2-24-146553/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-24-146553

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi X vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1879,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused,

registrikood 10625474; lepinguline esindaja:

Kristjan Vahar, e-post: xxx;

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks võlgnevus

summas 1684,60 eurot, millest laenu põhiosa summas 1576,40 eurot, viivis summas

108,20 eurot, ning alates 15.02.2025.a kuni põhinõude summa 1576,40 eurot täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks

menetluskuludena 555 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda AS Era Liisingu Inkassoteenused

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Esialgne võlausaldaja (CreditStar Estonia AS) ja X sõlmisid interneti vahendusel

09.07.2021.a lepingu. Peale lepingu tingimuste kinnitamist kostja poolt 2021-07-09 kell

17:44:17 saadeti esialgse võlausaldaja poolt 2021-07-09 kell 17:49:13 leping kostja poolt

märgitud e-posti aadressile. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja

kasutuslimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud

krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Selle kohta saadeti kostja e-posti aadressile.

Kostja on taotlenud laenu kaks (2) korda. Kostja esitas 09.07.2021 kell 17:49:10 interneti

teel laenutaotluse 1000 euro saamiseks. Kostja esitas 12.07.2021 kell 10:36:41 interneti

teel laenutaotluse 2000 euro saamiseks. Esialgne võlausaldaja on aktsepteerinud kaks

Kostja poolt esitatud laenutaotlust ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale kaks

laenumakset. Esialgne võlausaldaja kandis kostjale üle järgmised laenatud summad

Kuupäev: 09.07.2021 ülekantud summa: 1000,00 EUR ning 14.07.2021, ülekantud

summa: 1000,00 EUR. Kokku on esialgse võlausaldaja poolt kostjale ülekantud laenuna:

1000 + 1000 = 2000 eurot. Kostja on laenatud summad kätte saanud ja kostja on hakanud

laenatud raha kasutama. Antud asjaolusid tõendab ka see, et kostja on laenatud raha

tagastamiseks teinud esialgsele võlausaldajale makseid. Pärast kostjale laenude

ülekandmist saatis Esialgne võlausaldaja kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada

laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt

20.07.2024.a. Kostjale saadetud laenutingimuste (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht) lk 1 on märgitud, et krediidisummaks on 2000 eurot ja lepingu perioodiks on

36 kuud. Leheküljel 2 on märgitud, et tasumisele kuulub: vastavalt maksegraafikule laenu

põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev makse – makse suurus maksimaalselt kokku

102.50 eurot, tagasimaksete sagedus maksegraafiku korral: tagasimaksed toimuvad

igakuiselt lepingus toodud tähtpäeval. Kokku kuni 36 makset, intress on arvestatud

osamakse sisse. Intress makstakse järgmiselt: arvestatud intress kuulub tasumisele

igakuiselt laenu põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval, 2000 eurot on maksimaalne

krediidilimiit ja 3690 eurot on maksimaalne krediidilimiidi kogukulu. Lisaks on lk 2

märgitud, et intressimäär on 45.30 % aastas ja tegemist on fikseeritud intressimääraga.

Krediidi kulukuse määr on 55.99% aastas, ning krediidikulukuse määra arvutamise

eeldused on järgmised: krediidilimiit 2000 eurot võetakse kasutusele viivitamata ja täies

ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel, igakuise tagasimakse suurus on 102.50 eurot,

tagasimakse tähtaeg on 36 kuud, intressimäär 45.30 % aastas. Kostja ei tasunud esialgsele

võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkuleppele, mistõttu esialgne võlausaldaja

loovutas nõude Kostja vastu hagejale. Kostja teavitati nõude loovutamisest. Kokku on

kostja sooritanud laenu tagastamiseks makseid summas: 2,52 + 6,00 + 5,03 + 102,50 +

205,05 + 102,50 = 423,60 EUR. Kostjale oli kokku laenatud 2000,00 eurot. Seega

seisuga 14.02.2025 on kostjal tagastamata laenupõhiosa 2000,00 – 423,60 = 1576,40

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 20.07.2024.a. Rohkem tagasimakseid ei

ole Kostja sooritanud ning Hageja on arvestanud kõiki kostja poolt sooritatud

tagasimakseid ainult ja täielikult laenatud põhisumma katteks. Hageja ega esialgne

võlausaldaja ei ole ühtegi Kostja tagasimakset arvestanud ühegi muu kohustuse katteks.

Seega on kostja võlgnevus hagejale seisuga 14.02.2025 tagastamata laenupõhiosa eest

1576,40 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 1684,60 eurot,

millest laenu põhiosa summas 1576,40 eurot, viivis summas 108,20 eurot; alates

15.02.2025.a kuni põhinõude summa 1576,40 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; riigilõiv summas 315,00 eurot;

õigusabikulud summas 180,00 eurot ning alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni

menetluskulude summa 495 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud

kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja

vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu

alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 1684,60 eurot. Lisaks palub hageja

kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 15.02.2025.a, kuni põhinõude summa 1576,40

eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 26.03.25.a ning

menetluskulude nimekiri 12.04.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra

(55,99%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2021.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. Seega laenuandja poolt 09.07.21

ning 14.07.21 laenu aktsepteerimisel/summade ülekandmisel kokku lepitud krediidi

kulukuse määr 55,99% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on arvestanud kostjalt tasutud summad (423,60 eurot) ainult laenatud põhisumma

katteks (2000-423,60=1576,4) ning viivist (sh edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses

ulatuses. Hageja ei nõue kostjalt peale põhivõla ja viivis muid kulusi ega intressi.

Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei

kontrolli.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 315 eurot ja esindustasu

240 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on Tutvumine hagiavalduse

aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 14.02.2025.a 1,5 h x 120 =180 eurot;

Harju Maakohtu 07.03.2025.a kohtumäärusega tutvumine ja Hageja menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5h x 120 = 60,00 eurot. Hageja esindaja

tunnimääraks on 120 eurot/h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole

toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks

kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud

hageja menetluskulusid summas 555 eurot (315+240), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (555

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik