2-24-143998/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-24-143998

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

7637,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479, lepinguline esindaja: Ahto Järvela, e-

post: xxx;

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

3902 eurot, intress 720,66 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1403,70 eurot ning viivis alates 1.03.2025 kuni põhinõude summas 3902

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

885 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja X (kostja) sõlmisid krediidikontolepingu nr.

KK3993309, laenulimiidiga 5000 eurot, tähtajatu lepingu, intressimääraga 40% aastas.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47,78%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 21.03.2024 lepingu

ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

5.04.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 9.04.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance

Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja

lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Kostjal oli

põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 5.04.2024 summas 4900,00 eurot. Kostja

on tasunud hagejale peale lepingu ülesütlemist 998,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on

põhivõlg summas 3902,00 eurot (4900-998).

Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis

võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud

taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet.

Hageja palub mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 3902,00 eurot, intress 720,66 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 1403,70 eurot; viivis alates 1.03.2025 kuni põhinõude

summas 3902,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40%

aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 665,00 eurot ja hageja õigusabikulud

358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 27.03.25.a ning

menetluskulude nimekiri 29.03.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra

(47,78%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega 25.09.23 sõlmitud

krediidikontolepingus nr. KK3993309 kokku lepitud krediidi kulukuse määr 47,78%

vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra kolmekordsele määrale (16,72*3=60,03%) ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 5-7, dtl 66-95) mille kohaselt kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 73 jj).

Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1088,89 eurot

ning väljaminekud 380 eurot (dtl 68 jj). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning

taotleva laenu osamakse (266,67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb

raha reservi vähemalt 442,22 euro. tEeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja

võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et

hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 665 eurot ja esindustasu

358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 665 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 665 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja

esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidi lepingust tuleneva võlavaidlusega,

mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku

summas 200 eurot (2*100).

Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud hageja kulu maksekäsu kiirmenetluses

20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 885 eurot

(665+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (885

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik