2-24-142937/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-24-142937

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1425,23 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Rediem Capital AB, välisriigi

registrikood (Rootsi Kuningriik) 559310-4697;

lepinguline esindaja: Alar Liivamägi, e-post:

xxx, xxx;

Kostja: X (end. G), isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Rediem Capital AB kasuks põhivõlg 1160,80 eurot,

sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 120 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast (05.03.2025) kuni põhivõla

tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (25.06.2025) kindlas summas,

so 40,07 eurot, ja edasi protsendina põhivõlalt.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena 434,20

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Rediem Capital AB alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid

19.07.2022 kirjalikus vormis krediidikontolepingu (laenuleping või leping), mis koosneb

hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehest. Leping sõlmiti tähtajaga 33 kuud. Lepingu üldtingimuste esimese lõigu ja

punktide 3.5. ja 3.6. kohaselt kohaldub lepingule laenuandja hinnakiri. Laenulepingu

alusel sai kostja kauba ostude finantseerimiseks laenu 1603,57 eurot (laenusumma,

põhiosa või põhivõlg). Laenuandja on laenusumma kostja ostude eest tasumisena välja

maksnud ja leping hakkas kehtima.

Esialgne intressimäär laenujäägilt: 41,12 % aastas 0,11% päevas, Esialgne krediidi

kulukuse määr aastas: 45,82 %, Viivitusintressi määr: 24,15 % aastas 0,0671 % päevas,

Maksetähtaeg: Iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja on lepingu

täitmiseks tasunud kogusummas 412,77 eurot. Hageja arvestab kõik laekunud maksed

põhiosa tagastamiseks. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest saatis laenuandja

09.04.2024 kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles tuletas

täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda

ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue

sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks

läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 24.04.2024 ütles laenuandja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu

laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ülesütlemise eelse seisuga oli

sissenõutavaks muutunud ja osaliselt või täielikult tasumata nelja kuu (põhiosa) maksed

(10.01.2024–10.04.2024), mistõttu ülesütlemine oli põhjendatud ja kehtiv ka

vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärge

arvestades. Pärast lepingu lõppu saatis laenuandja kostjale võla tasumise nõudega

vähemalt kolm meeldetuletuskirja, 09.05.2024, 23.05.2024 ja 14.06.2024. Kostja pole

võlga olulises osas tasunud, kuid tegi ühe makse: 18.07.2024 summas 30 eurot, mille

hageja arvestab põhiosa tagastuseks. 06.09.2024 loovutas laenuandja lepingust tuleneva

nõude hagejale, mida tõendab 27.02.2025 kirjalik nõude loovutamise teade. Hageja on

kostja uus võlausaldaja ja peab võla tasuma hagejale.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1160,80 eurot,

sissenõudmisega seotud kulud 15,00 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 120,00 eurot; põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni,

tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina

põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 06.04.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra

(45,82%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Seega 19.07.22 kostja ja laenuandja

vahel krediidikontolepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr 45,82% vastas Eesti

Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,3*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on arvestanud kostjalt tasutud summad (442,77 eurot) ainult laenatud põhisumma

katteks (1603,57-442,77=1160,8) ning viivist (sh edaspidist viivist) arvestab

seadusjärgses määras. Hageja kostjalt peale põhinõude ja seadusjärgse viivise intresse ei

nõua. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu

andmisel ei kontrolli. Pärast lepingu lõppu saatis laenuandja kostjale võla tasumise

nõudega vähemalt kolm meeldetuletuskirja, 09.05.2024, 23.05.2024 ja 14.06.2024

(3*15 eurot). Seega on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulu osas 15 eurot VÕS §

113.2 lg 1, lg 2 p 3 alusel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 280 eurot ja esindustasu

134,20 eurot (käibemaksuga), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja

mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi koostamine 110 eurot

(+km). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on

esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu

alusel peab kohus põhjendatud õigusabikulu summas 110 eurot (+km). Tulenevalt TsMS

§ 484.2 on põhjendatud hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku on

põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 434,20 eurot

(110+km+280+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(434,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik