3-23-1786/42 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1786

Otsuse kuupäev

20. juuni 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

A.K kaebus Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-

23/1-2/308 õigusvastaseks tunnistamiseks ning Viru

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, ebaõige

faktiväite esitamisega 19. augustil 2023 ning meditsiinilise

abi andmata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – A.K

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K kaebus rahuldamata.

2. Jätta A.K-le antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 21. juuli 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

3-23-1786

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 8. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/308 kinnipeetav A.K

(endise nimega X, edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Vangla osutas, et samal päeval kella 18.04 paiku

üritas kaebaja kinnipeetav J. Surussinit rusikaga näo piirkonda lüüa. Vangla märkis, et ei saa

jätta reageerimata ja oodata järjekordseid füüsilisi või muid tegevusi kaaskinnipeetavate

vastu. Füüsilised rünnakud või muud samalaadsed tegevused kaaskinnipeetavate vastu on

suureks ohuks nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekule. Edasiste võimalike

konfliktide ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tuleb kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega tagatakse efektiivsem

järelevalve kaebaja üle ning välistatakse kokkupuude vanglas viibivate isikutuga. Kaebaja

suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida

kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes võib kaebaja olla negatiivselt meelestatud. Samuti

tuleb kaebaja suhtes kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb

spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei

ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse

tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära. Täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse vanglas viibivate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste

õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.

2. Viru Vangla lõpetas 23. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/324 kaebaja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega.

3. Kaebaja esitas 15. augustil 2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/144-1 seoses tema

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-

2/308 alusel. Viru Vangla jättis 12. oktoobri 2023. a otsusega nr 6-16/144-2 kahjunõude

rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 21. augustil 2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/149-1 seoses 19.

augustil 2023 valvur I. Vaarmani poolt öelduga ning meditsiiniabi andmata jätmisega. Viru

Vangla jättis 16. oktoobri 2023. a otsusega nr 6-16/149-2 kahjunõude rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 4. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

peale (haldusasi nr 3-23-1786). Kaebaja esitas 5. novembril 2023 Tartu Halduskohtule

kaebuse Viru Vangla tegevuse peale (haldusasi nr 3-23-2483). Kohus liitis 26. veebruari

2024. a määrusega haldusasjad ühte menetlusse ning võttis menetlusse järgmised nõuded:



tuvastada Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 õigusvastasus;



hüvitada perioodil 8.23. august 2023 Viru Vangla järgmiste tegevustega tekitatud

mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ning rikuti era- ja perekonnaelu puutumatust):

-

kaebajat hoiti üksikvangistuses;

-

kaebaja ei saanud päevakavas sätestatud aegadel liikuda osakonnas;

3-23-1786

-

kaebaja ei saanud suhelda teiste kinnipeetavatega,

-

kaebajal ei võimaldatud iga päev helistada lähedastele;

-

kaebajale ei võimaldatud mingit vaimset ega füüsilist ergastavat tegevust, sh

kehakultuuriga tegelemist.



hüvitada Viru Vangla valvuri I. Vaarmani 19. augusti 2023. a faktiväitega tekitatud

mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja kahjustati mainet);



hüvitada Viru Vangla tegevusetusega ehk sellega, et kaebajale ei osutatud perioodil 8.19.

august 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega antud varem psühhiaatri poolt

määratud antidepressante, tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja

kahjustati tervist).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja selgitas, et ta pole 8. augustil 2023 kedagi rünnanud, vaid teda rünnati

verbaalselt ja kuna oli oht, et teda rünnatakse füüsiliselt, tõrjus ta ohtu enda elule ja tervisele,

tehes kaks käeliigutust õhus ründaja suunas, mille tagajärjel tõmbus ründaja tagasi. Meedik

kellelgi ühtegi vigastust ei tuvastanud. Käskkiri rajaneb oletustel: valvurile tundus, et kaebaja

on agressiivsem pool ja et kaebaja lõi teist kinnipeetavat. Vangla pole käskkirja andmisel

arvestanud kaebaja selgitust, et ta pole kedagi löönud, mis tähendab, et kaalutlusõiguse

teostamist pole toimunud. Hiljem selguski, et kaebaja pole kedagi löönud. Seda kinnitab fakt,

et vangla alustas kaebaja suhtes kriminaalmenetlust mitte löömise, vaid löömise katse fakti

alusel ning ka see ei leidnud kinnitust, sest kriminaalasi lõpetati 15. detsembril 2023 kaebaja

süü puudumise tõttu. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alusetult.

Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 15 päeva, mida ei saa pidada

proportsionaalseks ajaks asjaolude väljaselgitamiseks.

Vanglaametnikud teadsid, et kaebajal on 16. augustil 2023 ees abielu registreerimine, kuid

nad ei võimaldanud kaebajal iga päev helistada tulevasele abikaasale ja lähedastele. Samuti ei

võimaldatud mingit vaimset ega füüsilist ergastavat tegevust ega suhtlemist. Vangla alandas

kaebaja inimväärikust ning rikkus tema era- ja perekonnaelu puutumatust.

19. augustil 2023 ütles valvur I. Vaarman, suheldes kaebajaga läbi kambri ja valveruumi

kõneterminali, et kaebaja väidetavalt lõi füüsiliselt (ründas) 8. augustil 2023 teist

kinnipeetavat ning sel põhjusel tema suhtes kohaldataksegi täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Valvur ütles seda irvitades. Valvuri öeldu oli ebaõige faktiväide. Valvur alandas kaebajat tema

enda silmis ja teiste ametnike ees ning kahjustas tema mainet.

Kaebajal oli varasemast pikka aega sügav depressioon, mis veelgi süvenes kaebaja 8. augustil

2023 üksikvangistusse paigutamise ja piirangute kohaldamise tagajärjel. Vaatamata sellele ei

osutatud kaebajale perioodil 8.19. august 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega

antud kaebajale varem psühhiaatri poolt määratud antidepressante, kuigi kaebajal tekkisid ka

suitsiidimõtted. Kaebajale väideti, et vanglas pole arsti, kes neid lubaks anda. Vangla alandas

kaebaja inimväärikust ja kahjustas tema tervist.

7. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja üritas 8. augustil 2023 kella 18.04 paiku lüüa kaaskinnipeetavat kõri piirkonda.

Sündmust nägi pealt valvur, kes koostas sündmuse kohta ettekande nr 3-23-3975. Ka

turvakaamera salvestisest on näha, et kaebaja tegi parema käega löögi kaaskinnipeetava kõri

3-23-1786

piirkonda. Vastustajal oli piisav alus eeldada, et kaebaja võib pärast kaaskinnipeetavaga

toimunud konflikti osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule ning meetmeid kohaldati võimaliku

raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Seega oli tegemist ennetava meetmega, mille

kohaldamise otsustamisel võeti arvesse kaebaja eelnevat vanglasisest käitumist. Vastustajal

puudusid mõistlikud ja teised seadusega lubatud alternatiivid, et tõhusalt välistada kaebajast

tulenevat ohtu vangla julgeolekule. Vastustaja leiab, et vaidlusaluses käskkirjas nimetatud

julgeolekuabinõud olid sobivad, vajalikud ja lõppkokkuvõttes proportsionaalsed meetmed.

Kõnealuse konflikti osas algatati 16. augustil 2023 kaebaja suhtes kriminaalasi

karistusseadustiku § 121 lõike 2 punkti 3 (korduvalt toimepandud kehaline väärkohtlemine)

süüteo kahtlustuses, kuid 15. detsembril 2023 menetlus lõpetati põhistamata määrusega.

Kaebaja seisukoht, justkui nimetatud kriminaalasja lõpetamine võiks viidata Viru Vangla 8.

augusti 2023. a käskkirja õigusvastasusele, ei ole korrektne. Juhul, kui kriminaalasjas jääb

koosseisulisi puudujääke ning menetlus lõpetatakse, ei tähenda, et sündmust poleks toimunud.

Kaebaja ja kaaskinnipeetava tegevust nägi pealt valvur ja see on selgelt näha ka

videosalvestises. Vangla kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kriminaalasjast täiesti

eraldiseisvalt ja asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati, ei tähenda, et julgeolekuabinõude

käskkiri oleks seetõttu olnud õigusvastane. Kaebaja väide, justkui ta osales konfliktis

enesekaitse olukorras, ei vasta tõele, sest videosalvestises on selgelt tuvastatav, kes oli

füüsilise konflikti algataja.

Asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei saanud kaebaja suhelda teiste

kinnipeetavatega, on paratamatu ebameeldivus, mis tuleneb vanglas kinnipidamisega.

Kaebajal oli pidevalt võimalik pidada kirjavahetust ja suhelda oma perekonnaga telefoni teel.

Vastustaja on võimaldanud kaebajale helistamist rohkem, kui justiitsministri 30. novembri

2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) ja kodukord seda ette näeb.

Kaebajal ei olnud piiratud kokkusaamised lähedastega. Kaebajale võimaldati 10. augustil

2023 lühiajaline kokkusaamine tuttavatega D. Šatov ja M. Kalamets, kuid kokkusaamine jäi

toimumata, sest kokkusaajad ei tulnud vanglasse kohale. 16. augustil 2023 toimus kaebajal

klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine notari ja V. A.K-ga, kus toimus

ühtlasi abielu registreerimine. 17.‒18. augustil 2023 toimus kaebajal pikaajaline

kokkusaamine abikaasa V. A.K-ga. Vastustaja ei nõustu, et kaebajale pole täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise ajal võimaldatud vaimselt ja füüsiliselt ergastavat tegevust,

sest vaimse ja füüsiliselt ergastava tegevusena võib käsitleda ka kinnipeetava abielu sõlmimist

ja pikaajalist kohtumist abikaasaga. Kaebajale oli tagatud võimalus lugeda üleriigilisi

päevalehti ning kuulata kambris raadiosaateid. Kaebaja inspektor-kontaktisik on 18. augustil

2023 teinud vangiregistris kande, kus ametnik on hinnanud kaebaja vajadust

suhtlusprogrammi järele ning leidnud, et kaebaja vajab suhtlust sekkujatega (kaplan,

sotsiaaltöötaja, psühholoog). Kaebajal toimus 21. augustil 2023 mõtestatud vestlus inspektor-

kontaktisikuga. Inspektor-kontaktisik pakkus kaebajale osaleda suhtlusprogrammis, et

kohtuda sotsiaaltöötajaga, kuid kaebaja keeldus, sest tema hinnangul ei ole vestlustest mingit

kasu. Kaebajal oli igapäevaste loenduste ajal, mis toimuvad üldjuhul kaks korda päevas, ja

enne jalutuskäikudele minekut võimalik vestelda valvuritega. Kuigi kaebajale keelati

kehakultuuriga tegelemine ehk spordiinventari kasutamine eluosakonnas, võimaldati

kaebajale igapäevane tunnine jalutuskäik värskes õhus, kus kaebajal oli võimalus võimelda

või tegeleda kehakultuuriga, mis ei eelda spordiinventari kasutamist. Kaebajale on pakutud

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal piisavalt vaimset ja füüsilist ergastavat

tegevust.

Viru Vangla valvuri I. Vaarmani 3. septembri 2023. a selgituse kohaselt helistas kaebaja 19.

augustil 2023 kõneterminali kaudu valveruumi ja küsis muu hulgas valvurilt, miks ta üldse

3-23-1786

lukus on, et teda peaks lahti tegema, mille peale valvur vastas, et tema teada on ta lukus

sellepärast, et ta ründas teist kinnipeetavat. Valvuri selgituse kohaselt ta ei ole kaebaja üle

irvitanud. Vastustaja leiab, et vestluses kaebajaga valvur ei valetanud ega ka toonud välja

ebaõigeid fakte, kuivõrd kaebaja suhtes oli alates 8. augustist 2023 kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid samal päeval toimunud füüsilise konflikti tõttu kaaskinnipeetavaga.

Täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja kohaselt tundus sündmust pealt näinud valvurile, et

kaebaja oli intsidendis agressiivsem pool, mistõttu valvur I. Vaarman tugines käskkirjas

olevale infole ja ütles kambriterminali kaudu, et kaebaja suhtes kohaldatakse

julgeolekuabinõusid teise kinnipeetava ründamise pärast. Valvuri lühikest vestlust

kambriterminali kaudu kaebajaga ei saa mitte mingil juhul tõlgendada süüdistamisena ega

hinnangute andmisena, sest tegu oli esitatud küsimusele vastamisega. Kõneterminali vestlust

ei kuula pealt teised isikud. Kaebaja viibis üksinda lukustatud kambris, mistõttu ei saanud ka

teised kinnipeetavad vestlust pealt kuulata.

Kaebaja etteheited, et talle ei osutatud perioodil 8.‒19. augustil 2023 psühholoogilist ega

psühhiaatrilist abi ning ei antud psühhiaatri poolt varem määratud antidepressante, on

põhjendamatud. Arstiabi osutamine vanglas toimub sarnaselt tavaeluga ning kaebaja arvamus,

et ta peab koheselt saama tema soovitud erialaspetsialisti vastuvõtule, on väär. Ka tavaelus

peavad patsiendid ootama vastuvõttu spetsialisti juurde. Kaebaja tervisekaardi kohaselt on ta

sisuliselt iga päev kohtunud meedikutega, kes on hinnanud kaebaja terviseseisundit ning

vastavalt vajadusele osutanud ravi.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8. Kohtu menetluses on järgmised kaebaja nõuded:



tuvastada Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 õigusvastasus;



hüvitada perioodil 8.23. august 2023 Viru Vangla järgmiste tegevustega tekitatud

mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ning rikuti era- ja perekonnaelu puutumatust):

-

kaebajat hoiti üksikvangistuses;

-

kaebaja ei saanud päevakavas sätestatud aegadel liikuda osakonnas;

-

kaebaja ei saanud suhelda teiste kinnipeetavatega,

-

kaebajal ei võimaldatud iga päev helistada lähedastele;

-

kaebajale ei võimaldatud mingit vaimset ega füüsilist ergastavat tegevust, sh

kehakultuuriga tegelemist.



hüvitada Viru Vangla valvuri I. Vaarmani 19. augusti 2023. a faktiväitega tekitatud

mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja kahjustati mainet);



hüvitada Viru Vangla tegevusetusega ehk sellega, et kaebajale ei osutatud perioodil 8.19.

august 2023 psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi ega antud varem psühhiaatri poolt

määratud antidepressante, tekitatud mittevaraline kahju (alandati inimväärikust ja

kahjustati tervist).

Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 õigusvastasuse tuvastamise nõue

9. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lõige 1 sätestab: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla

sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega,

samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.“

3-23-1786

10. VangS § 69 lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete

kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

11. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust

tuleb haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea

esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei

saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (2. juuni 2010. a

otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).

12. Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika kohaselt on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr

3-3-1-94-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 15). Täiendavate

julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles

haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on

tõenäoline (vt nt 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16 ja 6. mai 2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-88-14, p 16).

13. Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

aluseks oli samal päeval kella 18.04 paiku toimunud sündmus. Käskkirjas on viidatud valvur

A. Jaani 8. augusti 2023. a ettekandele nr 3-23-3975, millest nähtub, et ta nägi, et samal

päeval kella 18.04 paiku olid kaebaja ja kinnipeetav J. Surussin kahekesti kaebaja kambri

ukse juures. Valvur hakkas kinnipeetavate poole kõndima. Poole osakonna pealt nägi ta, et

kaebaja üritas J. Surussinit rusikaga näopiirkonda lüüa. Valvurile tundus kaebaja agressiivsem

pool. Valvur sulges kaebaja kambri ukse ja viis J. Surussini osakonnast välja. Valvur vaatas

kiirelt üle videosalvestise ja märkas, et kella 18.04 ajal lõi kaebaja parema käe rusikaga J.

Surussinit kõripiirkonda. Kella 18.24 ajal käis meditsiinitöötaja võimalikke vigastusi

fikseerimas. J. Surussinil vigastusi ei olnud ja kaebaja keeldus vigastuste fikseerimisest.

14. Seega ei ole käskkirja andmisel tuginetud oletustele, vaid üle on vaadatud ka vastav

videosalvestis. Ka kohtule on esitatud kõnealuse sündmuse videosalvestis. Sellelt nähtub, et J.

Surussin seisab koridoris kaebaja kambri ukse juures ja räägib kaebajaga, hoides paremat kätt

uksepiidal. Kuna videosalvestisel heli ei ole, ei ole võimalik kindlaks teha kinnipeetavate

vahelise vestluse sisu. J. Surussini kehakeel on rahulik. J. Surussin taganeb vestluse käigus

kaebaja kambri ukse juurest ning teeb ühe korra parema käega rahuliku žestikuleeriva

liigutuse enda suunas, olles samal ajal kaebaja kambri poole küljega ja vaadates kaebaja

kambrist eemale. J. Surussin keerab end kaebaja kambri poole tagasi ning seejärel liigub äkki

kambrist välja kaebaja ja lööb parema käe rusikaga J. Surussini näo poole. Kuna J. Surussin

taganeb löögi hetkel kiiresti, ei taba kaebaja löök J. Surussinit. J. Surussin märkab valvurit ja

liigub rahulikult kaebaja kambri juurest minema.

15. Kohus soostub, et videosalvestiselt nähtu andis vanglale aluse põhjendatud kahtluseks,

et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vanglas viibivate isikute ja üldisemalt vangla

julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. Videosalvestiselt on näha, et J.

3-23-1786

Surussini kehakeel kaebajaga rääkides oli rahulik ning miski ei viita sellele, et ta oleks olnud

alustamas füüsilist rünnet kaebaja suunas. Vastupidi, J. Surussini kehakeel viitab sellele, et ta

hakkas kaebaja kambri juurest taganema, kui äkki selle käigus ilmus kambrist välja kaebaja ja

lõi rusikaga J. Surussini näo poole. Seega ei kinnita videosalvestis kaebaja väidet, et ta

tegutses eesseisva füüsilise ründe tõrjumiseks. Võimalik verbaalne konflikt ei anna aga

kaebajale õigustust rünnata teist kinnipeetavat füüsiliselt. Kaebajal olid võimalused sellise

olukorra lahendamiseks rahumeelselt. Kaebaja sai kohale kutsuda osakonnas olnud valvuri

või eemalduda konflikti teisest osapoolest, kuid kumbagi võimalust kaebaja ei kasutanud.

Videosalvestiselt nähtu kinnitab kahtlust, et juba ainuüksi verbaalse konflikti korral ei pruugi

kaebaja suuta end emotsionaalselt vaos hoida ning võib teisi kinnipeetavaid füüsiliselt

rünnata. Selline käitumine ohustab laiemalt ka vangla julgeolekut.

Täiendavad

julgeolekuabinõud ongi sellise ohu tõrjumisele suunatud meetmed.

16. Kohus märgib, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kontekstis ei oma

tähtsust see, kas kaebajal õnnestus löögi käigus J. Surussinit tabada ja kas ta sai vigastusi või

kas esines alus kaebaja kriminaalkorras karistamiseks. Oluline on see, et videosalvestiselt

nähtub, et kaebaja soovis võimaliku verbaalse konflikti käigus teist kinnipeetavat füüsiliselt

rünnata (ilmselt oleks rusikalöök J. Surussinit ka tabanud, kui ta poleks kiirelt taganenud)

ning ainuüksi see kinnitab kaebajast lähtuvat ohtu teistele kinnipeetavatele ja vangla

julgeolekule laiemalt ning õigusrikkumiste toimepanemise ohtu.

17. Jõudes otsusele, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on vaja kohaldada, tuli vanglal

kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid meetmeid võtta. Kaalumisel tuli vanglal arvestada

ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste

õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lõige 1), ning teiselt poolt

tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste

täiendava piiramisega (vt halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13

ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 17).

18. Vastustaja selgitas, et kaebaja on vaja paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, et

tagada tema üle efektiivsem järelevalve ja vältida kokkupuudet vanglas viibivate isikutega.

Vastustaja leidis, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes kaebaja võib

olla negatiivselt meelestatud. Samuti leidis vastustaja, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada

kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja

spordiväljakute kasutamise keelamises, sest sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud

lukustatud režiimil viibimise eripära. Tegemist on asjakohaste ja piisavate kaalutlustega.

Kehtestatud piirangud on selgelt suunatud kaebajast lähtuva ohu maandamisele.

