4-25-825/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-825

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025. a, Tartu

Väärteoasja number

4-25-825 (2780,25,002409)

Kohtunik

Marina Ninaste

Väärteoasi

Roman Bukhteevi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 249 lg

2 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

17. veebruari 2025. a otsus, millega Roman Bukhteevit

karistati LS 249 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut,

s.o 560 eurot

Menetlusalune isik

Roman Bukhteev – isikukood: 36805040342; elukoht

XXX-i, ; XXX kodanik; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja

Tarvo Säälik

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Roman Bukhteevi kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. veebruari 2025. a

otsus väärteoasjas nr 2780,25,002409 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

3. Edastada kohtuotsus Roman Bukhteevile ning Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. 17. veebruaril 2025 tegi kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna

prefektuur kiirmenetluses otsuse, millega karistas Roman Bukhteevit liiklusseaduse (LS) §

249 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 560 eurot.

2. Otsuse kohaselt juhtis R. Bukhteev mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama

sõidumeerikut. Ta kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 6.

jaanuaril 2025 kell 06.30 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel üle 2 tunni lühemat ööpäevast

puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus 6. jaanuaril 2025 kell

22.20 kuni 7. jaanuar 2025 kell 06.30 oli 8 tundi ja 10 minutit. Samuti 24 tunni jooksul

pärast iganädalase puhkeperioodi lõppu 13. jaanuaril 2025 kell 07.30 kehtestatud 11 tunni

asemel puhkas ta üle 2 tunni lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu

ööpäevase puhkeperioodi kestvus 13. jaanuaril 2025 kell 23.09 kuni 14. jaanuar 2025 kell

07.30 oli 8 tundi ja 21 minutit. Puhkeperioodi ei kasutanud ka kehtestatud korras kahes osas.

Sellega rikkus R. Bukhteev LS § 130 lg-t 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

561/2006 art 8 lg-t 2.

3. 3. märtsil 2025 esitas R. Bukhteev kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes PPA otsuse

tühistamist. Kaebaja selgitab, et teda kinni pidades toimus suhtlus eesti keeles, kuid ta ei

saanud sellest aru. Tema emakeel on vene keel. Tal ei lubatud võtta sõidukist prille.

Protokolli koostamise ajal kasutas ta sõidukit Scania S500 reg-nr XXX XXX, aga väidetav

rikkumine toimus hoopis sõidukiga Scania R450 reg-nr XXX XXX, mida on näha ka

sõidumeeriku väljatrükkidelt. Kaebaja on lisanud sõidumeeriku väljatrükid ja leiab, et sealt

nähtuvad puhkeaegade pikkused erinevad vaidlustatud otsuses märgitust. Samuti on ta

lisanud dokumendid Kapellskär-Naantali praami reaalsete väljumisaegade kohta

13.–14. jaanuaril 2025, millega toimetati teda koos sõidukiga Rootsist Soome.

4. 7. mai 2025. a kohtuistungil jäi R. Bukhteev kaebuse juurde. Planeeritud puhkeaeg

lükkus edasi, sest praamid hilinesid ja tema seisis järjekorras. Hetkel ta ei tööta, mistõttu on

rahatrahvi tasumine raskendatud.

5. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumised on toime pandud ja kaebus tuleks jätta

rahuldamata.

Kohtu seisukoht

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohtu hinnangul on puhkeaja nõuete rikkumised aset leidnud. See nähtub väärteoasja

materjalides olevatest nädalagraafikutest ehk TachoScan väljatrükkidest. Samuti nähtub see

ka R. Bukhteevi esitatud digimeeriku väljatrükkidest. Vahe kellaaegades tuleneb sellest, et

TachoScan väljatrükil on nähtav kellaaeg UTC+2 ehk Eesti ajaarvestus, digimeeriku

väljatrükkidel aga universaalne maailma aeg ehk UTC (Universal Time Coordinated). Muus

osas on TachoScan ja digimeeriku väljatrükid omavahel haakuvad.

8. LS § 130 lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud

juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga

auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud

vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr

561/2006 (edaspidi määrus nr 561/2006), mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate

sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr

3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr

3820/85.

9. Vaidlust ei ole, et R. Bukhteev juhtis 6.–7. jaanuaril ja 13.–14. jaanuaril 2025 sõidukit,

milles oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Tegemist oli veose veoks kasutatava üle

3500-kilogrammise täismassiga sõidukiga. Et vaidlustatud otsuses on sõidukiks märgitud

Scania S500 reg-nr XXX XXX ehk sõiduk, mille juhtimiselt R. Bukhteev kinni peeti, kuid

6.–7. jaanuaril ja 13.–14. jaanuaril 2025 juhtis ta tegelikult sõidukit registreerimisnumbriga

XXX XXX, ei oma asjas määravat tähtsust, sest mõlema sõiduki juhtimisel oli kohustuslik

kasutada sõidumeerikut. Töö- ja puhkeaja nõuded kehtivad juhipõhiselt, mitte sõiduki

põhiselt.

10. Määruse nr 561/2006 art 19 lg 2 kohaselt võimaldab liikmesriik asjaomastel

ametiasutustel määrata sanktsioon veoettevõtjale ja/või sõidukijuhile sama määruse

rikkumise eest, mis tuvastati liikmesriigi territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole

veel sanktsiooni määratud, seda ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi

või kolmanda riigi territooriumil. Asja materjalidest ei nähtu, et R. Bukhteevit oleks

etteheite sisuks olevate rikkumiste eest juba karistatud.

11. Määruse nr 561/2006 art 8 lg 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või

iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase

puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid

vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks

puhkeperioodiks.

12. Kaebaja väidab, et 6. jaanuaril ja 14. jaanuaril 2025 väljusid praamid ettenähtust hiljem,

tal ei olnud võimalik praami järjekorras puhata ja seetõttu lükkuski praamile minek ja

puhkeaeg edasi.

6.–7. jaanuari 2025. a rikkumine

13. TachoScan väljatrükilt nähtuvalt algas R. Bukhteevi tööpäev 6. jaanuaril 2025 kell

06.30. Tema puhkeaeg algas TachoScan väljatrüki kohaselt 6. jaanuaril 2025 kell 22.20. 24

tundi tööpäeva algusest sai täis 7. jaanuaril 2025 kell 06.30, mis hetkeks oli puhkeaeg

kestnud seega 8 tundi ja 10 minutit. R. Bukhteevi kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi

praam 6. jaanuaril 2025 väljuma kell 22.00. Tema ütluste kohaselt venis laeva peale minek

tund aega pikemaks, sest muidu nad lõpetavad 21.30, kui praam peaks väljuma kell 22.00.

Samuti haakub see TachoScan väljatrükiga, mille kohaselt alustas R. Bukhteev puhkeaega 6.

jaanuaril 2025 kell 22.20. Teisisõnu oli tal võimalik alustada puhkust pärast seda, kui ta oli

oma sõidukiga laevale jõudnud.

14. Kaebaja esitas kohtule DFDS Eesti filiaali 26. veebruari 2025. a vastuse, mille kohaselt

väljus 6. jaanuaril 2025 praam liinil Paldiski-Kapellskär kell 22.41. See on kooskõlas

kaebaja kohtuistungil antud ütlustega, et 6. jaanuaril 2025 ei väljunud praam mitte 22.00,

vaid hiljem ja laevale minek venis tund aega pikemaks. Seega kui praamile minek olnuks

plaanipärane, saanuks ta alustada enda puhkeaega umbes tunni võrra varem.

15. Kui R. Bukhteev oleks alustanud puhkeaega 6. jaanuaril 2025 tunni võrra varem, s.o

TachoScanilt nähtuva kella 22.20 asemel 21.20, oleks tema puhkeaeg esimese 24 tunni sees

olnud 9 tundi ja 10 minutit. Seega oleks ta puhanud 24 tunni sees lühendatud puhkeperioodi

jagu. Kohtuväline menetleja viitas õigesti, et laevale minekuks puhkeaja katkestamise erand

9-tunnise lühendatud ööpäevase puhkeperioodi puhul ei kehti. Kui R. Bukhteev oleks aga

esimese 24 tunni sees puhanud 9 tundi järjest, ei tõusetukski küsimust puhkeaja

katkestamise vajadusest. Siis oleks tegemist lühendatud/vähendatud ööpäevase

puhkeperioodiga (ingl reduced daily rest periood) (vt ka kohtuotsuse p 20). Seega saab R.

Bukhteevile ette heita, et ta puhkas nõutavast vähem 50 minutit. Kohtu hinnangul on

tõendatud, et see oli tingitud praami hilinemisest. Tõendatud on see R. Bukhteevi ütlustega,

mis on muude tõenditega kooskõlas. (Vähemalt esialgu ei vaidlustanud fakti, et praam

hilines, kohtuistungil ka kohtuväline menetleja.)

13.–14. jaanuari 2025. a rikkumine

16. TachoScan väljatrükkide kohaselt algas R. Bukhteevi tööpäev 13. jaanuaril 2025 kell

07.30. Tema puhkeaeg hakkas kell 23.09 ja 24 tundi tööpäeva algusest sai 14. jaanuaril 2025

kell 07.30. Seega saab 24 tunni sisse jääva puhkeaja kestuseks lugeda 8 tundi ja 21 minutit.

17. R. Bukhteev andis kohtuistungil ütluseid, et praam Rootsist Soome 13. jaanuaril vastu

14. jaanuari pidi väljuma kell 21.45, kuid väljus kell 01.00. Oma väidete kinnituseks on ta

esitanud Finnlines Plc 27. veebruari 2025. a vastuse, mille kohaselt oli värava plaanipärane

sulgemisaeg 13. jaanuaril 2025 kell 21.19. Tegelik laadimiseaeg algas umbes kell 23.04.

Seega pidanuks R. Bukhteev plaanipäraselt alustama oma puhkeaega varem, kui see on

TachoScanilt nähtuv kell 23.09.

18. Samas on R. Bukhteevi kohtuistungil antud ütlused mõneti vastuolus tema poolt esitatud

tõendiga praami väljumisaja osas. Tema ütluste kohaselt väljus praam 13.–14. jaanuari 2025.

a öösel kell 01.00, kuid tema esitatud dokumendi kohaselt väljus praam kell 04.19 öösel. See

asjaolu – kas ses osas eksis kohtuistungil R. Bukhteev või tegi vastuses vea Finnlines Plc, ei

oma aga asjas määravat tähtsust. Nii menetlusaluse isiku kui tema esitatud Finnlines Plc

vastused haakuvad selles, et praam väljus ettenähtust rohkem kui ühe tunni võrra hiljem.

19. Rikkumine on samas ka siin tuvastatav. R. Bukhteev puhkas eeltoodud ajavahemikus

vaid 8 tundi 21 minutit. Samas saab ka siin talle ette heita rikkumist 39-minutit lühema

puhkeaja puhkamises.

20. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et R. Bukhteev ei oleks tohtinud võtta

lühendatud puhkeperioodi. Tõsi, parvlaevadele minekuks sätestatud erand, et puhkeperioodi

võib katkestada, lühendatud puhkeperioodi puhul ei kohaldu (see nähtub määruse art 9

lg-st 1). Samas sätestab määruse nr 561/2006 art 8 lg 4, et juht tohib kahe iganädalase

puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi.

Artikkel 4 punkti g kohaselt on lühendatud ööpäevane puhkeperiood vähemalt 9-tunnine,

kuid lühem kui 11-tunnine puhkeperiood. TachoScani väljatrükilt ei nähtu, et R. Bukhteevil

oleks eelnevalt juba kolm lühendatud ööpäevast puhkeperioodi võetud. Seega pidanuks tal

nõuetekohaseks puhkamiseks olema 24 tunni sees kas regulaarne ööpäevane puhkeperiood

(11 tundi või 3+9 tundi) või lühendatud ööpäevane puhkeperiood (9 tundi). Kuna tema

puhkas esimese etteheite sisuks oleval perioodil 8 tundi ja 10 minutit ning teise etteheite

sisuks oleval perioodil korral 8 tundi 21 minutit, saab talle ette heita puhkeaja nõuete

rikkumist vähem kui 2 tundi ehk kvalifitseerida tegu LS § 249 lg 1 järgi. (Etteheidet, et tal

oleks iganädalaste puhkeperioodide vahel ettenähtust rohkem lühendatud ööpäevaseid

puhkeperioode, talle tehtud ei ole).

