2-23-5814/211 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5814

Kohtuasi

A.D avaldus L.I ja W.L suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud

osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning suhtluskorra

määramiseks

J.O vastuavaldus L.I ja W.L W.L suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud

osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.D määruskaebus

J.O vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) A.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Puudutatud isik

(isa)

J.O

(isikukood

XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Madis

Piirla ja Simona Vissak

Puudutatud isikud (lapsed) L.I (isikukood XXX) ja

W.L (XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Katrin Jennsen

Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu

Rae Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2-23-5814

1. Võtta tõenditena vastu A.D määruskaebusele ja 14., 15. ja 30.05.2025

seisukohtadele lisatud tõendid ning isa vastumääruskaebusele ja 18.02.2025 ja

14.05.2025 seisukohtadele lisatud tõendid.

2. Rahuldada A.D määruskaebus osaliselt.

3. Rahuldada J.O vastumääruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus osas, millega maakohus jättis J.O

vastuavalduse laste Prantsusmaale kolimise küsimuses ainuotsustusõiguse saamise

osas rahuldamata (määruse resolutsiooni p 2), ning osaliselt suhtluskorra

määramise osas (määruse resolutsiooni p-d 5.7 ja 5.8). Teha tühistatud osas uus

määrus, millega rahuldada J.O vastuavaldus laste Prantsusmaale kolimise

küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks ja anda J.O-le ainuotsustusõigus L.I ja

W.L Prantsusmaale kolimise küsimuses, samuti muuta lastega välisriiki reisimise

ja L.I-ga tema terviseuuringute ja -kontrolli eesmärgil Prantsusmaale reisimise

korraldust vastavalt määruse tervikresolutsiooni p-le 5.5.8. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta A.D avaldus L.I ja W.L suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks või

ainuotsustusõiguse saamiseks rahuldamata.

5.2. Jätta J.O vastuavaldus L.I ja W.L suhtes ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.

5.3. Rahuldada J.O vastuavaldus L.I ja W.L

Prantsusmaale kolimise küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks ning anda

J.O-le ainuotsustusõigus L.I ja W.L

Prantsusmaale kolimise küsimuses.

5.4. Rahuldada A.D avaldus L.I ja W.L W.L-iga suhtluskorra määramiseks

osaliselt.

5.5. Rahuldada J.O vastuavaldus L.I ja W.L-iga suhtluskorra määramiseks

osaliselt.

5.6. Määrata L.I ja W.L (lapsed) suhtluskord A.D (ema) ja J.O-ga (isa)

järgmiselt:

5.6.1.

lapsed viibivad isaga paarisnädala pühapäevast kell 18.00 kuni paaritu

nädala pühapäevani kell 18.00 ning emaga paaritu nädala

pühapäevast kell

18.00 kuni paarisnädala pühapäevani kell 18.00;

5.6.2.

lastele tuleb järele vanem, kelle suhtluskord algab;

5.6.3.

vanemad lepivad laste üleandmise koha kokku hiljemalt laupäeval kell

18.00. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, siis toimub üleandmine selle

vanema elukohas, kus suhtluskord lõpeb;

5.6.4.

jõulupühad ja aastavahetuse on lapsed paarisaastal emaga ning

paaritul aastal isaga. Vanemad lepivad täpse ajavahemiku kokku

hiljemalt 30.11.

Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, siis on jõulupühade ja aastavahetuse

ajavahemik 23.12–02.01;

5.6.5.

suvevaheajal, s.o ajavahemikul 01.06–31.08, on lapsed vaheldumisi

kaks nädalat isa juures ja kaks nädalat ema juures. Vanemad lepivad

täpse suveajagraafiku kokku hiljemalt 31.03. Kui vanemad ei jõua

kokkuleppele, siis on lapsed esimesed kaks nädalat isaga;

5.6.6.

isal on õigus lastega koos olla isadepäeval ja emal on õigus lastega koos

olla emadepäeval. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord;

2-23-5814

5.6.7.

vanematel on õigus suvevaheajal (ajavahemikul 01.06–31.08) enda

suhtluskorra ajal lastega Euroopa Liidu piires reisida ilma teise

vanema nõusolekuta. Muul ajal (01.09.–31.05) on emal õigus enda

suhtluskorra ajal isa nõusolekuta lastega Euroopa Liidu piires reisida

kuni kolm korda aastas ja isal enda suhtluskorra ajal ema nõusolekuta

kuni üks kord aastas;

5.6.8.

emal on lisaks p-s 5.6.7 toodule õigus enda suhtluskorra ajal reisida

pojaga või mõlema lapsega ilma isa nõusolekuta poja uuringute ja

tervisekontrolli läbiviimiseks Prantsusmaale kuni kaks korda aastas;

5.6.9.

ülejäänud juhtudel on reisimiseks vaja teise vanema nõusolekut;

5.6.10.

lastel on õigus suhelda vanematega sidevahendite abil;

5.6.11.

suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad

on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt e-kirja teel nõustunud.

6. Jätta L.I-le ja W.L-ile määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik

muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Kohtumäärus kehtib ja on resolutsiooni p-s 5.6 määratud suhtluskorra osas

viivitamata täidetav alates määruse teatavaks tegemisest A.D-le , J.O-le ning L.I-

le ja W.L-ile (määratud esindaja kaudu). Suhtluskorra rikkumise korral on

kohtutäituril vanema taotlusel õigus rakendada teise vanema suhtes täitemenetluse

seadustiku § 179 lg-tes 2, 21 ja 22 sätestatud rahatrahvi ja aresti.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus, vastuavaldus ja menetlusosaliste seisukohad

1. A.D (avaldaja, ema) esitas 17.04.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

enda ja J.O (isa) ühise hooldusõiguse laste L.I (poeg) ja W.L (tütar) viibimiskoha määramise,

tervise- ja haridusküsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõiguse emale.

Ema tegi 26.02.2024 avalduse täienduses ettepaneku määrata järgmine vanemate ja laste

suhtluskord.

- Lapsed on Eestis vähemalt 10 nädalat aastas, sh 6 nädalat suvel, millest 18 päeva on nad

isaga, 6 päeva emaga ja 18 päeva isaga, ning 4 nädalat akadeemiliste vaheaegade ajal,

s.o kaks kahenädalast perioodi kas jõulu- ja kevadvaheajal või sügis- ja veebruari

vaheajal, mille nad veedavad isaga. Selline korraldus annab lastele võimaluse veeta

64 päeva aastas isa ja isapoolse perekonnaga Eestis. Kui isa ei saa kogu selle aja vältel

laste eest hoolitseda, nt töö tõttu, siis teeb seda vajadusel ema.

2-23-5814

-

Isa võib lapsi Prantsusmaal külastada ja veeta nendega Prantsusmaal kuni 80 päeva

aastas tema valitud kohas (välja arvatud ema ning ema perekonna kodudes), teatades

sellest emale vähemalt 4 nädalat ette, kui vanemad ei ole kokku leppinud lühemat

etteteatamisaega. Lapsed saavad isaga koos veeta maksimaalselt 16 järjestikust päeva.

Võimalik on planeerida ka lühemaid ja sagedasemaid perioode, et isa saaks jätkata

oma tööd piloodina. Isa ja laste suhtlusaeg Prantsusmaal ei tohi kattuda laste

koolivaheajaga, mis on ette nähtud emaga koos veetmiseks, ega ema iga-aastase

puhkusega, välja arvatud juhul, kui vanemad selles eelnevalt kokku lepivad. Nende

ajavahemike jooksul tuleb järgida kavandatud õppetöös osalemist, hobisid ning

meditsiinilisi või sotsiaalseid tegevusi. Kõik perekondlikud kohtumised või

seltskondlikud üritused, mis on planeeritud enne isa etteteatamist, jäävad ema

suhtluspäevaks. Selline kord annab lastele võimaluse veeta isaga aastas 144 päeva, s.o

Prantsusmaal 80 ja Eestis 64 päeva.

-

Kui isa jääb selle juurde, et ta ei külasta lapsi Prantsusmaal, saab kontakti puudumist

osaliselt kompenseerida sellega, et ema korraldab lastele isaga Eestis kaks lisanädalat

aastas (kuus suvenädalat ja kaks kolmenädalast perioodi, seega kokku 78 päeva isaga

ja 84 päeva Eestis aastas). Kuivõrd see korraldus tähendab laste 2 nädalat koolist

puudumist, saab see kehtida ainult juhul, kui pedagoogiline meeskond kiidab

puudumise heaks ja kui lastele antakse Eestis viibimise ajal haridust. Selle variandi

puhul isa lapsi Prantsusmaal külastada ei saa.

-

Jõulupuhkuse (sh uusaasta puhkuse) perioodi on lapsed vaheldumisi Prantsusmaal ema

perekonna juures (paarisaasta) ja Eestis isa perekonna juures (paaritu aasta).

-

Vanemad jagavad laste reisikulud kahe koduriigi vahel võrdselt.

-

Laste reisimise aeg jaguneb vanemate suhtlemisaegade vahel võrdselt, mis tähendab,

et lapsed reisivad üht suunda ema suhtlemisaja ajal ja teist suunda isa suhtlemisaja

ajal, sõltumata sellest, kellega lapsed reisivad.

-

Vanemad kasutavad tegevuste, nt iga-aastaste puhkuste ja reiside läbipaistvaks

planeerimiseks veebikalendrit. Paremat planeerimist võimaldaks eelnevalt määratud

aastane kalender.

-

Kui lapsed reisivad Eestisse, arvestatakse poja haiguse asjaolusid ja võimalusi,

vältides reisimist plaaniliste konsultatsioonide ja kontrollide ajal.

-

Kuna poja tervislik seisund võib hetkega muutuda ja halveneda ning sellises olukorras

on välistatud võimalus reisida kommertslennuga, nõustuvad vanemad tegema

meditsiinilise repatrieerimiskindlustuse, mille kulud jagatakse võrdselt mõlema

vanema vahel, ja nad teevad kõik endast oleneva, et poeg saaks ravi Prantsusmaal.

-

Ühe lapse haiglaravi korral Prantsusmaal on terve laps teise vanema, teise

võimalusena ema perekonna (emapoolse vanaisa, vanaema või ema vanatädi) hoole

all. See sündmus ei tohi takistada tervet last järgimast kavandatud akadeemilist rutiini,

harrastusi, meditsiinilisi või sotsiaalseid tegevusi, ning külastamast vanemat ja teist

last haiglas. Erakorralised asjaolud võivad õigustada isa Eestisse reisimist koos terve

lapsega, kuid tingimused peavad olema enne reisi vanemate vahel kokku lepitud.

-

Kumbki vanem ei takista laste ja teise vanema suhtlust ning teeb ettepaneku

videokõnede planeerimise sisseseadmiseks. See kehtib laste viibimisel nii ema kui ka

isa juures.

-

Ema teeb kõik endast oleneva, et lapsed saaksid säilitada suhtluse isa laiendatud

perekonnaga (nt isapoolse vanaemaga), hõlbustades veebipõhist suhtlust ja pakkudes

neile majutust, kui nad soovivad lapsi külastada.

-

Vanemad julgustavad lapsi saama osa mõlema riigi kultuurist ja suhtlema mõlema riigi

kohalike elanikega.

2-23-5814

-

Vastavalt laste vanusele ja õppimisvõimele ning paralleelselt Prantsuse akadeemilise

haridusega pakutakse lastele võimalust läbida eemalt Eesti avaliku kooli või

yleilmakool.ee kaudu Eesti õppekava. Kui see eeldab kohustuslikku kohalolekut

üritustel (nt eksamid, lõpuaktused jne), on ema valmis ajakava vastavalt muutma ja

jagama reisikulusid.

-

Ema teeb kõik endast oleneva, et lapsed harjutaksid eesti keelt, eriti kui isa ei käi neid

Prantsusmaal külastamas. Ema teeb endast kõik võimaliku, et palgata lastele eesti keelt

kõnelev au pair või keeleõpetaja, või korraldab kontakte kohalike eestikeelsete

peredega. Samuti võimaldab ema lastele eestikeelset televisiooni ja saateid ning eesti

muusikat ja raamatuid. Vanemad eraldavad selleks kuni 1000 eurot aastas. Isa võib

sellele eelarvele lisa eraldada, kui ta soovib tundide mahtu suurendada.

-

Vanemad ei tee takistusi, kui lapsed reisivad teise vanema suhtlemisaja jooksul

välismaale, ning annavad kirjaliku nõusoleku vajalikkuse korral selle reisi

planeerimiseks mõistliku etteteatamisega.

-

Mõlemal lapsel võiks olla sünnipäevapidu mõlema vanema juures ning üks vanem ei

suru oma kohaolekut teise vanema korraldatavale peole peale. Sünnipäevad

planeeritakse võimalusel vaheldumisi mõlema vanema juures. Isal on suhtlemise

eelisõigus isadepäeval ja tema sünnipäeval, emal on suhtlemise eelisõigus

emadepäeval ja tema sünnipäeval.

-

Laste tervisega seotud küsimustes teavitavad mõlemad vanemad teist vanemat

võimalikult kiiresti lapse meditsiinilistest vajadustest, millest nad teada saavad. See

hõlmab teise vanema eelnevat teavitamist lapse kavandatud arstlikest visiitidest ja

lapse tervist käsitleva teabe jagamist teise vanemaga.

1.1. Avalduse kohaselt sündisid ema ja isa kooselust ja abielust XX.XX.XXXX tütar

ja XX.XX.XXXX poeg. Ema on Prantsusmaa ja isa Eesti kodanik ning lastel on

nii Prantsuse kui Eesti kodakondsus. Pere elas kuni oktoobrini 2022 koos Rae

vallas XXX alevikus asuvas elamus, mis on ka laste registreeritud elukoht. Laste

ja majapidamisega tegeles peamiselt ema. Enne poja sündi plaanis pere kolida

Prantsusmaale, kuid poja sünni järel vanemate suhted halvenesid, eriti seoses poja

sagedaste raskete haigustega alates kuue kuu vanusest. Kuna vanemate kooselu

muutus talumatuks, lahkus ema oktoobris 2022 lastega pere ühisest kodust ning

vanemad lahutasid abielu detsembris 2022. Ema asus elama Tallinnas asuvasse

korterisse ja lapsed olid enamuse ajast temaga. Isaga kohtusid lapsed isa töölt

vabadel päevadel, kuid osa sellest ajast tegeles nendega lapsehoidja. Lapsed

käivad Tallinnas XXX eralasteaias.

1.2. Kuigi pojale tehti Eestis mitmeid uuringuid, ei suudetud siin tuvastada tema

terviseprobleemide tagamaid. Lõpuks diagnoositi pojal juunis 2021 Prantsusmaal

CHU Estaing Clermont-Ferrand haiglas neutropeenia, s.o infektsioonidega

võitlevate valgete vereliblede puudulikkus, mis muudab ta infektsioonide suhtes

vastuvõtlikumaks. Neutropeenia loogilise jätkuna diagnoositi pojal Tallinna

Lastehaiglas oktoobris 2021 Shwachman-Diamond Sündroom (SDS). SDS on

väga haruldane pärilik haigus, mis mõjutab peamiselt luuüdi, pankreast ja

luustikku. Kuna haigus pärsib oluliselt luuüdi normaalset talitust, esineb suur risk

eluohtlikeks tüsistusteks. SDS-i haigestunutel on 1:5 tõenäosus 20. eluaastaks ja

1:3 tõenäosus 30. eluaastaks haigestuda müelodüsplastilisse sündroomi või

ägedasse müeloidleukeemiasse ehk verevähki. SDS-i mõju pankreasele avaldub

selles, et haigestunu ei saa kasvamiseks vajalikke toitaineid ja vitamiine toidust

kätte ning tema kasv pidurdub. Veel võib esineda luustiku ja rinnakorvi

väärarenguid ning erinevate elundite talitlushäireid. Poja SDS on siiani olnud

2-23-5814

mõõduka raskusega ja talle on määratud ka keskmine puue. Hetkel töötab poja

pankreas normaalselt, kuid arstide hinnangul muutub see suure tõenäosusega

peagi ja poeg võib vajada täiendavat ravi. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu

peab poja eest hoolitsemisel olema väga ettevaatlik. Kui tal tõuseb palavik üle

38,5 kraadi, tuleb eluohtlike tüsistuste vältimiseks esimesel võimalusel

veenisisese antibiootikumi manustamiseks haiglasse pöörduda.

