2-23-10211/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10211

Kohtuasi

P.N-i hagi N.V vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus ja 15.01.2025 täiendav

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.V apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2586,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Aleksei Smelov

Kostja N.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kaili-

Helena Bull

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse N.V apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.12.2024 otsuse ja

15.01.2025 täiendava otsuse peale.

2. Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 646).

3. Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus ja 15.01.2025 täiendav otsus täies

ulatuses, ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

4. Rahuldada N.V apellatsioonkaebus osaliselt.

2-23-10211

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.N (hageja) esitas 18.07.2023 Harju Maakohtule N.V (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 2586,50 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja Tallinnas XXX asuva korteriomandi (korter). Korteris

elas kostja. Kostja jätkas korteri kasutamist poolte vahel sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise

lepingu (leping) alusel. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja saab korterit kasutada ilma

tasu maksmata, kuid kostja kannab haldus- ja kommunaalteenuste kulud.

1.2. Hageja ütles lepingu üles 02.08.2021 saadetud e-kirjaga ja palus korteri vabastada

hiljemalt 08.08.2021. Kostja ei vabastanud korterit. Kuna kostja ei vabastanud korterit ka

täiendavaks tähtajaks (s.o 05.09.2021), esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi.

Harju Maakohus tegi 07.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-14000 otsuse (tagaseljaotsus), millega

kohustas kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest hageja otsesesse valdusse.

Kohtutäitur, täites viidatud kohtuotsust, tõstis kostja 23.05.2023 korterist välja ja andis korteri

valduse hagejale. Korter oli selle hagejale kuulumise ajal kostja valduses ajavahemikul

27.05.2020–23.05.2023.

1.3. Kostja tarbis ja kasutas korteri hagejale kuulumise ajal korteriühistu osutatavaid ja

vahendatavaid haldus- ja kommunaalteenuseid (majanduskulu, küte, prügivedu, vesi,

kanalisatsioon jm) 2586,50 euro ulatuses, kuid ei tasunud nende eest. Kostja tekitas hagejale

kahju korteriühistule maksmata arvete (s.o 2586,50 euro) ulatuses.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu nõudeid, sest poolte vahel ei ole

õigussuhet. Kostja ei ole sõlminud hagejaga tasuta kasutamise lepingut korteri kasutamiseks.

Samuti ei ole kostjal hageja ees kohustust hüvitada kommunaalkulud.

2-23-10211

2.2. Hageja omandas korteri Q-ilt ja seadis sellele tähtajatu isikliku kasutusõiguse Q-i kasuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 2 kohaselt lähevad hoonestusõiguse või kasutusvalduse

seadmisel üüritud asjale pärast asja üürniku valdusse andmist üürilepingust tulenevad õigused

ja kohustused asja omanikult üle piiratud asjaõiguse omajale. Korteri kasutamisest tulenevates

vaidlustes saab kostja suhtes õigustatud isikuks seega olla ainult Q-i.

2.3. Kostjal oli üürileping Q-iga, mis sõlmiti enne hageja poolt korteri omandamist. Kostja on

tasunud Q-i eest korteriga seotud Q-i laenukohustusi 7977 euro ulatuses. Üürilepingust

tulenevad üürileandja õigused ja kohustused lähevad üle asja omandajale (VÕS § 291 lg 1).

VÕS § 291 lg-st 2 tulenevalt ei muutunud hageja pärast korteri omandamist üürileandjaks,

vaid üürileping kehtis Q-i ja kostja vahel edasi kuni kostjat korteri valduse äravõtmiseni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel

kirjeldava ja põhjendava osata tehtud 20.12.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 2586,50 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus tegi 15.01.2025 täiendava otsuse,

täiendades otsust TsMS § 448 lg 4¹ kohaselt puuduva osaga.

3.1. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras (TsMS § 405).

3.2. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hageja on korteri omanik;

-

kostja valdas korterit ajavahemikul 02.08.2020–23.05.2023;

-

kostja ei ole hagejale hüvitanud korteriga seotud majandamiskulusid 2586,50 euro

ulatuses.

