3-24-2519/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2519

Haldusasi

X. X kaebus Eestis elamise perioodi kui juriidilise fakti

tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tuvastada, et X. X on alaliselt elanud Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, isikukoodid,

aadressiandmed ja sünniajad tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.07.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. 21.11.2022 esitas X. X avalduse vanaduspensioni määramiseks.

2. 30.12.2022 tegi Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsuse nr 51714-1, millega jättis X. X

avalduse rahuldamata.

3. 29.04.2024 esitas X. X avalduse rahvapensioni määramiseks. 17.05.2024 tegi SKA otsuse nr

51714-2, millega jättis X. X avalduse rahuldamata (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 9-10).

4. 29.07.2024 esitas X. X Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul tuvastada, et ta on

enne vanaduspensioniealiseks saamist elanud 5 aastat Eestis. 13.08.2024 määrusega asjas 2-24-

11713 keeldus kohus kaebuse menetlemisest ja selgitas, et kaebajal tuleb pöörduda

halduskohtusse (dtl 4-5).

5. 09.09.2024 registreeriti Tallinna Halduskohus X. X kaebus pensioniõigusliku staaži

tuvastamiseks (dtl 2-3).

6. 20.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Peale nõude täpsustusi jäi kaebaja

nõudeks – tuvastada X. X alaline elamine Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022 (dtl 2 jj,

dtl 79).

7. 08.11.2024 esitas vastustaja vastuse kaebusele (dtl 37 jj).

8. 27.03.2025 määrusega kohustas kohus pooli esitama küsimused, mida pooled kohtu poolt

nimetatud tunnistajatelt küsida soovivad. Kaebaja esitas omapoolsed küsimused 15.04.2025 ja

vastustaja 21.04.2025 (dtl 51-53).

9. 22.04.2025 määrusega edastas kohus tunnistajatele küsimused, milledele tunnistajad vastasid

29.04.2025, 01.05.2024, 08.05.2025 ja 23.05.2025 (dtl 79 jj).

10.

22.05.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses ja pooltele

seisukohtade esitamise tähtajad (dtl 167-168). Pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebaja taotleb Eesti alalise elamise tuvastamist kokkuvõttes järgnevatel põhjendustel (dtl

2 jj):

11.1. Kaebajal ei olnud võimalik tõendada haldusmenetluses Eestis elamist viimase 5 aasta

jooksul kuna kaebajal puudusid dokumendid ja sissekirjutus ning kaebaja elatus juhutöödest.

Varasem elukoht oli Tallinnas Xxxxxxx xx xx-xx, kuid peale abielu lahutamist elas kaebaja

erinevates kohtades sõprade-tuttavate juures. Kaebaja lapsepõlvekodu oli Rapla maakonnas,

endises Vigala vallas, Xxxxxxx xxxxx, Xxxxxxx talus. Seal elas kaebaja ema C. C, kes suri

xxxx. aasta mais. Peale ema surma hakkas kaebaja järjest sagedamini käima kodus ja suhtlema

naabritega. Kui Tallinnas ei olnud enam võimalik tööd ja elukohta leida, läks kaebaja 2011.

aastal lõplikult koju tagasi. Vigalas käis kaebaja naabrite juures juhutöödel ja töötas küttepuude

firmas (lepingut ei olnud). Naabrite abiga sai kaebaja endale lõpuks ID-kaardi ja sissekirjutuse

korda.

11.2. 2021. aasta detsembris haigestus kaebaja COVID-isse ja sattus Pärnu Haiglasse.

Külmakahjustuste tõttu amputeeriti mõlemad jalad. 18.02.2022 määrati kaebajale raske puue ja

puuduv töövõime. Kui kaebajal täitus vanaduspensioni iga, lõpetati töövõimetoetuse maksmine

ja lõppes ka ravikindlustus. Kuna kodus olid elamistingimused halvad, siis paigutati kaebaja

alates 2022. aasta 1. oktoobrist elama sotsiaalkorterisse aadressil: Xxxxxxx xx x-xx, Xxxx-

Xxxxxx küla, XXX-i.

11.3. Kaebaja palub kohtul tõendada tunnistajate ütluste alusel, et kaebaja on enne

vanaduspensioniealiseks saamist elanud 5 aastat Eestis.

Vastustaja seisukohad

12. SKA leiab, et isikul on õigus pöörduda kohtusse tuvastamaks Eestis elamine taotluse

esitamisele eelnenud 5 aasta jooksul. SKA saab elukoha üle otsustamisel lähtuda

rahvastikuregistri andmetest, mis antud juhul Eestis elamist ei tõenda. Täiendavalt märgib

vastustaja kokkuvõtvalt järgmist:

12.1. Kaebaja on sündinud xx.xx.xxxx ja tema vanaduspensioniiga saabus 64 aasta ja 3 kuu

(riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 11 ) vanuselt, so 24.12.2022. Kaebajal

oleks õigus vanaduspensionile vanaduspensioniea saabumisel, kui tal oleks vähemalt 15-aastane

Eestis omandatud RPKS 8. peatükis sätestatud pensionistaaž (RPKS § 7 lg-d 1 ja 11 ).

12.2. Kaebaja esitas avalduse vanaduspensioni saamiseks, kuid seda ei olnud talle võimalik

määrata, sest tal ei olnud 15-aastat pensionistaaži. Staažiarvestuse kohaselt on kaebajal

pensionistaaži 13 aastat 9 kuud ja 10 päeva.

2 (6)

12.3. Kaebaja on kinnitanud, et tal rohkem dokumente ei olnud ja nähtuvalt kaebusest ta ei viita

töötamisele, mida staaži hulka veel arvata saaks.

12.4. RPKS § 27 kohaselt jaguneb pensionistaaž järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida

arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini; 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse

alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Pensionikindlustusstaaži arvestus, st alates 01.01.1999, toimub

isiku eest tasutud sotsiaalmaksu alusel (RPKS § 27) ja seda kuidagi täiendavalt tõendada ei ole

võimalik. 26.04.2024 esitas kaebaja avalduse rahvapensioni saamiseks. Avalduses ta selgitab, et

tal puudusid dokumendid ja sissekirjutus ning ta elatus juhutöödest.

12.5. 17.05.2024 otsusega keelduti kaebajale rahvapensioni määramisest, sest

rahvastikuregistris puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks eelnevad 5 aastat elanud

Eestis. Rahvastikuregistris on andmed tema elukoha kohta Eestis perioodil 04.02.1987 –

23.01.1996 ja seejärel alates 31.03.2022. Rahvapensionile on õigus vanaduspensioniealiseks

saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis RPKS § 4 lõike 1

punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist. RPKS §

4 lõige 1 sätestab, et RPKS sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse:

1) Eesti alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale

välismaalasele. Pensioni taotlemisel lähtutakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude

andmetest. Kui riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes pensioni määramiseks vajalikud

andmed puuduvad, esitab pensioni taotleja SKA-le ise dokumendid (RPKS § 39 alusel antud

sotsiaalkaitseministri määrus nr 70 Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise

juhend, § 2 lg-d 3 ja 4).

12.6. Juhul kui kohtus leiab tuvastamist, et kaebaja on enne pensioni taotlemist elanud Eestis 5

aastat, siis langeb ära sellest tulenev takistus rahvapensioni määramiseks. Pensioni määramise

üle otsustakse pensioni määramise otsuse tegemisel. Peab arvestama ka muude tingimustega

nagu näiteks alaline elamine Eestis (RPKS § 4 lg 1 p 1) ja sellega, et välisriiki rahvapensioni ei

maksta (RPKS § 422 lg 1 p 2).

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Rahvapensionile on õigus 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust

vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või

tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist (RPKS § 22

lg 1 p 1). RPKS § 4 lõike1 punktid 1 ja 2 sätestavad, et RPKS sätestatud tingimustel määratakse

riiklik pension ja seda makstakse: 1) Eesti alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või

elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.

14. Kaebaja soovib RPKS § 22 lõike 1 punkti 1 alusel taotleda uuesti rahvapensioni. Kuna

kaebaja elamine Eestis vähemalt 5 aastat ei ole SKA haldusmenetluses tuvastamist leidnud,

taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu

(HKMS § 37 lg 2 p 6). Seega on vaidluse keskne küsimus see, kas kohtumenetluses antud

tunnistajate ütluste ja kaebaja esitatud tõendite alusel saab tuvastada, et X. X on alaliselt elanud

Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022 (dtl 2 jj, dtl 79), s.o 5 aastat enne vanaduspensioni

ea saabumist.

15. Vaidlus puudub, et rahvastikuregistri andmetest nähtub X. X sissekirjutus Eestis aadressil

Xxxxx Xxxxxxx xxxxx xx-xx, Kesklinna linnaosa, XXX ajavahemikul 04.02.1987 kuni

23.01.1996 ning alates 31.03.2022 aadressil Xxxxxxx, Xxxxxxx küla, XXX-i.

16. Kaebaja on esitanud asja juurde arhiveeritud väärteokaristuse väljavõtte, millest nähtub

otsuste tegemise kuupäev kaebaja suhtes 20.02.2014 ning karistuse täitmise märge 10.03.2014

(dtl 13). Lisaks on toimikus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2024 vastuskiri teabenõudele,

mille kohaselt kaebaja toimetatid 20.07.2020 politseiametnike poolt koju ja see on

politseiandmebaasis viimase viie aasta jooksul fikseeritud ainuke kokkupuude kaebajaga (dtl

14).

3 (6)

17. Kaebaja on asja juurde esitanud omalt poolt tunnistajate kirjalikud seletused

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272), mille kohus ülevaatlikkuse huvides järgnevalt

välja toob:

-

H. H ja G. G tõendavad, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud alates 2011. aastast

Märjamaa vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. Kinnitame, et X. X elas ja tegutses Xxxxxxx

külas ning käis mitmel pool juhutöödel. X. X käis ka meil mitmetel töödel abiks (vana kuuri

lammutamas, metsas puid tegemas, puid lõhkumas-ladumas jm). X. X oli sage külaline ja

abiline minu isa Q. Q juures.“ (dtl 6).

-

Y. Y ja F. F tõendavad, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud alates 2011. aastast kuni

käesoleva ajani alaliselt Märjamaa vallas (endine Vigala vald) Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus.

Kinnitame, et X. X elas ja tegutses Xxxxxxx külas ning käis ka naaberkülade taludes erinevatel

töödel abiks. Mina, Y. Y, kinnitan, et töötasime ajavahemikul jaanuar 2011 — mai 2011 X. Xga

koos ühes küttepuude firmas EstFirewood 00, mis asus Märjamaa vallas Läti külas Maivälja

töökojas. X. X töötas ilma töölepinguta kuna tal polnud isikut tõendavat dokumenti. Mais 011

tulime koos sealt firmast ära, mina asusin tööle Fixum Systems 0Ü-sse ja X. X leidis tööd

Velisel ühe teise tööandja juures. X. X kohta tean, et ta tegi mitmel pool juhutöid kuni 2021.

aasta lõpus sattus haiglasse.“ (dtl 7).

-

Z. Z kinnitab, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud ja tegutsenud viimased 10 - 11

aastat Märjamaa vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. Kinnitan, et X. X käis Kesk-Vigala

kaupluses kaupa ostmas. Mulle teadaolevalt teenis ta elatist juhutöödel ja käis taludes

erinevatel abitöödel.“ (dtl 8).

-

O. O tõendab, et „X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) on elanud perioodil 23.12.2017 – 24.12.2022

Märjamaa vallas Xxxxxxx külas Xxxxxxx talus. X. X on läbi aastate käinud minu juures

erinevatel abitöödel. Varem elas ta Tallinnas kuid vähemalt 10-12 aastat tagasi tuli ta koju

elama. Mulle teadaolevalt käis ta mitmel pool taludes juhutöödel. Tean, et ta on töötanud

mõnda aega kodukandis küttepuude firmades Maiväljas ja Velisel.“ (dtl 70).