1.3. Eestis tegeleb pojaga Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna

juhataja

Dr C ning pojale tehakse iga kolme kuu tagant vereanalüüsid ja roojaproov. CHU Estaing

Clermont-Ferrand haiglas tehakse pojale muid haiguse kulu jälgimiseks vajalikke uuringuid,

sh maikuus iga-aastast geneetilist vereanalüüsi (NGS test) ja septembris järelkontrolli. Kui

NGS testi tulemused näitavad muutusi, on vaja kohe teha luuüdi biopsia. Eestis ei ole NGS

testi siiani tehtud ja Eesti arstidel ei ole selle tulemuste tõlgendamiseks oskusi. Pärast SDS-i

diagnoosimist on poeg registreeritud Pariisi Trousseau haiglas, kus uuringute tulemusel

koostatakse tema raviplaan. See haigla on ühtlasi SDS-i kompetentsikeskus, kus on eraldi

SDS-ile spetsialiseerunud arstide osakond koos SDS-i patsientide riikliku registriga.

Prantsusmaa on seejuures üheks kolmest maailma riigist, mis juhib SDS-i uuringuid ja haldab

patsiendiregistreid. Dr C on jäänud tegelema poja igapäeva terviseküsimustega ning on

soovitanud SDS-i jälgida ja ravida Prantsusmaal, kus pojal on samuti ravikindlustus.

Teadaolevalt on Eestis kolm SDS-i haigusjuhtumit, kuid Prantsusmaal on neid 170. Eesti

arstidel ei ole SDS-i ravimiseks kogemust ega kompetentsi.

1.4. Isa on elukutselt lennukipiloot ja töötab lennufirma kaptenina XXX, mille asukoht

on Kopenhaagenis. Isa töötab töögraafiku alusel, mille järgi on ta viis päeva tööl,

neli päeva vaba, viis päeva tööl ja kolm päeva vaba. Tööpäevadel lendab ta

Skandinaavia riikide vahet ja vabadel päevadel Tallinnasse. Eestis viibib ta seega

maksimaalselt 3–4 järjestikkust päeva, millest osa kulub Kopenhaageni ja Tallinna

vahet reisimisele. Ema on elukutselt teine piloot ja on aastaid Eestis töötanud ning

tema tööandjaks on YYY. Esialgu vanemapuhkusel viibimisest ja seejärel poja

haigusest tingituna asus ta tööle lennuandmete seirejuhi ja lennuohutuse

vanemametnikuna, tehes valdavalt kaugtööd. Emale anti 2024. a alguses teada

peatsest koondamisest YYYst, mistõttu asus ta otsima uut töökohta.

Lennuandmete analüütiku töökoht on vaid suurtes lennuettevõtetes. Eestis

opereerib suuri lennukeid vaid kolm lennuettevõtet ja emal ei õnnestunud neist

ühtegi tööle saada. Samas pakuti talle alates 17.06.2024 tööd BBB-is. Ema pidi

selle töö vastu võtma, mh selleks, et tagada pojale Prantsusmaal ravikindlustus, et

saada seal parimat ravi. Kuigi see on kaugtöö arvutiga, tuleb seda töölepingu järgi

teha Prantsusmaal, mis tähendab Prantsusmaale elama asumist.

1.5. Vanemate vahel on vaidlused nii laste viibimiskoha, sh elukoha määramise,

tervise- kui ka haridusküsimustes. Poeg vajab haiguse tõttu pidevat arstide

järelevalvet ning nii järelevalvet kui ka ravi on mõistlik teha täielikult

Prantsusmaal, kus on selleks ja seeläbi ka poja elukvaliteedi tagamiseks ja eluea

pikendamiseks parimad võimalused ning kus ema saab arstidega suhelda oma

emakeeles. Kuivõrd vähimgi kaasuv haigus või erakorraline tüsistus võib lapse

jaoks halvasti lõppeda ning vähimagi kõrvalekalde avastamisel peaks saama kohe

reageerida, saab pojale parima ravi tagada vaid Prantsusmaal elades. Praegu kahe

riigi vahel toimuv ravi konsulteerimine teeb asjaajamise ja ravimise väga

keeruliseks ja välistab kiireloomulise sekkumise. Poja haigusega on peamiselt

tegelenud ema ning ta on väga motiveeritud sellega jätkama ja selleks

2-23-5814

Prantsusmaale kolima. Ema avaldas isale ka vastavat soovi ning isa oli esialgu

kolimisega nõus ja andis emale nõusoleku tütre Prantsusmaa lasteaeda panekuks.

Ema ostis Prantsusmaale ka eramaja, kuid seejärel isa siiski keelas Prantsusmaale

kolimise ja tütre sinna kooli paneku. Ta ei anna enam emale nõusolekut lastega

Prantsusmaale minekuks enam kui üheks päevaks. Samas on vaja pojaga iga aasta

Prantsusmaal uuringutel käia, et saada uus raviplaan ja jälgida selle toimimist.

Uuringute tegemisele kulub küll 1–2 päeva, kuid raviplaani kokkupanekule ja

selle esialgsele kontrollile nädal kuni kaks, sh võib uuringute alusel vajalikuks

osutuda luuüdi biopsia tegemine. Samuti on laste huvides veeta koos pikemaid

perioode Prantsusmaal, et kujundada oma prantsuse rahvusega seotud identiteeti,

saada osa Prantsuse kultuurist ja hoida suhet seal elavate sugulastega. Kuivõrd isa

käitub poja Prantsusmaal ravimisele ning laste koos ja pikemaks ajaks

Prantsusmaale reisimisele takistusi tehes laste huvide vastaselt ning võib sellega

kahjustada laste heaolu ja poja tervist, tuleb hooldusõigus vaidlusalustes

küsimustes anda mõlema lapse suhtes emale. Lapsed on omavahel väga kiindunud

ja neid ei saa üksteisest eraldada. On mõistlik, et ema kolib Prantsusmaale

mõlema lapsega ja nad jätkavad seal haridusteed. Ema eramaja Prantsusmaal asub

poja ravihaiglast veidi üle pooletunnise autosõidu kaugusel. Isal ei ole töö

eripärast tulenevalt nagunii võimalusi laste eest hoolitsemiseks ning tal ei ole

vahet, kas lennata tööst vabal ajal Prantsusmaale või Eestisse. Samuti ei oska või

ei soovi ta poja haigusega tegeleda ajal, mil tekivad probleemid. Kiireloomulise

küsimuse korral on väga tähtis, et selle otsustamisel osaleks vanem, kes on lapse

haigusega kursis ja võimeline tagama talle parima võimaliku arstiabi.

1.6. Ema suhtluskorra ettepanek lähtub sellest, et laste elukohaks saab Prantsusmaa.

Pakutud suhtluskord tagab lastele kontakti mõlema vanemaga, samuti eesti keele

oskuse ja seotuse ka Eesti kultuuriga. Lapsed saavad pidevalt Eestit külastada

ning isal on võimalus soovi korral lapsi Prantsusmaal külastada. Samas tagab

selline suhtluskord poja ravi Prantsusmaal.

2. Isa

vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1.

Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ei ole laste huvides. Lastel

on kaks hoolivat vanemat, kellega lastel on hea ja usalduslik suhe ning kes on

mõlemad võimelised ja motiveeritud lapsi kasvatama. Vanemate peamine erimeelsus

on laste viibimiskoha määramise, sh elukoha küsimuses, millest sõltuvad nii laste

haridusasutuse valiku kui ka tervishoiu küsimused. Neil ei ole tegelikult sisulisi

vaidlusi kõigis lastega seotud olulistes küsimustes ning isa ei ole andnud alust arvata,

et vanemad ei saaks lastega seotud küsimusi ühiselt otsustada. Seetõttu on igal juhul

põhjendamatu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine tervise- ja

haridusküsimustes.

2.2.

Laste huvides on ennekõike säilitada stabiilne elukeskkond, turvalisus ning

mõlema vanema hoolitsus ja nende maksimaalne osalemine laste elus. Vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamisel ema taotletud viisil ei ole see võimalik, kuivõrd laste

Prantsusmaale elama asumine muudaks täielikult nende senist elukorraldust ning

tooks kaasa isa ja laste suhete katkemise. Vanemad kohtusid Eestis, lõid siin pere ja

otsustasid lapsed siin ühiselt üles kasvatada. Lastel on Eestis ka vajalik sotsiaal- ja

tugivõrgustik, eelkõige isapoolse vanaema ja tädi näol. Ka ema on Eestiga vahetult

seotud, kuivõrd tal on siin stabiilne töökoht, kinnisvara ja vajalik keeleoskus

toimetulekuks. Isal ei ole sellist seotust Prantsusmaaga. Vanemad küll arutasid enne

2-23-5814

lahkuminekut võimalust kolida kogu perega Prantsusmaale, kuid isa ei ole andnud

emale nõusolekut kolida lastega Prantsusmaale ega laste seal lasteaias või koolis

käimiseks. Isa andis emale mais 2022 vaid ühekordse nõusoleku tütre Prantsusmaal

lasteaias käimiseks laste emaga Prantsusmaal ajutiselt oleku ajaks ja seda mh seetõttu,

et ema saaks seal viibides tegeleda tööülesannetega. Tõele ei vasta ema väide, nagu tal

oleks piiratud võimalused Eestis töö leidmiseks. Asjaolu, et ema on võtnud vastu töö

Prantsusmaal, on kantud tema kindlast plaanist Prantsusmaale elama asuda.

2.3.

Ema avaldusest ei nähtu, et isa ei suudaks laste hooldusõigust teostada või ei

lähtuks laste parimatest huvidest. Ema etteheited isale on alusetud ja kantud

eesmärgist näidata isa negatiivses valguses. Isa ei ole kunagi teinud lastele

põhjendamatuid takistusi Prantsusmaale reisimiseks. See, kuidas vanemad jagasid

aastaid tagasi kooselu ajal kodu ja lastega seotud kohustusi, ei ole ühise hooldusõiguse

lõpetamise aluseks. Isa tuli ka töölt ära, et lastega rohkem aega veeta ja neile

pühenduda. Ajal, mil lapsed on isaga, tegeleb ta nendega vahetult. Lapsed on elanud

pikemat aega võrdselt mõlema vanemaga, millega nad on harjunud ja mis on hästi

toiminud. Laste sellises elukorralduses muudatuste tegemine ei ole nende huvides.

2.4.

Poja haigus on tõsine ning tema tervislik seisund vajab tähelepanu ja teatud

juhtudel kiiret reageerimist, kuid hetkel on see hea ja ei ole esinenud ühtegi

halvenemise märki. Poeg vajab praegu vaid profülaktilist antibiootikumi ravi ning

regulaarseid tervisekontrolle tervise jälgimiseks. Hetkel ei olegi tema tervise jaoks

võimalik enamat teha ning seda ka Prantsusmaale kolides. Seejuures ei toimu Dr S

sõnul muutused poja tervises mitte päevade, vaid kuudega, mis jätab vanematele veel

piisava aja teha poja elukorralduses muudatusi. Pojal on Eestis raviarst, kes teeb

regulaarselt vajalikke proove. Asjaolu, et poeg peab kord aastas tegema Prantsusmaal

geneetilist vereanalüüsi, mis võtab aega ligi ühe päeva, ei tingi vajadust kolida lastega

Prantsusmaale ja eraldada lapsed isast ja oma tavapärasest keskkonnast. Isa ei ole

kunagi teinud ega kavatse teha takistusi selleks, et poeg saaks kord aastas või

vajadusel tihemini Prantsusmaal vajalikel uuringutel käia. Haiglad teevad seejuures ka

omavahel rahvusvahelist koostööd. Poja tervise eest on hoolitsenud ka isa, kes on

käinud poja arstivisiitidel igal võimalusel kaasa. Poeg vajab olukorda arvestades

mõlema vanema täielikku tähelepanu ja hoolitsust. Kummagi lapse huvides ei ole

täielik keskkonna vahetus ja isa eemaldamine nende elust. Ema kasutab poja seisundit

oma huvides ära ja Prantsusmaale kolimine teeniks vaid tema huve. Pelgalt asjaolu, et

ema jaoks on Prantsusmaa tuttav ja tal on olemas vajalik keeleoskus, ei anna alust isa

ja laste eraldamiseks. Kui kunagi peaks ka realiseeruma prognoos poja lühemast

elueast, on oluline, et isal ei kaoks võimalus veeta pojaga võimalikult palju aega. Kui

kohus peaks siiski andma laste viibimiskoha määramise küsimuses ainuhooldusõiguse

emale, tuleb seda piirata viibimiskoha määramise õigusega Eesti piires.

2.5.

Ema saab nõuda suhtluskorda, mis reguleerib tema ja laste, mitte isa ja laste

suhtlemist. Igal juhul saab isa ja laste suhtlemine toimuda Eestis. Ema pakutud

suhtluskord tooks kaasa isa ja laste suhete katkemise ning mõjutaks oluliselt laste sidet

Eesti ja teiste siin elavate lähedastega. Samuti paneks see isa majanduslikult keerulisse

olukorda. Isal ei ole Prantsusmaal elukohta ja tema hetkeline majanduslik seisund ei

võimalda tal lastega Prantsusmaal suhelda.

3. Isa

esitas 30.05.2025 vastuavalduse, milles palus juhuks, kui kohus leiab, et vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine on vajalik, lõpetada see laste viibimiskoha määramise küsimuses

ning anda selles osas ainuhooldusõiguse isale.

2-23-5814

Samuti palus isa määrata laste suhtluskorra vanematega ning tegi järgmise ettepaneku.

-

Vanemad on lastega võrdse aja nii, et lapsed on isaga paarisnädalal pühapäevast

neljapäeva õhtuni ning emaga neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Paaritul nädalal on

lapsed emaga pühapäevast neljapäeva õhtuni ning isaga neljapäeva õhtust pühapäeva

õhtuni.

-

Vanem, kellega lapsed suhtluskorra järgi olema hakkavad, võtab lapsed nende

viibimiskohast peale kell 18.00 ning viib nad tagasi kell 18.00. Täpsest lastele järele

tulemise ajast teavitab vanem teist vanemat ette vähemalt eelneval päeval.

-

Jõulupühad on lapsed paarisaastal 24.12 alates kell 15.00 kuni 25.12 kell 15.00 emaga

ja 25.12 kell 15.00 kuni 27.12 kell 15.00 isaga ning paaritul aastal vastupidi.

Aastavahetuse 31.12 alates kell 15.00 kuni 01.01 kell 15.00 on lapsed paarisaastal

emaga ning paaritul aastal isaga. Lapsed võtab teise vanema viibimiskohast vanem,

kelle juurde lapsed lähevad.

-

Suvevaheajal on lapsed vaheldumisi kaks nädalat isa juures ja kaks nädalat ema

juures, kui hiljemalt 15. maiks ei ole kokku lepitud teisiti. Esimesed 2 nädalat on

lapsed isaga ja sealt edasi vaheldumisi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

-

Isal on õigus lastega olla isadepäeval ja oma sünnipäeval. Emal on õigus lastega olla

emadepäeval ja oma sünnipäeval.

-

Vanem võib isiklikest rahalistest vahenditest lastega reisida kestusega kuni kaks

nädalat järjest väljaspool Eesti Vabariiki. Laste viibimist puhkusereisil loetakse

mõjuvaks põhjuseks samal ajal toimuma pidanud kohtumiste ärajäämiseks. Vanem

peab teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva ette.

Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega ning

nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust põhjendamatult keelduda last reisile

lubamast.

-

Vanem, kes annab lapsed üle, annab kaasa ka lastele vajalikud tarbed (sh

dokumendid). - Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka suhtluskorra välisel

ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks lasteaias, lastehoius või koolis, lapse

sünnipäevast, avalikest üritustest jne. Vanem informeerib teist vanemat lastega seoses

toimuvatest üritustest esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul

teadasaamisest.

-

Vanemad peavad teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest, sh

meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal

õigus lapse juures viibida.

-

Kui laps haigestub sellisel viisil, mis takistab kodust väljumist, või esineb mõni muu

objektiivne takistus lapse üleandmiseks, siis üleandmist ei toimu. Sellisel juhul toimub

üleandmine esimesel võimalusel takistuse äralangemisel.

-

Üldjuhul ei takista lapse üleandmist lapse kergem haigestumine, mille ravi saab

jätkuda ka teise vanema juures (s.o eelkõige kergem, ilma kõrge palavikuta kulgev

viirushaigus, sh köha ja nohu).

-

Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust

ning otsused, mis puudutavad lapse lasteaeda, lastehoidu, kooli, huvitegevust,

kasvatuskorda, tervist jmt, võetakse vastu ühiselt e-kirja teel. Erakorralistel ja

ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis

tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise.

-

Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul

teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi lapsi mõjutada

vanemate vahel valima.

2-23-5814

-

Vanemad võimaldavad lastel teise vanemaga telefoni või muu sidevahendi teel

suhelda.

-

Juhul, kui vanem peab kodust eemal viibima ajal, mil lapsed on suhtluskorra järgi

tema juures, ning lapsed tuleks jätta kellegi teisega, siis eelistab vanem võimaluse

korral laste hoidmisel teist vanemat.

-

Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel

võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja laste viibimiskoha ja

sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest.

-

Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtluskorra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, SMS-i vms teel) selgesõnaliselt nõustunud.

-

Kui vanematel ilmneb suhtluskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad teineteist sellest

teavitama vähemalt 3 päeva ette ning saavutama vastava kokkuleppe. Informatiivseid,

sh käesoleva suhtluskorra asjaoludest tulenevaid teateid edastatakse teineteisele kas

telefonitsi või meilitsi.

-

Lastega suhtlemine võib toimuda ka suhtluskorrast erinevatel tingimustel, kuid

vanemad peavad selles eelnevalt kirjalikult kokku leppima.

3.1.

Isa on valmis hooldusõigust ühiselt edasi teostama, kuid kui kohus ei peaks

seda võimalikuks pidama, palub isa vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada vaid laste

viibimiskoha määramise küsimuses ning anda selles osas ainuhooldusõiguse isale. Isa

jääb selles osas ema avaldusele esitatud seisukohtade juurde. Isa on läbivalt näidanud,

et ta tegutseb vaid laste huvides ning isale laste viibimiskoha määramise küsimuses

ainuhooldusõiguse üleandmisel saaksid lapsed säilitada oma harjumuspärase

keskkonna ning vanemad jätkata võrdset panustamist laste heaolusse. Nimelt on ema

kinnitanud, et kui ta ei saa koos lastega Prantsusmaale kolida, jääb ta Eestisse, seega ei

katkeks laste suhe emaga.

3.2.

Isa on püüdnud pikemat aega emaga kokkuleppele jõuda lastega rohkema aja

veetmises. Isa vähendas selleks ka töökoormust, kuid ema ei võimaldanud siiski lastel

isaga tihemini olla. Sisuliselt on ema võtnud isa ja laste suhtlemise osas ainuotsustaja

rolli ning isa kohtumised lastega toimuvad vaid ema tingimustel või üldse mitte. Ema

ei lähtu seejuures mitte laste huvidest, vaid enda soovidest ja mugavusest. Isal ei jää

seega üle muud, kui taotleda suhtluskorra määramist. Lastel on mõlema vanemaga

tugev side ja nende huve arvestab kõige paremini elukorraldus, kus nad on ema ja

isaga võrdse aja.

4. Ema

vaidles isa vastuavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, jäädes oma avalduse

juurde.

4.1.

Isale laste viibimiskoha määramise küsimuses ainuhooldusõiguse andmine ei

ole laste huvides ega põhjendatud. Isa keskendub vaid enda huvidele ja lähtub sellest,

kuidas temal on parem ja kuidas temal ei ole võimalik Prantsusmaale elama kolida. Isa

seisukohtadest nähtub, et ta ei ole endale siiani selgeks teinud, mida lapse haigus

endast kujutab, mis sellega kaasneb ning kus on parimad võimalused poja ravimiseks,

ning kogu vastav koormus on jäänud emale. Isa on hakanud lapse haiguse vastu huvi

tundma alles siinse menetluse ajal. Prantsusmaal elamise peamine eesmärk on pidev

kompetentsema arstiabi kättesaadavus, sh kui pojal peaks tekkima ootamatu tõsise

terviseprobleemi tekitav terviserike, mis tema haigust arvestades tõenäoliselt varem

või hiljem juhtub. Vanemate erimeelsusi laste viibimiskoha määramise küsimuses ei

ole võimalik lahendada ainult suhtluskorra määramisega.

2-23-5814

4.2.

Isa seisukohtadest järeldub, et lastel ei tohikski olla muud kui Eestiga

seonduvat identiteeti. Prantsuse rahvus on laste teine rahvus, Prantsusmaa on nende

emapoolne kodumaa ja lapsed on kakskeelsed. Prantsusmaa on laste jaoks tuttav,

turvaline ja harjumuspärane keskkond. Nad on mitme aasta vältel olnud Prantsusmaal

vähemalt kahel korral aastas. Prantsusmaal elavad ka emapoolsed sugulased, keda

lapsed armastavad ning kes lapsi Prantsusmaal olles pidevalt külastavad ja on toeks

emale. Seejuures on isa õppinud prantsuse keelt ja valdab seda A2 tasemel, mis on

piisav elementaarseks suhtluseks. Isa ei tööta Eestis, mistõttu ei ole tema võimalikul

puudulikul keeleoskusel ja töökoha leidmisel Prantsusmaal mingit tähtsust. Asjaolu, et

talle ei kuulu Prantsusmaal kinnisvara, ei saa üles kaaluda seda, et poeg saaks

Prantsusmaal paremat arstiabi, ega seda, et tütar saaks seal kasvada koos venna ja

emaga, kes on omavahel kõik väga lähedased.

4.3.

Isa ei ole tegelikult töölt eemale jäänud mitte omal soovil laste huvides, vaid ta

on tervislikel põhjustel ajutiselt töölt kõrvaldatud. Samas on tema motivatsioon lastega

rohkem aega veeta tekkinud igal juhul alles siinse menetluse kestel tingituna hirmust,

et ema võib saada laste ainuhooldusõiguse. Enne seda oli ainult ema probleem, kuidas

saada lastega hakkama käies samal ajal ka tööl, samas kui isa tegeles lastega ainult

siis, kui see talle sobis. Lisaks ei ole selge, mis saab siis, kui isa tööle naaseb. Kui

tema töögraafik on sarnane varasemale, ei oleks tal võimalust laste eest hoolitseda ja

enda pakutud suhtluskorda täita. Isa pakutud suhtluskord ei ole laste huvides. See

eeldab laste Eestisse elama jäämist ja pojal jääks sellega saamata parim võimalik

arstiabi.

5. Laste esindaja

vaidles vanemate avaldusele ühise hooldusõiguse lõpetamise osas vastu ning

toetas vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist.

Laste esindaja vestles mõlema vanemaga ja kohtus ka lastega, kuid laste seisukohti ei olnud

nende vanusest tingituna võimalik sisuliselt välja selgitada. Pojaga kohtus laste esindaja isa

juures. Kuigi poeg oli isa juurde jõudnud eelmisel päeval pärast 18 päeva pikkust

eemalviibimist, klammerdus ta isa külge, mis näitab tugevat emotsionaalset sidet isaga. Isa oli

lapse vajadustest teadlik, mõistis lapse märguandeid ja oskas lapsega suhelda. Poeg

küsimustele ei vastanud ja tema verbaalne suhtlus piirdus mänguga. Tütrega kohtus laste

esindaja ema juures. Tütar oli alguses tagasihoidlik, kuid kohanes kiiresti ja suhtles avatult

endale meeldivatest asjadest, kuid vastas enda elukorraldust puudutavatele küsimustele napilt

ja emotsioonitult, vahetades ise teemat. Jäi mulje, et lapsel oli emotsionaalselt keeruline

eelistusi kujundada ja enda soove esiplaanile seada, mis võib olla tingitud vanemate

pingelistest suhetest ning sellega seotud ärevusest ja ebakindlusest. Isa avaldas, et ta on pärast

lahkuminekut soovinud kogu aeg võrdest vanemlust, kuid ema on võtnud hoiaku, et tal on

õigus öelda, millal ja kui kaua lapsed isaga olla saavad. Ema hinnangul on lapsed temasse

rohkem kiindunud, sest ta on nendega tegelenud sünnist saadik, ning isa võrdse vanemluse

soov ei ole siiras.

Poja haigus on küll tõsine ja ta võib tulevikus vajada intensiivsemat ravi, aga praegu ei esine

pojal ühtegi SDS-ist tulenevat ravi vajavat haigusseisundit ega seega ka vajadust püsivalt

Prantsusmaal viibida. Vanemate vahel ei ole vaidlust, et poja jälgimine peab toimuma

vastavalt erialaarstide ettekirjutustele, mis tähendab hetkel kaks korda aastas põhjalikke

uuringuid Prantsusmaal, kus uuringu tulemusi analüüsivad suurema kogemusega arstid.

Seetõttu ei ole alust kartusel, et poja tervise jälgimine ei toimu samal tasemel, kui poeg elab

Eestis või kui vanematel säilib ühine hooldusõigus. Täna ei ole ette näha, kas, millal ja

millisena tekib poja ravivajadus, ning vanemad saavad poja ravi osas otsustusi teha

ravivajaduse tekkimisel. Vanemate vahel ei ole praegu vaidlust, milliseid raviprotseduure

2-23-5814

peaks tegema, kui poeg vajab täiendavat ravi. Kuna poja seisundis toimuvate muutuste korral

on vaja reageerida kuude, mitte päevadega, on võimalik poja elu ümber korraldada alles siis,

kui selleks tekib reaalne vajadus. Arvestades, et poja tervislik seisund on viimase aastaga

pigem paranenud, saab tema praegust elukorraldust pidada talle sobivaks. Tütrel ei ole mingit

vajadust Prantsusmaale elama asuda.

Põhjendatud ei ole vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine hüpoteetilise olukorra

pinnalt hüpoteetiliselt tekkida võiva vaidluse ärahoidmiseks, olukorras, kus see tooks ka kaasa

kogu laste senise elukorralduse muutmise ja suhete katkemise ühe vanemaga. Laste õigus

mõlemale vanemale ning turvalisele ja harjumuspärasele keskkonnale kaalub üles paar korda

aastas lendamisega seotud ebamugavuse. Vanema isiklik õigus valida enda elu- ja töökohta ei

ole olulisem laste õigusest omada lähedasi suhteid mõlema vanemaga. Kuna hariduse

küsimused sõltuvad laste elukoha küsimusest, on vaja hinnata, kas vanemate vahel on vaidlus

laste hariduse üle ka siis, kui lapsed elavad Eestis.

Põhjendatud on määrata vanemate ja laste suhtluskord ning säilitada sellega võimalikult

suures ulatuses menetluse ajal väljakujunenud suhtluskord, võttes arvesse ka vanemate soove

puhkuste, tähtpäevade ja reisimise osas. Laste aastas kolm kuud Eestis viibimine ei tagaks isa

ja laste lähedaste suhete säilimist ega laste vanust arvestades ka piisavat eesti keele oskust ja

sidet Eestiga. See kahjustaks tugevalt laste huve.

6. Tallinna Linnavalitsus

toetas ema avaldust.

Tallinna Linnavalitsuse ja Rae Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistid külastasid mõlema

vanema kodu. Lastel on mõlema vanema juures sobivad tingimused ja kõik pere

igapäevaeluks vajalik. Ema kodukülastusel olid kodus mõlemad lapsed. Ema suhtlus lastega

oli toetav, sõbralik ja hooliv. Ema oli laste vajaduste osas tähelepanelik ja tunda oli laste

usaldust ema suhtes. Isa kodukülastusel oli kodus poeg. Isa suhtlus pojaga oli samuti sõbralik,

toetav, hooliv ja tähelepanelik ning tunda oli poja usaldust isa suhtes. Kuigi poeg ei olnud ligi

kaks nädalat enne kodukülastust isaga kohtunud, ei olnud tunda lapse võõristamist isa suhtes

ega seda, et isa last ei mõistaks. Vaatamata vanemate lahkuminekule on neil mõlemal siiski

hea side lastega.

Antud juhul tuleb esikohale seada poja huvid, tervis, võimalikult tervelt elatud eluaastad ja

parima võimaliku elukvaliteedi hoidmine, mitte säilitada iga hinna eest senist elukorraldust.

Poja jälgimine ja talle vajalike meditsiiniliste protseduuride tegelemine on parima ja

tõhusaima ravi, analüüside tõlgendamise, tervise hoidmise ja võimalikult pika elu perspektiivi

silmas pidades põhjendatud Prantsusmaal Trousseau haiglas, mis on seotud

kompetentsikeskusega Prantsusmaal. Sealsetel arstidel on poja haigusega tegelemiseks

rohkem kompetentsi ja võimalusi. Arvestades, et poja haiguse kulg on ettearvamatu, on ka

põhjendatud, et poeg elab Prantsusmaal kompetentsikeskuse läheduses FFF’ linnas. Oluline

on õigel ajal ära tabada, millal tekivad poja kehas muutused, ja reageerida enne leukeemia

tekkimist. Reageerimine on kiirem seal, kus on suuremad teadmised. Kui peaks tekkima

vajadus luuüdi siirdamiseks, võib kahe riigi vahel transportimine olla pojale kahjulik, tuues

kaasa olulise aja kaotuse. Isa ei ole ka alati toiminud laste, eriti poja huvides. Kohus on

mitmel korral pidanud rakendama esialgset õiguskaitset, et ema saaks pojaga

tervisekontrolliks Prantsusmaale reisida.

Laste haridusküsimustes ei ole vanematel selliseid vaidlusi, mis võiksid kahjustada laste huve,

mistõttu on mõistlik jätta vanematele selles küsimuses ühine hooldusõigus. Laste

viibimiskoha määramise ja tervise küsimustes on põhjendatud ja laste huvides emale

ainuhooldusõiguse andmine. Laste huvides ei ole neid teineteisest lahutada. Neile tuleb

2-23-5814

võimaldada kooskasvamist ja elamist Prantsusmaal ning regulaarset suhtlust isa ja teiste

Eestis elavate lähisugulastega. Lastel on kodu ja lähedased ka Prantsusmaal ning nad on

sealse keskkonnaga harjunud. Sisuliselt ei ole vahet, kummas riigis lapsed elavad ja kumba

nad külastavad. Isa saab oma elu korraldada selliselt, et tegeleb laste Eestis viibimise ajal

nendega maksimaalselt ja planeerib külaskäike Prantsusmaale, samuti saab ta kaasa aidata

laste eesti keele oskuse arendamisele. Isal on lastega hea side ja ei ole alust arvata, et see laste

Prantsusmaale elama asudes ema pakutud suhtlusmahtu arvestades muutub.

7. Rae Vallavalitsus

toetas ema avaldust ning vanemate ja laste suhtluskorra määramist.

Lastel on mõlema vanemaga soe ja lähedane side ning mõlemad vanemad hoolivad lastest.

Poja parimates huvides on aga tagada talle parim võimalik jälgimine ja ravi. Prantsusmaa

arstid on poja tervise jälgimisega pikalt tegelenud ning ei ole teada, kas ravi ja lapse jälgimise

üle toomine Eestisse oleks poja parimates huvides. Vanemad on kunagi teinud ühise otsuse, et

lapse tervist on parim jälgida Prantsusmaal ning kuivõrd poja meditsiiniline abivajadus ei ole

seoses vanemate lahkuminekuga muutunud, peaksid nad olenemata erimeelsustest tagama

lapse tervise jälgimisel nii, nagu see oli nende kooselu ajal ja mis on ka lapse parimates

huvides. Prantsusmaa arstidel on ka SDS-i diagnoosiga patsientide ravis suurem kogemus.

Poja huvides on väga tähis ära hoida leukeemia teke ja kui tema seisundis peaksid toimuma

muudatused, ei pruugi enam olla võimalik teda Prantsusmaale transportida.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 28.06.2024 määrusega ema avalduse ja isa vastuavalduse vanemate

ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata ning rahuldas osaliselt ema

avalduse ja isa vastuavalduse vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramise osas.

Maakohus määras, et suhtluskord kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata ning suhtluskorra

rikkumisel on kohtutäituril vanema taotlusel õigus rakendada teise vanema suhtes

täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 21 ja 22 sätestatud abinõusid, s.o rahatrahvi ja aresti.