3.3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja väited tasuta kasutamise lepingu

kostjaga sõlmimise kohta lugeda kostja poolt omaksvõetuks tagaseljaotsuse alusel, millega

kohus otsustas kohustada kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest välja hageja

otsesesse valdusse (dtl 12–14). Kohus ei hinda siinses menetluses ümber jõustunud

kohtuotsuse sisu või tuvastatud asjaolusid. Kohtulahend dokumentaalse tõendina on aluseks

faktide tuvastamisele kohtuotsuses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude osas. Kohtulahend on

käsitatav tõendina, mida on tsiviilasja läbivaataval kohtul võimalik hinnata koos teiste asjas

leiduvate tõenditega. Pooled ei vaidle, et tagaseljaotsus on jõustunud ja täidetud.

3.4. Kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et poolte vahel ei oleks olnud tasuta

kasutamise lepingut. Muu hulgas ei ole kostja selgitanud, milline konkreetne õigussuhe on

kostja ja Q-i vahel, ning juhul kui see õigussuhe kehtib, siis kuidas ja miks see puudutab

siinset kohtuvaidlust. Kostja väide, et tal on õiguslik suhe Q-iga, ei ole asjakohane ja on

tõendamata. Ainuüksi see, et kinnistusraamatusse on kantud märge Q-i piiratud asjaõiguse

kohta, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist tasuta kasutamise lepingust tulenevat õigussuhet.

VÕS § 291 lg 2 ei kohaldu kinnisasja tasuta kasutamise lepingule. Kostja ei ole tõendanud, et

tal oli korteri kasutamiseks sõlmitud üürikokkulepe korteri varasema omanikuga enne hageja

poolt korteri omandamist.

3.5. Kostja on teinud Q-ile ülekandeid, kuid tõenditest ei selgu, millise kohustuse katteks.

2-23-10211

3.6. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et poolte vahel oli leping korteri tasuta

kasutamiseks. Kostja on rikkunud VÕS § 391 lg-st 1 tulenevat kohustust ja hagi kuulub

rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsused tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tagaseljaotsuse mõju

siinses asjas vaidluse all olnud õigussuhtele. Tagaseljaotsusega lahendati hageja nõue korteri

väljanõudmiseks kostja valdusest. Kohus ei tuvastanud viidatud asjas hageja ja kostja vahelise

õigussuhte sisu. Seega pidanuks maakohus siinses asjas arvestama kostja vastuväidetega.

Kostja leiab, et korteri kasutamisest tulenevates vaidlustes on kostja suhtes õigustatud isikuks

Q-i, kelle kasuks on korterile seatud isiklik kasutusõigus (VÕS § 291 lg 2).

4.2. Q-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist tasuta kasutamise lepinguga.

Kostja tasus korteri kasutamise eest Q-ile rahalisi makseid. Kostja tasus Q-i poolt korteri

omandamiseks võetud rahalise kohustuse katteks kokku 7977 eurot.

4.3. Hageja ei saanud kostjaga sõlmida tasuta kasutamise lepingut, sest korterile isikliku

kasutusõiguse seadmine välistas hageja õiguse anda korter kolmanda isiku (kostja) kasutusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt on tasutud piisav

riigilõiv. Samuti vastab apellatsioonkaebus seaduses sätestatud vorminõuetele.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu

20.12.2024 otsuse ja 15.01.2025 täiendava otsuse TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise

lause alusel apellatsioonkaebuse põhjal ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

maakohtu otsuse vaidlustanud tervikuna. Seega kontrollib ka ringkonnakohus otsust täies

ulatuses.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh

kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui rahuldas hagi.

7.1. Esitatud hagis nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist 2586,50 euro ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled korteri kasutamiseks tasuta kasutamise lepingu, mille

kohaselt tuli kostjal kanda korteriga seotud haldus- ja kommunaalteenuste kulud. Maakohus

rahuldas hagi, põhjendades seda esmalt sellega, et hageja väited tasuta kasutamise lepingu

kostjaga sõlmimise kohta tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks tagaseljaotsuse alusel.