18. Kohtu algatusel kuulas kohus kirjalikult tunnistajatena üle järgmised isikud, kelle

seletused (TsMS § 253) kohus järgnevalt välja toob:

-

H. H selgitab tunnistuses järgmist: „X. Xt tunnen mina juba lapsepõlvest. X sünnikodu asub

minu naabruses. Peale X ema surma 2006a. hakkas X uuesti emakodus käima ja hiljem jäigi ta

sinna elama. Suhtleme Xga praegusel ajal üsna tihti. Aitan tal tasuda internetis arveid ja annan

Xle kodus kasvatatud toiduaineid. Sõidutan teda vahest kauplusesse. Ajavahemikul 2017-

2022a. käis X K. K juures abis metsatöödel ja P. P juures abistas talupidamis töödes. Abistas

külarahvast majapidamistöödes. Käis abistamas minu isa Q. Qt. X. X käis tihti minu isa juures,

peaaegu igal õhtul. Aitas isal puid tuppa tuua, puid saagida, lõhkuda. Aitas meie perel vanu

hooneid lammutada, käisid koos poes ja kalal. Lobisesid niisama. Elasin sel ajal oma perega

isaga ühel kinnistul saunamajas. X elas üksinda enda sünnikodus Xxxxxxx talus, Xxxxxxx külas.

X elatus sel ajal juhutöödest. Käis K. Kl abis metsatöödel ja P. P juures abistas

talutöödel .Minu isa Q. Q juures käis abistamas majapidamistöödel. Isa suri 2020 a.juunis. X

elas üksinda. X tegeles juhutööde tegemisega Vigalas, abistas minu isa Q. Qt

majapidamistöödes, käis abiks K. Kl ja P. Pl. X. X on elanud koguaeg Eestis. Tal puudusid

kehtivad isikut tõendavad dokumendid kuna jättis asjad ajamatta. X. Xl puudusid kehtivad

dokumendid kuna tal ei olnud kindlat sissetulekut. Mina H. H ja minu abikaasa G. G aitasime

Xl taotleda isikut tõendavad dokumendid ja kuna tema elamises puudus elekter siis aitasime

tema elamisse ka elektri uuesti sisse panna. Aitasime teda asjaajamistel ja sõidutasime teda

vastavatesse asutustesse. Aitasime tal saada sissekirjutuse valda.“ (dtl 108).

-

G. G selgitab tunnistuses: „X. Xt tunnen ma juba 2006 aastast kui kolisin elama Xxxxxxx

külla. X käis sel ajal Vigalas oma sünnikodus nädalavahetustel. Hiljem jäi ta aga meie

naabrusesse elama juba aastaringselt. Xga suhtleme praegugi üsna tihti.X saab meie pere käest

kodus kasvatatud toiduaineid. Vajadusel sõidutan teda ka autoga.Suhtleme ka telefonis. 2017-

4 (6)

2022 aasta vahemikus Töötas X juhutöödel K. K juures,P. P juures ja oli abiks külarahvale

majapidamistöödes kes teda vajadusel endale appi kutsusid. Abistas minu äia Q. Qt. X käis tihti

meil äia juures, peaaegu igal õhtul.Aitas tal puid tuppa tuua ,puid saagida, lõhkuda. Aitas meil

vanu hooneid lammutada. Äiaga käisid nad koos poes ja kalal .Elasime Qiga ühel kinnistul

saunamajas. X elas üksinda meie naabruses. Ta elatus sel ajal juhutöödest. Käis K. Kl abis

metsatöödel ja P. Pt abistas talutöödel. Meie majas käis ja abistas minu äia Q. Qt

majapidamistöödes. X elas üksinda. X tegeles juhutööde tegemisega K. K juures, P. P juures ja

abistas minu äia Qit, aidates teda majapidamistöödes. X on elanud kogu aeg Eestis. Tal

puudusid kehtivad dokumendid. Ilma kindla sissetulekuta jättis ta asjad ajamata. Xl puudusid

kehtivad dokumendid kuna tal puudus kindel sissetulek. Mina ja minu abikaasa H aitasime Xl

taotleda isikut tõendavad dokumendid endale. X elamises puudus ka elekter, aitasime teda

asjaajamistel elekter majja tagasi saada. Aitasime tal saada ka sissekirjutuse.“ (dtl 116).

