1-11-8071/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine

Määruse tegemise koht ja aeg 19. detsember 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-11-8071 (kohtueelses menetluses nr 11260101698) Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsus U.R-i süüdimõistmises KarS § ja § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi 213 lg 1

ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud Menetlus kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Avaldaja kriminaalhooldusametnik Eglelii Soots Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu U.R (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx Lennuki 3-14 Viljandi)

Resolutsioon

Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsuse pikendada U.R-ile täitmiseks KarS § 74 lg 4 alusel

2 (kahe) kuu 14. määratud katseaega võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks märts 2014.

Saata saata karistusregistrile, U.R-ile ja Tartu Vangla määruse koopia kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolud U.R Tartu Maakohtu 15. juuli 2011 otsusega KarS 213 lg 1 on süüdi mõistetud § ja §

199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja KarS § 74 alusel

tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg ühes allutamisega 2 aastat ja 6 kuud KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga -xx xxxxxxxxxx . xxxxxxx x

Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande

käitumiskontrollile allutatud U.R-i U.R on kohta. Ettekandest nähtuvalt rikkunud korduvalt kontrollnõuet mitte ilmudes kindlaksmääratud kuupäevadel registreerimisele.

Samuti ei ole U.R järginud kontrollnõuet taotlemaks ametnikult luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, kui U.R enda kinnitusel viibis Soome Vabariigis ajavahemikul 14.11.-02.12.2011. Katseaeg U.R-i suhtes on kriminaalhooldusametniku

hinnangul kulgenud ebarahuldavalt. Ametnik on arvamusel, et U.R-i suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud eelkõige kontrollnõuete täitmine ja käitumine kriminaalhoolduses teadlikult eirav ja vastutustundetu. Ametniku hinnangul on otstarbekas, et U.R tajub ja

kogeb, et tema kriminaalhoolduse nõudeid eiraval teadlikul käitumisel on tagajärjed. See

distsiplineeriks isikut oma mõtlemises ja käitumises korrektuure tegema. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada U.R-i katseaega 2 kuud.

Kohtu põhjendused

KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või

kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).

Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule § 31

kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistus

seadustikus sätestatud juhtudel.

Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele koha mise kohta (KrHS ldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööra § 31 lg 2).

KarS § 74 lg 4 , kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle kohaselt

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või - pöörata karistuse täitmisele.

Kohus . leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

U.R ei ole järginud kohtuotsusega katseajaks pandud kohustusi ja ei ole adunud

rikkumistega kaasneda võivaid tagajärgi. Esitatud asjaoludel saab katseaja pikendamist pidada

käesoleval ajal piisavalt mõjusaks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel ja distsiplineerimisel.

Eeltoodust tulenevalt -le 4 alusel U.R-ile kohtuotsusega on põhjendatud KarS § 74 lg määratud katseaja pikendamiseks 2 kuu

võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 14. märts 2014.

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusvä määrusega on piiratud tema õigusi või line isik, kui kohtu seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste

Kohtunik