2-25-5829/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-25-5829

Tsiviilasi

Bondora AS hagiv Y.U vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

11650,11 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929;

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg, e-post xxx;

Kostja: Y.U, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Y.U hageja Bondora AS kasuks põhivõlg 8653,82 eurot

(1499.96+7153.86) ja viivis hagiavalduse esitamiseni summas 2031,4 eurot

(352.1+1679.3) ning alates hagiavalduse esitamisest (16.04.25) viivis VÕS 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt Y.U hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 840

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Y.Uil tasuda Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja Y.U (kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

05.03.2022 nr xxx, 28.06.2022 nr xxx. Lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale

krediidisummad järgmiselt: 1) 05.03.2022 summas 2 100.00 eurot (summa 132.00 eurot

on hageja arvestanud lepingutasu katteks; lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu

üldtingimused p 4.1); 28.06.2022 summas 8 200.00 eurot (summa 518.00 eurot on hageja

samuti arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu nr xxx krediidi kogukulumäär on

50.77% ning lepingu XXX krediidikulukuse määra 50,13%. Kostja on tasunud viidatud

laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 600.04 eurot, mille arvel on hageja

vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude (tagastamata

krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 1 499.96 eurot. Vastavalt VÕS §

113 lg-le on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata

võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud

seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 352.1 eurot. Hageja on viivist arvestanud

alates laenulepingu ülesütlemisest.

Kostja on tasunud laenulepingu xxx alusel laenumakseid kokku summas 1046.14 eurot,

mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja

põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 7

153.86 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega

viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevaga on

hageja viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 1679.3

eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.

Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ning tegi oma veebikeskkonnas

viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Kostja kohustus

krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena , kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt

maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 15. kuupäevaks tagasimakse summas

83.72eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse,

kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 28.04.2023 ütlema

lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused.

Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda

käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.

Hageja palub mõista Y.Uilt Bondora AS kasuks välja 1499.96 eurot ning viivis

hagiavalduse esitamiseni summas 352.1 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis

VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase

täitmiseni. 2. 7153.86 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 1679.3 eurot ja

alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. menetluskulud ning hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 02.06.25.a isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse

määrasid (50,77%, 50,13%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.21.a määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ja alates 31.05.22.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. 05.03.22 sõlmitud

lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 50,77% ning 28.06.22 sõlmitud lepingu

kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 50,13%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%; 16,30*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud

krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Hageja sõlmis tarbijakrediidilepingud 05.03.22 nr BLxxx, mille alusel sai kostja laenu

summas 2100 eurot (sh lepingutasu 132 eurot) ning 28.06.22 nr XXX alusel summas

8200 eurot (sh 518 eurot lepingutasu; dtl 10-80). Kostja tasus lepingu nr BLxxx alusel

laenumakseid summas 600,04 eurot ning lepingu XXX alusel laenumakseis summas

1046,14 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet.

Hageja nõuab kostjalt põhinõuet 8653,82 eurot (1499,96+7153,86) ning viivist arvestab

seadusjärgses määras kuni hagi esitamiseni summas 2031,4 eurot (352,1+1679,3) ning

edaspidist kuni nõude tasumiseni. Hageja kostjalt intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu kohus

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 840 eurot ning välja

mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 840 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 840 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ning muid kulusid tsiviilasja

materjalidest ei nähtu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (840

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik