2-24-138902/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-138902

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu avaldus X

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu

(rk 80250395, asukoht Katse tn 11-17, Järve

linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru

maakond, 30327)

Maksim Fedotov (e-post xxx)

X (ik XXX, elukoht xxx,; korteriomandi

asukoht xxx; e-post xxx, tel xxxx, tegelik elu-

või viibimiskoht ei ole teada)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu kasuks võlg 2 335 (kaks

tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot 44 senti.

3. Menetluskulud jätta X kanda.

3.1 Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).

4. Toimetada kohtulahendi ärakiri puudutatud isikule kätte avalikult, avaldades lahendis

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu esitas 29.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X vastu võla nõudes. Kohus tegi 31.10.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Katse 11

korteriühistu esindaja kinnitas 05.03.2025, et võlgnik ei ela aadressil Katse tn 11-xx, Järve

linnaosa, Kohtla-Järve, elab Itaalias. Uus 9 korteriühistu esindaja kinnitas 05.03.2025, et

võlgnik ei ela aadressil Uus tn 9-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve. Kui korteriühistu esitas

avalduse, siis võlgnik oli neile kirjutanud, et ei viibi Eestis, on Aafrikas.

Pärnu Maakohtu 7.03.2025.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue X vastu üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

Viru Maakohus jättis 7.03.2025.a. määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, põhjendatud avalduse esitamiseks.

2. Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse X vastu

võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt on Kohtla-Järvel Katse tn 11-xx asuva korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse kantud puudutatud isik X.

Seega on X Kohtla-Järve linn, Katse tn 11 korteriühistu liige. Kohtla-Järve linn, Katse tn 11

korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu.

Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas

korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastuvad majanduskulud ja

remondifond, küte, vesi.

Elamu haldus- ja hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab

korteriühistu üldkoosolek. Antud tasuliik on korteriühistu majandamiskulud - korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest.

Küte, vesi on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite

näidud, kehtivad kommunaalteenuste tariifid ja üldkoosoleku otsused.

Puudutatud isiku võlgnevus koosneb ajavahemikul 1.05.2024 – 28.02.2025 avaldaja poolt

esitatud, kuid võlgniku poolt maksmata jäetud arvetest. Seisuga 31.05.2024. a oli puudutatud

isiku põhivõlg avaldaja ees 1396,14 eurot.

Võla kogusumma sisaldab ka korteriühistu kulusid korteri nr xx sissepääsuukse võtmete

vahetamiseks. 2024. aasta juuni alguses tekkis leke maja ühises püstikus. Juhatus pidi lekke

likvideerimiseks viivitamatult meetmeid võtma. Kuna korteri nr xx omanikuga ühendust saada

ei õnnestunud, asus juhatus koheselt tegutsema. Peale tööde lõpetamist oli korter pitseeritud.

Võtmed on KÜ Katse 11 juhatuse käes. KÜ Katse 11 kogukulud luku avamiseks ja

vahetamiseks oli 220 eurot.

KÜ Katse 11 juhatuse ja võlgniku vahel sõlmiti kokkulepe võla osade kaupa tagasimaksmiseks

kuni 2024. aasta lõpuni. X võlga tagasi maksma pole asunud. Puudutatud isik rikub

süstemaatiliselt oma kohustust tasuda osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest, täita

sõlmitud kokkuleppeid, ning tema võlgnevus KÜ-le Katse 11 28.02.2025.a seisuga moodustab

2335,44 eurot.

Osutatud teenuste eest on puudutatud isik perioodil 1.05.2024 – 28.02.2025 jätnud

korteriühistule kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest tasumata 2335,44 eurot.

Korteriühistu palub puudutatud isikult välja mõista 2335,44 eurot.

Menetluskulud 370 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja

270 eurot õigusabikulu) palub avaldaja jätta X kanda. .

3. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressil „Katse tn 11-xx, Kohtla-Järve“ ja

aadressil „Uus tn 9-xx, Kohtla-Järve“. Materjalid on kohtule tagastatud märkega „2 katset

ebaõnnestunud“. Kohus saatis asjast puudutud isikule materjalid ka e-posti aadressil xxx ja

xxx, kuid kinnitus kättesaamise kohta puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule

menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati Ametlikes

Teadaannetes 19.05.2025

Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtu

määratud tähtajaks vastust või vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avalduse.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

6. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et X korteriomaniku ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on X Katse tn 11-xx korteri (registriosa nr xxxxx) korteri

omanik (dtl 27).

Kohtla-Järve linn, Katse 11 korteriühistu põhikirja p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

elamu korterite omanikud.

Seega on X Kohtla-Järve linn, Katse 11 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele

seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi.

7. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

8. Korteriühistu põhikirja (dtl 41-50) p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud tasuma majapidamise jooksvate kulutuste

katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 3.2.7; 3.2.8);

tasuma viivist 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.11).

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 27), mille kohaselt on X kantud

kinnistusraamatusse Katse 11-xx korteri (registriosa nr xxxxx) omanikuna.

Võla arvestuse / tõendi kohaselt on perioodil 1.05.2024-28.02.2025 korteriomaniku võlg

avaldaja ees 2335,44 eurot (dtl 28-29). Avaldaja on esitanud korteriomanikule esitatud arved

(dtl 31-40), osutatud teenused kululiikide kaupa, tariifid ja tasumisele kuuluv summa.

27.06.2024 üldkoosolekul kinnitati maja hooldustasu 0,50 eur/m2 ja remondifond 0,2 eur/m2 .

Avaldaja on esitanud Gren Viru AS arved korteriühistule (dtl 52-58) ja OÜ Viru Biopuhastus

arved korteriühistule (dtl 59-68). Samuti on lisatud OÜ Alkray Lukuabi tõend nr 458 220 euro

luku vahetuse kohta (dtl 73).

9. Korteriühistu palub Xlt välja mõista kommunaalteenuste võlg perioodi eest 1.05.2024-

28.02.2025 korteriomaniku võlg avaldaja ees 2335,44 eurot ja avaldaja menetluskulud 370

eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot

õigusabikulu (arvestusega 2,5 esindaja töötundi x 120 eurot töötunni hind).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Avaldaja nõuab Xlt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud

talle esitatud arved tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine.

Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomaniku vastu.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab korteriomanikult välja 2 335,44 eurot ning jätab

korteriomaniku kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot (arvestusega 2,5 h x 120 eur/h) - kokku

370 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (sh esindaja tasu

TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 370 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik