et mis

puudutab kaebajale kuuluva relvakapi ja selles olnud relva olemasolu, siis antud asjaolu ei

tõenda, et kaebajal oli kinnisasja valdus. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle.

Tegemist on otsese valdusega ning sellisel juhul, kui lähtuda kohtutäituri seisukohast, siis

peaks kaebaja sellel kinnistul ka reaalselt elama. Elamisega kaasneb kõikide isiklike asjade

olemasolu (riided, dokumendid jms.). Ei ole mõeldav, et inimene elab eluruumis ja tal ei ole

seal ühtegi asja, ainult relvakapp ja relv. See ei ole eluliselt usutav. Relvaseaduse kohaselt

peab relv olema hoiukohas, mis aga ei pea olema elukoht. Kuna kohtutäituri poolt tuvastati, et

F. Q.O ei viibinud 31.01.2024 vaidlusalusel aadressil, siis ei olnud põhjendatud tema suhtes

väljatõstmise akti tegemine ja seega ei saanud temalt aktiga ka valdust võtta. Kuna käesoleval

juhul oli võlgnik täitnud täitedokumendi vabatahtlikult, siis ei olnud kohtutäituril võimalik

valdust ära võtta. Seega on põhjendamatu kinnisasja valduse äravõtmise akti koostamine,

kuna akti koostamise aluseks olevat asjaolu ei esinenud.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Kohtutäitur palus jätta avaldajate kaebused läbi vaatamata või rahuldamata ning

menetluskulud avaldajate kanda. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2023 kohtumäärus. Nõude sisu on kinnisasja väljaandmine.

Täitedokumendiga on menetlusosalised kinnitanud kompromissi, mille kohaselt tuleb

vabastada kinnistu asukohaga Maardu linn, XXX (registriosa nr XXXXXXX) võlgnike O.F-i

ja Q.O ebaseaduslikust valdusest hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul

peale viimase praeguse määruse resolutsiooni punktis 2.2 nähtuva makse laekumist. Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on elamumaa, Maardu linn, XXX omanikud alates

7.02.2018 N.D (isikukood XXXXXXXXXXX) ½ kaasomandist ning T.D (isikukood XXX)

½ kaasomandist. 13.12.2023 on võlgniku esindaja kinnitanud kohtutäituri poolt 11.12.2023

võlgnikule edastatud kinnisasja väljaandmise täitmisteate kättetoimetamise. Kohtutäitur on

teavitanud võlgnikku, et kui võlgnik ei vabasta kinnisasja vabatahtlikult, siis toimub

kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 31.01.2024 kell 14:00.

Täitmisteates on kohtutäitur informeerinud võlgnikke mh järgnevast: Kohtutäitur teeb Teile

ettepaneku ülalnimetatud täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise

tähtaeg on 50 päeva. Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja

võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine;

Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur

kinnisasja väljaandmiseks politsei. Q.O TMS § 180 lg 3. Kui Te vabastate eluruumid

vabatahtlikult ja tähtaegselt, olete kohustatud lukustama asjadest ja isikutest vabastatud

eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10 Tallinn

2-24-4654

10148. 21.12.2023 on võlgnik edastanud kohtutäiturile kaebuse, mille lisa 1 kajastab N.D

poolt väidetavalt 31.10.2023 allkirjastatud venekeelset dokumenti, mille alusel on N.D

väidetavalt andnud omapoolse nõusoleku kolmandate isikute tasuta majutamiseks sissenõudja

kaasomandis oleval XXX kinnistul. 30.12.2023 on sissenõudja esindaja edastanud

kohtutäiturile sissenõudja seisukoha võlgniku 21.12.2023 kaebusele, mille kohaselt: a)

Võlgnikud O.F ja Q.O ei ole vabastanud kinnistut, vaid jätkavad seal elamist kuni tänase

päevani. Väide selle kohta, et nad on kinnistu vabastanud, ei vasta tõele. Sissenõudja T.D ei

ole kinnistu valdust nendelt vastu võtnud. Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu määrus

01.06.2023 tsiviilasjas nr.2-22-6894 võlgnike poolt täitmata. b) N.D ei ole olnud tsiviilasjas nr

2-22-6894 menetlusosaliseks ning tal puudub õigus teha selles asjas tehtud kohtulahendi

suhtes mistahes avaldusi või taotlusi. c) C.O ja Q.O on O.F ja Q.O alaealised lapsed ning pole

võimalik, et nad oleksid jäänud kinnistut kasutama ilma oma vanemateta. d) Kaebusest

ilmneb, et võlgnikud on ilmselt sundtäitmise vältimise eesmärgil andnud väidetavalt kinnistu

valduse üle kolmandatele isikutele C.O-le ja Q.O-le, mistõttu sissenõudja taotleb kohtutäiturilt