Maakohus jättis laste esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus määras järgmise suhtluskorra.

1) Lapsed viibivad isaga paarisnädala pühapäevast kell 18.00 kuni paaritu nädala

pühapäevani kell 18.00 ning emaga paaritu nädala pühapäevast kell 18.00 kuni

paarisnädala pühapäevani kell 18.00.

2) Lastele tuleb järele vanem, kelle suhtluskord algab.

3) Vanemad lepivad laste üleandmise koha kokku hiljemalt laupäeval kell 18.00. Kui

vanemad ei jõua kokkuleppele, siis toimub üleandmine selle vanema elukohas, kus

suhtluskord lõpeb.

4) Jõulupühad ja aastavahetuse on lapsed paarisaastal emaga ning paaritul aastal isaga.

Vanemad lepivad täpse ajavahemiku kokku hiljemalt 30.11. Kui vanemad ei jõua

kokkuleppele, siis on jõulupühade ja aastavahetuse ajavahemik 23.12–02.01.

5) Suvevaheajal, s.o ajavahemikul 01.06–31.08, on lapsed vaheldumisi kaks nädalat isa

juures ja kaks nädalat ema juures. Vanemad lepivad täpse suveajagraafiku kokku

hiljemalt 31.03. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, siis on lapsed esimesed kaks

nädalat isaga.

6) Isal on õigus lastega koos olla isadepäeval ja emal on õigus lastega koos olla

emadepäeval. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord.

2-23-5814

7) Vanem võib lastega enda suhtluskorra ajal reisida, kuid reisi sihtkohast ja pikkusest

tuleb teist vanemat teavitada. Kui vanem soovib reisida väljapool tema suhtlusaega,

siis tuleb selleks teise vanemaga kokkulepe sõlmida.

8) Erandina üldisest suhtluskorrast toimuvad poja ravireisid Prantsusmaale vm vastavalt

raviarsti korraldustele.

9) Lastel on õigus vanematega suhelda sidevahendite abil.

10) Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt

mõistetavalt e-kirja teel nõustunud.

8.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate ühise hooldusõiguse

osalise lõpetamine vajalik.

Kohtu ülesanne on hinnata, kas vanemad saavad jätkata ühise hooldusõiguse teostamisega või

tuleb ühte vanemat teisele eelistada ja anda talle mingis küsimuses ainuhooldusõigus. Seetõttu

ei anna kohus hinnangut sellele, millises riigis elamine, haridusasutuses õppimine või

tervisekeskuses ravimine oleks laste parimates huvides.

Mõlemad vanemad hoolivad lastest, suhtlevad lastega ja soovivad nende elus osaleda, mida

kinnitab ka menetluse ajaks määratud suhtluskorra toimimine. Lapsed tunnevad end mõlema

vanemaga hästi ning nende vahel on tugev kiindumussuhe. Kummagi vanema avaldusest ei

nähtu, miks tuleks teine vanem laste hooldusõiguslike küsimuste lahendamisest täielikult välja

jätta. Vanemad on siiani suutnud laste elukohta, haridusse ja tervisesse puutuvaid küsimusi

ühiselt lahendada. Ei ole tõendatud, et nad ei suudaks ühise hooldusõiguse teostamisega

jätkata. Ema ei ole esile toonud ületamatuid või tõsiseid erimeelsusi laste hariduse ja tervise

küsimustes. Dr C avaldas ärakuulamisel, et poja tervislik seisund ei vaja kiireloomulist

sekkumist ning raviplaaniga on võimalik jätkata Eestis ja käia kaks korda aastas Prantsusmaal

kontrollis. Isa ei ole vastu poja ravile Eestis ega Prantsusmaal ning on kinnitanud, et ei tee

takistusi poja raviks parimal viisil. Asjaolu, et ema on Prantsuse kodanik, kes soovib

kodumaale naasta, ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Selle asemel

saab vanemate ja laste suhtluskorda reguleerida nii, et tagatud oleksid vanemate ja laste

ühised pikemad reisimised ja kohtumised laste emapoolsete sugulastega ning laste silmaringi

laiendamine mõlema vanemaga reisides.

8.2.

Ema avaldus ja isa vastuavaldus on osaliselt põhjendatud vanemate ja laste

suhtluskorra määramise osas. Menetluse kestel on üldjoontes toiminud esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtluskord, mille järgi lapsed olid emaga reeglina neli ja

isaga kolm päeva nädalas. Kummagi vanema suhtlusmahtu ei ole vaja vähendada,

kuid suhtlemist tuleks reguleerida eespool märgitut arvestades. Kõiki asjaolusid ja

tõendeid, laste vanust ja siiani toiminud suhtlust arvestades on laste huvides

suhtluskord, mille üldreegli järgi on nad kummagi vanemaga vaheldumisi nädala

kaupa, suvevaheajal aga kahe nädala kaupa.

8.3.

Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg 1

alusel võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Määruse rikkumisel võib

kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse

trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti. Trahvi maksmine või

aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu

tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

Määruskaebus, vastumääruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

2-23-5814

9. Ema

esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ema avalduse

rahuldamata jätmise (resolutsiooni p-d 1 ja 3), isa avalduse osalise rahuldamise

(resolutsiooni p 4) ja suhtluskorra kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 5), ning teha

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada ema avaldus täies ulatuses.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad

asjaolud ja laste parimad huvid ning teinud selle tulemusel ebaõige lahendi. Ema jääb kõigi

varasemate seisukohtade juurde, lisades järgmist.

Asjas on võtmeküsimuseks poja SDS sündroom, millega kompleksseks tegelemiseks ei ole

Eestis tegutsevatel arstidel kompetentsi ja mille tõttu ei pruugi nad poja tervises või

analüüsides ära tunda sekkumist vajavaid muutusi. Vastavat kompetentsi omab aga

Prantsusmaal SDS sündroomile spetsialiseerunud haigla, kus poeg käib uuringutel ja kus ta ei

saa Eestis elades ravil olla. Sellegipoolest on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et ei

anna hinnangut sellele, millises riigis elamine, haridusasutuses õppimine või tervisekeskuses

ravimine oleks laste parimates huvides. Teisisõnu on maakohus ka ise välja öelnud, et ei

selgita välja laste parimaid huve, kuigi tegu on poja jaoks eluliselt tähtsa ja talle parimate

ravivõimaluste tagamise küsimusega. Seejuures ei ole ema kunagi väitnud, et ta soovib

Prantsusmaale naasta seetõttu, et see on tema kodumaa ja ta on Prantsuse kodanik. Maakohtu

sellekohane tõlgendus on ema alandav ja solvav, olukorras, kus tema Prantsusmaale kolimise

soov on ajendatud poja haigusest ja ta võitleb poja tervise eest.

Maakohus on ekslikult leidnud, et ema ei ole esile toonud vanemate vahelisi ületamatuid

erimeelsusi. Vanemate vahel on suured erimeelsused selles, mis riigi meditsiiniasutuses peaks

poega ravima. Samuti on neil erimeelsused lastega reisimise ja laste haridusasutuse

küsimustes. Poja tervise küsimused ei ole tavalised küsimused, vaid pojal on eluohtlik

sündroom, mis võib vajada kiireloomulist sekkumist. Ema soovib teha kõik selleks, et poeg

saaks parimad ravivõimalused Prantsusmaa kompetentsikeskuses, samas kui isa mõtleb vaid

sellele, kuidas on mugavam temal. Isa on järjepidevalt tegutsenud poja Prantsusmaale

uuringutele minemisele vastu, rääkimata poja parimaks raviks sealse kompetentsikeskuse

lähedusse kolimisest. Ema on pidanud esitama korduvaid esialgse õiguskaitse taotlusi pojaga

Prantsusmaale uuringutele minemiseks ja raviplaani kokkupanekuks. Eestis elades saab küll

pojale Prantsusmaal uuringuid teha, aga teda ei saa seal kiireloomulist sekkumist vajavate

muudatuste avastamiseks järjepidevalt jälgida ega ravida. Samas on isa vaielnud vastu ka

pojale Prantsusmaal tehtavale NGS testile, mida Eestis ei tehta, kuigi see on palju vähem

invasiivne kui luuüdi biopsia. Isa on keelanud ka emal Prantsusmaale reisimise koos mõlema

lapsega. Lisaks on vanemad ka Eestis elades vaielnud pidevalt laste haridusasutuse üle. Isa

leiab, et lapsed peaksid käima XXX lasteaias, ema aga on soovinud enda Eesti elukohajärgset

lasteaeda. Kuigi tütre terviseküsimustes ei ole suuri vaidlusi, on isa asunud seisukohale, et

kõik arstid peaksid suhtlema eesti keeles, jättes ema suhtlusest kõrvale. Nõusolekute saamise

teema muutus kohe aktuaalseks ka Prantsusmaale kolides. Vanemate ühise hooldusõiguse

säilimise korral jäävadki nad kohtus käima, sest iga uue uuringu, reisi, laste haridusasutuse

muudatuse vmt seonduvalt peaks ema esialgse õiguskaitse avaldusega kohtusse pöörduma.

Maakohus on jätnud äärmiselt suurt kaalu omavaid tõendeid tähelepanuta või hinnanud neid

ebaõigesti. Dr S ärakuulamisel avaldatust tuleneb, et kuigi poja haiguse progresseerumine on

kuude, mitte päevade küsimus, on luuüdi siirdamise planeerimine ajamahukas ning kui tegu

on kuude küsimusega, siis on juba kiire. Sel juhul ei ole enam võimalik ravikorraldust ja

luuüdi siirdamist teise haiglasse üle viia ega ka kolida. Pojal ei ole küll hetkel vajadust

meditsiinilise sekkumise järele, kuid kui tekib müelodüsplaasia või leukeemia, peab Dr S

avaldatu kohaselt kiiresti reageerima ning reaktsiooni kiirus tingib olulise vahe. Kui tekib

2-23-5814

vajadus kiireks reageerimiseks, ei pruugi enam olla võimalik poega transportida. Samuti

võtaks aega kohtult kiireloomuliseks raviks esialgse õiguskaitse korras nõusoleku saamine.

Maakohus ei ole hinnanud dr S ja ema väidet poja ravimite kättesaadavuse osas. Dr S selgitas,

et kompetentsikeskuses on parimad võimalused vajalike ravimite saamiseks, kuid Eestis võib

olla nende kättesaadavuse ja maksumusega tõsiseid probleeme.

Maakohus on jätnud tähelepanuta isa võimalused ja valmisoleku laste eest hoolitsemiseks. Isa

kinnitas viimasel istungil, et ta ei tööta ega plaani lähiajal tööle minna. Seejuures on

vanematel jagamata ühisvarasse kuuluv kinnistu, kus isa praegu elab. Isa on emale selgitanud,

et selle jagamise korral ei ole tal vahendeid uue eluaseme ostuks ja lastega kooselamiseks,

mistõttu on ta palunud kinnistu jagamata jätta. See on tõsiseks ohuks lastele ning vaja oleks

kindlaks teha isa valmisolek lapsi ülal pidada ka kinnistu jagamise korral. Ema on otsinud

endale töö, mis võimaldab tal tagada lastele kõik vajaliku, sh pojale vajaliku tervisekontrolli

ja ravi Prantsusmaal.

Ema juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu sellele, et laste esindaja ei esinda mitte laste, vaid

isa huve. Maakohus jättis selle aga tähelepanuta. Laste esindaja on menetluse käigus kaotanud

ema silmis usalduse, mistõttu palub ema hinnata tema tegevust ja võimalusel tema

asendamist. Vastasel juhul saab kahtluse alla seatud ausa kohtupidamise printsiip.

Maakohtu määratud suhtluskord ei ole täidetav ega taga poja uuringuid ja parimat ravi

Prantsusmaal. Maakohus on määranud, et reisimise erandiks üldisest suhtluskorrast on poja

ravireisid Prantsusmaale vastavalt raviarsti korraldustele. Samas ei anna ega saagi ükski arst

anda lapsega tervisekontrolli minemise korraldust. Kuivõrd isa on juba keelanud pojaga

reisimise uuringute tegemiseks, on maakohtu määratud suhtluskorda edasised vaidlused sisse

kirjutatud. Samuti ei taga see poja tervise pidevat jälgimist Prantsusmaal ja seetõttu võib poeg

ilma jääda ka vajalikust ravist sealses kompetentsikeskuses. Ema suhtluskorra ettepanek aitab

eelneva tagada, tagades samas ka laste ja isa igakülgse suhtluse ning lastele eesti keele oskuse

ja seotuse Eesti kultuuriga.

10. Isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Ema ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks. Isa

jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde, lisades järgmist.

Maakohus lähtus vaidlust lahendades õigesti hetkeolukorrast. Dr S on kinnitanud, et hetkel on

poja tervis hea, ta ei vaja meditsiinilist sekkumist ning tänase päeva seisuga ei ole kiiret

mingiteks muudatusteks. SDS-iga kaasnev oht seisundi kiireks progresseerumiseks ei tähenda

päevade küsimust, vaid jutt käib kuudest, kui üldse. Teisisõnu ei muutu poja terviseseisund

üleöö, vaid seal on eelduslikult järjestikused muutused, mida saab märgata regulaarsete

kontrollide käigus. Vanematel oleks seega vajaduse ilmnemisel aega mistahes muudatusi teha,

seejuures on Prantsusmaale reisimine vajadusel ka ette planeerimata võimalik päeva või paari

jooksul. Väide, et lapsel võib siis olla ebamugavam reisida, on hüpoteetiline ega saa anda

alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tänasel päeval. On suur võimalus, et poja tervis ei

muutu halvemaks ja piisab vaid tervisekontrollist kord või kaks aastas, millele isa ei ole

takistusi teinud ega plaani teha ka tulevikus. Kohatud on ema väited, et ta oli isa vastuseisu

tõttu sunnitud esitama esialgse õiguskaitse taotlusi, arvestades, et maakohus leidis korduvalt,

et ema taotlused olid põhjendamatud. Reisid poja tervisekontrolliks on alati toimunud. Isa ei

ole teinud midagi sellist, mis võimaldaks kahelda, et ta peab oma otsustes silmas laste huve.

2-23-5814

Maakohus on põhjendatult leidnud, et hetkel ei ole vanemate vahel selliseid erimeelsusi, mis

tingiks ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Erimeelsustele laste haridusküsimustes on

vanemad leidnud siiani koos lahenduse ning hetkeolukorraga seonduvalt ei ole vanemate

vahel vaidlusi ka laste tervise küsimustes. Ema määruskaebusest jääb mulje, et ta ei mõista, et

pojal ei ole praegu ravivajadust ja seetõttu ei ole praegu alust isale ette heita vastumeelsust

ravi osas. Isa ei ole kunagi avaldanud, et ta ei oleks (kiireloomulise) ravivajaduse tekkimisel

nõus poja raviga Prantsusmaal. Vanemate vahel sellekohase vaidluse tekkimine on

hüpoteetiline ega ole hetkel aktuaalne. Praegu ei ole seega mingit põhjust laste elusid

ulatuslikult ümber korraldada ja üht vanemat nende elust välja jätta. Laste huvides on, et neid

kasvatavad ja hooldavad mõlemad vanemad, ning oluline on tagada lastele võimalikult

stabiilne elukorraldus. Dr S kinnitusel on poja tervise stabiilsena hoidmiseks oluline vältida

stressi, kuid elukohariigi vahetus ja isast eraldamine seda paratamatult tekitaksid. Kuivõrd

pojal on Prantsusmaal ravikindlustus, on talle seal vajalik arstiabi tagatud ka siis, kui ta sinna

elama ei koli. Puudub statistika, millest järeldada, et Prantsusmaale kolimine vähendaks SDS-

iga kaasnevaid riske. Paraku ei saa olukorda kontrollida, vaid seda saab vaid jälgida.

Prantsusmaale kolimine muudaks seega olukorra mugavamaks vaid emale. Ema soovib naasta

oma koduriiki ja otsib selleks võimalust kohtu kaudu, kasutades selleks mh ära poja haigust ja

väidet, nagu ta oleks olnud sunnitud töökohta vahetama.

Vahepealne ravimite kättesaadavuse probleem võis dr S sõnul tarneraskuste tõttu esineda kogu

Euroopas. Lisaks on Eestis võimalike tarneraskuste korral olemas ravimitele alternatiivid.