19. Seega oli Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkiri õiguspärane. Kohus jätab kaebuse

vastavas osas rahuldamata.

Kahjunõue seoses perioodil 8.23. august 2023 täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega

20. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike

3-23-1786

1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja

subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral

avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud

kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise

nõude rahuldamine võimalik.

21. Kuna kohus tegi eespool kindlaks, et Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkiri on

õiguspärane, ei saa käskkirja andmise hetkel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist õigusvastaseks pidada. Käskkirjast nähtub, et täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Vangla hinnangul langesid asjaolud ära 23. augustil

2023 ning siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati. Kaebaja ei ole kohtule

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tema suhtes langes alus täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks ära juba enne 23. augustit 2023. Miski ei viita kohtule, et

kaebajast lähtuv oht oleks enne 23. augustit 2023 piisavalt vähenenud. Seetõttu pole alust

pidada kaebaja suhtes perioodil 8.23. august 2023 täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist (üksikvangistuses viibimist, päevakavas sätestatud aegadel osakonnas liikumise

piiramist, teiste kinnipeetavatega suhtlemise võimaluse puudumist, spordivahendite, -saali ja

-väljakute kasutamise piiramist) õigusvastaseks.

22. VangS § 28 lõige 1 võimaldab kinnipeetaval telefoni kasutada VSKE-s sätestatud

tingimustel. VSKE § 51 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada

vähemalt üks kord nädalas. Seega ei näe õigusaktid ette, et kinnipeetavale peab võimaldama

telefoni kasutada iga päev. Vangla on kohtule esitanud kaebaja telefonikõnede väljavõtte

perioodi 8.23. august 2023 kohta. Sellest nähtub, et kaebajale on telefoni kasutamist

võimaldatud oluliselt rohkem kui kord nädalas. Kaebaja on saanud helistada peaaegu iga päev

(vahele on jäänud üksikud päevad) ning seejuures on kaebaja saanud teha päevas mitu kõnet.

Kaebaja on kõnesid saanud teha soovi korral pikalt, nt on kaebaja 21. augustil 2023 teinud

41-minutilise kõne. Seega on kaebajal olnud piisavalt võimalusi lähedastega, sh tulevase

abikaasaga suhtlemiseks. Vangla tegevust helistamise võimaldamisel pole alust pidada

õigusvastaseks.

23. Vangla on selgitanud, et perioodil 8.23. august 2023 sai kaebaja lugeda üleriigilisi

päevalehti ja kuulata kambris raadiot. Nagu kohus eelnevalt kindlaks tegi, sai kaebaja peaaegu

igapäevaselt helistada. Samuti oli tal võimalus kirjavahetuse pidamiseks. Kaebajale

võimaldati 10. augustil 2023 lühiajaline kokkusaamine, kuid see jäi toimumata, kuna

kokkusaajad ei tulnud kohale. Kaebajal toimus 16. augustil 2023 klaasist vaheseinaga

eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine notari ja V. A.K-ga, kus toimus ühtlasi abielu

registreerimine. 17.‒18. augustil 2023 toimus kaebajal pikaajaline kokkusaamine abikaasa V.

A.K-ga. Kaebaja sai lisaks sel perioodil suhelda vanglaametnikega. Kaebajale pakutud

võimalusest vestelda sotsiaaltöötajaga ta loobus, leides, et vestlusest pole mingit kasu. Samuti

on kaebaja juures sel perioodil peaaegu igapäevaselt käinud meditsiinitöötajad, kellega

kaebaja sai samuti tähenduslikke vestlusi pidada. Samuti sai kaebaja käia igapäevaselt värskes

õhus jalutuskäikudel ning teha kambris ja jalutusboksis füüsilisi harjutusi. Kohtu hinnangul

3-23-1786

tagati kaebajale perioodil 8.23. august 2023 piisavalt vaimset ja füüsilist ergastavat tegevust

ning vangla tegevust pole selles osas alust õigusvastaseks pidada.

24. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus seoses perioodil 8.23. august 2023

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, tuleb hüvitamisnõue vastavas osas jätta

rahuldamata.

Kahjunõue seoses valvur I. Vaarmani 19. augusti 2023. a faktiväitega

25. Kaebaja sõnul ütles valvur I. Vaarman 19. augustil 2023, suheldes kaebajaga läbi

kambri ja valveruumi kõneterminali, et kaebaja väidetavalt lõi füüsiliselt (ründas) 8. augustil

2023 teist kinnipeetavat ning sel põhjusel tema suhtes kohaldataksegi täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Kaebaja väitel ütles valvur seda irvitades.

26. Valvur I. Vaarmani selgitusest ilmneb, et 19. augustil 2023 helistas kaebaja valveruumi

ja muu hulgas küsis, miks ta lukus on, et teda peaks lahti tegema. Valvur vastas, et tema teada

on kaebaja lukus sellepärast, et ründas teist kinnipeetavat.

27. Kohtule ei nähtu, et I. Vaarmani öeldut saaks kuidagi õigusvastaseks pidada. I.

Vaarman on vastanud kaebaja küsimusele ega ole seda teinud viisil, nagu väidaks, et kaebaja

kindlasti teist kinnipeetavat lõi (tuleneb fraasist „tema teada“). Kuna 8. augusti 2023. a

käskkirja aluseks olnud videosalvestiselt nähtus, et kaebaja tõepoolest ründas teist

kinnipeetavat, tehes tema poole rusikaga järsu käelöögi, ei saa I. Vaarmani öeldut ka sisuliselt

valeks pidada. I. Vaarmani selgitusest ei ilmne, et ta oleks kaebaja üle irvitanud. Kohus ei pea

irvitamist ka eluliselt usutavaks. Tegu on kaebaja paljasõnalise väitega. Õigusvastase

tegevuse puudumise tõttu tuleb hüvitamisnõue vastavas osas jätta rahuldamata.

Kahjunõue seoses perioodil 8.19. august 2023 meditsiiniabi osutamata jätmisega

28. Kaebaja heidab ette, et perioodil 8.19. august 2023 ei osutatud talle psühholoogilist ega

psühhiaatrilist abi ega antud varem psühhiaatri poolt määratud antidepressante.

29. Vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud VangS (VangS v. r) § 49 lõige 1 sätestas:

„Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS v. r § 52 lõike 1 esimese lause

kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS v. r § 52 lõike 2

järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas

olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja

juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §

2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või

mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese

vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada

tervist.

Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik

täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda

vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse

osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad

võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu

3-23-1786

erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud

praktika).

Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada

nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise

leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16).

VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse

üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt

tavaliselt oodatava hoolega.

30. Kaebaja tervisekaardist nähtuvad perioodil 8.19. august 2023 tehtud järgmised vaimset

tervist puudutavad kanded:

-

9. august 2023: Kell 21:20 õe visiit kambrisse, kaebused tugeva seljavalu ja depressiooni

kohta. Esmaabiks väljastatud 30gtt Palderjani tinktuuri, vesteldud (haigusjuht A14816);

-

10. august 2023: Õhtuse loenduse ajal oli valvurile teada andnud, et seoses

üksikvangistusega soovib tervisenäitajate kontrolli. Info edastatakse pereõele. Valvuri

sõnul on isik viibinud 24h üksikvangistuses. Eile on kp. valveõe poolt ülevaadatud

(09.08.2023 kell 21:20 õe visiit kambrisse, kaebused tugeva seljavalu ja depressiooni

kohta. Esmaabiks väljastatud 30gtt Palderjani tinktuuri, vesteldud ning kõik tervisenäidud

ülekontrollitud, erakorralist seisundit ei ole) seega ei ole igapäevane valveõe visiit vajalik

(haigusjuht A14881);

-

12. august 2023: Depressioon pikemat aega ja keskendumisraskused (ei suuda raamatut

lugeda) - vaja psühhiaatri vastuvõttu reaalselt mitte video teel (haigusjuht A14972);

-

13. august 2023: Kell 21:15 õe visiit kambrisse, kaebused tugeva seljavalu ja depressiooni

kohta. Esmaabiks väljastatud 30gtt Palderjani tinktuuri, vesteldud (haigusjuht A14994);

-

14. august 2023: Kinnipeetav esitas pöördumise, et soovib perearsti vastuvõtule, väites, et

pereõde ja meditsiiniõed mingit abi ei osuta ning ignoreerivad tema kutseid. Kaebuseks on

depressioon, "katus sõidab ära" seoses üksikvangistusega. Visuaalsel vaatlusel on

kinnipeetav emotsionaalselt stabiilne, adekvaatne. Kinnipeetavale antud selgitused, et õde

sai 10.08 info valvurilt, et kinnipeetav soovib õe vastuvõtule seoses üksikvangistusega.

