2-25-115079/3 · 2-25-115079/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-115079 Tsiviilasi PARKIT OÜ hagi X (X) vastu raha tasumise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) Seaduslik esindaja juhatuse liige W Kostja X (isikukood XXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada kohtuistungit pidamata PARKIT OÜ (registrikood 12135716) ja X (X, XXX) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1. X (isikukood XXX) tasub perioodil 15.07.2025.a (viieteistkümnendast juulist kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) kuni 15.10.2025.a (viieteistkümnenda oktoobrini kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) PARKIT OÜ-le (registrikood 12135716) võlgnevuse summas 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas menetluskulud, hiljemalt iga kuu 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks, alljärgneva graafiku kohaselt: Kuupäev Osamakse Jääk 15. juuli 2025 37,00 EUR 111,00 EUR 15. august 2025 37,00 EUR 74,00 EUR 15. september 2025 37,00 EUR 37,00 EUR 15. oktoober 2025 37,00 EUR 00,00 EUR 1.2. Osamaksed tasub X (isikukood XXX) PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kontole XXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: Tsiviilasi nr 2-25-115079. 1.3. Võlasummas sisalduvad menetluskulud. 1.4. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi punktis 1.1) nimetatud rahasumma nõuetekohasel tasumisel loobuvad pooled mistahes nõuetest teineteise vastu, mis tulenevad või võivad tuleneda tsiviilasja 2-25-115079 esemeks olevast õigusvaidlusest ja selle aluseks olevastest faktilistest asjaoludest. 1.5. Kompromisslepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub X 1 (3)

(isikukood XXX) alluma kohesele sundtäitmisele PARKIT OÜ (registrikood 12135716) nõude rahuldamiseks. PARKIT OÜ võib algatada täitemenetluse koheselt peale kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi punktis 1.1) märgitud makse tasumisega hilinemise üle kolme (3) tööpäeva. Sellisel juhul muutub punktis 1.3 nimetatud rahaline kohustus tasumata ulatuses sissenõutavaks. Kuni nõude rahuldamiseni kohaldub tasumata põhivõlgnevusele viivisintress 0,06% (null koma null kuus protsenti) iga võla tasumisega viivitatud päevale. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-115079. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3. Jätta kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 märgitud menetluskulud X (X, XXX) kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 4. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolude kirjeldus 1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 04.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 63 euro saamiseks. Kohus tegi 05.06.2025 võlgnikule makseettepaneku. Pooled esitasid kohtule 19.06.2025 kirjaliku kompromisslepingu. Pärnu Maakohus lõpetas 20.06.2025 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas 2 (3)

menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled leppinud kokku, et kompromissi järgi hagejale makstav rahasumma sisaldab menetluskulusid. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulud hüvitamises kostja poolt. Kohus jätab menetluskulud, mille osas on sõlmitud kompromiss, kostja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd pooled on kokku leppinud menetluskulude hüvitamises, puudub alus määrata menetluskulude suurus kindlaks kohtu poolt. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3 (3)