TMS § 181 lg 2 alusel kinnisasi nende kolmandate isikute valdusest ära võtta. 25.01.2024 on

kohtutäitur kaasanud 31.01.2024 väljatõstmise toimingule, aadressil XXX Maardu, lastekaitse

kuna kohtutäiturile teadaolevalt elavad antud aadressil ka alaealise lapsed. 31.01.2024 on

kohtutäitur edastanud võlgnikele ning O.F-i esindajale kinnisasja valduse äravõtmise akti

XXX, Maardu. 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise aktis, täiteasjas 027/2023/6341, on

sissenõudja taotlusel akti märgitud: „Majas on soe, põlevad tuled ja töötab televiisor,

elektripliit töötab, samuti jookseb köögi kraanist vesi. Katel on survestatud, paigaldatud

päikesepaneeli automaatika“. Enne planeeritud kinnisasja valduse äravõtmise toimingut, s.o

31.01.2024 kl 14:00, ei olnud kohtutäiturit teavitatud asjaolust, et võlgnikud on vabatahtlikult

kinnisasja valduse vabastanud, samuti ei olnud toodud eluruumi võtmeid kohtutäituri

büroosse aadressil Pärnu mnt 10 Tallinn 10148. Seega ei olnud kohtutäituril alust arvata, et

võlgnikud on täitnud kohustuse vabatahtlikult ning puudub vajadus kohtutäituri toiminguks.

Väljatõstmisel kinnitas O.F-i esindaja vandeadvokaat Aleksandr Ratnikov, et XXX, Maardu,

avaldajale kuuluvat vara ei asu. Väide osutus valeks, sest kinnistul asus avaldajale kuuluv

relvakapp koos relva SDM-AKS-47- MEU-SOC ning padrunitega. Relvakapp avati

väljatõstmise järgselt kohtutäituri poolt kohale kutsutud politseiametniku, sissenõudja, O.F-i

ning kaebaja esindaja juuresolekul. Relvakapis olnud relva (püssi) SDM-AKS-47-MEU-SOC

ning padrunid võttis politsei hoiule. Eeltoodu tõendab, et O.F ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o

31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Väljatõstmise ajal pakkis Q.O

alles oma isiklikke asju kokku, mis tõendab fakti, et avaldaja I ei olnud väljatõstmise ajaks,

s.o 31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Kohtutäitur on kinnisasja

valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024 algusega kl 14:00 fikseerinud, et võlgnik Q.O viibis

kinnisasjal aadressiga XXX Maardu XXXXXX ning temale kuulus vara, mis asus kinnisasjal

aadressiga XXX Maardu XXXXX. Võlgniku vara olemasolu ning selle ülevaatamist ning

kotti pakkimist võivad kinnitada nii sissenõudja, KOV esindaja, kohtutäitur kui kohtutäituriga

kaasas olnud isik. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituri toiming kinnisasja valduse

äravõtmiseks mõlema võlgniku suhtes vajalik – nii sissenõudjal kui ka kohtutäituril puudusid

eluruumi võtmed, mida on vaja valduse üleandmiseks. Kohtutäitur on teinud käesolevas asjas

lisatasu (tunnitasuna) otsuse põhjusel, et 31.01.2024 toimus O.F-i ja Q.O väljatõstmine, mis

algas kl 14 ja lõppes kl 17. Kokku on teostatud kohtutäituri büroo-väliseid toiminguid 2,5 h.

Seega on kohtutäitur teinud kohtutäituri büroovälise toimingu, mis on KTS §§ 43, 44–47 järgi

kohtutäituri lisatasu otsuse aluseks ning ei esine alust kohtutäituri lisatasu otsuse

tühistamiseks. Vastavalt TMS § 37 lg 1 p-le 4 on täitekuludeks ruumide või muude esemete

avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud. 06.02.2024 kohtutäituri

täitekulu otsuse ja selle aluseks oleva arve kohaselt oli kohtutäituril tellitud kolimisteenus

31.01.2024 XXX Maardu. Kohtutäitur palus kolijatel lahkuda koheselt, kui kohtutäiturile said

2-24-4654

teatavaks asjaolud, mis välistasid vajaduse kolimisteenuse järele. Kuivõrd käesolevad

täiteasjad ei ole seotud kolimisteenusega 29.01.2024 YYY Tallinn, siis kuulub täitekulu otsus

selles osas tühistamisele. Kohtutäitur lisab, et ekslik täitekulu otsus on juba tühistatud ja

tehtud uus täitekulu otsus 29.02.2024.

5. Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti. Avaldajad ei ole kinnistut tänaseni vabastanud ja

viibivad seal jätkuvalt. Täituri välja toodud väljatõstmise asjaolud, mille tunnistajaks

sissenõudja oli, on õiged. Tsiviilasjas nr 2-21-15324 määras kohus N.D-le vara käsutamise

piirangu. Ettekirjutus on kehtiv. Võlgnikud väidavad, et vara on võlgnike alaealiste laste

valduses, tuginedes esitatud koopiale väidetavalt N.D kirjast. See ei saa olla seaduslik

järgmistel põhjustel: N.D-le kehtiv ettekirjutus kinnisvara käsutamiseks ja sissenõudja kui

kaasomaniku nõusoleku puudumine kinnisvara käsutamiseks. Mõlemale omanikule kuuluvad

võrdsed mõttelised osad (50%/50%), mis tähendab, et võõrad käsutavad sissenõudja vara ilma

loata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 08.05.2024 määrusega rahuldamata Q.O kaebuse Tallinna

kohtutäitur Risto Sepp 08.03.2024 otsusele täiteasjas nr 027/2023/6342 ja O.F-i kaebuse

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 08.03.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341; menetluskulud

solidaarselt võlgnike kanda; mõistis võlgnikelt solidaarselt kohtutäiturile menetluskuluna

välja 414,80 eurot ning määras, et võlgnikel tuleb solidaarselt välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda kohtutäiturile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

(resolutsiooni punktid 5-8).

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 15, § 477 lg-

tele 1, 2 ja 7, TMS § 37 lg 1 p-le 4, § 180 lg-le 6 ning KTS §-le 43 ja §-dele 44–47.

8. Pooled ei vaidle, et Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-6894

(dtl 44-45, sama dtl 79-80) ja sissenõudja T.D avalduse alusel algatas kohtutäitur Risto Sepp

Q.O suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2023/6342 ja O.F suhtes täitemenetluse täiteasjas

027/2023/6341. Nõude sisu on kinnisasja XXX Maardu väljaandmine. 31.01.2024 koostas

täitur avaldajate suhtes kinnisasja valduse äravõtmise aktid (dtl 36-38, 185-189). 31.01.2024

koostas täitur avaldajatele kohtutäituri lisatasu otsuse summas 146,40 eurot (dtl 29-30, 64-65).

06.02.2024 koostas täitur avaldajatele täitekulu väljamõistmise otsuse (kolimisteenus

29.01.2024 YYY Tallinn, 31.01.2024 XXX Maardu). Aktiga on O.F-ilt välja mõista täitekulu

summas 237,90 eurot (dtl 31, samad dtl 66, 120, 204, 206, 213, 215, 221, 223). Aktiga on

Q.O-lt välja mõista täitekulu summas 237,90 eurot (dtl 121, samad dtl 123, 207, 209, 216,

218, 224, 226).

9. Täituri taotlus avaldajate kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud, sest

avaldajad on mõlemad vaidlustanud täiturile 31.01.2024, 31.01.2024 ja 06.02.2024 tegevusi ja

täitur on võtnud mõlema võlgniku kaebuse suhtes seisukoha 08.03.2024 otsuses, mille suhtes

on avaldajad esitanud kaebuse kohtule.

10. 12.02.2024 vaidlustas Q.O kohtutäituri poolt 31.01.2024 Q.O kohta koostatud akti

kinnisasja valduse äravõtmise kohta (dtl 33-34), aidlustas 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu

otsuse (36-38), 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsuse (dtl 40-41) ja palus

lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2023/6342. O.F vaidlustas 12.02.2024 kohtutäituri

31.01.2024 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise akti kaebaja kohta (dtl 68-69),

2-24-4654

31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse (dtl 71-73), 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu

väljamõistmise otsuse (dtl 75-77) ja palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2023/6341.

Täitur lahendas avaldajate kaebused 08.03.2024 otsusega, jättes rahuldamata O.F-i kaebused

kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas 027/2023/6341 ja Q.O kaebused kohtutäituri tegevuse

peale täiteasjas 027/2023/6342 (dtl 10-19). Kohus kontrollib kohtutäituri 08.03.2024 otsuse

seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgnike

kaebustest ning käesolevas avalduses esitatust.

11. Täituri otsuse kohaselt oli võlgnikele 11.12.2023 edastatud täitmisteadete kohaselt

kinnisasja valduse äravõtmise toiming planeeritud 31.01.2024 kell 14:00. Täitmisteadete

kohaselt, kui võlgnikud vabastavad eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, on nad kohustatud

lukustama asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte

kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10 Tallinn 10148. Täiturit ei teavitatud enne toimingut

kohustuse vabatahtlikust täitmisest.