Eestis on võimalused teha ka NGS testi ja selle laialdasem kasutuselevõtt on lähituleviku

küsimus. Kuigi Eestis on SDS-i kogemust vähem ja poega jälgitakse regulaarselt

Prantsusmaal, on siin mistahes kaasuvate haiguste korral olemas vajalikud spetsialistid.

Kohatu on heita isale ette pilooditööst loobumist, arvestades, et see andis isale võimaluse olla

lastega võrdse aja. Tähtsust ei ole sellel, kas vanemate ühisvara on jagatud või kas isale

laekub iga kuu töötasu, kuna ei ole kahtlust, et isa suudab laste eest piisaval määral hoolitseda

ja nende huve arvestada. Laste vajadused on isa juures kaetud.

Isa ei nõustu ema etteheidetega laste esindaja suunal.

11. Isa

esitas vastumääruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määratud suhtluskorra

reisimist puudutavat punkti (resolutsiooni p 5.7) selliselt, et vanem võib lastega reisida enda

suhtluskorra ajal, kuid mitte rohkem kui kahel korral aastas ja kuni kahe nädala pikkustel

reisidel, ning reisi sihtkohast ja pikkusest tuleb teist vanemat teavitada vähemalt kaks nädalat

ette, koos teabega reisil viibimise ja tagasijõudmise aegadest ja lennunumbrist. Samuti palus

isa tühistada maakohtu määruse isa avalduse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2)

juhul, kui ringkonnakohus leiab, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb laste viibimiskoha

määramise küsimuses lõpetada, ning rahuldada sel juhul isa vastuavaldus ja anda selles

küsimuses ainuhooldusõigus isale.

Vastumääruskaebuse väidete kohaselt on ema asunud suhtluskorda realiseerima selliselt, et

reisib lastega Prantsusmaale iga kuu. Sedavõrd intensiivne reisimine ei ole aga laste huvides

ja välistab isa võimaluse lastega reisida. Kogu reis kestab kokku umbes 10 tundi, mis on

väikestele lastele väga väsitav ning häirib praeguseid lennuaegasid ja ajavööndi muutust

arvestades oluliselt ka laste unerütmi. Laste unerütm taastub küll isa juures viibitud ajaga,

kuid algab ema poole reisimisega otsast peale. Olukorras, kus ema on juba sisuliselt kolimas

välisriiki, tuleks suhtluskorras reguleerida reiside arvu, et vältida laste liigset koormamist

reisimisega ja tagada ka isale võimalused lastega reisimiseks. Mõlemal vanemal võiks olla

õigus lastega reisida kaks korda aastas ja seda kuni kahe nädala pikkuselt. Arvestades, et ema

on siiani isa teavitanud lastega reisimise kavatsusest ette vähem kui päeva jagu ning ei ole

2-23-5814

isaga jaganud reisi algus- ja lõpukuupäevasid, tuleks suhtluskorda täiendada ka kohustusega

teavitada reisist vähemalt kaks nädalat ette ning seda koos teabega reisil viibimise ja

tagasijõudmise aegadest ja lennunumbrist. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et vanemate

ühine hooldusõigus tuleb laste viibimiskoha määramise küsimuses lõpetada, palub isa

rahuldada enda vastuavalduse ja anda selles küsimuses ainuhooldusõigus isale. Isa on kõiki

otsuseid tehes seadnud esile laste huvid ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Kuna ema soovib

lastega kolida välisriiki, ei ole talle ainuhooldusõiguse andmine laste huvides.

12. Laste esindaja

vaidleb ema määruskaebusele ja isa vastumääruskaebusele vastu,

nõustudes maakohu määrusega.

13. Tallinna Linnavalitsus

toetab ema määruskaebust, jäädes oma varasemate seisukohtade

juurde ja lisades järgmist.

Lapsed on sellises vanuses, et peavad peagi alustama kooliteed. Kui nad alustavad seda Eestis,

siis oleks poja tervise halvenedes Eestist Prantsusmaale kolimine ja sealse haridussüsteemiga

kohanemine kõigile osalistele korralduslikult keeruline ja põhjustaks lisastressi, eriti lastele.

Mõistlik ja laste huvides on laste püsielukohaks valida Prantsusmaa just praeguses vanuses,

kus nad suhtuvad mänguliselt õppimisse, lasteaeda jne, ja ei ole veel kooliteed alustanud.

Asjas esitatud tõenditest nähtub isa ähvardav suhtlusstiil emaga, mis näitab lisaks ka tema

suhtumist laste heaolusse ja vajadustesse vanemana. Vanemaks olemine eeldab igal hetkel

laste huvide ja heaolu esikohale ja ettepoole seadmist enda omast ning oskust nende vahel

vahet teha. Teise vanema ähvardustega survestamine ei ole hea viis vanema õiguste

teostamiseks ning kahjustab kaudselt laste heaolu, turvalisust ja huve.

Kui ema kaotas Eestis töö, otsis ta uusi võimalusi, kuidas tagada pojale tervisekindlustus ja

jätkuvalt parima tervisekontrolli saamise võimalused Prantsusmaal. Isa aga väitis viimasel

istungil maakohtus, et ta ei tööta ega plaani tööle asuda. Kuigi isa väitel suudab ta tagada enda

ja laste esmavajaduste katmise, ei ole ta pakkunud rahalist abi poja reisideks Prantsusmaale

tervisekontrolli eesmärgil. Need kulud on katnud ema. Isa on sõnades väljendanud oma

hoolivust lapse tervise suhtes, kuid on oma tegevusega andnud vastupidiseid signaale. Kuigi

isa laste Prantsusmaal tervisekontrollis käimist ei toeta, teeb ta takistusi, et ema ei saaks

jätkata uues töökohas. Samuti soovib ta piirata ema õigust lastega reisida neljale nädalale

aastas ning takistab laste kolimist Prantsusmaale. Isa ei pruugi aru saada olukorra tõsidusest

ning oma tegevuse kaugeleulatuvast mõjust laste heaolule, elule ja tervisele.

Siinsel juhul tuleb esikohale seada vaid poja huvid ning võimaldada tema igapäevast jälgimist,

ravi ja viibimist Prantsusmaal. Ema on oma tegevustes lähtunud ja tegutsenud vaid laste

huvides ja seadnud oma poja elu esikohale ning seda kõike isa toetuseta. Emale tuleb tagada

võimalus jätkata praegusel töökohal, et ta saaks tagada laste huvide kaitse, sh säilitada lastele

Prantsusmaal tervisekindlustuse ja regulaarse sissetuleku, osalemaks sealses

kompetentsikeskuses tervisekontrollis. Isal on võimalik leida töö, mida teha mh kaugtööna

Prantsusmaal, otsida seal elukoht ja osaleda igapäevaselt laste elus. Küsimus on aga valikutes,

st kas vanem tähtsustab ennast ja seab esikohale enda huvid ja mugavuse või laste huvid.

14. Rae Vallavalitsus

ei esitanud määruskaebusele ega vastumääruskaebusele seisukohta.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-5814

16. Isa esitas 04.10.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus piirata

ema suhtlusõigust selliselt, et emal oleks õigus lastega reisida enda suhtluskorra ajal mitte

rohkem kui kahel korral aastas kuni kahe nädala pikkustel reisidel, v.a poja tervisest

tulenevatel reisidel, ja lõpetada selles osas maakohtu määruse täitmine. Alternatiivselt

palus isa piirata ema suhtlusõigust kohtu äranägemisel ja kohustada ema lastega reisimiste

planeerimisel lähtuma laste heaolust ning keelata ülenädalased reisimised. Alternatiivselt

palus isa määrata esialgse õiguskaitse abinõu, mille järgi kohustab kohus vanemaid

ettekirjutuse alusel lastega reisima üksnes kohtu poolt määratud kordi aastas.

17. Ema esitas 06.10.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus laste ja

vanemate vahelise suhtluskorra muutmist ühenädalastelt perioodidelt kahenädalasteks

perioodideks ning laste üleandmise kellaaja muutmist pühapäeviti kella 18lt pühapäeval

kella 12ks. Ema palus sellise suhtluskorra määrata kuni põhiasjas lahendi jõustumiseni

selliselt, et lapsed on alates 03.11 isaga ning selle järel kahe nädala pärast emaga.

18. Ringkonnakohus peatas 15.10.2024 määrusega kohtu algatusel maakohtu 28.06.2024

määruse resolutsiooni p 5.1 viivitamata täitmise alates 03.11.2024 kuni asjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni, märkides, et ülejäänud osas jääb maakohtu määrus jätkuvalt

viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohus rahuldas vanemate esialgse õiguskaitse taotlused

osaliselt ning määras esialgse õiguskaitse korras maakohtu 28.06.2024 määruse

resolutsiooni p 5.1 asemel alates 03.11.2024 kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni

vanemate ja laste suhtlemise selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi kaks nädalat isaga ja

kaks nädalat emaga, esimesed kaks nädalat (03.11.2024–17.11.2024) viibivad lapsed

isaga, seejärel kaks nädalat (17.11.2024–01.12.2024) emaga jne, ning laste üleandmine

toimub iga paarisnädala pühapäeval kell 12.

19. Ringkonnakohus tegi vanematele 06.05.2025 kohtunõude, milles palus vanematel

selgitada oma avalduse eesmärki, sh seda, kas ema taotleb avaldusega üksnes laste

Prantsusmaal kolimise küsimuse ühekordset lahendamist ja isa on sellele vastu või on

kummagi vanema soov määrata edaspidi alati üksi lapse võimalik elu- ja viibimiskoht, sh

elukohariik. Ühtlasi palus ringkonnakohus emal sama täpsustada ka laste tervise- ja

haridusküsimuste osas – kas ema taotleb laste puhul koolivaliku õigust ja poja puhul

konkreetse raviotsuse tegemist või edaspidi alati üksi nende otsuste tegemise õigust.

Ringkonnakohus märkis, et vanemate esile toodud asjaolusid arvestades võib nende

vahelise vaidluse lahendamine olla saavutatav ka ühele vanematest ühekordse

otsustusõiguse andmise läbi ilma vanemate ühist hooldusõigust lõpetamata.

Ringkonnakohus palus vanematel juhul, kui nad taotlevad jätkuvalt ühise hooldusõiguse

osalist lõpetamist, tuua selgelt esile ja võimalusel tõendada asjaolud, mis annavad kummagi

lapse puhul alust jätta perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 järgi lapse viibimiskoha määramise

(ja tervise- ning haridusküsimustes) ainuhooldusõigus just sellele vanemale, sh kirjeldada ja

põhistada enda vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust

kummagi lapsega ja senist pühendumist kummalegi lapsele, laste tulevasi elamis- ja

haridustingimusi, laste sidemeid ja suhtluse tihedust lähedaste ja sõpradega mõlemas riigis

ning ka laste keeleoskust ja kultuurilist seotust, tuues asjaolud võimaluse korral esile

kummagi lapsega seoses eraldi.

Lisaks palus ringkonnakohus vanematel esile tuua, kuidas on toiminud laste elukorraldus laste

vahelduva elukoha puhul ja kas see võiks nii jääda ka edaspidi, sh kas vanemad suudavad

korralda laste elu, kui lapsed elavad vahelduvalt kummagi vanema juures, ning kas ja milline

on selle mõju kummalegi lapsele.

2-23-5814

20. Ema 14.05.2025 vastuse kohaselt on praegu esmaseks küsimuseks, kas ema saab lastega

Prantsusmaale kolida, et tagada pojale parimad ravivõimalused ning seeläbi ka parem elumus.

Ema eesmärk ei ole hiljem Prantsusmaa siseselt poja elukohta vahetada, mistõttu võib

vanemate vaidlus olla lahendatav ka emale ühekordse otsustusõiguse andmise teel. Samas, isa

käitumismustreid teades võib ta asuda ema kiusama ja jätta lapsed emale tagastamata,

mistõttu võib siiski vajalik olla vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha

määramise küsimuses ja selles osas emale ainuhooldusõiguse andmine. Laste hariduse ja

tervise küsimustes oleks samuti võimalik kaaluda emale ühekordse otsustusõiguse andmist

kooli või ravikoha valiku küsimuses, kuid isa senine käitumine näitab, et sel juhul võib hiljem

siiski probleeme tekkida, nt kui poja terviseküsimustes on vaja teha kiireloomulisi otsuseid,

isal avaneb võimalus ema piiramiseks, isa ei anna nõusolekut mõne laste huviringi osas,

lapsed peavad minema algkoolist põhikooli jne. Kokkuvõttes ei pruugi ühekordse

otsustusõiguse andmisega piirdumine olla vanemate vahelisi pidevaid probleeme ja suuri

vahemaid arvestades piisav ja laste huvides.

Emal on parem vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada. Ema on vaimselt ja

emotsionaalselt stabiilne, empaatiavõimeline ning laste vajadustele keskenduv vanem. Tal on

tugev sotsiaalne tugivõrgustik ja peresidemed Prantsusmaal ning toetav töökeskkond. Ta on

end harinud teaduspõhise laste kasvatuse valdkonnas, osaleb aktiivselt laste haridusasutuste

kogukondades ning on avatud koostööle spetsialistide ja haridustöötajatega. Tulenevalt

aastatepikkusest kogemusest esmaabis ja riskijuhtimises, oskab ta säilitada rahu ka keerulistes

meditsiinilistes olukordades, mis on oluline poja haigust arvestades. Uus töökoht annab talle

ka keskmisest kõrgema majandusliku valmisoleku laste kasvatamisel (tema brutopalk on 75

500 eurot aastas). Ema saab laste vajaduste toetamiseks oma tööd paindlikult korraldada, sh

saab ta võtta lapsehoolduspuhkust, töökoormust vähendada ja teha kaugtööd kodust

Prantsusmaal.

Emal on Prantsusmaal FFF’s oma maja ning Eestis lahusvarana korter ja ühisvarana isa

praegune elukoht XXXs. Ema tasub ka suurema osa lastega seotud kuludest, sh kõik kulud

Prantsusmaal ning Prantsusmaa ja Eesti vahel reisimise kulud, kuid ka suurema osa laste

eralasteaia kuludest Eestis. Prantsusmaal töötamine võimaldab emal säilitada ka poja

tervisekindlustuse ja seega ravi võimaluse Prantsusmaal. Samal ajal ei ole teada, millistest

vahenditest elab isa, kes enam tööl ei käi.

Lapsed räägivad nii eesti kui ka prantsuse keelt ning on Prantsusmaa kooliga väga hästi

kohanenud, mida kinnitab kooli direktori vastus emale. Lastel on Prantsusmaal tekkinud

stabiilsed sotsiaalsed sidemed, nad tunnevad end seal turvaliselt ning on motiveeritud õppima.

Ema toetab laste kakskeelsust ja seda, et nad saavad tulevikus ise valida, kumma riigi

kodanikud nad soovivad olla.

Ema on edendanud mõlema lapsega vastastikust usaldust ja lähedussidet ning on lastele

pühendunud. Lapsed tunnevad end ema juuresolekul stressirohkete meditsiiniliste toimingute

tegemisel turvalisemalt. Tütar on väga avatud suhtleja ning nad mõistavad emaga üksteist ka

mitteverbaalselt. Kuigi poeg armastab enda isa ja naudib temaga koos veedetud aega, on ta

siiski emasse äärmiselt kiindunud. Ema seab esikohale laste emotsionaalsed vajadused, olles

nende jaoks kohal, pöörates neile tähelepanu ning pakkudes neile keskkonda, kus nad

tunnevad end turvaliselt, kuulduna ja toetatuna. Ema tegeles varem poja terviseprobleemidega

üksi, sest isa ei soovinud neid mõista. Ema pühendumus tähendab ka tuleviku planeerimist

ning vaimset ja logistilist ettevalmistust juhuks, kui poja tervis järsult halveneb. Poja arstiabi

jaoks peaks olema paigas kõige tõhusam plaan, sest poeg ei parane kunagi ja perel ei ole teist

võimalust asju korda teha.

2-23-5814

Prantsusmaal on koolivaheaegu kokku 16 nädalat viiel perioodil, s.o suvel kaheksa nädalat

ning oktoobris, jõuludel, veebruaris ja aprillis üks nädal, mis võimaldab säilitada lastele

regulaarse kontakti isa ja teiste Eestis elavate sugulastega ning eesti keelega ja Eesti

kultuuriga, samuti saaks isa veeta lastega Prantsusmaal aega laste kooliajal. Emal on plaan

müüa FFF’s asuv linnamaja maha ning osta või ehitada piirkonda eramu, kus lastele oleks

tagatud kõik kõige paremad elamistingimused. Pojal oleks Prantsusmaal juurdepääs kogu

meditsiinilisele- ja arengutoele, mida ta võib vajada. Ema tagaks lastele ka juurdepääsu nende

lemmikhuvidele. Lapsed jätkaksid õpinguid väikses, 64 õpilasega YYY’i riigikoolis, kus on

lastele tagatud individuaalne tähelepanu ja erinevad arendustegevused. Lastel on Prantsusmaal

tugev tugivõrgustik ning nad on lähedased seal elavate pereliikmetega, eriti vanaisaga, kellega

nad veedavad kõik kolmapäevad. Neil on seal ka palju sõpru. Eestis on nende tugivõrgustik

piiratud isapoolse vanaemaga.

Laste vahelduv elukorraldus Eesti ja Prantsusmaa vahel on vastuvõetav vaid ajutise

lahendusena menetluse ajal, ent pikaajaliselt ei ole see laste huvides ega ka praktiliselt

teostatav.

21. Isa vastuse kohaselt seisneb vanemate vaheline vaidlus peamiselt selles, kas lapsed

peaksid elama Eestis või Prantsusmaal, ning selle küsimuse lahendamisega langevad ära

vaidlused teistes hooldusõiguse küsimustes. Seetõttu võib piisata ka ühele vanemale laste

elukoha määramise küsimuses otsustusõiguse andmisest ja see otsustusõigus tuleks anda isale,

kuid ka vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel viibimiskoha määramise küsimuses tuleks

ainuhooldusõigus anda isale.

Laste huvides on säilitada ennekõike stabiilne elukeskkond, turvalisus ja mõlema vanema

hoolitsus nii suures ulatuses kui võimalik ning need huvid on enim kaitstud isa otsuste

tulemusel, ning isa jääb selles osas maakohtu menetluses esitatu juurde. Isa rõhutab veelkord,

et vanemad kohtusid Eestis ja otsustasid lapsed siin ühiselt üles kasvatada ning lapsed on alati

Eestis elanud, kus neil on ka vajalik sotsiaal- ja tugivõrgustik. Isal ei ole Prantsusmaaga sellist

seost ja võimalusi Prantsusmaal toimetulekuks nagu emal on Eestiga ja Eestis. Isal on olemas

majanduslik valmisolek ja võimekus laste eest hoolitsemiseks ning ta suudab tagada lastele

kõik eluks vajaliku, kui lapsed on temaga. Samas ei ole tal võimalik lubada endale ja lastele

igakuist reisimist, eksklusiivset eluviisi, erakoole, mitut kodu erinevates riikides jne, mis

oleks vajalik siis, kui laste elukoha üle otsustaks ema. Seetõttu katkeks isa suhtlus lastega

senisel kujul.

Isa on seadnud kõigis otsustes esikohale laste huvid, tal on lastega väga lähedane suhe, ta on

olnud pühendunud laste eest hoolitsemisele ning tal on vaimne ja majanduslik valmisolek

lapsi kasvatada. Isa on alati elus esikohale seadnud lapsed ja pere, seades töö ja eneseteostuse

teisejärgusliseks. Ta vähendas pärast tütre sündi oma töökoormust, et veeta rohkem aega

perega, ning ei läinud vahetult enne poja sündi toimunud koondamist kohe uuele tööle, vaid

tegeles kodus lastega. Ka ajal, mil isa töötas piloodina Taanis, reisis ta eranditult kõigil

vabadel päevadel ja puhkuste ajal koju Eestisse ning veetis aega lastega. Kuna maakohtu

määratud ajutine suhtluskord ei sobinud isa töögraafikuga, otsustas ta oma senisest tööst

loobuda ja omandada uue eriala, mis võimaldaks tal olla laste jaoks iga päev olemas. Isa õpib

XXX IT süsteemide arendamise erialal, mille lõpetanud teenivad tavaliselt 2–4 kordset Eesti

keskmist palka. Isa kogutud säästud võimaldavad tal karjääripöörde ellu viia. Isa saab ka

välja teenitud aastate pensioni, tasemeõppes osalemise toetust ning dividenditulu

investeeringutelt. Isa elamistingimused tagavad lastele vajaliku hoole ja stabiilsuse ka

tulevikus. Eestis on laste jaoks olemas mõlemad vanemad ja seeläbi säilib paremini ka seos

mõlema riigi keele ja kultuuriga. Prantsusmaa väikelinnas FFF’s ei ole miskit, mis toetaks

sidet eesti keele ja Eesti kultuuriga.

2-23-5814

Prantsusmaale kolimine oli ema vaba ja teadlik karjääri esikohale seadev valik, mistõttu ei saa

tema elu- ja töökohta Prantsusmaal tuua ettekäändeks laste eraldamisest nende

harjumuspärasest keskkonnast.

Laste huvides ei ole vahelduv elukoht ja regulaarne reisimine kahe riigi vahel. Senine

reisimine on olnud lastele koormav ning häirib liigselt laste igapäeva elu, õppetööd, suhteid

sõpradega, üritustel osalemist ning spordi- ja huvitegevustega tegelemise võimalusi. Sellises

vanuses lapsed vajavad stabiilsust ega peaks pidevalt kohanema ning neil ei peaks olema

elukohta ja kooli korraga kahes riigis. Pojale märtsis 2025 tehtud vereproovi järgi on tema

kasvajamarkerid kerkinud üle normi, mis näitab negatiivset muutust poja tervises alates

tihedamast reisimisest. Isa ei kavatse kunagi osaleda laste pidevas kahe riigi vahet reisimises.

22. Ringkonnakohus kuulas 02.06.2025 lapsed XXX eralasteaias ära. Poeg oli

ärakuulamisel pigem vaoshoitud ja kidakeelne. Temaga joonistamise käigus peetud vestluse

kokkuvõttena saab järeldada, et ta tunneb end Eestis paremini kui Prantsusmaal, kuid

emotsionaalselt on talle lähedasem ema (kui saab haiget, soovib emaga olla). Tütar oli

ärakuulamisel avatud ja jutukas. Temaga joonistamise käigus peetud vestlusest selgus, et talle

väga meeldib elada Prantsusmaal, samuti oli tema emotsionaalselt lähedasem emaga. Mõlema

lapse avaldatust jäi mulje, et kummalgi ei ole Eestis ega Prantsusmaal väga häid sõpru ei

lasteaias ega ka mujal (tütar nimetas siiski Eestis kodu juures ühte head sõpra). Pojale meeldis

rohkem Eesti lasteaed. Tütrele meeldis Prantsusmaal, sest seal käib ta juba eelkoolis ja õpib.

Prantsusmaa vanavanemate kohta ei osanud kumbki midagi öelda, küll aga rääkisid nad Eesti

vanaemast ja vanaisast (üksikutest seikadest koos nendega). Kumbki ei avaldanud, et talle

oleks Eesti ja Prantsusmaa vahel liikumine seni väsitav olnud. Tütar oli väga huvitatud

vanemate probleemile lahenduse leidmisest ning talle meeldiks elada Prantsusmaal, sh oli ta

nõus, et isa käib külas. Poeg ei väljendanud selget eelistust oma elukorralduse osas, kuid poja

vastustest ja kehakeelest võis välja lugeda, et talle on väga oluline olla isaga koos ja teha

temaga kõike koos.

Laste omavahelised suhted näisid olevad tavapärased õe-venna lähedased suhted, kuid tütar

avaldas soovi olla vahepeal kummagi vanemaga üksi (mitte alati koos vennaga).

23. Ringkonnakohus kuulas vanemad 02.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtus ära

(toimikusse lisatud ärakuulamise protokoll).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Kolleegium leiab, et ema määruskaebus ja isa vastumääruskaebus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada

isa vastuavalduse

rahuldamata jätmise

osas

laste

Prantsusmaale

kolimise

küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks (määruse resolutsiooni p 2) ja

osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p-d 5.7 ja 5.8).

Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega rahuldab isa vastuavalduse laste

Prantsusmaale kolimise küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks ja annab isale

ainuotsustusõiguse laste Prantsusmaale kolimise küsimuses, samuti muudab lastega välisriiki

reisimise ning pojaga tema terviseuuringute ja -kontrolli eesmärgil Prantsusmaale reisimise

korraldust. Muus osas ei ole alust maakohtu määrust muuta.

25. Kolleegium võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel tõenditena vastu

ema määruskaebusele lisad (dtl-d 1517–1527), isa vastumääruskaebuse lisad (dtl-d 2364–

2367), isa 18.02.2025 seisukoha lisad (dtl-d 2190 – 2914), isa 14.05.2025 seisukoha lisa (dtl

2-23-5814

2285–2289), ema 14. ja 15.05.2025 seisukoha lisad (dtl-d 2303–2306, 2310–2311) ning ema

30.05.2025 seisukoha lisa (dtl-d 2348–2349).

26. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määrust tema

ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja suhtluskorra määramise avalduse rahuldamata

jätmise ning isa suhtluskorra määramise avalduse rahuldamise osas, isa aga tema vanemate

ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja osaliselt maakohtu määratud suhtluskorra osas.

Sisuliselt vaidlustavad seega vanemad maakohtu määrust tervikuna, mistõttu kontrollib

ringkonnakohus selle seaduslikkust ja põhjendatust terves ulatuses.

27. Kolleegiumi hinnangul on maakohus lähtunud ekslikult sellest, et vanemad on suutnud

ühiselt lahendada laste elukoha küsimuse, ning on menetlusõiguse norme rikkudes lähtunud

vaid ema avalduse ja isa vastuavalduse taotluste sõnastusest ja lahendanud neid hooldusõigust

puudutavas osas PKS § 137 lg 1 alusel, hindamata, kas vanemate erimeelsuse oleks võimalik

lahendada PKS § 119 alusel. Kolleegium on seiskohal, et vanemate erimeelsus laste

Prantsusmaale kolimise küsimuses on lahendatav PKS § 119 alusel.

27.1.

Kolleegium selgitab, et vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes

võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab

hooldusõigus, mis tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja

õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu

(isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi

asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul

lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Ühise hooldusõiguse korral teostavad

vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolsuskohustust omal

vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui

vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega

seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu

korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu

viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud

olulised ja millised igapäevaelu küsimused. Vanemate võrdsuse põhimõttest on

põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis

takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist.

Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses

otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise

lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 24; RKTKm

05.01.2022, 2-21-233, p-d 13 ja 14).

Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus esmalt välja selgitama, milles vanemate

erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades,

milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5).

PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava

ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada.

Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud

hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse

otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle

ainuhooldusõigus antud. Ühe vanema lapsega välisriiki elama asumise soov võib olenevalt

asjaoludest ja avalduse eesmärgist anda alust nii ühele vanemale lapse elukoha määramise

küsimuse otsustamiseks ühekordse otsustusõiguse andmiseks PKS § 119 alusel kui ka

2-23-5814

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise küsimuses PKS §

137 lg 1 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga

ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja

andma menetlusosalistele võimaluse avaldada arvamust. Arvestada tuleb ka seda, et vanemate

ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise

vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning mõlema vanema

ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses. Kui lapsel on mõlema

vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest

hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on

hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist

kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku

hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu

korral lapse suhet mõlema vanemaga (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 18; RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-15915, p-d 25–27; RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm

05.01.2022, 2-21-233, p 15).

27.2.

Mõlemad vanemad on esitanud kohtule avalduse PKS § 137 alusel ning ema on

taotlenud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha määramise,

tervise- ja haridusküsimustes ning isa laste viibimiskoha määramise küsimuses.

Vanemate vahelised erimeelsused lastega seotud küsimustes on võrsunud sellest, et

ema soovib kolida lastega Prantsusmaale, põhjendades seda eelkõige poja sündroomi

arvestades talle parima jälgimise ja parima võimaliku ravi tagamisega. Isa hinnangul

ei ole poja tervislik seisund praegu selline, et see tingiks vajaduse asuda

Prantsusmaale elama, ning laste huvides on säilitada harjumuspärane keskkond ja

mõlema vanema võrdne hoolitsus, mis on tagatud Eestis elades. Mõlemad vanemad on

vastuses ringkonnakohtu 06.05.2025 kohtunõudele möönnud, et vanemate

erimeelsused võivad olla lahendatavad ühele vanemale kolimise otsustamiseks

ühekordse otsustusõiguse andmisega. Isa leiab, et sellega langevad ära vaidlused ka

teistes küsimustes, kuid ema arvates oleks vajalik talle ka laste kooli- ja ravikoha

valiku küsimuses ühekordse otsutusõiguse andmine. Samas leiab ema, et

otsutusõiguse andmisest ei pruugi piisata, sest isa senine käitumine annab alust arvata,

et isa võib siiski tulevikus hakata probleeme tekitama ning otsuste ühine vastuvõtmine

võib olla takistatud.

27.3.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et vanemad suudavad

lahendada laste edasise elukoha küsimuse ühiselt, kuivõrd vanemad on selles

küsimuses täiesti vastandlikel seisukohtadel – ema leiab, et lapsed peaksid kolima

Prantsusmaale ning isa leiab, et nad peaksid jätkama Eestis elamist – ja nad ei ole

suutnud selles küsimuses sisuliselt alates 2022. a suvest kokkuleppele jõuda (vt ema

01.06.2022 sõnum isale, dtl 573; vanemate 27.08.2022 vestluse väljavõte, dtl 81 jj;

vanemate 25.01.2023 vestluse väljavõte, dtl 602 ning vanemate menetlusdokumendid

siinses menetluses). Ringkonnakohtule ei jäänud seejuures

02.06.2025 toimunud vanemate ärakuulamisel muljet, et nad suudaksid selle küsimuses

üksmeelele jõuda ka edaspidi. Jättes välja selgitamata, milles täpselt seisnevad vanemate

erimeelsused, ning käsitades vanemate avaldusi üksnes ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise avaldusena ja jättes need avaldused rahuldamata, jättis maakohus vanemate vahel

tekkinud erimeelsused sisulise lahenduseta.

27.4.

Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et vanemate vahel oleks selliseid

erimeelsusi laste viibimiskoha määramise küsimuses, mis tingiks selles küsimuses

nende ühise hooldusõiguse täieliku lõpetamise või ka selle lõpetamise üksnes laste

2-23-5814

elukoha määramise ja/või välisriiki reisimise küsimuses, ning vastavas osas ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmise. Nagu eespool märgitud, on vanemate

erimeelsused laste elukoha, kuid paljuski ka lastega välisriiki reisimise küsimuses

võrsunud ema soovist kolida lastega Prantsusmaale, kuid see on küsimus, mille saab

lahendada ka kolimise küsimuses ühekordse otsustusõiguse andmisega ühele

vanemale ning välisriiki reisimise küsimuses suhtluskorra määramisega. Kui on selge,

kas lapsed elavad edaspidi Eestis või Prantsusmaal, ei ole kolleegiumil alust arvata, et

vanematel oleks vaidlusi nende täpsema elukoha osas Prantsusmaal või Eestis,

arvestades ka seda, et vanemate esitatust on aru saada, et Prantsusmaale elama asudes

elaksid lapsed ema elukohas FFF’ linnas ning Eestis oleks neil maakohtu määratud

suhtluskorda arvestades sisuliselt vahelduv elukoht isa ja ema juures (kumbki vanem

ei ole vaielnud vastu võrdsele suhtluskorrale juhul, kui lapsed jäävad elama Eestisse).

Arvestades ka seda, et mõlemal vanemal on lastega lähedane suhe ja nad suudavad ja

tahavad laste eest hoolitseda ning laste huvid ei tingi praegu ulatuslikema muudatuste

tegemist vanemate ühises hooldusõiguses, on põhjendatud vanemate ühise

hooldusõiguse säilitamine ning vanemate erimeelsus laste elukoha üle on lahendatav

ühele vanemale Prantsusmaale kolimiseks ühekordse otsustusõiguse andmise teel PKS

§ 119 alusel.

27.5.