Subjektiivne koosseis

21. R. Bukhteevi rikkumised on toime pandud hooletusest (KarS § 18 lg 3). Talle ei olnud

praami hilinemine eelnevalt teada ja seetõttu ei teadnud ta ka, et peab kauem tööd tegema ja

saab puhkamist alustada hiljem. Samas saanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral oma töö- ja puhkeaega planeerides teatud ulatuses praamiliikluse nihkeid

arvestada. Juht peab kavandama oma tööpäeva nii, et tal oleks võimalik töö- ja puhkeaja

nõudeid järgida. Võttes arvesse, et praamid võivad hilineda või nende sõiduajad muutuda (ja

hetkel on see suhteliselt lühikese aja jooksul aset leidnud juba kahel korral), tuleb kutselisel

sõidukijuhil seda silmas pidada.

22. Seega on kohtu hinnangul R. Bukhteevi rikkumised kvalifitseeritavad LS § 249 lg 1

järgi. Viidatud sätte järgi on väärteona karistatav kehtestatust kuni kaks tundi lühema

ööpäevase puhkeaja kasutamine mootorsõidukijuhi poolt.

Menetluslikud etteheited

23. Kohus ei tuvastanud rikkumisi seoses tõlke tagamata jätmisega kohtuvälises menetluses.

VTMS § 24 lg 2 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu

läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Kohtuvälises

menetluses koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on isiku käsikirjaline

märge, et tõlki ei ole vaja. Sellega haakuvad ka tunnistaja ütlused, et kohapeal saadi tõlgita

hakkama. Lisaks märgib kohus, et tõlk oli olemas kohtumenetluses ja isiku õigused said siis

ses osas igal juhul tagatud.

24. Seoses R. Bukhteevi väitega, et talle ei võimaldatud kiirmenetluse otsusega tutvumiseks

prille, märgib kohus, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, sest tunnistaja kohtuistungil

seda ei kinnitanud. Kohus järeldab, et tegemist võis olla teineteisest möödarääkimisega.

Samas ei ole ka sellel väärteoasja lahendamisel määravat tähtsust, sest kohus kontrollib

väärteoasjas esitatud kaebuse lahendamisel kõiki vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid ja

tõendeid ning kohtumenetluses olid R. Bukhteevi õigused tagatud.

Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel

25. Samas on kohtu hinnangul võimalik väärteomenetlus lõpetada R. Bukhteevit

karistamata VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtupraktikas ollakse järjekindlalt arvamusel, et

süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2019. a otsus asjas 4-18-5832, p 28).

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati R. Bukhteevit LS § 249 lg 2 alusel rahatrahviga,

mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra – täpsemalt vastab määratud rahatrahvi

suurus sanktsiooni raskusest umbes ühele kolmandikule. Seega ei ole tema süüd suureks

hinnatud juba kohtuvälises menetluses. Kohus leidis, et R. Bukhteevi rikkumised vastavad

kohtuvälise menetleja otsuses märgitust kergemale kvalifikatsioonile ehk LS § 249 lg-le 1.

26. R. Bukhteevi süü ei ole suur. Puhkeaja nõudeid rikuti mitte suurel määral – mõlemal

korral oli puhkeaja rikkumine alla ühe tunni pikkune. (LS § 249 eristab puhkeaja rikkumisi,

mis on alla või üle kahe tunni pikkused.) Puhkus jätkus tegelikult ka eelviidatud 8 tunni 10

minuti ja 8 tunni 21 minuti möödumisel ehk R. Bukhteev ei asunud pärast seda tööd tegema,

vaid puhkas edasi. On tõendatud, et rikkumised on toime pandud praamide väljumise

hilinemiste tõttu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

27. R. Bukhteevil on küll üks kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse rikkumise eest, kuid

tegemist ei ole samalaadse rikkumisega. Et ta oleks varem rikkunud töö- ja puhkeaja

nõudeid, materjalidest ei nähtu. Seega ei ole tema karistamine vajalik ka eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtudes ehk teisisõnu puudub väärteomenetluse jätkamiseks ja R. Bukhteevi

karistamiseks avalik menetlushuvi. Tähelepanu tema rikkumistele on pööratud juba

väärteoasja menetlusega.

28. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise

menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse sama seadustiku VTMS §-s 29 või §-s 30

sätestatud alusel. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteomenetluse, tühistades

vaidlustatud otsuse ja rahuldades menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)