-

Y. Y selgitab tunnistuses järgmist: „Tunnen X. Xt alates 2011. aastast, elame lähestikku,

käisime Xga koos Maiväljas EstFirewood OÜ-s tööl. Alates sellest ajast kui X Xxxx- Xxxxxxsse

sotsiaalkorterisse kolis enam ei suhtle. Tean, et perioodil 23.12.2017 – 30.03.2022 elas X. X

oma ema majas aadressil Xxxxxxx, Xxxxxxx küla, XXX ja käis mitmel pool taludes juhutöödel.

Sel perioodil suhtlesime harvemini, peamiselt ainult siis kui X käis meilt suitsu või tikku

laenamas ja joogivett viimas või nii saama juttu ajamas. X. X elas üksi oma ema majas Xxxxxxx

külas, Xxxxxxx talus. Elatus juhutöödest, töötas mõnda aega puidufirmas Velisel ja käis

talunikel abiks. Tean seda, et X. X elas sel perioodil püsivalt oma kodus Xxxxxxx külas, Xxxxxxx

talus ja käis vahepeal Velisel puidufirmas tööl ning taludes abitöödel (peamiselt

lammutustöödel ja küttepuude tegemisel). Võin kinnitada, et X. X oli pidevalt küla vahel liikvel

ja ei ole elanud välismaal. Võin öelda, et nägin Xt sageli Kesk-Vigala poe juures“. (dtl 158)

-

F. F selgitab tunnistuses järgmist: „Tunnen X. Xt alates 2011. aastast, elame lähestikku, X

käis koos minu elukaaslasega Y. Yga Maiväljas puidufirmas tööl. Alates sellest ajast kui X

Xxxx- Xxxxxxsse sotsiaalkorterisse kolis enam ei suhtle. Tean, et perioodil 23.12.2017 –

30.03.2022 elas X. X oma ema majas aadressil Xxxxxxx, Xxxxxxx küla, XXX ja käis mitmel pool

taludes juhutöödel. Sel perioodil suhtlesime harvemini, peamiselt ainult siis kui X käis meilt

suitsu või tikku laenamas ja joogivett viimas või nii saama juttu ajamas. X. X elas üksi oma ema

majas Xxxxxxx külas, Xxxxxxx talus. Elatus juhutöödest, töötas mõnda aega puidufirmas Velisel

ja käis talunikel abiks. Tean seda, et X. X elas sel perioodil püsivalt oma kodus Xxxxxxx külas,

Xxxxxxx talus ja käis vahepeal Velisel puidufirmas tööl ning taludes abitöödel (peamiselt

lammutustöödel ja küttepuude tegemisel). Võin kinnitada, et X. X oli pidevalt küla vahel liikvel

ja ei ole elanud välismaal. Võin öelda, et nägin sellel perioodil Xt vahetevahel Kesk-Vigala poe

juures.“ (dtl 149).

-

O. O selgitab tunnistuses, et tunneb X. Xt üle 20 aasta. Ta elab tema lähedal. Kohtuvad korra

kuus või harvemini. Ei ole väga kursis tema elu ja tegevusega perioodil 23.12.2017 kuni

30.03.2022. Suhtles X. Xga harva, poes käies või mõnel küla üritusel. X elas oma ema majas

üksi. Käis juhutöid tegemas. Tegi juhutöid: küttepuud, lammutustööd, jm. Tema teada ei ole X.

X elanud või töötanud välismaal. Ta on Vigalas koguaeg nähtaval olnud (dtl 129).

-

Z. Z selgitab tunnistuses, et (dtl 177) tunneb X. Xt kuna tema ema elukoht asub nende külas

Raplamaal, Xxxxxx-Xxxxxxxxx külas, on nende naabermaja. Peale X ema surma, mingil ajal,

ei mäleta, hakkas ta seal aegajalt viibima, seda maja külastama. Hetkel ei ole temaga

kokkupuudet. Ei ole kursis X. X elu ja tegevusega perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022. Ei tea

X. X täpseid elukohti. Tunnistaja on näinud teda ema maja külastamas. Kas elas kellegagi koos

või üksi, ei tea. X. X töötamise osas ei osanud tunnistaja vastata (dtl 177).

19. Esiteks märgib kohus, et H. Hi, G. Gi, Y. Y, F. F, Z. Zi ja O. O kohtumenetluses antud

seletused on kooskõlalised varasemate kirjalike seletustega. Eelnimetatud tunnistajate

seletustest nähtub, et kaebaja on järjepidevalt elanud Eestis ning tegelenud juhutöödega.

Kaebaja elas sel perioodil oma sünnikodus Xxxxxxx talus, Xxxxxxx külas. H. Hi ja G. Gi

seletustest on nähtavad konkreetsed viited kaebaja tööandjatele, samuti eraelulistele faktidele

5 (6)

(seoses isaga, väga konkreetsed tööde kirjeldused), mis suurendavad ütluste usaldusväärsust.

Ütluste usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et tunnistajate ütlused haakuvad selles osas, et on

kaebajat järjepidevalt näinud, nt poe juures, ning ta tegi juhutöid. Y. Y ja F. F kirjalikult antud

seletused (dtl 7) haakuvad kaebaja enda poolt kaebuses väljatooduga selles osas, et kaebaja

sattus 2021. aastal haiglasse.

20. Ükski tunnistaja ei ole viidanud ja asjas ei ole esitatud muid sellele viitvaid tõendeid, et

kaebaja oleks kõnealusel perioodil elanud või töötanud väljapool Eestit. See on kooskõlaline

asjaoluga, mille üle vaidlus puudub, et kaebajal puudus pika aja vältel sellel perioodil isikut

tõendav dokument.

21. Asjaolust, et tunnistajad ei too välja konkreetseid kuupäevi kaebaja elamise ja töötamise

osas, ei saa siiski järeldada ütluste ebausaldusväärsust, kuivõrd kõnealusest perioodist on

möödunud mitu aastat ning kaebaja on teinud juhutöid, mille kohta dokumentaalsed tõendid

puuduvad. Seega ei ole võimalik kaebaja töötamisega seoses täpsemaid andmeid saada ilmselt

ka kaebaja võimalikelt tööandjatelt.

22. Tunnistajate Y. Y ja F. F ütlused on küll identsed, kuid kohtu hinnangul ei saa olukorras,

kus tegemist on elukaaslastega ja eluliselt usutavaks saab pidada, et nende kokkupuuted

kaebajaga olid ühised, seletusi seetõttu ebausaldusväärseks lugeda. Seletused on kooskõlalised

teiste asjas seletusi andnud tunnistajate ütlustega kaebaja elukoha, selle ajas muutuvuse ja

juhutööde osas.

23. Tunnistajate seletusi sellest, et kaebaja on järjepidevalt Eestis elanud, toetab kaudselt ka

Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2024 vastuskiri teabenõudele, mille kohaselt kaebaja toimetati

20.07.2020 politseiametnike poolt koju (dtl 14).

24. Eeltoodule tuginevalt saab kohus tunnistajate ütlustele tuginevalt tuvastada, et X. X on

alaliselt elanud Eestis perioodil 23.12.2017 kuni 30.03.2022. Seega rahuldab kohus kaebuse.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

25. Kaebajal menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Vastustaja võimalikud kulud

jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).

26. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, sünniajad ja

aadressiandmed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist

suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS §

175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)