Seejuures ei ole asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid ema väidet, et isa andis

talle nõusoleku lastega Prantsusmaale kolimiseks ning muutis hiljem oma meelt (vt

ema 17.04.2023 avalduse p-d 1.36–1.38, dtl-d 11–12). Vanemate vahelise 23.06.2021

vestluste väljavõttest nähtub, et ajal mil ema oli pojaga Prantsusmaal haiglas, nõustus

ta sellega, et vanemad elavad koos lastega Eestis (dtl 67). Ema avaldas isale

11.05.2022 soovi panna tütar Prantsusmaal lasteaeda/algkooli ajaks, mil ta on lastega

ajutiselt Prantsusmaal, millega isa nõustus (dtl 571) ja andis 13.05.2022 ka nõusoleku

registreerimaks tütre XXX'i kooli FFF’s (dtl 123). Ema avaldas isale aga alles

01.06.2022, et tema arvates on parim, kui lapsed elavad temaga Prantsusmaal ja

reisivad 3–4 korda aastas Eestisse (dtl 573). Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et

isa oleks ema vastava ettepanekuga nõustunud. Samas on vanemate juunis ja augustis

2022 toimunud vestlustest näha, et isa soovis, et ema tuleks lastega tagasi Eestisse

eelnevalt kokku lepitud ajal (dtl 574), ning et isa ei ole nõus, et lapsed lähevad kooli ja

elavad Prantsusmaal (dtl 81 jj).

28. Võttes arvesse nii vanemate menetlusdokumentides kui ka ringkonnakohtu korraldatud

ärakuulamisel kummagi vanema esile toodud kaalutlusi, millest lähtudes nad otsustaksid laste

Prantsusmaale kolimise, on kolleegiumi hinnangul laste huvides anda selle küsimuse

otsustusõigus isale.

28.1.

Ema on peamise kaalutlusena, millest lähtudes ta otsustaks laste Prantsusmaale

kolimise, toonud esile poja tervise, s.o pojale nii parima võimaliku jälgimise kui ka

ravi tagamise, mis omakorda tingib ka tütre kolimise, et poega ja tütart teineteisest ja

tütart emast ei lahutataks. Samuti on ta esile toonud, et tal ei ole Eestis võimalik leida

sellist tööd, mis vastaks tema kvalifikatsioonile ning võimaldaks tal tagada endale ja

lastele head elulaadi, sh tasuda poja tervisekindlustuse eest Prantsusmaal, et tagada

talle seal vajalikud uuringud ja ravi. Ema on määruskaebuses vaielnud vastu maakohtu

määruses toodule, nagu ta sooviks Prantsusmaale naasta seetõttu, et see on tema

kodumaa ja ta on Prantsuse kodanik, rõhutades veelkord poja tervist kui primaarset

kaalutlust. Ema erinevatest esialgse õiguskaitse taotlustest on võimalik aru saada, et

ema peab tähtsaks ka laste sidet Prantsusmaal elavate sugulastega ja Prantsuse

kultuuriga, kuid ta ei ole neid esile toonud kui kaalutlusi, millest lähtudes ta otsustaks

2-23-5814

laste kolimise. Isa on põhiliste kaalutlustena laste Prantsusmaale kolimise küsimuse

üle otsustamisel märkinud lastele stabiilse ja harjumuspärase elukeskkonna ning

mõlema vanema hoolitsuse ja maksimaalse osalemise laste elus.

28.2.

Kolleegium mõistab poja sündroomi arvestades ema suurt muret tema tervise

pärast ning soovi tagada talle parim võimalik jälgimine ja ravi, kuid leiab, et praegu ei

eelda see poja Prantsusmaal elamist, mistõttu ei ole sellel kaalutlusel hetkeseisuga

määravat tähtsust. Pojal on diagnoositud SDS, mis on haruldane pärilik eluaegne

haigus, mis pärsib mh oluliselt luuüdi normaalset talitust ning mille puhul esineb suur

risk eluohtlikeks tüsistusteks, sh haigestumiseks müelodüsplastilisse sündroomi

(leukeemiaeelne seisund) või ägedasse müeloidleukeemiasse. Poja raviarst Eestis dr S

selgitas 04.06.2024 ärakuulamisel (dtl 1369 jj), et sündroomiga kaasnevad

tervisehäired võivad muutuda ajas raskemaks, kuid jääda ka stabiilseks. Seetõttu

kaasneb selle sündroomiga pidev jälgimine, et negatiivsed muutused avastada ja neile

reageerida võimalikult varajases etapis. Poega jälgitakse peamiselt Prantsusmaal, kus

tehakse iga aasta maikuus geneetiline vereanalüüs (NGS test), mille alusel koostatakse

poja raviplaan, ning septembris järelkontroll, kontrollimaks raviskeemi muudatuste

mõju pojale (vt nt ema 26.03.2023 seisukoha p 1.1, dtl-d 275–276, SA Tallinna

Lastehaigla 23.01.2024 vastus, dtl 1079). Eestis jälgitakse poega vahepealsel ajal ja

tehakse lihtsamaid seisundi dünaamikat jälgivaid uuringuid, samuti infektsioonide ravi

ja arengut soodustavat taastusravi (SA Tallinna Lastehaigla 23.01.2024 vastus, dtl

1079; dr S 04.06.2024 ülekuulamine, dtl 1379). Poja seisund on praegu hea ja ainsaks

raviks on profülaktiline antibiootikumi ravi (dr S 04.06.2024 ülekuulamine, dtl 1371),

mida poeg saab vanemate

02.06.2025 ärakuulamisel avaldatu kohaselt külmal viiruste hooajal. Hetkel on viirused ja

palavik dr S hinnangul pojale sama ohtlikud nagu igas selles vanuses patsiendile, kuid jälgida

tuleb seda, kas need tingivad muutusi tema vereanalüüsis (dr S 04.06.2024 ülekuulamine, dtl-

d 1370–1371).

Kolleegiumi hinnangul nähtub eelnevast, et pojale on täielikult tagatud talle vajalik jälgimine

peamiselt Prantsusmaal ja toetavalt ka Eestis, mis on vanemate ühise otsuse alusel sel moel

toimunud juba pikemat aega. Poja jälgimist peamiselt Prantsusmaal asuvas

kompetentsikeskuses (Pariisi Trousseau haigla, mis konsulteerib uuringuid ja järelkontrolli

läbiviivat CHU Estaing Clermont-Ferrand haiglat poja raviplaani osas) on soovitanud ka dr S

(poja 27.04.2023 saatekirja ambulatoorsele vastuvõtule anamnees, dtl 759), kes on 04.06.2024

ülekuulamisel selgitanud, et kompetentsikeskustes on rohkem kogemusi varaste muutuste

äratundmiseks, mida tema ei pruugi oma vähesema kogemusega ära tunda (dtl-d 1369–1370).

Kuigi isa on teatud hetkedel seadnud kahtluse alla poja Prantsusmaal jälgimise vajaduse (vt nt

isa 26.04.2023 seisukoht, dtl 271; isa 30.05.2024 esitatud küsimused dr S ülekuulamiseks, dtl

1313 jj), on ta siiski korduvalt kinnitanud, et ta ei tee sellele takistusi (vt nt isa 30.05.2023

seisukoha ja vastuavalduse p 2.12, dtl-d 555; maakohtu 13.06.2023 ärakuulamise protokoll,

dtl 788; isa 26.08.2024 vastuse ema määruskaebusele ja vastumääruskaebuse p 2.6, dtl 2355).

Ema on küll väitnud, et ta on pidanud mitmel korral isa takistuste tõttu taotlema pojaga

Prantsusmaale uuringutele või järelkontrolli minemiseks esialgset õiguskaitset, kuid asja

materjalidest nähtub, et tegelikult on isa andnud emale nõusoleku pojaga Prantsusmaale

minekuks, kuid ema on soovinud pojaga Prantsusmaale minna kas isa võimaldatust

pikemateks perioodideks või võtta kaasa ka tütre (vt vanemate 20.04.2023 vestlus, dtl 291 jj;

isa 26.04.2023 seisukoht, dtl 271; maakohtu 27.04.2023 määrus, dtl 835 jj; maakohtu

19.07.2023 ärakuulamise protokoll, dtl 923; maakohtu 24.07.2023 määrus, dtl 934 jj; isa

19.12.2023 seisukoha p-d 2.9–2.14, dtl-d 1040–1041; maakohtu 20.12.2023 määrus, dtl 1048

jj; isa 22.04.2024 seisukoha p 2.3, dtl 1260; maakohtu 23.04.2024 määrus, dtl 2388 jj).

Seetõttu ei ole kolleegiumil alust leida, et isa oleks takistanud poja jälgimist Prantsusmaal, või

2-23-5814

et ta asuks seda tegema tulevikus. Kolleegiumil ei ole ka alust arvata, et Prantsusmaa ja Eesti

haiglad ei saaks vajadusel üksteisega poja jälgimise küsimustes konsulteerida (vt nt SA

Tallinna Lastehaigla 23.01.2024 vastus, dtl 1081; poja 18.10.2023 digiloo haigusjuhtumi

väljavõtte kokkuvõte, dtl 1158), sh et jälgimisel osutuks märkimist väärivaks takistuseks

keelebarjäär.

Arvestades, et poeg ei vaja praegu täiendavat ravi ega pruugi seda ka tulevikus vajada, ei ole

praegu aktuaalne kaalutlus tagada talle Prantsusmaal parim võimalik ravi. Ema on küll

leidnud, et Eestis elamine takistab pojale parima võimaliku ravi osutamist kiireloomulist

sekkumist vajavatel juhtudel, kuid dr S selgitas 04.06.2024 ülekuulamisel (dtl-d 1369), et

SDS-i puhul tekivad negatiivsed muutused üldiselt aja jooksul ning tänase päeva seisuga ei

ole kiiret (dtl

1370). Oluline on need muutused võimalikult vara avastada, mis on praeguse jälgimisega

tagatud. Samuti on oluline muutustele kiiresti reageerida, sh võtta kiirelt vastu raviotsused ja

alustada raviga, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole see poja Eestis elamisel takistatud. Dr S on

selgitanud, et poja seisund võib küll kiiresti progresseeruda, kuid see on kuude, mitte päevade

küsimus, seejuures on ka näiteks luuüdi siirdamise planeerimine ajamahukas protsess (dtl-d

1380). Kolleegiumi hinnangul on poja huvides, et vanemad võtaksid poja seisundi

negatiivsetel, täiendavat ravi tingivatel muutustel otsused ravi küsimustes vastu nii kiiresti kui

võimalik, ning kolleegiumil ei ole alust kahelda, et vanemad seda ka teevad, pidades silmas

pojale parima võimaliku ravi tagamist, mis olenevalt tema konkreetsest ravivajadusest võib

olla tagatud nii Prantsusmaal kui ka Eestis. Kui peaks realiseeruma vähetõenäoline

stsenaarium, kus pojal tekib kohest sekkumist vajav muutus n-ö üleöö ning ta on sel hetkel

Eestis (mis võiks sama hästi kõne alla tulla ka ema taotletud suhtluskorra alusel) ja tema

transportimine Eestist Prantsusmaale ei ole võimalik, ei ole kolleegiumil alust kahelda, et

poeg saaks talle vajaliku ja kvaliteetse ravi ka Eestis. Seda kinnitab mh SA Tallinna

Lastehaigla 23.01.2024 vastuses toodu, mille kohaselt on Eesti arstid pädevad regulaarselt

jälgima vereanalüüse seoses SDS-ga kaasneda võiva luuüdi puudulikkuse ja leukeemiaga ning

Eesti arstid on pädevad ja neil on piisav kogemus, et ravida mh avalduda võivat leukeemiat

(dtl-d 1080–1082).

Kolleegiumi hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada ka seda, et pojal jääksid

Eestis talle vajalikud ravimid kätte saamata. Kuigi 2022. a alguses esinesid üleeuroopalised

penitsilliinide tarneraskused (dr S 04.06.2024 ülekuulamine, dtl 1370) ja pojale määratud

antibiootikum ei olnud seetõttu üle kuu aja Eestis kättesaadav (vt nt ema 22.02.2023 e-kiri dr

Sle, dtl 1153 jj) ning 19.12.2022 seisuga ei olnud Eestis ajutiselt kättesaadavad paratsetamool,

ibuprofeen ja antibiootikumid (vanemate 19.12.2022 vestlus, dtl 1162), ei ole siiski teada, et

poeg oleks kordagi vajalike ravimiteta jäänud. Pojale määratud antibiootikumidele on ka

alternatiive (dr S 04.06.2024 ülekuulamine, dtl 1378).

28.3. Olukorras, kus poja tervis ei eelda jälgimise tagatuse ja ravivajaduse puudumise (v.a

hooajaline antibiootikumiravi) tõttu tingimata Prantsusmaale kolimist ning poja ärakuulamisel

avaldatu kohaselt ei ole ta Prantsusmaaga kohtumenetluse ajal kohanenud ning talle on isa

väga tähtis, on tema Prantsusmaale kolimise üle otsustades kõige tähtsamaks kaalutluseks

praegu see, et tal säiliks senine lähedane suhe ja kontakt nii isa kui ka emaga. Seda kaalutlust

peab ringkonnakohtu hinnangul paremini silmas isa, kes peab silmas, et emal säiliks lastega

lähedane suhe, on varem teinud emale ettepaneku elada vaheldumisi lastega pere endises

elukohas (nn pesamudel) ning taotles ka siinses vaidluses võrdset suhtluskorda (laste

vahelduvat elukohta kummagi vanemaga). Kuna poja sündroomi kaalutlusel ei ole vaja poja

elukohta tingimata vahetada, on ka tütre Prantsusmaale elama kolmise üle otsustades

2-23-5814

tähtsaimaks kaalutluseks tema senise lähedase suhte ja kontakti säilitamine nii isa kui ka

emaga.

28.4. Kaalukas on ka isa argument tagada lastele harjumuspärane elukeskkond. Lapsed on

sündinud ning kuni vaidlustatud määruse tegemiseni elanud ja kasvanud Eestis, mistõttu saab

Eestit pidada nende harjumuspäraseks elukeskkonnaks ka praegu, olenemata sellest, et

viimase aasta on lapsed veetnud enam-vähem võrdselt mõlemas riigis. Seejuures on kummalgi

vanemal Eestis oma kodu ning lapsed on juba elanud vahelduvalt kummagi vanema juures.

Mh on ema väljendanud korduvalt valmidust naasta Eestisse, kui kohus ei anna talle õigust

elada lastega Prantsusmaal. Arvestades seda, et poja ärakuulamisel ilmnes, et ta ei ole

Prantsusmaal kohanenud, ning ka ema avaldas ärakuulamisel, et pojal on tema

isikuomadustest tulenevalt uute olukordadega üldiselt raske kohaneda, on poja heaolu ilmas

pidades oluline tagada talle tuttav ja harjumuspärane elukeskkond. Kuigi ema on igati valmis

poega elukorralduse muudatuste sisseviimisel toetama, peab isa poja vajadust tuttava ning

stabiilse elukorralduse järgi paremini silmas. Kuigi tütre puhul ei ole sel aspektil sedavõrd

suurt kaalu, arvestades mh tema kohanemist ja huvi Prantsusmaal elamise vastu, ei ole

kumbki vanem pidanud silmas seda, et lapsi võiks teineteisest lahutada.