Maakohus on ekslikult käsitanud jõustunud tagaseljaotsust siduvana ning luges selle alusel

kostja poolt omavõetuks asjaolu, et pooled sõlmisid tasuta kasutamise lepingu.

Tagaseljaotsust saab käsitada üksnes dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2), kuid

tagaseljaotsus ei tõenda praegusel juhul seda, et pooled on sõlminud hageja väidetud

kokkuleppe (tasuta kasutamise leping). Tagaseljaotsuse kohaselt vaidles kostja tsiviilasjas nr

2-23-10211

2-21-14000 esitatud hagile vastu (dtl 13, p 2). Tagaseljaotsus kui tõend saab kinnitada üksnes

faktilisi asjaolusid.

TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa

üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Tagaseljaotsusega ei ole aga tuvastatud, et pooled sõlmisid

tasuta kasutamise lepingu. Tagaseljaotsusega otsustas kohus kohustada kostjat andma korter

ebaseaduslikust valdusest välja hageja otsesesse valdusse (dtl 12–14).

Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas

samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud. Seda isegi siis, kui

menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele (RKTKm

23.05.2018, 2-16-11216, p 9 kolmas lõik). Kohtuotsuse põhjendav osa (ka see, et

tagaseljaotsuse kohaselt luges maakohus tsiviilasjas nr 2-21-14000 esitatud hagis toodud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks) iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta

(vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 58 teine lõik). Seega tuvastas maakohus

pooltevahelise õigussuhte ebaõigesti tagaseljaotsuse alusel.

7.2. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus jättis kostja vastuväited poolte vahel

õigussuhte puudumise kohta põhjendamatult tähelepanuta, mis võis viia ebaõige otsuse

tegemiseni. Kostja on siinse asja menetluses vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel

sõlmiti tasuta kasutamise leping. Kostja väitis, et poolte vahel ei ole olnud õigussuhet, mille

alusel saaks hageja esitada hagi esemeks olevat nõuet. Seda, et poolte vahel oli tasuta

kasutamise leping, samuti selle tingimused, tuleb esile tuua ja tõendada hagejal. Maakohtul

oleks tulnud hinnata, kas ja kui, siis millise lepingu pooled sõlmisid. Sellest sõltub, kas

hagejal saab kostja vastu olla nõue.

7.3. Eelnevalt nimetatud rikkumiste tõttu jäi maakohtu otsuses sisuliselt tuvastamata, kas ja

milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile lepingust võisid tekkida. Maakohtu

eksimused hageja hagi rahuldamisel annavad aluse vaidlustatud otsused tühistada.

8. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas ja milline õigussuhe poolte

vahel on ja millised on selle tingimused. Seejuures tuleb maakohtul hinnata kõiki kostja

vastuväiteid, s.o kas kostjal oli üürileping Q-iga, kelle eest kostja tasus laenukohustust ning et

korterile on seatud isiklik kasutusõigus Q-i kasuks (VÕS § 291 lg 3). Kui maakohus tuvastab,

et hageja nõudel on õiguslik alus, tuleb maakohtul välja selgitada, millised konkreetsed kulud

korteri eest tasumata jäid. Korteriühistu arvel on kululiigid esile toodud üksnes osaliselt, sest

korteriühistu ees oli võlgnevus 2219,22 euro ulatuses 30.04.2023 seisuga (dtl 24). Seejuures

tuleb hinnata, kas kostjal saanuks olla kulude tasumise kohustus iga kululiigi osas.

9. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse

ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtul on

eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (TsMS § 392 lg 1) ei ole ringkonnakohtul

praeguses asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust. Seetõttu on põhjendatud ja

menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 2

teise lause järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

2-23-10211

10. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 20.12.2024 otsuse ja 15.01.2025

täiendava otsuse.

11. Kuna erinevalt kostja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse

apellatsioonkaebus osaliselt.

12. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt

apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)