Kinnipeetav oli registreeritud õe plaanilisele vastuvõtule (14.08). Suhtlusprogrammi

läbiviimist alustatakse kinnipeetavatele alates 11. päevast kartseris või eraldatud

lukustatud kambris (VangS § 69) viibimisest. Kinnipeetavale antud selgitused, et

suhtlusprogrammi läbiviijad on nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, kontaktisik, kaplan, vaid

mitte ainult meditsiiniosakonna töötajad (haigusjuht A15044);

-

18. august 2023: Kaebused depressiooni ja ärrituvuse kohta, väljastatud 30gtt Palderjani

Tinktuur (haigusjuht A15374);

-

19. august 2023: Kella 13:00 paiku kinnipeetav nõuab meedikut, sest on tugev

depressioon üksikvangistusest ja arvab, et ei tule ilma ravimiteta toime. Kui kohe midagi

ei anta siis poob ennast ülesse või hakkab veene läbi lõikama. Kp. liikumine vaba,

kõvahäälne, adekvaatne. Soovis kunagi enne antud antidepressante (Sertralin,

Venlavaksiin vms.). Pakutud esmaabiks Palderjani, millest kp. keeldus. Peale õhtust

loendust nõuab depressiooni ravi ja kp. sõnul tal on selleks õigus. Kui meedik ei väljasta

talle ammu psühhiaatri poolt kirjutatud ravi, mida ta vahepeal ei soovinud võtta, siis

nõuab ta kiirabi, kes tema soovi täidab, muidu ta vigastab ennast. Meediku poolt antud

selgitused, et vanade retseptide järgi ilma arsti korralduseta ei või väljastada kp. ei meeldi.

Taas keeldus kp. pakutud Palderjani tilkadest (haigusjuht A15380).

3-23-1786

31. Kaebaja tervisekaardi kannetest nähtub, et kaebaja vaimsel tervisel on

meditsiinitöötajad perioodil 8.19. august 2023 peaaegu igapäevaselt silma peal hoidnud.

Meditsiinitöötajad on kaebajaga vestelnud ja talle esmaabiks ravimeid väljastanud. 14.

augustil 2023 hindas meditsiinitöötaja kaebaja olukorda, leides, et ta on emotsionaalselt

stabiilne ja adekvaatne, ning selgitas üksikvangistuses suhtlusprogrammi läbiviimisega seotud

asjaolusid. Meditsiinitöötajad ei ole sel perioodil tuvastanud kaebaja puhul sellist olukorda,

mis tinginuks talle erakorralise psühhiaatrilise ravi andmise vajadust. Asjaolu, et kaebaja ei

ole saanud neid ravimeid, mis ta soovis, ei tähenda, et ta oleks meditsiinilisest abist ilma

jäetud. Kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi

uuringuid või ravi vastavalt tema enda soovile (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus asjas

nr 3-3-1-69-10, punkt 8).

32. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks perioodil 8.19. august

2023 tema vaimse tervise muredega seoses ravivea tegemist. HKMS § 59 lõikest 1 tulenevalt

peab menetlusosaline üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. VÕS

§ 770 lõike 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat

asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud

nõuetekohaselt dokumenteerimata. Dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei ole kaebaja

praeguses asjas ette heitnud.

33. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kaebajale vaidlusalusel ajavahemikul osutatud

tervishoiuteenus poleks vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ning oleks tehtud

raviviga. Järelikult ei ole alust pidada Viru Vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebus tuleb

vastavas osas jätta rahuldamata.

Lõppjäreldus, menetluskulud ja andmekaitse

34. Kokkuvõtlikult tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata.

35. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei

ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli

kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille

tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3).

Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

36. Kaebaja terviseandmete ja muude eraeluliste andmete kaitseks asendab kohus omal

algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)