28.5. Iseenesest tuleb laste teise riiki kolimise üle otsustades arvestada ka vanemate huve,

kuid neid ei saa pidada primaarseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetav, et vanem soovib tagada lastele maksimaalselt häid

kasvutingimusi ja elulaadi, mistõttu on vanemale oluline, et ta teenib võimalikult head

sissetulekut, kuid see kaalutlus ei kaalu üles laste vajadust säilitada senine väga hea lähedane

suhe ja koos kasvamise võimalus mõlema vanemaga. Kuigi ringkonnakohus pidas

kohtumenetluse ajaks vanemate ja laste suhtluse ajutisel reguleerimisel oluliseks ema

eneseteostusvabadust, ei ole sellel kaalutlusel vanemale laste püsiva kolimise küsimuses

otsustusõiguse andmise otsustamisel määravat kaalu. Mh ei saa asja materjalidest järeldada, et

emal ei oleks võimalik Eestis piisavalt tasuvat tööd leida. Ema on küll tõendanud, et ta võib

tagasi Eestisse tulles kaotada praeguse töö, sest see ei võimalda töötamist mujalt kui

Prantsusmaalt (ema ja BBB 15.05.2024 töölepingu artikkel 5, dtl 1344; GGG 28.05.2025 kiri,

dtl-d 2348–2349), ning tal on Eestis turu väiksuse tõttu keeruline leida tööd lennuandmete

seirejuhina (ema endise kolleegi F kiri, dtl 1997 jj; A OÜ 29.12.2023 vastus ema tööle

kandideerimisele, dtl 1339), kuid see ei näita, et emal ei oleks Eestis lennundusvaldkonnas

üldse erialast tööd, arvestades mh ka kaugtöö tegemise võimalusi, ning et ta peaks leppima

madalapalgalise klienditeenindaja rolliga, nagu ta avaldas 02.06.2025 ärakuulamisel. Kuigi

ema sissetulek võib Eestisse tagasi tulles väheneda, ei võimalda asja materjalid asuda

seisukohale, et ema ei leiaks Eestis sellist tööd, mis võimaldaks tal jätkuvalt end ja lapsi ülal

pidada. Kuna vanemad suutsid varem tagada selle, et pojal oli ravikindlustus ja ta sai käia

Prantsusmaal uuringutel, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et vanemad ei saaks tagada

pojale vajaduse korral jälgimist ja ravi Prantsusmaal, kui ema peaks olema sunnitud

praegusest tööst loobuma. Seega ei ole ema poolt silmas peetud ema sissetulekul laste

kolimisküsimuse otsustamisel määravat kaalu.

Asjaolule, et isa ei tööta praegu, ei ole samuti põhjust erilist kaalu anda. Isa on nii oma

menetlusdokumentides kui ka 02.06.2025 ärakuulamisel selgitanud, et ta õpib ning saab välja

teenitud aastate pensioni ja õppetoetust ning lisaks on tal säästud, mis võimaldavad tal ennast

ja lapsi vähemalt järgmised kolm aastat ülal pidada ka töötuna. Seega ei ole sellel ema

kaalutlusel tähtsust.

28.6. Kuigi oluline on ka laste enda soov, lähtuvad mõlemad vanemad ärakuulamisel avaldatu

kohaselt sellest, et arvestada tuleb laste eakohaseid soove. Arvestades laste vanust (poeg on

2-23-5814

4aastane ja tütar 6-aastane), ei ole nende avaldatud soovidel hetkel määravat kaalu, kuid

vanuse kasvades tuleb vanematel seda üha enam nende elukohariigi muutmise küsimust

otsustades arvestada. Last hooldades ja kasvatades peavad vanemad PKS § 116 lg 3 järgi

arvestama, et lapse võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb ning

kui lapse arengutase seda võimaldab, peavad vanemad arutama lapsega hooldus- ja

kasvatusküsimusi. 28.7. Hinnates vanemate kaalutlusi koosmõjus, suudab isa ringkonnakohtu

hinnangul pidada laste kolimise küsimuse otsustamisel paremini silmas laste huve, mistõttu on

põhjendatud anda isale õigus otsustada laste püsivalt Prantsusmaale kolimise üle. Kuigi isa on

praegu laste kolimisele vastu, ei tähenda see seda, et aja möödudes, sh asjaolude muutudes ja

laste vanemaks saades ei võiks ta laste eakohaseid soove arvestades otsustada lubada lastel

püsivalt Prantsusmaale kolida, kui ühes sellega säilib lastel võimalus isaga koos kasvada või

piisavalt koos aega veeta.

29. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei anna emale laste viibimiskoha määramise osas

ainuhooldusõigust ega ka laste Prantsusmaale kolimise küsimuses ainuotsustusõigust, langeb

ära ka vajadus anda emale laste tervise ja haridusküsimustes ainuhooldusõigus.

Vanemate vahel ei ole laste tervise ja hariduse küsimustes selliseid erimeelsusi, mis tingiksid

nendes küsimustes vanemate ühisesse hooldusõigusesse sekkumise ning laste huvides on see,

et vanemad otsustavad nii nende tervise kui ka haridusega seotud küsimusi jätkuvalt ühiselt.

Arvestades seda, et poja tervise jälgimine on tagatud ja ta ei vaja praegu täiendavat ravi, ei ole

vanematel praegu poja tervise osas ühtki lahendamata olulist küsimust, st vanemate ühisesse

hooldusõigusesse sekkumine poja raviasutuse valiku küsimuses oleks seega ennatlik ning ka

vastuolus Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt peab asja lahendades arvestama

hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda (RKTKm

19.05.2021, 2-20-1708, p 21). Ema ei ole esile toonud ühtegi tütre tervisega seotud vanemate

erimeelsust. Vanemate erimeelsused laste hariduse küsimustes on olnud tingitud sellest, et nad

ei ole suutnud ühiselt otsustada, kas lapsed jätkavad elamist Eestis või kolivad Prantsusmaale

ning käivad seega lasteaias/koolis Eestis või Prantsusmaal (vt nt vanemate 27.08.2022

vestluse väljavõte, dtl 81 jj; vanemate 19.09.2022 vestluse väljavõte, dtl 290 jj; vanemate

25.01.2023 vestluse väljavõte, dtl 602; vanemate 16.09.2024 vestluse väljavõte, dtl 1788;

vanemate 16.09.2024 vestluse väljavõte, dtl 2006 jj).

30. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud suhtluskord üldjoontes laste

huvidele, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määratud suhtluskorra punkte, mis puudutavad

lastega välisriiki reisimist ja poja tervise kontrolli puudutavaid reise Prantsusmaale.

30.1. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks

on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela

lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse

korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja

vanust, ning vältida tuleb seda, et reisimine oleks lapsele liiga koormav. Kohtu ülesandeks on

vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega

2-23-5814

suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist

reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Seejuures ei ole kohus TsMS §

477 lg-st 5 tulenevalt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, mis tähendab mh seda, et kaaluda tuleb kõiki võimalikke

suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid laste ja vanemate piisava suhtlemise (vt RKTKm

09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKm

15.02.2023, 2-21-5895, p-d 15 ja 16, RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes,

kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu

kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel,

kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 30.2.

Maakohus on määranud suhtluskorra, mille alusel veedavad lapsed üldreeglina vaheldumisi

nädala ema ja nädala isaga, suvevaheajal aga vaheldumisi kaks nädalat ema ja kaks nädalat

isaga. Lisaks on maakohus eraldi reguleerinud vanemate ja laste suhtlemist jõulupühade ja

aastavahetuse perioodil ning emade- ja isadepäeval, samuti vanemate õigust lastega reisida

enda suhtluskorra ajal ning poja ravireise Prantsusmaale. Ema arvates ei taga maakohtu

määratud suhtluskord poja tervise pidevat jälgimist ja võimalikku vajaminevat parimat ravi

Prantsusmaal. Samuti ei ole ema arvates täidetav poja ravireise ettenägev suhtluskorra punkt,

sest raviarst ei saa anda poja tervisekontrolli mineku osas korraldusi, ning seetõttu on

suhtluskorda juba edaspidised vaidlused sisse kirjutatud. Isa arvates tuleb olukorda arvestades

suhtluskorras reguleerida ka reiside arvu, et vältida laste liigest reisimisega koormamist ning

tagada ka isale võimalus lastega reisida. Muus osas ei ole vanemad vastu vaielnud maakohtu

määratud suhtluskorrale, sh laste võrdsele suhtlemisele kummagi vanemaga. Kolleegiumil ei

ole ka põhjust arvata, et laste võrdne suhtlus vanematega, mis on alates vaidlustatud määruse

tegemisest toiminud nädala kaupa ning alates ringkonnakohtu 15.10.2024 esialgse õiguskaitse

määrusest kahe nädala kaupa, ei oleks laste huvides.

30.3. Arvestades seda, et ema soovib elada lastega Prantsusmaal, kuid pikemat perspektiivi

silmas pidades on laste huvides stabiilne elukorraldus, sh elu- ja õppekoht ühes riigis, tuleb

muuta ka maakohtu määratud suhtluskorra punkti, mis näeb ette laste vahelduva elukoha, kuid

ei täpsusta vanematel lastega välisriiki reisimist.

Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse korral peavad lahus elavad vanemad

otsustama lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt. Samas on vanemate

lahuselu korral hooldusõiguslikul vanemal ajal, mil laps viibib teise vanema nõusolekul või

kohtulahendi alusel tema juures, PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi õigus otsustada üksi lapse

igapäevaelu küsimusi, s.o tavaküsimusi, mis esinevad sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei

mõjuta.

Puhkusereisid Euroopa Liidu piires on ringkonnakohtu hinnangul sellised reisid, mida pered

tavapäraselt teevad ning mis ei mõjuta püsivalt lapse arengut, mistõttu võib vanem otsustada

selliste reiside tegemist üksi ajal, mil laps viibib tema juures. Seega ei ole selliste reiside

tegemiseks üldjuhul vaja ka teise vanema nõusolekut. Ringkonnakohtu hinnangul mõjutaks

aga pikemas perspektiivis püsivalt lapse arengut see, kui lapse vahelduva elukoha korral

soovib vanem lapsega pidevalt teise riiki reisida, sest sellisel juhul tekiks lapsel vahelduv

elukoht eririikides ning see mõjutab oluliselt lapse elukorraldust ja koolikohustuse täitmist

ning pideval reisimisel võivad olla ka muud olulised mõjud lapse arengule, samuti heaolule ja

tervisele. Seetõttu saaks selline reisimine olla lubatav üksnes teise vanema nõusolekul.

Nagu ülal märgitud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul siinses asjas põhjendatud anda emale

laste Prantsusmaale kolimise küsimuses ainuotsustusõigust. Samuti ei ole põhjendatud anda

2-23-5814

emale laste viibimiskoha määramiseks ainuhooldusõigust, mis võimaldaks tal ilma isa

nõusolekuta piiramatult lastega Prantsusmaale reisida. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta

laste huvidele nende vahelduv elukoht erinevates riikides. Seejuures ei ole ka kumbki vanem

pidanud vahelduvat elukohta erinevates riikides pikas perspektiivis laste huvidele vastavaks.

Küll aga on emal PKS § 145 lg-te 2 ja 3 alusel õigus ilma isa nõusolekuta reisida lastega

Euroopa Liidu piires (sh Prantsusmaale) sagedusega, mis ei mõjuta oluliselt laste elu.

Arvestades seda, et tegemist on Eesti-Prantsuse perega, saab pere senist elukorraldust ja

harjumusi arvestades pidada tavapäraseks seda, et suvevaheaja vältel võivad lapsed reisida

kummagi vanemaga Euroopa Liidu piires (sh ema lastega Prantsusmaale) alati, kui lapsed on

suhtluskorra järgi selle vanemaga, kuid muul ajal saab tavapäraseks reisimiseks pidada nende

pere puhul seda, et ema reisib lastega välisriiki kuni kolm korda aastas ning isa kuni üks kord

aastas. Ringkonnakohus peab laste tavapäraste reiside arvu määrates silmas, et

kohtumenetluse ajal toimunud laste sage reisimine ei ole olnud lastele ülemäära koormav, st

lapsed on reisimisega harjunud. Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et laste huvides on

säilitada sidet Prantsusmaal elavate sugulastega ning õppida paremini tundma prantsuse

kultuuri ning rääkima prantsuse keelt. Seetõttu on tavapärane see, et ema reisib lastega

rohkem kui isa. Ringkonnakohus peab silmas sedagi, et tavapärane reisimine ei või takistada

lastel koolikohustuse täitmist, st peab üldjuhul toimuma koolivaheaegadel, mistõttu ei saa

sellest sagedasemat reisimist pidada tavapäraseks.

30.4. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrust muuta ka poja terviseseisundist

tingitud reiside osas.

Nagu ülal märgitud, ei ole siinsel juhul põhjendatud lõpetada vanemate ühist hooldusõigust

poja tervist puudutavates küsimustes. Mh ei kinnita asja materjalid seda, et vanematel oleks

seoses Prantsusmaal poja tervise jälgimise ja uuringutega erimeelsusi. Seetõttu ei ole pojale

adekvaatse ja vajaliku ravi tagamiseks põhjendatud lõpetada vanemate ühist hooldusõigust ka

osas, mis puudutab pojale Prantsusmaal terviseteenuste osutamist. Vanemad on seni

korraldanud poja terviseseisundi jälgimise nii Eestis kui ka Prantsusmaal ning suudavad

ringkonnakohtu hinnangul ka edaspidi otsustada poja terviseseisundi jälgimist ja ravi

puudutavaid küsimusi (sh vajalike toimingute tegemise Prantsusmaal) PKS § 145 lg 1 järgi

ühiselt. Seda järeldades arvestab ringkonnakohus, et pojal ei ole hetkel peale hooajalise

profülaktilise antibiootikumiravi muud ravivajadust ning tema tervise jälgimiseks piisab kahel

korral aastas Prantsusmaal käimisest. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtul praegu alust arvata, et

vanematel võiksid tekkida poja tervise halvenemise korral erimeelsused, mille tõttu jääks

pojale vajalik ravi ühise otsustusõiguse korral õigeaegselt tagamata. Mõlemad vanemad

hoolivad väga oma lastest ja nende tervisest ning asja materjalidest ei saa järeldada, et isa

käitumise tõttu oleks pojale vajaliku ravi tagamine viibinud.

Olukorras, kus vanemad on sama meelt, et poja terviseseisundi jälgimine ja selleks vajalike

uuringute tegemine Prantsusmaal on vajalik, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada

vajalikuks ka uuringute tegemiseks poja reisimist emaga Prantsusmaale kuni kaks korda

aastas. Arvestades seda, et sel ajal viibib emaga ka tütar, võib tavapäraseks pidada ka tema

reisimist samal ajal emaga kaasa. Neid reise saab pidada PKS § 145 lg-te 2–3 alusel sellisteks,

mille puhul ei ole vaja isa nõusolekut, kui ema reisib poja terviseseisundi jälgimiseks ja

uuringute tegemiseks Prantsusmaale ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel tema juures.

Samas ajal, mil lapsed viibivad isa juures, on sellistes reisideks vaja PKS § 145 lg 1 järgi isa

nõusolekut. Seega tuleb emal korraldada poja tervisekontroll Prantsusmaal eelkõige ajal, mis

lapsed viibivad suhtluskorra järgi emaga. Kui ema soovib poja tervise kontrollimiseks reisida

pojaga Prantsusmaale ajal, mil lapsed viibivad isaga, peab isa sellega nõus olema.

2-23-5814

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et isa ei annaks pojale reisimiseks nõusolekut enda

suhtluskorrajärgsel ajal, kui ema suhtluskorra järgsel ajal ei peaks meditsiiniasutusest

tulenevalt olema poja tervisekontroll Prantsusmaal võimalik.

30.5. Muus osas ei ole põhjust maakohtu määratud suhtluskorras muudatusi teha. Kolleegium

märgib siiski, et vanemad peaksid lastega suhtlemisel alati esile seadma laste huvid ja olema

vajadusel paindlikud, sh tegema järeleandmisi ja suhtluskorda erakorraliselt muutma, kui laste

huvid seda tingivad, sest lapsi puudutavaid otsuseid vastu võttes peavad ka vanemad

juhinduma eelkõige laste, mitte enda huvidest.

31. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus ema määruskaebuse ja isa

vastumääruskaebuse osaliselt ning tühistab vaidlustatud määruse isa vastuavalduse

rahuldamata jätmise osas laste Prantsusmaale kolimise küsimuses ainuotsustusõiguse

saamiseks (määruse resolutsiooni p 2) ja osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas

(määruse resolutsiooni p-d 5.7 ja 5.8). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega rahuldab isa vastuavalduse laste Prantsusmaale kolimise küsimuses

ainuotsustusõiguse saamiseks ja annab isale ainuotsustusõiguse laste Prantsusmaale kolimise

küsimuses, samuti muudab lastega välisriiki reisimise ning pojaga tema terviseuuringute ja -

kontrolli eesmärgil Prantsusmaale reisimise korraldust. Muus osas ei ole alust maakohtu

määrust muuta.

32. Vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades on õiglane jätta nii määruskaebuse kui ka

vastumääruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste

enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi

kanda.

33. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi

esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust

saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)