12. Vastavalt TMS § 180 lg-le 6 koostab kohtutäitur kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti,

millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud. Kohus

tuvastas, et kohtutäitur on kinnisasja valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024 algusega kl

14:00 fikseerinud, et võlgnik Q.O viibis kinnisasjal aadressiga XXX Maardu XXXXXX ning

ta väitis, et viibib kinnistul kinnisasja kaasomaniku nõusolekul. Sissenõudja, kes viibis

väljatõstmise juures, ei ole nõusolekut andnud. O.F volitatud esindaja kinnitas, et XXX,

Maardu temale kuuluvat vara ei asu. O.F 31.01.2024 ei viibinud kohapeal. Kohtutäitur palus

kolijatel lahkuda kl 15:02, kuna võlgnik ei vaja abi asjade väljaviimisel. Kinnisasja võtmed

antud sissenõudjale (dtl 23).

13. Kohus leidis, et kohtutäituri toiming kinnisasja valduse äravõtmise kohta oli seaduslik,

kuna avaldajad ei olnud kinnisasja valdust vabastanud täituri antud tähtajaks. Avaldajad ei ole

tõendanud, et nad vabastasid vabatahtlikult kinnisasja valduse, viisid sealt ära oma vara ja

viisid eluruumi võtmed kohtutäituri büroosse. Kinnisasja valduse äravõtmise toimingul

31.01.2024 algusega kl 14:00 on fikseeritud, et võlgnik Q.O viibis kinnisasjal ja sissenõudja

kinnitas, et ei ole selleks nõusolekut andnud. Aktis on fikseeritud, et võlgnik ei vajanud abi

asjade väljaviimisel. Seega saab järeldada, et kinnisasjal oli võlgnikule kuuluvat vara. Kuigi

O.F isiklikult kinnisasja valduse äravõtmise toimingul ei viibinud, siis oli kinnisasjal talle

kuuluv vara. Võlgnik kinnitas oma esindaja kaudu, et relvakapis ei ole relvasid, mis on

registreeritud relvaregistri kohaselt tema nimele, vaid seal asuvad dokumendid ja sularaha.

Politsei tuvastas relvakapist võlgniku nimel olevad ning relvaregistrisse kantud relvad.

Kinnistul asus avaldajale kuuluv relvakapp koos relva SDM-AKS-47-MEU-SOC ning

padrunitega. Asjaolu, et need võlgnikule kuuluvad, nähtub ka tõendina juurde võetud

teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik registripäringust. Täituri selgitusel relvakapp avati

väljatõstmise järgselt kohtutäituri poolt kohale kutsutud politseiametniku, sissenõudja, O.F-i

ning kaebaja esindaja juuresolekul. Relvakapis olnud relva (püssi) SDM-AKS-47-MEU-SOC

ning padrunid võttis politsei hoiule. Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri andmetel on

politsei hoiustanud avaldajale kuuluva vara Politsei- ja Piirivalveameti aadressil Pärnu mnt

139 (dtl 112). Kohus nõustus, et sellega on tõendatud, et O.F ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o

31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Võlgnik ei vaidle, et kinnistul

oli relvakapp ja relv (dtl 50). Kuna kinnistul asus võlgniku vara, oli kinnisasja valduse

äravõtmise toiming mõlema võlgniku suhtes vajalik ja avaldajate kaebus täituri tegevuse peale

31.01.2024 toimingu läbiviimisel ei ole põhjendatud.

14. 31.01.2024 koostas täitur avaldajatele solidaarse kohtutäituri lisatasu otsuse summas

146,40 eurot. Vastavalt KTS §-le 43 on KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest

2-24-4654

kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu otsus peab

olema põhjendatud. KTS § 47 lg 1 järgi käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 38¹ nimetatud

täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus nõuda alates

teisest pooltunnist lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis. Lisatasu väljamõistmise otsus

väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast täitetoimingu tegemist. KTS §

36 lg 1 p 2 kindla põhitasu määra alusel makstakse kohtutäituri tasu kinnisasja väljaandmise

(väljatõstmise) toimingu eest. Kohtutäitur on teinud käesolevas asjas lisatasu otsuse põhjusel,

et 31.01.2024 toimus võlgnike väljatõstmine, mis algas kl 14 ja lõppes kl 17. Kokku on

teostatud kohtutäituri büroo väliseid toiminguid 2,5 h. Seega on kohtutäitur teinud kohtutäituri

büroovälise toimingu, mis on seaduse järgi kohtutäituri lisatasu otsuse aluseks ning alust selle

tühistamiseks ei esine.

15. 06.02.2024 koostas täitur avaldajatele täitekulu väljamõistmise otsuse (kolimisteenus

29.01.2024 YYY Tallinn, 31.01.2024 XXX Maardu). Selle aluseks oleva arve kohaselt oli

kohtutäituril tellitud kolimisteenus 31.01.2024 XXX Maardu. Vastavalt TMS § 37 lg 1 p-le 4

on täitekuludeks ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise

ja koristamise kulud. Kohtutäitur on kinnisasja valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024

algusega kl 14:00 fikseerinud, et kohtutäitur palus kolijatel ja lukuabil lahkuda kl 15:02, kuna

võlgnikud ei vaja abi asjade väljaviimisel. Kuivõrd enne kinnisasja valduse äravõtmise

toimingut ei olnud kohtutäiturit teavitatud võlgnikele kuuluva vara aadressilt XXX Maardu

XXXXXX äraviimisest, siis oli kolijate väljakutsumine ja aadressil XXX Maardu XXXXXX

kohal viibimine vajalik. Kohtutäitur palus kolijatel lahkuda kohe, kui kohtutäiturile said

teatavaks asjaolud, mis välistasid kolimisteenuse vajaduse. 08.03.2024 otsuses on täitur

märkinud, et kuivõrd käesolevad täiteasjad ei ole seotud kolimisteenusega 29.01.2024 YYY

Tallinn, siis kuulub täitekulu otsus selles osas tühistamisele. Kohtutäitur lisas, et uus täitekulu

otsus on tehtud 29.02.2024 ja täitur esitas kohtule vähendatud täitekulu summas 158,60 eurot

väljamõistmise otsuse Q.O osas (dtl 125, sama 211) ja O.F-i suhtes (dtl 283).

16. Kuna kaebused jäid rahuldamata, jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel

avaldajate kanda,. Kohtutäituril oli menetluses lepinguline esindaja, kes taotluse järgi osutas

õigusabi kokku 10,25 h, hinnaga 85 eurot h + km, summas 1062,93 eurot (käibemaksuga).

Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, täituri esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis, et

antud juhul on täiturile osutatud antud tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku

õigusabi 4 h. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on

täituri põhjendatud kulus esindajale 414,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Täitur on taotlenud

TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldas

taotluse.

Määruskaebus

17. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni punktid 5-8 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada esitatud

kaebus täies ulatuses, menetluskulud jätta vastustajate kanda.

18. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta vaidlustatud määrus TsMS § 442 lg 8

nõuetele. Kohus kirjutab punktis 21, et kohtutäituri toiming kinnisasja valduse äravõtmise

kohta oli seaduslik, kuna avaldajad ei olnud kinnisasja valdust vabastanud täituri antud

tähtajaks. Maakohus ei ole süvenenud määruskaebuse esitajate põhjendustesse.

2-24-4654

Määruskaebuse esitajad selgitasid, et nad vabastasid kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn

juba ammu, lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-

6894. Eluruumide võtmeid ei olnud võimalik täiturile viia, sest seal elasid määruskaebuse

esitajate täisealised lapsed, millest oli kohtutäitur teadlik. Selle asjaolu tõendamiseks oleks

maakohus pidanud küsitlema kohtutäiturit. Kohtu poolt on jäänud tähelepanuta asjaolu, et

teiseks kaasomanikuks on T.D ema N.D, kellel on samuti õigus endale kuuluva kaasomandit

kasutada ja käsutada. N. T.D lubas kinnistul viibida määruskaebuse esitajate lastel, kui ka

Q.O-l, kes viibis sellel hetkel külas. Q.O asjade olemasolu eluruumides ei ole tuvastatud. See

asjaolu on jäänud kohtul tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta, et Q.O-l on PS-ist tulenev

õigus külastada oma lapsi.

19. Asjaolu, et kinnistul oli relvakapp ja relv ei tähenda automaatselt, et kaebaja II omas

kinnistu valdust. Relvaseaduse kohaselt peab relv olema hoiukohas, mis aga ei pea olema

elukoht. Isiku elamist konkreetses eluruumis tõendavad isiklike asjade olemasolu nagu riided,

dokumendid jms. Ei ole mõeldav, et inimene elab eluruumis ja tal ei ole seal ühtegi asja,

ainult relvakapp ja relv. Vastustaja pole välja toonud ega pole esitanud tõendeid, et kaebaja I

või kaebaja II elaksid kõnealusel aadressil.

20. Maakohus põhjendab kohtutäituri lisatasu määramise otsust põhjendusega, et kohtutäitur

pidi tegema büroo väliseid toiminguid 2,5 h ulatuses. Määruskaebuse esitajate seisukohalt

võis kohtutäitur ette valmistuda büroos ja seega läbi viia büroovälised toimingud efektiivselt

ja kiiremalt. Kohus ei ole üldse arvestanud asjaoluga, et määruskaebuse esitajad olid

kinnistult juba ära kolinud, mistõttu ei ole lisatasu põhjendatud.

21. Täitekulu väljamõistmise koha pealt on kohtumäärus vastuoluline. Kohus on täitekulu

määruskaebuse esitajatelt välja mõistnud, kuid samas kirjutab kohus määruse punktis 27, et

kohtutäitur palus kolijatel lahkuda kohe, kui kohtutäiturile said teatavaks asjaolud, mis

välistasid kolimisteenuse vajaduse. Kohtutäituri selline käitumine tekitab küsimuse täituri

tegevuse mõistlikkuses ja majanduslikus läbimõtlemises. Kui kohtutäiturile on edastatud info,

et määruskaebuse esitajad on lahkunud kinnistult koos kõigi oma asjadega, siis milleks oli

vaja tellida kolimisteenus, jääb arusaamatuks.

22. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajalt menetluskulude välja

mõistmine.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.

Fakt, et XXX kinnistu omanikud on alates 07.02.2018 N.D ½ kaasomandist ning T.D ei

tähenda, et N.D-l oleks õigus 01.06.2023 kohtumäärust mitte täita. Q.O ja vale on kaebajate

väide, justkui oleksid nad Maardu linna XXX kinnistu 31.01.2024 väljatõstmise, s.o valduse

sundkorras äravõtmise toimingu ajaks vabastanud. Kaebajad ei ole esitanud kohtule ainsatki

tõendit oma alusetu väite tõendamiseks. Täiturit ei teavitatud enne toimingut kohustuse

vabatahtlikust täitmisest. Sissenõudja ei ole andnud nõusolekut Q.O viibimiseks kinnistul. Ka

pakkis ta väljatõstmise ajal oma isiklikke asju. O.F ei olnud väljatõstmise ajaks oma vara ära

viinud kinnistult. Kohtutäitur on teinud büroovälise toimingu, mis on seaduse järgi

kohtutäituri lisatasu otsuse aluseks.

24. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.

Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti.

2-24-4654

Menetluse edasine käik

25. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

27. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väitega, et maakohus on rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohtu järeldused ja otsustused on ringkonnakohtu hinnangul

piisavalt jälgitavad ja arusaadavad ning kohtule ei ole põhjendamiskohustus ette heidetav. Ka

ei ole maakohus vaidluse lahendamisel jätnud asjas olulisi asjaolusid tuvastamata.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi

üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks

vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (RKTKm, 20.12.2017, 2-17-4751 p 14).

Seega tuli avaldajatel kaebuste edukuse tagamiseks eelkõige ise maakohtu ette tuua need

asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad väidet, et nad on XXX, Maardu asuva kinnistu valduse

ammu vabastanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt avaldajad seda teinud ei ole ning seega

ei pidanudki maakohus avaldajate paljasõnalistest selgitustest lähtuma. Kirjeldatud

tõendamiskoormust arvestades ei pidanud kohtutäitur ka esile tooma ja tõendama, et

avaldajad XXX, Maardu asuval kinnistul elavad. Kuigi määruskaebuses tuginevad avaldajad

endiselt väitele, et vabastasid eelnimetatud kinnistu valduse juba ammu, ei ole sellekohast

tõendit esitatud ka ringkonnakohtule. Avaldajaid esindab kõrgelt kvalifitseeritud esindaja

(vandeadvokaat), kellele ei saa väidete põhjendamise ja tõendamise kohustus tulla üllatusena.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt on määruskaebuse põhjendamiseks uute asjaolude ja tõendite

esitamine lubatav. Pelgalt tuginemine paljasõnalisele väitele, sealjuures märkimata isegi

väidetavat kinnistu valduse vabastamise aega ja asjaolusid, määruskaebuse edukust ei taga.

28. Edukas ei ole ka see määruskaebuse väide, et eluruumide võtmeid ei olnud kohtutäiturile

võimalik viia põhjusel, et kinnistul elasid avaldajate täisealised lapsed, millest oli kohtutäitur

teadlik. Kuigi täiteasjades nr 027/2023/6341 ja 027/2023/6342 täitedokumendiks olevast

tsiviilasjas nr 2-22-6894 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 kompromissi kinnitava

määruse resolutsioonist ei tulene valduse vabastamise täpsemat korda (dtl 79-80), sisaldas

kohtutäituri koostatud täitmisteade klauslit, et kui avaldajad vabastavad eluruumid

vabatahtlikult ja tähtaegselt, on nad kohustatud asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi

lukustama ning võtmed tooma kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10 Tallinn

10148 (dtl 16 ja 17). Vaidlust selle üle, et avaldajad ei ole kas täitmisteadet kätte saanud või

seda klauslit seal polnud, asjas ei ole. Seega tuli määruskaebuse esitajatel valduse väidetava

vabatahtliku vabastamise ajal sellest kohtutäiturit ka teavitada ning võtmed kohtutäituri

büroosse viia, nagu leidis õigesti maakohus. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja

loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. AÕS § 36 lg 1 kohaselt

omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad

tegelikku võimu asja üle. Tüüpiliseks AÕS § 36 lg-s 1 nimetatud abinõuks on näiteks uksevõti

2-24-4654

(RKKKo, 15.11.2019, 1-18-9683, p 11). Võtmete kohtutäiturile üle andmata jätmist ei saa

vabandada väitega, et kinnistul elasid avaldajate täisealised lapsed, sest nemad võisid võtmed

saada ainult isikult, kes on kinnisasja omanik (ja käsutusõiguslik isik), mitte aga avaldajatelt.

29. Maakohtule ei ole etteheidetav, et kohus jättis tähelepanuta avaldajate laste

viibimisõigusega seotud asjaolud XXX, Maardu kinnistul. Avaldajate lapsed ja kinnistu

kaasomanik N.D ei olnud tsiviilasjas nr 2-22-6894 menetlusosaliseks ega ole selleks ka

käesolevas asjas. Seega on nende omavaheliste õigussuhetega seotud väited

asjassepuutumatud ning tuligi tähelepanuta jätta. Q.O poolt esitatud kinnistul viibimise

asjaolusid ei pidanud maakohus aga arvesse võtma, kuna sissenõudja luba kinnistul

viibimiseks puudus temal nagunii. Q.O kinnistul viibimine laste kutsel või kaasomaniku loal

ei väära iseenesest kohtutäituri 08.03.2024 otsuse ja 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise

akti õigsust, sest sissenõudja osas oli valduse üleandmise kohustus kuni kohtutäituri

saabumiseni 31.01.2024 avaldaja I poolt endiselt täitmata, võtmed anti sissenõudjale üle alles

akti koostamise ajal (dtl 187) ning kinnistul asus ka avaldajale I kuuluv vara, kes selle võttis

ja kinnitas, et rohkem vara XXX, Maardu ei asu (dtl 186).

30. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul

vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja

valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui isikud. Kohustust vabastada XXX, Maardu

kinnistu oma asjadest selgitas kohtutäitur avaldajatele ka täitmisteates. Võttes arvesse, et

sissenõudja osas oli valduse üleandmise kohustus kuni 31.01.2024 endiselt täitmata ka

avaldaja II poolt, kinnistul avastati relvakapp koos avaldajale II kuuluvate relvadega, on

kohtutäituri 08.03.2024 otsus ja 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akt õiguspärased ka

avaldajat II puudutavas osas. Asjaolu, et relvaseaduse kohaselt ei pea relvade hoiukoht asuma

isiku elukohas, ei muuda fakti, et kohtutäituri poolt avaldajatele määratud

kompromissimääruse vabatahtliku täitmise aja jooksul ei ole avaldajad XXX, Maardu kinnistu

valdust vabastanud ning määrust sissenõudja suhtes täitnud, sh võtmeid kohtutäituri üle

andnud.

31. Võttes arvesse eespooltoodud seisukohti ja arvestades, et kinnisasja valduse äravõtmisega

seotud toimingud algasid 31.01.2024 kell 14.00 ning kestsid kuni 17.00 (dtl 29, 185-189, 191-

196), leidis maakohus õigesti ka seda, et kohtutäituri poolt 2,5 h ulatuses tehtud bürooväliste

toimingute lisatasu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Ringkonnakohus nõustub

selles osas kõigi maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Lisatasu otsustest (dtl 29-30, 64-65) nähtuvalt on kohtutäitur need koostanud kinnisasja

väljaandmise nõudega seonduvalt 31.01.2024, mil toimus O.F (isikukood XXX) ja Q.O

(isikukood XXX) väljatõstmine, mis algas kl 14 ja lõppes kl 17. Lisatasu summas 146,40

eurot on avaldajatelt välja mõistetud solidaarselt koos käibemaksuga, tuginedes KTS §-le 47

ja § 32 lg-le 3. Seega on kohtutäitur lisatasu otsust KTS § 43 kohaselt piisavalt põhjendanud.

Nimetatud seisukohta ei muuda ka määruskaebuse üldsõnaline väide, et kohtutäitur võis ette

valmistuda büroos ja läbi viia büroovälised toimingud efektiivselt ning kiiremalt.

Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalide põhjal, et kohtutäitur oleks aega väljatõstmisele

ka ülemääraselt kulutanud. Arusaadav on, et kohtutäituril tuligi esmalt välja selgitada

kinnistul viibinud isikud ja viibimise põhjused, tuvastada, kas ja kui, siis kuipalju on kinnistul

avaldajatele kuuluvat vara ning kas esineb vajadus kolimisteenuse järgi. Selle vajaduse

äralangemine selgus alles 15.02. Lisaks leiti kinnistult relvakapp koos relvadega ning kohale

kustuti politsei, kes asus relvade kuuluvust tuvastama. Kuna avaldajad on jätnud esile

toomata, milles väidetav ajakulu ülemäärasus täpsemalt seisneb ja millised olid need

konkreetsed toimingud, mida bürooväliselt teostama ei oleks pidanud, puudub alus maakohtu

määruse muutmiseks ka kohtutäituri lisatasu otsustega seonduvas osas.

2-24-4654

32. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väitega, et täitekulu väljamõistmise

koha pealt on kohtumäärus vastuoluline. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt leidis

kohus, et täitekulu väljamõistmine summas 158,60 eurot on põhjendatud, kuna avaldajad ei

olnud kohtutäiturit enne kinnisasja valduse äravõtmise toimingut nendele kuulunud vara

äraviimisest teavitanud. Kuigi määruskaebuse esitajad on läbivalt väitnud, et vabastasid

kinnistu juba ammu, ei ole nad seda asjaolu tõendanud. Seega oli kohtutäituri poolt kolijate

väljakutsumine XXX, Maardu aadressile 31.01.2024 aset leidnud kinnistu valduse äravõtmise

toimingutele põhjendatud ka ringkonnakohtu hinnangul. Kuna asjaolu, et kolimisteenus ei ole

vajalik, selgus alles kell 15.02, st rohkem kui tund aega pärast väljatõstmise toimingu

algusaega ning asja materjalidest nähtub ka kolimisteenuse pakkuja arve kohtutäiturile poolt

seoses väljakutse ja ooteajaga (dtl 116), jääb maakohtu määrus muutmata ka täitekulu

otsuseid puudutavas osas.

33. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jääb vaidlustatud määrus muutmata ka

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Ringkonnakohus on ka

seisukohal, et käesoleva asja asjaolusid arvestades oli lepingulise esindaja teenuse kasutamine

kohtutäituri poolt põhjendatud.

Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

34. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt määruskaebuse esitajate kanda.

35. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175.

TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm,

02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).

36. Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja ja taotluse määruskaebusmenetluses

kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud kohtutäitur koos seisukohaga

määruskaebusele. Sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole.

Määruskaebuse esitajad kohtutäituri menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

37. Kohtutäituri taotluse kohaselt soovib ta temale osutatud õigusabi eest menetluskulude

hüvitist kokku summas 492,58 eurot (käibemaksuga) 4,75 h osutatud õigusabi eest

tunnihinnaga 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtutäiturile osutati õigusabi järgnevalt:

12.06.2024, määruskaebusega tutvumine, analüüs, konsultatsioon kliendiga, seisukoha

kujundamine – 1 h; 12.06.2024, kohtutäituri seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-24-4654

ning kohtule edastamine - 3,5 h; 12.06.2024, menetluskulude nimekirja koostamine ning

kohtule edastamine - 0,25 h. Kohtutäitur taotleb menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga.

38. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri taotlus määruskaebemenetluse kantud

menetluskulude kindlaks määramiseks ja väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Arvestades kohtutäituri lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, määruskaebuse ja sellele esitatud

vastuse sisu ja mahtu, asjaolu, et vastus sisaldab ka menetluskulude nimekirja ning

menetlusosalised on nendest dokumentides korranud oma varasemaid seisukohti, saab

kohtutäiturile osutatud õigusabitoimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 4,75

2-24-4654

h asemel pidada 3 h. Kohtutäiturile õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku hind

(85 eurot, millele lisandub käibemaks) on tsiviilasja keerukust ja kestust arvestades

põhjendatud ning mõistlik. Seega tuleb määruskaebuse esitajatelt solidaarselt kohtutäituri

kasuks hüvitamisele kuuluvate menetluskuludena välja mõista 311,10 eurot (käibemaksuga),

(3 h x 85 x 1,22).

39. Kohtutäitur on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajaid hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse ka selles osas.

40. TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1

tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/